2-20-11788/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse kuupäev

16.05.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11788

Tsiviilasi

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldus

Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16,

Rotermanni tn 6a korteriomanike 16.06.2020 otsuste

vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni

tn 6a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ,

seaduslik esindaja MM

Puudutatud isik Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn

16, Rotermanni tn 6a korteriühistu, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov ja vandeadvokaat

Kaupo Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Tallinn, Rotermanni tn 14,

Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2-20-11788

2 (6)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas 14.08.2020 Harju

Maakohtule avalduse Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu (puudutatud isik) korteriomanike 16.06.2020 otsuste vaidlustamiseks.

1.1. Avaldaja palus tunnistada kehtetuks 16.04.2020 hääletusprotokolli otsused kehtestada

2020. a majanduskava (otsus nr 2), kinnitada korteriomanike kohustuste jaotus

majandamiskulude kandmisel (otsus nr 3) ja nõustuda BRESC OÜ-le kuuluva kaheksa

korteriomandi jagamisega 14 korteriomandiks (otsus nr 5) järgmistel põhjendustel:

− 2020. a majanduskava koostamisel ei ole puudutatud isik järginud hea usu põhimõtet ega

arvestanud korteriomanike õigustatud huvidega. Majanduskava eelnõuga koos ei esitanud

puudutatud isik korteriomanikele tutvumiseks teenusepakkujatega sõlmitud lepinguid ja

nende poolt teenuse osutamise eest esitatud arveid 2019. a osutatud teenuste eest. Samuti

ei ole puudutatud isik esitanud korteriomanikele 2019. a tarbitud vee- ja kanalisatsiooni,

kütte, üldelektri ja prügiveo eest esitatud arveid, et korteriomanikel oleks võimalik

veenduda, et majanduskavas toodud kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning

elektri prognoositav kogus ja maksumus põhineb eelmise aasta kogusel ja maksumusel.

Puudutatud isik peaks esitama üldelektri arvestuse näidud, selgitamaks üldelektri jagamist,

samuti teavitama korteriomanikke elektritariifidest. Üldelektri jaotamine muul viisil kui on

sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-s 1, on lubatud vaid

põhikirjaga, mitte üldkoosoleku otsusega kehtestatava majanduskavaga;

− avaldaja on vastu BRESC OÜ-le kuuluva kaheksa korteriomandi jagamisele

14 korteriomandiks. Puudutatud isik ei ole esitanud avaldajale ehituseksperdi hinnangut,

mis kinnitaks, et korteriomandite jagamine vastab ehitusnormidega kehtestatud hoone

püsimise ja jäikuse nõuetele. Lisaks ei ole puudutatud isik esitanud avaldajale

korteriomandite ümberjagamise projekti ning asjaomaste ametiasutuste kooskõlastusi

sellele. Seetõttu on dokumentideta tehtud otsus vastuolus KrtS §-ga 12 ning

ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg-ga 1 ja § 12 lg-ga 1. Avaldaja omandas korteriomandi

2017. a, olles veendunud, et tegemist on eliitkorterelamuga. Ka enne uute korteriomandite

moodustamist tegeles BRESC OÜ lühiajalise üüriteenuse pakkumisega, kuid kuna

korterite pindala oli suurem, siis olid klientideks varakad isikud, kelle käitumine ei häirinud

teisi korteriomanikke. Nüüd on üürile antavate korterite pindala kaks korda väiksem ning

sellest tulenevalt on üürihind oluliselt väiksem, mis on toonud majja teistsugused

lühiajalised üürnikud, kes kasutavad kortereid peamiselt lõbutsemiseks ning tekitavad

lärmi. BRESC OÜ lühiajaline üüriäri kahjustab avaldaja õigustatud huvi elada

eliitkorterelamus. Avaldajale esitatud ehitus- ja kasutusloast ei nähtu, kas nende

dokumentide väljastamise käigus on hinnatud, et kanalisatsiooni püstikud on võimelised

ära juhtima kaks korda suurema koguse vett.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse läbi vaatamata või

rahuldamata järgmistel põhjendustel:

− avaldus on esitatud hilinenult;

− puudutatud isiku ja avaldaja vahel on käimas mitmeid kohtuvaidlusi, milles puudutatud

isik on avaldajale detailselt selgitanud talle esitatud arvete kujunemist. Samuti on

puudutatud isik võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda;

2-20-11788

3 (6)

− avalduses toodud väited, et majanduskava peaks sisaldama eelmise majandusaasta arveid

ja arvutusi, ei põhine seadusel – sellist nõuet seadus ei sätesta. Puudutatud isiku pädevusse

ei kuulu korteriomandite jagamise ehituslike nüansside hindamine. Ehitustegevus peab igal

juhul vastama ehitusseadustikule ja selleks tuleb taotleda ehitusluba, mille seadusele

vastavust kontrollib asjaomane asutus;

− puudutatud isik ei ole andnud nõusolekut ehitamiseks, vaid üksnes korteriomandite

jagamiseks, mis on õiguslik, mitte ehituslik toiming. Kuna BRESC OÜ-le on väljastatud

kasutusluba, siis puudub õiguslik alus otsuse tühistamiseks. BRESC OÜ on teinud

ehitustööd seaduse kohaselt;

− korteriomandite jagamiseks ei pidanud olema korteriomanike kokkulepet. Avaldaja ei

olnud korteriomanikuks, keda puudutanuks BRESC OÜ-le kuuluvate korterite jagamine.

Oluliste ehitustööde tegemist, mis oleksid muutnud hoone osa funktsiooni või hoone välist

kuju, ei otsustatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis avalduse läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata ning rahuldas

avalduse 14.10.2021 määrusega osaliselt. Kohus jättis rahuldamata avaldaja nõude tunnistada

kehtetuks Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriomanike

16.06.2020 hääletusprotokollis kajastatud otsused nr 2 ja 3 ning tunnistas kehtetuks otsuse nr 5

vastuolu tõttu KrtS § 9 lg-ga 1 ja § 38 lg-ga 1. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste

endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

3.1. Avaldus esitati kohtule tähtaegselt. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

Nähtuvalt hääletuse protokollist oli korteriomanikele määratud tähtaeg eelnõude osas seisukoha

esitamiseks kuni 15.06.2020. Otsused olid seega vastu võetud 16.06.2020. Avaldus esitati

kohtule 14.08.2020 ehk tähtaegselt.

3.2. Otsused nr 2 ja 3 ei ole vastuolus puudutatud isiku põhikirja ega seadusega, sh hea usu

põhimõttega.

3.3. Otsus nr 5 hõlmab kahte otsustust. Esiteks on BRESC OÜ-le antud nõusolek temale

kuuluva kaheksa korteriomandi jagamiseks 14 korteriomandiks. Maakohtu hinnangul on

otsus nr 5 korteriomandite jagamise kohta ebaselge sisuga. Otsuses ei ole märgitud, millistel

tingimustel jagamiseks nõusolek antakse, välja arvatud osas, et kaheksast korteriomandist saab

14 korteriomandit. Sisuliselt on antud nõusolek korteriomandite jagamiseks 14 korteriomandiks

ükskõik kuidas, sh viisidel, mis puudutavad ka teisi korteriomanikke. See ei ole aga kooskõlas

KrtS § 9 lg-ga 1.

Otsus nr 5 on ebaselge ka teise otsustuse osas, kuna määratletud ei ole, millisteks konkreetseteks

töödeks on nõusolek antud. Sarnaselt esimese otsustusega on sisuliselt antud nõusolek ükskõik

milliste tööde teostamiseks, tingimusel, et need seonduvad kaheksa korteriomandi jagamisega

14 korteriomandiks ükskõik millisel viisil. Selliselt on otsus vastuolus KrtS § 38 lg-ga 1.

Hindamaks korteriomanike otsuste vastavust seadusele, omab tähendust, milliste tööde

tegemiseks nõusolek anti, mitte millised ehitustööd tegelikult tehti ning kas tegemist oli selliste

töödega, milleks avaldaja nõusolek ei olnud KrtS § 38 lg 2 alusel vajalik. Küsimus konkreetsete

ehitustööde õiguspärasusest ei ole praeguse menetluse esemeks.

3.4. Kuna avaldus rahuldati osaliselt, jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas 1.11.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu

14.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 5 osas täies ulatuses (s.o tunnistada kehtetuks Tallinn,

2-20-11788

4 (6)

Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriomanike 16.06.2020

hääletusprotokollis kajastatud otsus 5) ja punkti 6 osas (s.o jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda) üksnes osas, millega jäeti puudutatud isiku menetluskulud tema

enda kanda. Puudutatud isik palus teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus täies

ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt on põhistamata ja ei ühti tegeliku olukorraga maakohtu hinnang,

et otsus nr 5 on ebaselge. BRESC OÜ on ehitustööd juba teostanud ja selleks oli ehitusluba

olemas. Korteriomanditele on väljastatud ka kasutusluba. Maakohus on vääralt eeldanud, et

ehitustööd vms mõjutasid kolmandaid isikuid. Samuti on selge, milliseid töid ja mis tingimustel

on teostatud. Kui see ei oleks olnud selge, poleks ehitusluba ega kasutuluba väljastatud.

Kui haldusorganile kui kontrollorganile olid kõik ümberehitused selged, siis ei võinud kohus

tühistada otsust nr 5. Arvestada tuleb seejuures ka, et korteriomanike enamus hääletas otsuse

poolt. Kuna valdav osa korteriomanikke on tänaseks juba täitnud otsuse nr 5, väljastades

11.06.2021 menetlusdokumendi lisaks 3 olevad notariaalsed dokumendid või andes selle

sõlmimiseks nõusoleku, oli otsus nr 5 selge ja täidetav.

4.2. Puudus vajadus korteriomanike kokkuleppeks, sest tegemist ei olnud olulise ehitusliku

ümberkorraldusega KrtS § 38 lg 1 mõttes. BRESC OÜ on soovinud talle kuuluvad kaheksa

korteriomandit jagada 14 korteriomandiks ning sellega ei kahjustatud avaldaja huve.

4.3. Kuna enamus avaldaja nõudeid jäid rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja

kanda.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset

korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 38 lg 1 sätestab erandi, mille kohaselt

ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja

korteriomanike kokkulepet. KrtS § 38 lg 2 järgi ei ole esimeses lõikes nimetatud muudatuseks

vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra,

mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Viidatud sätte kohaselt on

korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad KrtS § 31 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse,

s.o ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Eelnevast tuleneb, et ka korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse alusel on ehituslikeks või muudeks kaasomandi eseme korrashoiuks

vajalikest muudatustest suuremateks ümberkorraldusteks üldjuhul vaja korteriomanike

kokkulepet ning neid ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames KrtS § 35 lg 1 tähenduses

(vt ka Riigikohtu 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999 p 25.1).

2-20-11788

5 (6)

9. Korteriomanikele kohaldub kaasomanikele kehtiv üldine nõue valitseda ühist asja vastavalt

kõigi kaasomanike huvidele ning üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5) (vt ka Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

116-11, p 23). Korteriomanikud võisid kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada

küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (vt ka nt Riigikohtu 13.02.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 19). Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks

vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike

kokkulepet.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et otsus kaheksa korteriomandi 14 korteriomandiks

jagamise kohta (s.o otsus nr 5), ei ole KrtS § 9 lg-ga 1 kooskõlas. Osutatud sätte kohaselt võib

muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi vaid asjassepuutuvate

korteriomanike omavahelisel kokkuleppel. Avaldaja on BRESC OÜ-le kuuluvate

korteriomandite jagamise otsuse osas asjassepuutuvaks korteriomanikuks eelviidatud sätte

tähenduses. Maakohus on otsuse nr 5 õiguspärasuse hindamisel korteriomandite jagamise kohta

õigesti leidnud, et kuivõrd otsuses ei ole märgitud, millistel tingimustel jagamiseks nõusolek

antakse, on seega sisuliselt nõusolek antud korteriomandite neljateistkümneks jagamiseks

ükskõik kuidas, sh viisidel, mis puudutavad ka teisi korteriomanikke. Vaatamata asjaolule, et

praegusel juhul on uute korteriomandite loomine toimunud BRESC OÜ enda eriomandite arvel,

muutub selle tulemusel teiste korteriomanike mõtteliste osade suurus kogu kinnisasjas.

Korteriomandite jagamine puudutab kõiki korteriomanikke ning korteriomandite jagamiseks

oli vajalik korteriomanike kokkulepe, sest korteriomandite jagamine vähendas ümberehitatud

korteriomandite üldpinda 36 m2 võrra. Sellest tulenevalt sooviti muuta korteriomanike

kaasomandi ja korteriomanikele kuuluvate mõtteliste osade suurust, lisades 36 m2, mis ei kuulu

ühegi eriomandi esemesse. Lisaks eelmärgitule puudutab BRESC OÜ-le kuuluva kaheksa

korteriomandi jagamine 14 korteriomandiks teisi korteriomanikke, sh avaldajat, ka põhjusel, et

kui iga korteriomand annab korteriomanike üldkoosolekul ühe hääle (KrtS § 22 lg 1), siis

väheneb uute korteriomandite loomisega teiste korteriomanike hääleõigus korteriühistus.

11. Kohus saab korteriomanike otsuse seadusele vastavuse kontrollimisel hinnata siinse

menetluse raames üksnes seda, kas otsus nr 5 sellisel kujul nagu see vastu võeti, on seadusega

kooskõlas. See, millised ehitustööd tegelikult tehti ja kas juba teostatud ehitustöid saab käsitada

selliste ehituslike ümberkorraldustena, mis vajanuks korteriomanike kokkulepet, asja

lahendamisel tähtsust ei oma. Maakohus leidis õigesti, et konkreetsete ehitustööde õiguspärasus

ei ole praeguse menetluse esemeks. Ka asjaolu, et korteriomanditele oli väljastatud ehitus- ja

kasutusluba, ei kummuta korteriomanike otsuse seaduspärasusele maakohtu antud hinnanguid.

Seega ei oma korteriomanike otsuse seadusele vastavuse hindamisel tähtsust ka puudutatud

isiku väited sellest, et ehitus- ja kasutusloa väljastanud haldusorganile olid ümberehitused

selged. Siiski märgib ringkonnakohus, et ehitusloa taotlemise ajaks ei pea korteriomanike

kokkulepet veel olemas olema, kuid enne korteriomanike kokkulepet ei tohi ehitama hakata

(vt ka Riigikohtu 18.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1859 p 20). Kuivõrd otsuses nr 5 ei ole

määratletud, millisteks konkreetseteks töödeks on nõusolek antud, on nõusolek sisuliselt antud

ükskõik milliste tööde teostamiseks, tingimusel, et need seonduvad kaheksa korteriomandi

jagamisega 14 korteriomandiks ükskõik millisel viisil. Selliselt on otsus vastuolus KrtS § 38

lg-ga 1. Tähtsust ei oma, et otsuse poolt hääletas korteriomanike enamus, sest otsuses nr 5

sisalduval viisil korteriomandite jagamiseks ja jagamisega kaasnevateks töödeks on vajalik

sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe. Kokkulepe KrtS § 38 lg 1 mõttes ei tähenda

korteriomanike enamuse otsust, vaid kokkulepe tähendab kõikide korteriomanike

konsensuslikku otsustust.

12. Erinevalt määruskaebuses väidetust ei saa otsuse nr 5 sisu lugeda selgeks seetõttu, et

praeguseks on valdav osa korteriomanikest nimetatud otsuse täitnud korteriomandite jagamist

ja ümberehitamist puudutavate notariaalsete dokumentide väljastamise või nende sõlmimiseks

nõusoleku andmise teel. Otsus ise peab olema sõnastatud selgelt. Praegusel juhul ei nähtu otsuse

2-20-11788

6 (6)

nr 5 sisust, millisel viisil korteriomandite jagamiseks ja milliste konkreetsete tööde

teostamiseks on nõusolek antud. Oluline on ka see, et kõigi korteriomanike kokkulepe

ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemiseks peab eelnema ehitustöödega alustamisele. Praegusel juhul see

puudus.

13. Eeltoodud põhjendustel on otsus nr 5 vastuolus KrtS § 9 lg-ga 1 ja § 38 lg-ga 1 ning

maakohus on avalduse selles osas põhjendatult rahuldanud.

14. Kuna maakohus rahuldas avalduse osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

15. Arvestades, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud

menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

16. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on mõne

seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka

Riigikohtu 22.06.2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-63-10, p 12 ja Riigikohtu 12.10.2011 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-80-11, p 23). Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu

üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 1.04.2015 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-183-14, p 13).

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Kuna siinses menetluses ei olnud avaldajal lepingulist esindajat, siis ei saa lepingulise esindaja

tasu ka vastaspoolelt tema kasuks välja mõista. Toimikus ei ole andmeid, et Hugo OÜ kaudu

tegutsevad juristid oleksid osalenud menetluses avaldaja nõustajana TsMS § 228 mõttes. TsMS

§ 175 lg 2 teise lause järgi ei saa nõustaja kulusid nii või teisiti hüvitada. Seetõttu ei ole avaldaja

poolt Hugo OÜ-le tasutud summa väljamõistmine puudutatud isikult tsiviilkohtumenetluse

seadustiku menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivate üldsätete järgi võimalik. Sellest

tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

17. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing