1-08-305/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-08-305
Legislator headnote
AI generated1-08-305/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1-08-305
Keywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1-08-305
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-08-305
Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava T.B tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine Kinnipeetav
T.B (isikukood xxx; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Marina Valge RESOLUTSIOON
Jätta T.B talle Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2008. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata .
Välja mõista T.B-lt määratud kaitsjale väljamakstav tasu 300.- (kolmsada) krooni.
Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 (SEB),
nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874; selgitusse märkida kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse
jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu
Maakohtu kantseleile Kalevi 1, Tartu. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 25.08.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri-Aivar
T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
2. Pärnu Maakohtu 26.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-305 tunnistati T.B
süüdi KarS § 203 järgi ning karistuseks mõisteti kuus kuud vangistust. KarS
§ 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 17.10.2006 otsusega
2 mõistetud karistus, so 1 aasta pikkune vangistus. Suurendades uue kuriteo eest mõistetud
karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendati vangistus 1080 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati kaks aastat.
3. Pärnu Maakohtu 03.02.2010 määrusega nr 1-08-305 asendati 26.03.2008 Pärnu Maakohtu
poolt T.B-le tegemata 801 tundi üldkasulikku tööd 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistusega.
4. Karistusaeg algas 02.02.2010 ja lõpeb 07.03.2011.
5. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis
19.08.2010.
6. T.B on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral:
6.1 05.12.2003 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 120 alusel rahalise karistusega 100 päevamäära, 5000 krooni; 6.2 29.08.2006 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud;
6.3 17.10.2006 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 74 alusel tingimisi vangistusega 1aasta katseajaga 2 aastat.
7. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas T.B enne vangistust koos
abikaasa ja pojaga Piiri 19a Pärnus. Viimased poolteist aastat enne vangistust puudus tal
kindel ametlik töökoht, seega ka ametlik sissetulek. Kinnipeetava sõnul tarvitas kanget
alkoholi kaks-kolm korda nädalas. Käesolev kuritegu seisnes alkoholi ja tubakatoodete varguses, mis oli samuti toimepandud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust ei tunnista, samas näeb aga alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel seost. Kriminaalhooldusesse
suhtumine katseajal oli ükskõikne, eiras registreerimiskohustust, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei täitnud temale määratud üldkasuliku töö tunde. Vangistuse
ajal T.B distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kuigi Juri-Aivar
T.B käitumist iseloomustab hoolimatus ning ükskõiksus ühiskonnas kehtivatesse normisesse, väljendab ta soovi muutuda. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel
oht füüsiliseks ja vaimseks vägivallaks ning materiaalse kahju tekitamiseks. Ohtu
vähendavaks teguriks on alkoholi mittetarvitamine. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
8. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et T.B ennetähtaegne
vabastamine ja kriminaalhooldusele määramine võiks olla otstarbekas. J.-A. T.B on olemas elukoht ja toetavad lähisuhted, samuti teatavad tööoskused, mis võivad aidata kaasa töökoha leidmisele. Uue kuriteo riskifaktoreiks on varasem käitumiskontrollinõuete
rikkumine, alkoholi kuritarvitamise jätkamine, ja mittesuutlikus järgida seaduskuulekat
eluviisi. Kriminaalhoolduslik järelevalve annaks aga võimaluse valvata Juri-Aivar T.B käitumist aasta jooksul ning soodustada tema sotsiaalset kohanemist. Karistuse
kandmisest ennetähtaegselt vabastamisel oleks otstarbekas määrata J.-A. T.B-le kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9. Kinnipeetav T.B avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
10. Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad ennetähtaegseks vabanemiseks sisulised alused,
mistõttu prokurör ei pea võimalikuks nõustuda T.B ennetähtaegse vabanemisega. 11. Kaitsja leidis, et on olemas nii formaalsed kui ka sisulised alused juri.Aivar T.B ennetähtaegseks vabastamiseks.
3 KOHTU SEISUKOHT
12. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises
süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid
mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
13. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et T.B
tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
Kinnipeetav väljendas kohtuistungil kindlat soovi küll asuda seaduskuulekat eluviisi
järgima, kuid kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud Juri- Aivar T.B ennetähtaegselt vabastada. 14. on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimisi katseajaga ja T.B
vangistuse asendamisega üldkasuliku töö tegemise kohustusega, kuid sellele vaatamata jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et J.-A. T.B ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti polnud ta suuteline
töö kõrvalt tegema üldkasulikku tööd. Vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu läbinud
mingeid sotsiaalprogramme, kuid Tartu Vangla iseloomustuses on kajastatud, et
programmi „12 sammu“ läbimine on kavandatud 2010. a II poolaastaks. Kohus on seisukohal, et enne vabanemist peaks J.-A. T.B läbima vähemalt eespool viidatud
programmi. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks J.-A. T.B ennetähtaegselt vabastada.
Rutt Teeveer Kohtunik