DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-21342/121-09-21342/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2010-10-27

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-09-21342 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-09-21342 Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava T.T tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine Kinnipeetav T.T (isikukood xxx; viibimiskoh...

1-09-21342

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-09-21342

Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava T.T tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine Kinnipeetav T.T (isikukood xxx; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg-st 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Vabastada T.T temale Tartu Maakohtu 16. detsembri 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata T.T-le katseaeg 1 aasta käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kohustada T.T järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

• kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 8 alusel määrata T.T-le katseajaks järgmised kohustused:

• mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

• asuma tööle või võtma end töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest arvates;

• läbida kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad

sotsiaalabiprogrammid;

• minema seoses alkoholi liigtarvitamise probleemiga spetsialisti vastuvõtule ja vajadusel alluma ravile.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata T.T katseaega arvestama alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Määrus T.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata

täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Välja mõista T.T-lt menetluskuluna riigituludesse 600 )

(kuussada krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi,

kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

25.08.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.T

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.12.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-

09-21342 KarS § 329 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 3 kuud. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.12.2008 otsusega T.T-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 827 tundi üldkasulikku tööd, st

KarS § 69 lg 6 alusel 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust võrra ning mõisteti T.T-le liitkaristusena vangistus 1 aasta 4 kuud 23 päeva.

Karistusaeg algas 11.01.2010 ja lõpeb 03.06.2011.

Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis

10.09.2010.

T.T on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

5.1

Jõgeva Maakohtu 24.03.2005 otsusega mõisteti KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

5.2

Tartu Maakohtu 22.01.2008 otsusega mõisteti KarS § 424 ja § 74 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud;

5.3

Tartu Maakohtu 15.12.2008 otsusega mõisteti KarS § 424 alusel vangistus 8 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 2 kuud ja § 68 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu 28 päeva. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel üldkasulik töö 846 tundi, tähtajaga 2 aastat.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole T.T vangistuse ajal

distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav soovib vabanedes ajutiselt elama asuda õe juurde üürikorterisse. Kindel töökoht ja erialane haridus puudub; aasta enne vangistust oli töötu. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 85 000 krooni.

Suhtlusringkond on seaduskuulekas. Enne vangistust tarvitas alkoholi, alkoholĳoobes ei teadvusta endale võimalikke tagajärgi ega suuda oma käitumist kontrollida. T.T on veendunud, et vabanedes suudab iseseisvalt alkoholi tarvitamist piirata. Viimane kuritegu

sooritatud katseajal. Tartu Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid märgib, et kinnipeetava vabanemisel seisneb oht alkoholĳoobes sõiduki juhtimises, tagajärgedega mittearvestamises ja teiste elu ohtu seadmises.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on T.T varasemalt

kriminaalhooldusele määratud kolmel korral, kuid ta jätkas katseajal kuritegude

toimepanemist ja joobes mootorsõiduki juhtimist. Seega ei mõista T.T oma

käitumise ühiskonnaohtlikkust. Uue kuriteo toimeopanemise oht seisneb just sõiduki

juhtimises alkoholĳoobes. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et T.T vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamine võiks olla küll otstarbekas, kuid samas avaldas, et T.T lähema sõpruskonna hulka kuuluvad isikud, kelle jaoks ei

ole joobes mootorsõiduki juhtimine taunimisväärne ning kellega suhtlemise jätkamine võib soodustada uute õigusrikkumiste toimepanemist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav T.T avaldas, et ta on vangistuses mõistnud oma varasemas elus

tehtud vigu. T.T avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on valmis järgima katseajaks määratavaid kohustusi.

Prokuröri arvamuse kohaselt on olemas nii formaalsed kui ka sisulised alused T.T

ennetähtaegseks vabastamiseks. 10. Kaitsja palus kohtul T.T ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT

11.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid

mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ning prokuröri arvamuse, leiab, et on

alus arvata, et vangistuses viibimine on muutnud T.T arusaamist õiguskuulekast elust ja mõistetud karistus on omam eesmärgi saavutanud. T.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimisi katseajaga, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil tunnistas T.T, et reaalse

vangistuse kandmisel on ta oma varasema käitumise ümber hinnanud ja on valmis vabaduses jätkama tööd endaga, et välistada edaspidises elus alkoholi tarbimisest tuleneda võivad probleemid. T.T avaldas, et ta on nõus jätkama vabaduses sotsiaalabi programmides osalemist, samuti on ta nõus pöörduma spetsialisti poole, et selgitada välja vajadus võimaliku ravi läbimiseks. Kohus leiab, et elama asumine õe pere juurde, kus ei tarvitata peaaegu üldse alkoholi, võib olla T.T jaoks omada positiivset mõju. Kohtuistungil avaldas T.T, et tal on võimalik mõne nädala jooksul asuda tööle OÜ-sse xxx. Töökoht asub küll Tallinnas, kuid T.T sõnul on tal töö perioodil

võimalik ööbida tööandja poolt garanteeritavates eluruumides. Kriminaalhooldusel sooviks T.T käia aga Tartus.

13.

ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS T.T §-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et süüdimõistetu on

õigusrikkumisi toime pannud alkoholĳoobes, siis selleks, et vähendada uute

õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 5 tulenev kohustus pöörduda alkoholismiga seotud varasemate probleemide tõttu spetsialisti poole, kes saaks hinnata,

kas T.T vajab ravi või mitte. Ravi vajadusel on T.T kohustaud läbima ravi. Samuti tuleb kohustada T.T KarS § 75 l g2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. T.T-le

tuleb määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest. Kohtuistungil osales süüdimõistetu soovil riigi poolt määratud kaitsja, mistõttu peab kohus põhjendatuks T.T-lt välja mõista õigusabikulud summas 600.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik