4-10-3587/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3587 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend D.K (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx.) väärteoasi KOKS § 663 lg 1 järgi

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju PO 12.03.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,10,000247

Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras:

Jätta D.K taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo Ida-Harju PO 12.03.2010.a. otsusele väärteoasjas nr. 2376,10,000247 rahuldamata.

Jätta D.K kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju PO 12.03.2010.a. otsusele väärteoasjas nr. 2376,10,000247 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

D.K esitas 14.10.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju PO poolt 12.03.2010.a. väärteoasjas nr. 2376,10,000247 tehtud otsuse tühistamiseks.

Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat KOKS § 66 3

lg 1 alusel rahatrahviga summas 420

2 krooni. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna sai teadlikuks tema suhtes vastu võetud otsusest 27.09.2010.a..

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1135363, 10.02.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12.03.2010.a. Väärteoprotokolli kohaselt on

kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 10.02.2010.a., omapoolsed ütlused andnud ning

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri

väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja

lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on

menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV passi XXX. Järelikult oli isik

menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes

algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et D.K pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse

esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine

ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras.

Otsus on tehtud 12.03.2010.a. seega oli. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 27.03.2009.a.

Kuna kaebuse esitamise tähtpäev langes puhkepäevale, siis oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 29.03.2010.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 14.10.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

3

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

D.K niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et ta ei teadnud tema kohta tehtud karistamisotsusest, ei ole asjakohane, kuivõrd isik oli teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, kuna ta on ka menetlusaluse isikuna 10.02.2010.a. üle kuulatud.

Kohus peab avajalikuks märkida, et Ida-Harju PO otsusest ei nähtu selle vaidlustamise kord ja tähtaeg, kuid antud juhul ei ole kaebetähtaja möödalaskmine tingitud D.K teadmatusest

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju PO poolt 12.03.2010.a. väärteoasjas nr. 2376,10,000247 tehtud otsuse peale esitatava kaebuse esitamise korrast, kuivõrd kaebuse esitaja

väitel möödus kaebetähtaeg selle tõttu, et ta ei olnud teadlik tema suhtes vastu võetud väärteootsusest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse

esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde

otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et D.K ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo Kohtunik