2-20-4494/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4494

Tsiviilasi

Y hagi X ja C vastu regressinõudes

Tsiviilasja hind

22 296,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Kostja 2 X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Ants Kuningas

Kostja 3 C (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xlt Y kasuks 7556,52 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega.

3. Välja mõista Clt Y kasuks 7061,26 eurot.

4. Välja mõista Xlt Y kasuks viivis põhinõudelt 7556,52 eurot alates hagi

esitamisest, so alates 23.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

5. Välja mõista Clt Y kasuks viivis põhinõudelt 7061,26 eurot alates hagi

esitamisest, so alates 23.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 450 eurot.

7. Välja mõista Clt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 450 eurot.

8. Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt

menetluskulult (450 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Välja mõista Clt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt

menetluskulult (450 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Pärast otsuse jõustumist saata otsus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

11. Kohus tunnistab kohtuotsuse X osas õigeksvõtul põhineva summa 7556,52 euro

osas (resolutsiooni p 2) tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2(6)

Menetluskulude jaotus

12. Jätta menetluskulud (õigusabikulud) 50% ulatuses X ja 50% ulatuses C kanda.

13. Välja mõista Xlt Y kasuks menetluskulud 600,00 eurot.

14. Välja mõista Clt Y kasuks menetluskulud 600,00 eurot.

15. Välja mõista Xlt Y kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (600,00 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Välja mõista Clt Y kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (600,00 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt mõistis kohus kriminaalasjas XXX xx.xx.xxxx tehtud otsusega Qlt

(kostja 1), Xlt (kostja 2), Clt (kostja 3) ja Ylt (hageja) Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt

välja 30 226,07 eurot. Hageja tasus kahjunõudest 29 729,11 eurot. Hageja esitab

regressinõude kostjate kui teiste solidaarvõlgnike vastu. Hageja palub välja mõista kostjatelt

solidaarselt 22 296,90 eurot ja viivis põhinõudelt 22 269,90 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113

kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.

2. Hageja vaidles aegumise kohaldamise ja vaheotsuse tegemise taotlusele vastu. Hageja

täitis solidaarkohustuse 18.01.2018. Seega pole nõue aegunud.

3. Kostjad 1 ja 2 jätavad märkimata, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas

XXX mõisteti kostjalt 1 ja kostjalt 2, lisaks vaidlusalusele nõudele, solidaarselt Eesti

Vabariigile tekitatud kahju summas 181571,47 eurot (hagiavalduse lisa 1 otsuse resolutsiooni

p 2.39 alapunkt 1). Samuti mõisteti kostjalt 1 ja kostjalt 2 ning lisaks veel 4 isikult solidaarselt

Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 304017,56 eurot (hagiavalduse lisa 1 otsuse

resolutsiooni p 2.39 alapunkt 2). Seega on kostjatelt 1 ja 2 lisaks käesolevas asjas vaidluse

all olevale ja hageja poolt täidetud nõudele ka solidaarnõuded, mille suurus kummagi kostja

kohta on vähemalt 141 455 eurot.

3(6)

4. Hageja täpsustas pärast kohtu poolt menetluse uuendamist nõudeid ja palub 26.01.2022

täpsustuses kostjalt 1 välja mõista 7556,52 eurot, kostjalt 2 välja mõista 7556,52 eurot ja

kostjalt 3 välja mõista 7061,26 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis

väljamõistetud põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

5. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks 1968,00 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kostja 2 võttis hagi õigeks pärast pea 2 aastat kestnud menetlust. On ilmselge, et kostjad

andsid põhjust hagi esitamiseks, kuna kostjad on kogu menetluse käigus püüdnud selgitada,

et nemad on tegelikult ise solidaarnõude tasunud.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Hageja pole tõendanud jõustunud kohtuotsuse olemasolu

ega solidaarkohustuse täitmist. Kostja 1 võttis omaks, et Eesti Vabariigile solidaarne

kahjuhüvitamise kohustus oli olemas. Kostja 1 on osaliselt kohtuotsusest tuleneva kohustuse

täitnud oma vara arvelt. Samuti arestiti kahjunõude katteks Pinnatöötluse OÜ rahalisi

vahendeid. Kostja 1 suhtes on MTA esitanud ka ühisvara jagamise hagi kriminaalasjast XXX

tuleneva kohustuse sissenõudmiseks. Isegi kui hagi oleks põhjendatud, on hageja nõuded

aegunud. Hageja täitis solidaarkohustuse väidetavalt 05.04.2015. Seega aegus nõue

06.04.2018. Kostja 1 taotles aegumise osas vaheotsuse tegemist.

7. Kostja 1 loobus 12.10.2021 väitest selle kohta, et mille kohaselt Pinnatöötluse OÜ

kontodele jäänud vara arvelt oleks täidetud kriminaalasjas nr XXX rahuldatud tsiviilnõuet (tl

190-191). Kostja 1 teadmise kohaselt täideti riigi nõudeid lähtuvalt välja mõistetud summade

järjestusest. Seega tuleb lugeda kostja 1 poolt käesolevas hagis nõutud summast täidetuks

vähemalt 5953,05 eurot. Hagejal puudub solidaarvõlgnike sisesuhtes õigus nõuda kostjatelt

kogu rahasummat. Sisesuhtes on solidaarvõlgnikud osavõlgnikud ja hageja saaks igalt

kostjalt nõuda üksnes vastavale kostjale langevat osa mitte aga kogu rahasummat.

8. Kostja 2 vaidles hagile vastu samadel põhjustel, mis kostja 1. Kostja 2 taotles, et kohus

nõuaks kohtu arhiivist välja kriminaalasjas XXX tehtud otsuse ja 01.03.2007 tehtud vara

arestimise määruse.

9. Kostja 3 vaidles hagile vastu, kuid sisulisi vastuväiteid konkreetsete asjaolude osas ei

esitanud.

10. Kostja 2 võttis 03.02.2022 menetlusdokumendis hagi õigeks summas 7556,52 euro

osa. Viivise arvestusele vaidleb kostja 2 vastu, kuna kohus ei saa hageja poolt sõnastatud

viivise nõuet kanda üle kohtulahendi resolutsiooni. Kostja 2 palub jätta kõik menetluskulud

hageja kanda, alternatiivselt määrata menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi.

12. Hageja esitas kostjate vastu hagi 22 296,90 euro nõudes solidaarvastuse alusel. Kohus

täitis 30.04.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele tõendamiskoormist ja

kohalduvat õigust (tl 155-156). Kohus uuendas 14.01.2022 määrusega menetluse ja andis

hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks (I kd, tl 204-204 pöördel). Kohus jättis 24.03.2022

määrusega hagi kostja 1 (Q) suhtes läbi vaatamata (II kd, tl 14-15). Menetlus jätkub kostja 2

ja 3 osas.

4(6)

13. Kostja 2 võttis 03.02.2022 hagi õigeks 7556,52 euro osas (II kd, tl 5). Kostja 2 vaidles

vastu viivise arvestusele.

14. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui

seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Kui keegi

solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust

täitma (VÕS § 67 lg 1). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue

teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas

(VÕS § 69 lg 2).

15. Õiguskirjanduse kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud algselt solidaarselt, kuid pärast

nõude VÕS § 69 lg 2 alusel üleminekut saab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda sellele

vastavalt kohustuse täitmist ülejäänud solidaarvõlgnikelt osavastutuse põhimõtte kohaselt. St

arvestades VÕS § 63 lg-s 1 sätestatut peab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik esitama iga

ülejäänud solidaarvõlgniku vastu eraldi regressinõude vastavale solidaarvõlgnikule

sisesuhtes langevas osas (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 69

lg 2, komm 4.2.1. b) lk 343-344). Seega on hagejal õigus nõuda igalt kostjalt üksnes vastavale

kostjale langevat osa. Hageja täpsustas enda nõudeid ja palub kostjalt 2 välja mõista 7556,52

eurot ja kostjalt 3 välja mõista 7061,26 eurot.

16. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi

(TsMS § 440 lg 1). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja 2 võttis 03.02.2022 menetlusdokumendis hagi

õigeks 7556,52 euro osas. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada kostja 2 suhtes

7556,52 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega.

17. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kriminaalasjas XXX tehtud otsuse alusel olid kostjad ja

hageja kohustatud tasuma solidaarselt kahjunõude summas 30 226,07 eurot. Nimetatu on

tõendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx otsusega (tl 4-46). Hageja on tõendanud,

et täitis 18.01.2018 kohustuse summas 29 729,11 eurot (tl 174-175). Kostja 3 on 29.09.2015

tasunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega solidaarselt välja mõistetud kahjunõudest 495,25

eurot. Solidaarvastutuse puhul kehtib eeldus, et kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse

täitmiseks on kohustatud mitu isikut, vastutavad nad kohustuse täitmise eest

solidaarvõlgnikena. Sisesuhtes on solidaarvõlgnikud osavõlgnikud ja hageja saaks igalt

kostjalt nõuda üksnes vastavale kostjale langevat osa mitte aga kogu rahasummat. Eeltoodust

tulenevalt tuleb hagi rahuldada kostja 3 vastu esitatud nõude osas summas 7061,26 eurot.

18. Hageja esitas kostjate vastu ka viivisenõude alates hagi esitamisest kuni põhinõude

kohase täitmiseni. Kostja 2 võttis hagi õigeks põhinõude osas. Kohus tuvastas, et kostja 3

rikkus maksekohustust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Kohus saab rahuldada hageja viivisenõude hageja poolt esitatud sõnastuses, so alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista

viivis põhinõudelt 7556,52 eurot ja kostjalt 3 viivis põhinõudelt 7061,26 eurot seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest, so alates 23.03.3020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

19. Kostjad 1 ja 2 esitasid aegumise vastuväite ning taotluse aegumise kohaldamiseks.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142

lg 1 ls 2). Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal,

mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati (VÕS

§ 70 lg 1). Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või

5(6)

muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS1 § 157 lg 1).

Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest,

kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS2 § 157 lg 2). Kohus või muu

vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel

(TsÜS § 143). Kohtuotsus, millest tulenes võlausaldaja nõue solidaarvõlgnike vastu, jõustus

02.09.2015. Seega aegub hageja nõue kostjate vastu 01.09.2025. Tulenevalt sellest, et

võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku vastu ei ole aegunud ning seega ei ole aegunud hageja

tagasinõue. Vastavalt ei kuulu taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt 2 hageja kasuks

õigeksvõtul põhineva otsusega välja 7556,52 eurot ja kostjalt 3 hageja kasuks 7061,26 eurot.

MENETLUSKULUD

21. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole

oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kohus rahuldas hageja

põhinõude kostja 2 osas õigeksvõtul põhineva otsusega. Samuti rahuldas kohus teised hageja

nõuded. Kostja 2 andis põhjuse hagi esitamiseks, kuna vaidles hageja nõudele algselt vastu.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kui otsus on tehtud

kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest

võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas

ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse (TsMS § 165 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda, so

kostja 2 kanda 50% ulatuses ja kostja 3 kanda 50% ulatuses.

22. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1968,00 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja

2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks

tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku

hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

23. Vandeadvokaat osutas hagejale õigusabi kokku 14 tundi, tunnitasuga 120,00 eurot

(lisandub käibemaks). Hageja õigusabikulud hõlmasid järgmisi toiminguid: materjalidega

tutvumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine 4 tundi; nõupidamised kliendiga 1,25 tundi;

täiendavate materjalide kogumine ja kohtunõuetele vastamine 1,5 tundi; kostjate

seisukohtade ja taotlustega tutvumine 3 tundi; hageja 23.03.21, 10.02.21 ja 14.10.21

seisukohtade koostamine ja esitamine 2,25 tundi ja hageja nõude täpsustuste ja lõplike

seisukohtade koostamine ja esitamine 2 tundi.

24. Kohus on seisukohal, et tuleb vähendada materjalidega tutvumisele ja analüüsile ning

hagiavalduse koostamisele kulunud aega. Hagiavaldus on lühike ja lakooniline, tegemist on

ka lihtsa nõudega. Seega on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingule 2 tundi. Kohus

vähendab ka kliendiga nõupidamisele kulunud ja täiendavate materjalide kogumise ja

kohtunõudele vastamise aega. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks

pidada nimetatud toimingutele kokku 1 tund. Hageja 23.03.2021, 10.02.2021 ja 14.10.2021

seisukohtade koostamisele ja esitamisele on põhjendatud ja mõistlik arvestada kokku 2 tundi.

Ülejäänud toimingud on kooskõlas asja sisuga ja menetluse käiguga. Toimingud on vajalikud

1 TsÜS RT I, 13.03.2014, 103 23.03.2014…30.06.2015.

2 TsÜS RT I, 13.03.2014, 103 23.03.2014…30.06.2015.

6(6)

ja põhjendatud ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud kokku 10 tunni osas olid vajalikud ja

nendele kulunud tööaeg põhjendatud.

25. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist

tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava vandeadvokaadi õigusabi tunnitasu määra.

Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1200,00 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt välja õigusabikulud 1200,00 eurot

käibemaksuga, so kummaltki kostjalt 600,00 eurot.

26. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).

28. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

29. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt

hagi rahuldatud osaga (TsMS § 190 lg 3). Hageja sai 11.06.2020 menetlusabi, millega

vabastas kohus hageja riigilõivu tasumise kohustusest kogusummas 900,00 eurot. Kuna hagi

rahuldatakse, mõistab kohus menetlusabina saadud 900,00 eurot kostjatelt võrdsetes osades

Eesti Vabariigi kasuks välja.

30. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9 ls 1). Kohus märgib selle menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS

§ 179 lg 9 ls 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik