2-20-8056/96 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

18. mai 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-8056

Tsiviilasi

N.R. Energy Osaühingu hagi Tapa valla, OÜ TAPA

VESI ja Universal Industries Osaühingu vastu

omandiõiguse

tunnustamiseks

ning

rikkumise

ärahoidmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.R. Energy Osaühingu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): N.R. Energy Osaühing

(registrikood 12364776), esindaja vandeadvokaat Piret

Kergandberg

Kostja: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu), esindaja

vandeadvokaat Anne Tammer

Kostja: OÜ TAPA VESI (registrikood 10293718),

esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

Kostja: Universal Industries Osaühingu (registrikood

10104002), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2022. a määrus osas, milles maakohus

keeldus N.R. Energy Osaühingu 10. detsembri 2021. a hagi muutmise avalduse

menetlusse võtmisest (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).

Saata N.R. Energy Osaühingu 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis

sisalduvad nõuded, v.a nõuded kohustada OÜ-d TAPA VESI hoiduma kogu Tapa

linna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel

N.R. Energy Osaühingu omandiõiguse ja valduse rikkumisest, sh N.R. Energy

Osaühingu eelneva nõusolekuta mitte sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut

Tapa

linna

kaugküttepiirkonna

kaugküttevõrku

kuuluva

soojatorustiku

kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna

kaugküttepiirkonna

soojatorustikku

ning

mitte

kasutama

Tapa

linna

kaugküttepiirkonna

soojatorustikku

niivõrd,

kui

see

mõjutab

N.R. Energy Osaühingu poolt selle kasutamist, ning nõue kohustada Tapa valda

hoiduma Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku

valdamisel ja kasutamisel N.R. Energy Osaühingu õiguse rikkumisest, sh N.R.

Energy Osaühingu eelneva nõusolekuta mitte tegema toiminguid, mille tulemusena

Tapa kaugküttevõrgu valdus või kasutusõigus võõrandatakse kolmandale isikule,

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles N.R. Energy Osaühing vaidlustab

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2022. a määrust N.R. Energy Osaühingu

10. detsembri 2021. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata

jätmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Muus osas määruskaebus

rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas (resolutsiooni p 2) võib käesoleva

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 2. juunil 2020 Harju Maakohtule hagi Tapa

valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) (kostja I), OÜ TAPA VESI (kostja II), MAXIMA Eesti OÜ

(kostja III) ja Universal Industries Osaühingu (kostja IV) vastu, milles palus (hagiavalduse

resolutsiooni p-des 2–4):

 tunnustada hageja (kaas)omandiõigust hagi esitamise seisuga 276200/1065705

(25,92%) mõttelisele osale Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgule;

 kohustada kostjat II hoiduma Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu

valdamisel ja kasutamisel hageja kaasomandi õiguse rikkumisest, sealhulgas hageja

eelneva nõusolekuta 1) mitte sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustiku kasutuseks; 2) mitte muutma Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustiku kasutamise või käsutamise viisi; 3) mitte

võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna kaugküttepiirkonna

soojatorustikku; 4) mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku

niivõrd, kui see mõjutab hageja kaaskasutust;

 kohustada kostjat I hoiduma Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu

valdamisel ja kasutamisel hageja õiguse rikkumisest, sealhulgas hageja eelneva

nõusolekuta mitte tegema toiminguid, mille tulemusena Tapa kaugküttevõrgu valdus

või kasutusõigus läheb üle kolmandale isikule.

Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda.

Harju Maakohus keeldus 29. juuli 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning edastas

asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis hagi 17.

septembri 2020. a määrusega menetlusse.

2. Hageja täpsustas 10. detsembril 2021 maakohtule esitatud menetlusdokumendis

2. juuni 2020. a hagiavalduse resolutsiooni p-des 2–4 edastatud nõudeid ning palus:

 tunnustada

hageja

(kaas)omandiõigust

Tapa

linna

kaugküttepiirkonna

kaugküttevõrgule, mis paikneb soojatorustikuna katastriüksustel 79101:008:0013;

79201:001:0270;

79001:001:0467;

79101:008:0230;

79101:008:0480;

79101:007:0410;

79201:001:0272;

79001:001:0497;

79001:001:0221;

79001:001:0515;

79101:005:0200;

79101:005:0210;

79001:001:0674;

79001:001:0465;

79001:001:0427;

79101:012:0009;

79001:001:0316;

79101:008:0140;

79101:008:0006;

79101:008:0350;

79101:008:0008;

79101:008:0360;

79001:001:0416;

79001:001:0402;

79101:008:0015;

79101:008:0100;

79101:008:0019;

79101:008:0130;

79001:001:0399;

79101:008:0330;

79001:001:0316;

79001:001:0315;

79001:001:0303;

79101:017:0045;

79101:004:0026;

79001:001:0413;

79101:009:0670;

79001:001:0315;

79101:001:0007;

79101:001:0006;

79101:001:0007;

79101:017:0041;

79001:001:0646;

79001:001:0315;

79101:009:0001;

79101:008:0260; 79101:016:0022; 79101:001:0015;

 kohustada kostjaid II ja IV hoiduma kogu Tapa linna kaugküttevõrku kuuluva

soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja valduse rikkumisest,

sealhulgas

hageja

eelneva

nõusolekuta

1)

mitte

takistama

Tapa

linna

kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutamist soojuse

edastamiseks ja jaotamiseks; 2) mitte sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut Tapa

linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutuseks;

3) mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustikku; 4) mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna

soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist;

 kohustada kostjat I hoiduma Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva

soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja õiguse rikkumisest, sealhulgas hageja

eelneva nõusolekuta mitte tegema toiminguid, mille tulemusena Tapa kaugküttevõrgu

valdus või kasutusõigus võõrandatakse kolmandale isikule.

Lisaks esitas hageja taotluse võtta asja materjalide juurde dokumentaalsete tõenditena

kinnistusregistri väljavõtted hageja ja Osaühingu TERMORING GRUPP (hageja

õiguseellane) kohta, kinnistusregistri koondväljavõte ja väljavõtted kostja II kohta ning

kirjavahetus OÜ-ga DEM Projekt. Samuti palus hageja pikendada talle antud avalduste ja

tõendite esitamise tähtaega 1. veebruarini 2022. Hageja soovib nendega tõendada, et kui

hagejale kuulub vähemalt osade torustikuosade omand isikliku kasutusõiguse ja kinnisasja

omandi kaudu, siis kostjale II ei kuulu Tapa linnas ühtegi isiklikku kasutusõigust

soojatorustiku omamiseks ja kasutamiseks ega ka omandit kaugküttevõrgu soojatorustiku

alusele maale.

Hageja omandi tunnustamise nõude puhul tuleb määratleda torustikuosad katastriüksuste

kaupa. Kuna on selgunud, et kostjale II ei kuulu kaugküttevõrgust ühtki osa, saab kohustada

kõiki kostjaid hoiduma tegevustest, mis kogu kaugküttevõrgu valdamist ja kasutamist hageja

poolt takistab. Isegi kui mingid torustikuosad ei ole hageja, vaid kolmandate isikute omandis

(nr korteriomandite omanikud), ei ole need igal juhul kostja II omandis.

Hageja märkis, et kostja I vastu on hoidumisnõue esitatud põhjusel, et kostja on oma senise

tegevusega (22. juuni 2020. a volikogu otsusega) kinnitanud, et kavatseb hageja

omandiõiguse teostamisse sekkuda. Samuti on hoidumisnõue kostja II vastu esitatud põhjusel,

et kostja tahab võrgu valduse ja kasutusõiguse endale saada. Samuti on kostja IV senises

menetluses hageja omandiõiguse tunnustamise nõudele vastu vaielnud ning pole seni

kinnisasjal oleva soojustrassi kasutamiseks hagejaga lepingut sõlminud. Kuna soojatrassi

torustikuosad on sihtotstarbeliselt kasutatavad soojuse edastamiseks ja jaotamiseks, mida teeb

hageja, ei saa kostjatel olla mõistlikku vajadust seda hageja tegevust takistada.

3. Maakohus jättis hagi 14. detsembri 2021. a määrusega kostja III suhtes läbi vaatamata

ning menetluskulud tema enda kanda. Määrus on kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete

põhjal jõustunud.

4. Kostja IV esitas hageja 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendile vastuväite ning

palus hagejal hagi aluse või eseme või mõlema muutmist mitte lubada.

5. Ka kostjate I ja II arvates on hageja 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis hagi

eset ja alust muutnud, mis ei ole TsMS § 376 lg 1 kohaselt lubatav. Kostjad ei anna nõusolekut

hagi muutmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus keeldus 7. jaanuari 2022. a määrusega hageja 10. detsembri 2021. a hagi

muutmise avalduse menetlusse võtmisest (määruse resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis

maakohus hageja taotluse tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 2).

Määruse kohaselt ei peeta TsMS § 376 lg 4 p-de 1–3 järgi hagi muutmiseks esitatud faktiliste

või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma, et muudetaks hagi aluseks olevaid

põhilisi asjaolusid, hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist,

laiendamist või kitsendamist, esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise

eseme või muu hüve nõudmist. Maakohus nõustub kostja IV seisukohaga, et hageja on

muutnud hagi eset, kuna hageja nõue on muutunud. Uude hagiesemesse ei ole ilmunud üksnes

katastriüksuste numbrid, vaid viis uut hoidumiskohustust kostja IV vastu. Samuti on hageja

muutnud hagi alust, kuna hagi kohaselt pole kostja IV tema subjektiivseid õigusi rikkunud.

Järelikult puudusid hagi esitamise ajal TsMS §-s 3 sätestatud asjaolud ja kohtusse pöördumise

alus. Varasemat hagi ei ole esitatud alusel, et kostja IV on hageja omandiõiguse tunnustamise

nõudele vastu vaielnud või et kostja IV pole sõlminud kinnisasjal oleva soojustrassi

kasutamiseks hagejaga lepingut. Seega on tegemist uue hagi alusega. Hagi alus ei ühti hagi

esemega, kus hageja ei nõua kostjalt IV tahteavalduse tegemist kasutuslepingu sõlmimiseks.

TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist

hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostjad ei ole praegusel

juhul nõustunud hagi aluse ja eseme muutmisega. Kohus ei nõustu hagi aluse ja eseme

muutmisega ka TsMS § 376 lg 2 alusel, kuna pärast asja istungil arutamist ei tekkinud selliseid

asjaolusid, milledest tingituna saaks hageja hagi alust ja eset muuta. Hagi muutmisega

nõustumise korral asja menetlus venib, mis on vastuolus TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud

põhimõttega lahendada hagi kiiremini ja säästlikumalt.

Kuna hagejal ei ole mõjuvaid põhjuseid tõendite esitamata jätmiseks koos 2. juuni 2020. a

hagiga, jääb hageja taotlus tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata

(TsMS § 64 lg 1 ja § 422 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja palub 24. jaanuaril 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada. Alternatiivselt palub hageja lahendada määruskaebus vastuväitena kohtu tegevuse

peale, vastuväide rahuldada ja maakohtu määrus tühistada.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus 10. detsembri 2021. a avalduse ebaõigesti

menetlusse võtmata. Kohus ei lõpetanud 11. novembri 2021. a istungil eelmenetlust, vaid

määras hagejale tähtaja uute tõendite esitamiseks. TsMS § 329 lg-te 1–2 järgi ei saaks

tõendeid esitada pärast eelmenetluse lõppemist. Seega oli hagejal õigus hagi alust täiendada

ning tugineda mh tema subjektiivsete õiguste rikkumisele kostja IV poolt.

Maakohus on põhjendamatult käsitlenud 10. detsembri 2021. a avaldust ning selles esitatud

täpsustatud nõudeid ühtsena. Nõuete täpsustamist tuleb vaadata üksikute nõuete kaupa. Kui

kohus leidis, et nõuete täpsustamine kostja IV suhtes ei ole lubatav (hageja sellega ei nõustu),

ei saanud kohus tagasi lükata ka kõiki ülejäänud nõuete täpsustusi.

Tegemist ei ole täiesti uue hagi esemega. Nõue kaasomandiõiguse tunnustamiseks oli esitatud

esialgses hagis ning see hõlmas kaugküttevõrgust 25,92% moodustavat osa. Soojatorustike

katastriüksuste kaupa märkimine ei muuda nõuet. Tegemist on endiselt sama soojatorustiku

ning kaugküttevõrgu osaga, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotles. Kostjate I ja II

vastu on 10. detsembri 2021. a avalduse taotluste p-dega 1.3–1.4 hõlmatud kohustamisnõuded

esitatud esialgses hagis, st tegemist ei saa olla hagi muutmisega. Mõlemad kostjad on saanud

nõuetele vastu vaielda ja esitada omapoolseid seisukohti. Kostja IV vastu ei olnud esialgses

hagis kohustamisnõuet küll esitatud, kuid tema vastu on esitatud omandiõiguse tunnustamise

nõue, millele ta on vastu vaielnud. Seega küsimus saab olla vaid selles, kas kostja IV suhtes

sai hagi eset kohustamisnõudega täpsustada või mitte. Ülejäänud osas oleks kohus pidanud

nõuete täpsustamisega nõustuma.

Maakohus oleks pidanud lubama hagi eset täpsustada TsMS § 376 lg 2 alusel. Eelmenetlus ei

ole lõppenud. Kui kohus kohustamisnõuet ei menetle, peab hageja esitama uue hagi ning

algatama uue kohtuasja. Tagajärge, kus kahes tsiviilasjas vaieldaks suures osas samade

küsimuste üle, tuleks vältida. Isegi kui hagi muutmise eeldused ei pruugi olla täidetud, on

kohtul TsMS §-st 2 tulenevalt kohustus kaaluda, kas uute nõuete praegusesse menetlusse

liitmine TsMS § 374 alusel oleks otstarbekas ja põhjendatud. Selle tegemata jätmine on

oluline menetlusõiguse rikkumine.

TsMS § 422 lg-le 1 tuginemine tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmisel ei ole

põhjendatud. Uute tõendite esitamine on eelkõige vajalik kostjate menetluse kestel esitatud

avaldustest ning 18. novembri 2021. a istungil väljendatust. Need asjaolud ning takistused ei

saanud olla hagejale teada hagi esitamisel. Lisaks ei ole asjas eelmenetlus lõppenud. Mõne

uue tõendi lisandumine ei oleks pikendanud ega koormanud menetlust. Maakohus on oluliselt

piiranud hageja õigust tõendada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Tegemist on olulise

menetlusõiguse ja poolte võrdsuspõhimõtterikkumisega.

Alternatiivselt palub hageja käsitleda määruskaebust vastuväitena maakohtu tegevusele

(TsMS § 333 lg 1).

8. Kostja IV palub määruskaebuse jätta tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmise

vaidlustamise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata. Menetluskulud palub kostja IV jätta hageja kanda.

Tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmine ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav.

Määruskaebus tuleb kõnealuses osas jätta läbi vaatamata. Isegi kui see oleks vaidlustatav, ei

ole hageja esile toonud mõjuvaid põhjuseid tähtaja pikendamiseks. Kuna kohus määras

tõendite esitamise tähtaja 18. novembri 2021. a istungil hageja juuresolekul, oleks hageja

pidanud TsMS § 333 lg 2 järgi esitama vastuväite samal istungil või sellele järgnevas, s.o

10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis. Lisaks pole alust väita, et tõendid on

asjakohased, kuna hageja ei ole märkinud, mis tõenditega on tegemist ja mida soovib nendega

tõendada.

Kohus määras 18. novembri 2021. a istungil lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks

29. novembri 2021. Seega oli hageja 10. detsembriks 2021 uute seisukohtade esitamise õiguse

minetanud. Hagi muutmine on lubatud üksnes erandlikel asjaoludel. Kostja IV ei ole selleks

TsMS § 376 lg-s 1 sätestatud nõusolekut andnud. Kohtul oli diskretsiooniõigus määrata, et

hagi muutmisega nõustumise korral veniks tsiviilasja menetlus, mis on vastuolus

TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud põhimõttega lahendada hagi kiiremini ja säästlikumalt.

Hageja on hagieset oluliselt muutnud. Ebaõige on hageja väide, et hageja oli esitanud

omandiõiguse tunnistamise hagi. Algse, 2. juunil 2020 esitatud hagiavalduse resolutsioonis ei

ole kostjat IV märgitud. Seega ei saaks kohus TsMS § 439 kohaselt temale siduvat otsuse

resolutsiooni teha. Samuti ei ole hageja taotlenud kostja IV ainuomandiõigust vähendada

hageja kaasomandi mõttelise osa võrra. On märkimisväärne, et AÕS § 70 lg 3 kohast mõttelist

osa pole uues haginõudes nimetatud. Uues haginõudes nõutakse abstraktset kaasomandiosa,

mis on õiguslikult võimatu, kuna kaasomand on alati määratletud.

Hageja on muutnud ka hagi alust. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks faktilised

asjaolud. 2. juuni 2020. a hagi kohaselt pole kostja IV hageja subjektiivseid õigusi rikkunud.

Ühtegi kostja IV kohustust, sh hoidumiskohustust või selle alust pole 2. juuni 2020. a hagi

alusena väljatoodud.

Kuna hageja on muutnud nii hagi alust kui ka eset, pole tegemist hagi täpsustuse, vaid uue

hagiga. TsMS § 376 lg 1, § 206 lg 1, 222 lg 1 p 5 järgi on võimalik muuta üksnes hagi alust

või eset. Hagi aluse ja eseme korraga muutmine pole võimalik

9. Kostjate I ja II arvates on määruskaebus põhjendamatu ning tuleb jätta määruse

resolutsiooni p 2 vaidlustamise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

Hageja on muutnud hagi eset. Kuigi hageja palub tunnustada (kaas)omandiõigust, ei nähtu,

kui suurele mõttelisele osale peaks kohus hageja väidetavat kaasomandit tunnustama.

Sisuliselt ei ole enam tegemist kaugküttevõrgu mõttelisele osale omandiõiguse tunnustamise

nõudega, vaid konkreetsetele soojatorustike osadele (lõikudele) omandiõiguse tunnustamise

nõudega. Samuti on hageja esitanud uue nõude kostjate II ja IV vastu. Kui hagis nõudis hageja

väidetava kaasomandi õiguse rikkumisest hoidumist, siis 10. detsembri 2021. a

menetlusdokumendis nõuab ta omandiõiguse ja valduse rikkumisest hoidumist. Kostjad ei

andnud nõusolekut hagi eseme muutmiseks.

Samuti on hageja esitanud uusi asjaolusid. Hagi kohaselt on kostjale II kuuluva

kaugküttevõrgu mõttelise osa suurus 70,34% (7496,15 m). Hageja 10. detsembri 2021. a

menetlusdokumendi kohaselt ei kuulu kostjale II isiklikke kasutusõigusi Tapa linna

soojusvõrgu omamiseks ning talle ei kuulu ka soojatorustiku alust maad. Hageja arvates ei

kuulu kostjale II Tapa linnas ühtegi osa kaugküttevõrgust. Hageja ei tugine enam hagis

esitatud väitele, et soojatorustik on kaasomandis ning hagejale endale kuuluva mõttelise osa

suurus on 25,92% kogu kaugküttevõrgu soojatorustikust, vaid on asunud seisukohale, et

temale kuulub konkreetsete torustikuosade (lõikude) omand isikliku kasutusõiguse ja kinnistu

omandi kaudu. Hageja on asunud väitma, et tema ainuomandis on konkreetsed torustikuosad

konkreetetel maatükkidel. Eelnimetatud faktilisi asjaolusid ei ole hageja hagis esile toonud.

Tegemist ei ole hagis esitatud faktiväidete täiendamisega (TsMS § 376 lg 4 p 1). Hageja on

muutnud oma nõuete aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, kuid kostja selleks nõusolekut

andnud ei ole.

Hageja möönab ka ise, et tegemist on uute nõuetega, heites kohtule ette, et kohus jättis nende

menetlusse võtmise TsMS § 374 alusel kaalumata. Hageja etteheited on põhjendamatud, sest

ta ei ole esitanud TsMS § 363 nõuetele vastavat hagi.

Tõendite esitamine tähtaja pikendamata jätmise peale ei saa määruskaebust TsMS § 660 lg 1

järgi esitada. Selles osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Hageja teadis

kostjate I ja II vastuväidetest rohkem kui aasta tagasi. Hagejal on olnud piisavalt aega

avalduste,

seisukohtade ja

taotluste

esitamiseks

ning

10. detsembri

2021.

a

menetlusdokumendis esitatu põhjustab asja lahendamise viibimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hageja

10. detsembri 2021. a hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest. 10. detsembri 2021. a

menetlusdokumendis sisalduvad hageja nõuded kohustada kostjat II hoiduma kogu Tapa linna

kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja

valduse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte sõlmima kasutus- või

võõrandamislepingut Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku

kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustikku ning mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna

soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist, ning nõue kohustada

kostjat I hoiduma Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku

valdamisel ja kasutamisel hageja õiguse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte

tegema toiminguid, mille tulemusena Tapa kaugküttevõrgu valdus või kasutusõigus

võõrandatakse kolmandale isikule, olid esitatud juba algses, 2. juuni 2020. a hagiavalduses.

Vastavas osas ei ole hageja 10. detsembril 2021. a hagi muutnud. Muud hageja 10. detsembri

2021.a menetlusdokumendis sisalduvad nõuded saadab ringkonnakohus maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus jääb läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab maakohtu määrust hageja

10. detsembri 2021. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise

kohta. Muus osas määruskaebus rahuldatakse.

11. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud,

mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui

määruskaebus

on

ringkonnakohtu

arvates

ebaõigesti

menetlusse

võetud,

jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et

määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles hageja on vaidlustanud maakohtu

määruse 10. detsembri 2021. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata

jätmise osas. Maakohus on määruskaebuse selles osas võtnud ekslikult menetlusse, kuna

hageja ei saa maakohtu määrust kõnealuses osas määruskaebusega vaidlustada.

11.1. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine

on seaduse järgi lubatud. Seadus ei võimalda esitada määruskaebust kohtu määruse peale,

millega on tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotlus jäetud rahuldamata. Seega ei saa

hageja esitada määruskaebust maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis hageja

10. detsembri 2021. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.

11.2. Kuna määruskaebus jääb eelnimetatud osas läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus

tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmist puudutavatele kaebuse sisulistele väidetele.

12. Ringkonnakohus

ei

nõustu

maakohtu

käsitlusega,

nagu

oleks

hageja

10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis (IV kd, tl-d 112–116) TsMS § 376 lg 1 tähenduses

hagi muutnud. TsMS § 376 lg 1 järgi võib hagi eset või alust pärast hagi menetlusse võtmist

ja kostjale kättetoimetamist muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises

menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti

kiiremini ja säästlikumalt. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks hageja

põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

12.1. Osas, milles hageja esitas kostjate II ja IV vastu nõude hoiduda kogu Tapa linna

kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja

valduse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte takistama Tapa linna

kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutamist soojuse edastamiseks

ja jaotamiseks, ning kostja IV vastu täiendavalt nõuded ilma hageja eelneva nõusolekuta mitte

sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku

kuuluva soojatorustiku kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või

kasutada Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku ning mitte kasutama Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist, on

ringkonnakohtu arvates tegu uute nõuetega. Neid nõudeid 2. juuni 2020. a hagist ei nähtu (I

kd, tl-d 1–5).

Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega) TsMS § 376 ei reguleeri, paragrahv reguleerib üksnes

olemasolevate nõuete muutmist või asendamist (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 55). Maakohtul tulnuks seega otsustada esmalt nimetatud

nõuete menetlusse võtmine (TsMS § 372 lg 1). Nõude menetlusse võtmiseks ega liitmiseks

n-ö põhimenetlusega (TsMS § 374) ei olnuks seejuures kostjate nõusolekud vajalikud. Nõuete

menetlemise üle tulnuks otsustada sõltumata sellest, kas maakohus pidas võimalikuks vaadata

neid nõudeid läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõuetega) või mitte. Viimasel

juhul saaks nõuded läbi vaadata eraldi menetluses.

12.1.1. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud kõnealuste nõuete

menetlusse võtmise. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud, et neid nõudeid vaadataks läbi

mõnes teises tsiviilasjas.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud maakohtu määrust ei saa käsitleda eelnevas punktis

nimetatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumise määrusena. Maakohus ei ole määruses

viidanud TsMS § 372 lg 4 kohaselt ka ühelegi TsMS § 371 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud hagi

menetlusse võtmisest keeldumise alusele.

TsMS § 11 lg 1 järgi vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud.

TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi

vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

12.1.2. Eelmärgitut arvestades tuleb hageja 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis

sisalduvad nõuded kostjate II ja IV vastu hoiduda kogu Tapa linna kaugküttevõrku kuuluva

soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja valduse rikkumisest, sh

hageja eelneva nõusolekuta mitte takistama Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku

kuuluva soojatorustiku kasutamist soojuse edastamiseks ja jaotamiseks, ning kostja IV vastu

täiendavalt esitatud nõuded ilma hageja eelneva nõusolekuta mitte sõlmima kasutus- või

võõrandamislepingut Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku

kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustikku, mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna

soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist, saata maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks, arvestades mh käesolevas määruses esitatud

ringkonnakohtu seisukohti.

Ringkonnakohus märgib samas, et hageja poolt 1. aprillil 2022 ringkonnakohtule esitatud

menetlusdokumendis avaldatu kohaselt ei soovi hageja praegusel hetkel kostja IV vastu

eelmärgitud hoidumisnõudeid esitada, kuna kostja IV ei ole hageja valdust otseselt rikkunud.

13. Osas, milles hageja ei nõua 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis kostjalt II

Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu valdamisel ja kasutamisel hageja

kaasomandiõiguse rikkumisest hoidumist, sh hageja eelneva nõusolekuta Tapa linna

kaugküttepiirkonna soojatorustiku kasutamise või käsutamise viisi muutmisest, on hageja

ringkonnakohtu arvates hagi tagasi võtnud (TsMS § 424), mille järgi peab pärast eelmenetluse

lõppemist hagi tagasivõtmiseks olema kostja nõusolek, või hagist loobunud (TsMS § 429).

Samas ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt kindlaks teinud, kas hageja tahe on selle

nõude osas hagi tagasi võtta või hagist loobuda. See tahe tuleb maakohtul asja edasise

menetluse käigus kindlaks teha.

14. Ringkonnakohus märgib, et ebaselge on algses, 2. juunil 2020 esitatud hagiavalduses

märgitud nõue tunnustada hageja (kaas)omandiõigust hagi esitamise seisuga 276200/1065705

(25,92%) mõttelisele osale Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgule. Sellest nõude

sõnastusest ei selgu, kas hageja soovib enda omandiõiguse tunnustamist Tapa linna

kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu suhtes kaas- või ainuomanikuna või on tegemist

alternatiivsete nõuetega. Hageja omandiõiguse tunnustamise nõue peab olema hagis TsMS §

363 lg 1 p 1 järgi selgelt väljendatud ning üheselt mõistetav. Seega ei vasta hageja 2. juunil

2020 esitatud hagi TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hagiavaldusele sätestatud nõuetele.

Hageja on 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis määratlenud Tapa linna

kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu (kaas)omandiõiguse tunnustamise nõude puhul

soojatorustike katastriüksused. Hageja ei palu enam tunnustada tema omandiõigust

kaasomandi mõttelisele osale, vaid konkreetsetele soojatorustikele. Ringkonnakohtu arvates

ei selgu siiski ka 10. detsembri 2021. a menetlusdokumendist, kas hageja soovib enda

omandiõiguse tunnustamist Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu suhtes kaas- või

ainuomanikuna, võttes mh arvesse, et hageja ei soovi enam enda omandiõiguse tunnustamist

kaasomandi mõttelisele osale. Seetõttu on ebaselge, kas ja millises osas on hageja

10. detsembri 2021. a menetlusdokumendis kõnealust nõuet võrreldes 2. juuni 2020. a hagis

esitatuga TsMS § 376 lg 1 tähenduses muutnud.

Eelnevat arvestades tuleb maakohtul jätta hageja omandiõiguse tunnustamise nõue kooskõlas

TsMS § 3401 lg-ga 1 käiguta ja määrata hagejale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks – selgelt

väljendatud

omandiõiguse

tunnustamise

nõude

esitamiseks.

Pärast

nimetatud

menetlustoimingu tegemist tuleb maakohtul vajadusel otsustada hageja 10. detsembri 2021. a

menetlusdokumendis esitatud omandiõiguse tunnustamise nõude menetlusse võtmise üle.

15. Hageja on alternatiivselt palunud määruskaebust käsitleda vastuväitena kohtu

tegevusele (TsMS § 333 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et vastuväite lahendab määrusega

see asja menetlev kohus, kelle tegevuse peale on vastuväide esitatud. Praegusel juhul on

hageja esitanud vastuväite maakohtu tegevuse peale seoses hageja 10. detsembri 2021. a

avalduse menetlemisest keeldumise ja tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmisega.

Seega ei saa ringkonnakohus hageja vastuväidet ise lahendada. Asja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks seni vastuväite lahendanud.

16. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas

lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest