4-22-1103/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja viis 16. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-22-1103 (231717006407)

Kohtukoosseis Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. aprilli 2022. a määrus, millega D.R-ile Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri 20. septembri 2017. a otsusega

väärteoasjas nr 231717006407 mõistetud rahatrahv asendati arestiga

Määruskaebuse esitaja D.R (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 27. aprilli 2022. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase

advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 20. septembri 2017. a otsusega väärteoasjas nr 231717006407 määrati D.R-ile KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsus jõustus 5. detsembril 2017.

2. D.R rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud. Otsus pöörati selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

3. 30. juunil 2020. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat ja/või materiaalset väärtust omavat vara. Kohtutäituri andmeil puudub võlgnikul sissetulek ning vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Võlgniku suhtes on täitmisel veel ka eelnevast perioodist teisi nõudeid.

2 4. 5. aprillil 2022. a esitas sissenõudja kohtule taotluse D.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus rahuldas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse ja asendas D.R-ile kohtuvälise menetleja 20. septembri 2017. a otsusega määratud rahatrahvi 30 trahviühikut

3-päevase arestiga. Asendusarest pööratakse täitmisele pärast kohtuasjas 4-22-1102 asendusaresti ärakandmist.

6. Kohus tuvastas, et D.R on rahatrahv 120 eurot senini tasumata ning selle sissenõudmine ei

ole kohtutäituri teate kohaselt võimalik. D.R-i selgitusel ei ole ta võimaluse puudumise ja realiseeritava vara puudumise tõttu rahatrahvi tasunud. Kohus märkis, et väärteo karistuse ja selle täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida niivõrd pikaks, et karistuse mõju hajub. Väärteomenetluse

ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks puuduvad ja taotletud seda pole. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning aresti kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.

7. D.R kandis 17. augustist 2017-19. augustini 2018, 10. septembrist 2018-10. jaanuarini 2019,

26. veebruarist -23. oktoobrini 2019 ja alates 19.11.2019 vanglakaristust Tartu Maakohtu 3. juuli 2020 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas 1-20-32. Karistuse kandmise tähtaeg saabub 22. juunil 2022. Seega ei ole karistuse täitmine aegunud KarS § 82 lg 4 mõttes, vaid peatus kinnipidamisasutuses karistusi kandes.

8. D.R-i karistuse asendamist üldkasuliku tööga kohus põhjendatuks ega otstarbekaks ei pidanud. Võimalikul tööleasumisel peale vabanemist on D.R-i võimalused teha üldkasulikku tööd vähesed

ja elukorraldus oluliselt raskendatud. Põhjendatud on asendusaresti ärakandmine vahetult pärast karistuse ärakandmist, et alustada elu puhtalt lehelt. Kuna D.R on periooditi vangistuses viibinud, on üldkasuliku töö sooritamise perspektiiv halb.

MÄÄRUSKAEBUS

9. D.R palub maakohtu määruse tühistada või asendada arest üldkasuliku tööga.

10. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette kohtuistungil selgituste ära kuulamata ning taotlustega arvestamata jätmist. D.R selgitas, et ta maksab alates 2021. a kohtutäituritele võlgasid. Ise ta nende maksmist mõjutada ei saa, kuivõrd kinnipidamisi ja kohtutäituritele maksete tegemisi koordineerib vangla. Korduvalt on D.R teinud ka taotlusi, et makstaks kõne all olevat võlga ning seda on ka makstud. Võla tasumisest ei ole D.R eemale hoidnud ega hoia ka edaspidi. Karistuse kandmisest vabaneb D.R 22. juunil 2022 ning saaks seejärel koheselt võla ära maksta.

11. Kui aga kohus leiab, et D.R-ile tuleks määrata asendusarest, palub määruskaebuse esitaja anda talle võimaluse teha üldkasulikku tööd. Tal on nii elukui ka töökoht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. D.R kinnitab, et ta ei ole võla tasumisest kõrvale hoidunud ega kavatse seda ka edaspidi teha ning et võlgade (sh käesoleva menetluse võla) maksmist korraldab vangla. Ometi nähtub nii PPA 5. aprilli 2022 taotlusest kui ka täitemenetluste andmebaasist, et D.R on Põhja prefektuuri 20. septembri 2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,17,006407 määratud rahatrahv 30 trahviühikut, so 120 eurot, täielikult tasumata. Järelikult on D.R-i väited võla tasumise kohta paljasõnalised, trahv on

3

tasumata, seda ei ole õnnestunud ka täitemenetluses sisse nõuda ning sissetulek ja vara, millele

sissetulekut pöörata, tal kohtutäituri teate kohaselt puudub. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad seega menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1.

13. Põhjendamatud on ka D.R-i etteheited tema ärakuulamata jätmise ja taotluste arvestamata jätmise osas. Kohtuistungil kuulas kohus ära D.R-i selgitused, lahkus seejärel nõupidamistuppa ja kuulutas mõnda aega hiljem määruse. Lahendi tegemisel arvestas kohus ka D.R-i selgitusi tööle asumise kohta.

14. Vaatamata D.R-i palvele asendada asendusarest üldkasuliku tööga, ei pea ringkonnakohus seda

põhjendatuks. D.R on varem korduvalt perioodiliselt viibinud kinnipidamisasutuses, st ta on

näidanud end ebausaldusväärsest küljest – seetõttu oleks üldkasuliku töö tegemine ilmselt problemaatiline või määratud luhtuma. D.R on karistusregistri väljavõtte kohaselt seitse kehtivat

kriminaalkaristust. Kahel korral on D.R-ile mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid mõlemal korral pani ta katseajal toime uued kuriteod. Kui isikul ei ole piisavat motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka üldkasuliku töö tegemiseks. Ka nähtub D.R-i varasemate kriminaalasjadega seonduvatest materjalidest, et tal

on olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Kohtupraktikas on süüdlase probleeme

sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).

15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja D.R-i määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)