2-22-5694/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5694

Kohtuasi

XXi hagi YYi vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.mai 2022.a hagi õigeksvõtul põhinev

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi 06.mai 2022.a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

230,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood

xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, e-post: xxxxx@xxxxxxx)

Kostja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

YY

(isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), seaduslik

esindaja MM (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxx. E-

post: xxxxxxx@xxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXi apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02.mai 2022.a hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja 06.mai

2022.a määrus ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks alates

eelmenetluse staadiumist.

3. XXi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-5694

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 18.aprillil 2022.a Harju Maakohtule YYi (kostja) vastu elatise

vähendamise hagi, milles palus hagejalt kostja kasuks alates 18.04.2022.a välja mõista igakuise

elatise summas 230 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a, kuid mitte

vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ja määrata kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

2. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 19.05.2015.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-

xx-xxxxx hagejalt kostja kasuks välja elatise alates 01.05.2015.a summas 195 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni

lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse

omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Alates 01.01.2022.a muutis riik elatise maksesüsteemi ning uue korra kohaselt on elatise

miinimumsuurus alates käesoleva aasta algusest 214 eurot. Kuna elatise baasosa

indekseeritakse 01.04 seisuga, siis käesoleva aasta esimesest aprillist on elatise miinimummäär

225,64 eurot. Samas riik kehtestas PKS § 2172 lg-s 1 põhimõtte, et kui enne 2022.aasta 1.

jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist

seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus,

loetakse, et alates 2022.aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma

elatist 292 eurot kuus. Samuti kehtestas riik sama paragrahvi lõike 2 alusel põhimõtte, et kui

kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga,

on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele.

4. Kuna hagejale on määratud keskmine liikumispuue, siis selle tulemusena ei ole hageja

võimeline täiskoormusega töötama. Hagejal on aeg-ajalt perioode, kus ta pole võimeline

tulenevalt tervislikust seisust iseseisvalt liikuma, kuna selgroo lülivahemik L5/L6 on ahenenud

ning see muudab liikumise ülimalt keeruliseks. Hagejale on tehtud seljaoperatsioon, kuid see

ei andnud oodatud efekti. Nt hageja oli eelmise aasta lõpus ning käesoleva aasta alguses

haiguslehel ning 30 päeva eest sai töövõimetushüvitist 327,10 eurot. Taoline sissetulek ei taga

inimesele inimväärset elu ning isik ei ole võimeline täitma ka oma kohustusi.

5. Kui mõlemad vanemad panustavad elatisrahaga 230 eurot ning sellele lisandub riigipoolne

lapsetoetus 60 eurot, saab alaealine laps igakuiselt ülalpidamiseks 520 eurot, millega on

võimalik kõik alaealise lapse kulud 100% katta. Kui elatisrahana arvestada 292 eurot, oleks

lapse ülalpidamiseks ühes kuus 644 eurot (2x292+60 eurot). Taolist summat ei saa ka

täiskasvanud inimene, kes saab töötasu miinimumpalga ulatuses.

2-22-5694

Kostja vastuväited

6. Kostja võttis hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus tegi 02.mail 2022.a õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi

(resolutsiooni punkt 1), vähendas Harju Maakohtu 19.05.2015.a kohtuotsusega nr x-xx-xxxxx

XXilt välja mõistetud elatist (resolutsiooni punkt 2) ning määras, et XX kohustub tasuma YYi

ülalapidamiseks alates 18.04.2022.a igakuise elatusrahana 255,64 eurot kuus kuni poja YYi

täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa (resolutsiooni punkt 3). Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tegi kohus otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Kohus selgitas, et alates 01.04.2022.a on elatise alammmäär PKS § 101 mõttes 255,64 eurot.

Aluseks võetakse elatise baassumma, mis alates 01.04.2022.a on 209,20 eurot. Elatise

baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hetkel 46,

44 eurot.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p.3

sõnastust elatusraha summa suuruse osas, mõista hagejalt kostja kasuks välja alates

18.04.2022.a igakuise elatusrahana 230 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o

xx.xx.xxxx.a, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ning määrata kohtuotsus

viivitamata täidetavaks.

11. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt võttis kohus elatusraha arvestamisel aluseks

vaid PKS § 101 lg 3 ja 4 põhimõtteid. Apellant taolise arvestamise põhimõttega ei nõustu.

Elatusraha arvestamisel tuleb arvestada ka PKS § 101 ülejäänud lõigetega sh ka lg 5

põhimõttega. PKS § 101 lg 5 alusel vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus on elatusraha

arvestamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

12. Hagiavalduses oli elatusraha suurus alates 01.04. korrektselt välja arvutatud ning eraldi

välja toodud (225,64 eurot) ning sellele kostja ei vaielnud vastu. Apellant ümardas antud

summa 230-ks euroks, kuna sellisel juhul on igal juhul täidetud PKS § 101 lg 1 kehtestatud

nõue.

13. Kuna vastustaja võttis hagi omaks ning nõustus igakuise elatusraha summaga 230 eurot,

mille puhul on tagatud ka PKS § 101 lg 1 alusel kehtestatud nõue, siis ei ole kohus ei ole

arvestanud kõikide hagiavalduses välja toodud asjaoludega ning on ebaõigesti elatusraha

suuruse arvutamisel kohaldanud PKS § 101 lg 1 põhimõtteid.

14. Hagiavalduse üheks taotluseks oli ka see, et kohtuotsus määrataks täitmisele viivitamata.

Kohus antud taotlust ei rahuldanud ning ei ole ka põhjendanud, miks taoline taotlus rahuldamata

jäeti.

Menetluse edasine käik

2-22-5694

15. Harju Maakohus tegi 06.mail 2022.a määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 02.mai

2022.a kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 osas, milles kohus määras elatisraha suuruse ja tegi

selles osas uue määruse. Kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine: Rahuldada hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega. Vähendada Harju Maakohtu 19.05.2015.a kohtuotsusega nr x-

xx-xxxxx XXilt välja mõistetud elatist. XX kohustub tasuma alates hagi esitamisest

18.04.2022.a kuni lapse YY täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a elatist 230 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 3 ja 4 sätestatud määras, millest on maha arvatud ½ lapsetoetuse

summast PKS § 101 lg 5. Elatise baassummat ja 3% keskmisest brutokuupalgast

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4. Lapsetoetuse suuruse

muutmisel muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev

lapsetoetuse suurus.

16. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja vastuväite kohtuotsusele, milles palub elatise

väljamõistmist vastavalt PKS 101 sätestatule. Kohus selgitas 03.05.2022.a e-kirjaga pooltele

uut elatise regulatsiooni, mis hakkas kehtima alates 01.01.2022.a. Arvestades uut elatise

maksmise korda, tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada elatise nõue vastavalt PKS § 101

sätestatule järgmiselt: „XX tasub alates hagi esitamisest 18.04.2022.a kuni lapse YY

täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a elatist 230 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101

lg-s 3 ja 4 sätestatud määras, millest on maha arvatud ½ lapsetoetuse summast PKS § 101 lg 5.

Elatise baassummat ja 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4. Lapsetoetuse suuruse muutmisel muutub vastavalt ka PKS §

101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.“ Hageja nõustus kohtu

ettepanekuga. Kostja on hagi varasemalt õigeks võtnud.

17. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele

ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt

on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4

kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel.

18. Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema

elatisest maha arvestatud PKS § 101 lg 5. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses

sõnastatud eesmärk (PHS § 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ PHS § 17 lg 3

kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot.

19. Alates 01.04.2022.a on elatise baassumma 209,20 eurot, millele lisatakse 3% eelneva

kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hetkel 46, 44 eurot. PKS § 101 lg 3 ja lg 4

mõttes on elatismäär alates 01.04.2022.a summas 255,64 eurot, millest saab maha arvata pool

lapsetoetusest 30 eurot, PKS § 101 lg 5. Eeltoodu teeb elatiseks 225, 64 eurot. Hageja on nõus

tasuma 230 eurot ning kostja on hagi õigeks võtnud.

20. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust

pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks

2-22-5694

taas kohtu poole. Ka PKS § 101 lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega,

leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes

kaebuse põhjal. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, Harju Maakohtu 02.mai

2022.a hagi õigeksvõtul põhinev otsus TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada ja tsiviilasi saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule alates

eelmenetluse

staadiumist

menetlusõiguse

normide

olulise

rikkumise

tõttu,

kuna

ringkonnakohtul ei ole apellatsioonimenetluses võimalik rikkumisi kõrvaldada. Kuna 06.mai

2022.a määrusega tühistati osaliselt 02.mai 2022.a hagi õigeksvõtul põhinevat otsust, siis tuleb

ka see määrus edasiste segaduste vältimiseks tühistada.

22. Tulenevalt TsMS §-st 646 võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse

põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul

ei ole kohustust TsMS § 646 kohaldamisel küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.jaanuari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

23. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei

ole esitatud.

24. Tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja maakohtule nõude, mille

kohaselt palus vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatise summat ning mõista

hagejalt kostja kasuks alates hagi esitamisest (18.04.2022.a) välja igakuine elatis summas 230

eurot kuni xx.xx.xxxx.a, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ja määrata

kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Maakohus võttis hagi menetlusse 25.aprilli 2022.a

määrusega. Kostja võttis 01.mai 2022.a vastuses hagi selles esitatud nõude osas õigeks.

Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktist 3 nähtub aga, et kohus on hagejalt mõistnud kostja

kasuks alates 18.04.2022.a igakuise elatusrahana välja 255,64 eurot kuus kuni kostja

täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa.

25. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada TsMS § 439 olulise rikkumise

tõttu, kuna kohus on teinud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse nõude piire ületades, st nõude

kohta, mida ei ole hageja poolt kohtule esitatud ja mis pole kostja poolt õigeks võetud.

26. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et juhul kui maakohus leidis, et hageja nõue võib olla

õiguslikult ebakorrektselt sõnastatud, tulnuks seda pooltega arutada eelmenetluses, mitte

kohtuotsuses. TsMS § 392 lg 1 p 2 kohaselt on hageja nõude ja menetlusosaliste seisukohtade

väljaselgitamine nende nõuete suhtes eelmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks.

27. TsMS § 447 lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult

teatavakstegemist seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused,

2-22-5694

mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus

menetlusosalised ära kuulata.

28. Riigikohus on TsMS § 447 kohaldamisel sedastanud, et kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene

lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused,

võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab

otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas

esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid

omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus

õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et TsMS § 447 lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut

otsuses vigade parandamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata

aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad

poolte õigused ja kohustused (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.jaanuari 2011.a

kohtumäärus tsiviilasja nr 3-2-1-86-10, p 16).

29. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on 06.mai 2022.a määrusega

teinud vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3 sisulise vigade paranduse (määruse

resolutsiooniga tühistanud osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni), mida seadus ja

kohtupraktika ei võimalda.

30. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 392 kohased eelmenetluse

ülesanded. Kuivõrd asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates

eelmenetluse

staadiumist,

ei

anna

ringkonnakohus

hinnangut

hageja

arvamusele

materiaalõiguse väära kohaldamise väitega seoses.

31. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele, mis

sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded

ja veel lahendamata taotlused. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et kohtul on jäänud

lahendamata ka hageja taotlus määrata, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

32. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/