3-21-1638/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1638

Haldusasi

AS TREV-2 Grupp kaebus Rae Vallavalitsuse 20.04.2021

korralduste nr 572, 573 ja 574 õigusvastasuse tuvastamiseks,

21.06.2021 vaideotsuste nr 958, 959 ja 960 tühistamiseks ning

Rae valla kohustamiseks tegema uued otsused 2 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebaja: AS TREV-2 Grupp, esindajad vandeadvokaat Allar

Jõks ja vandeadvokaadi abi Sandra Mikli

Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 10.05.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

1.1 Tunnistada Rae Vallavalitsuse 20.04.2021 mittenõustumine geoloogilise uuringu loa

andmisega (korraldused nr 572, 573 ja 574) õigusvastaseks.

1.2 Tühistada Rae Vallavalitsuse 21.06.2021 vaideotsused nr 958, 959 ja 960.

1.3 Kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa

taotluste kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. Mõista vastustajalt välja AS TREV-2 Grupp kasuks menetluskulu 7015 eurot (sisaldab

käibemaksu).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS TREV-2 Grupp esitas 16.02.2021 Keskkonnaametile (KeA) Soodevahe II, Soodevahe

III ja Soodevahe IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlused (tl 7-15).

Soodevahe II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Rae vallas

Rae külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 64 (katastritunnus: 65301:001:3825),

mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav uuringuruum koosneb kahest

lahustükist. Põhjapoolse lahustüki pindala on 5,03 ha ja lõunapoolse lahustükki pindala on 5,16

ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala kahe lahustüki pindala kokku on 10,19 ha. Tegemist

on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 13 puurauku uurimissügavusega

kuni 30 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada

järgmine sihtotstarbeline töö: katsepumpamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat.

Soodevahe III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Rae vallas

Rae külas riigile kuuluval kinnistul Rabavälja (katastritunnus: 65301:001:5111), mille

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutuseks Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 9,42 ha.

Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 7 puurauku

uurimissügavusega kuni 30 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus

planeeritud teostada järgmine sihtotstarbeline töö: katsepumpamine. Taotletava loa kehtivusaeg

on 5 aastat.

Soodevahe IV uuringuruumi uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Rae vallas Rae külas

riigile kuuluvatel kinnistutel Viimsi metskond 188 (katastritunnus: 65301:002:1757), Kõrve

(katastritunnus: 65301:001:5112), Sookailu (katastritunnus: 65301:002:0224) ja Kaeviku

(katastritunnus: 65301:002:0223), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistute

valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutusteks Riigimetsa Majandamise Keskus

ja Maa-amet. Taotletav uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolse lahustüki pindala

on 6,31 ha ja lõunapoolse lahustükki pindala on 15,07 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala

kahe lahustüki pindala kokku on 21,38 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus

plaanitakse rajada kuni 12 puurauku uurimissügavusega kuni 35 m. Uuritav maavara on

lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmine sihtotstarbeline töö:

katsepumpamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat.

2. KeA võttis 01.03.2021 kirjadega nr DM-114814-3 (tl 52), DM-114815-3 (tl 68) ja DM-

114817-3 (tl 83) uuringuloa taotlused menetlusse ning küsis taotluste kohta arvamust Rae

vallalt.

3. Rae Vallavalitsus otsustas vastavalt 20.04.2021 korraldustega nr 572, 573 ja 574 (tl 22-

24) mitte nõustuda AS TREV-2 Grupp poolt esitatud taotluste alusel Soodevahe II, Soodevahe

III ja Soodevahe IV uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade andmisega.

4. AS TREV-2 Grupp esitas 13.05.2021 vaided Rae Vallavalitsuse korralduste nr 572, 573 ja

574 peale (tl 25-33), mis jäeti Rae Vallavalitsuse 21.06.2021 korraldustega nr 958, 959 ja

960 rahuldamata (tl 34-39).

5. AS TREV-2 Grupp esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Rae

Vallavalitsuse 20.04.2021 korralduste nr 572, 573 ja 574 õigusvastasuse tuvastamist,

21.06.2021 vaideotsuste nr 958, 959 ja 960 tühistamist ning Rae valla kohustamist asjas uute

otsuste tegemiseks.

3(12)

Kohus võttis 30.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub eeltoodud nõuded rahuldada ja mõista vastustajalt välja kaebaja

menetluskulud. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 01.04.2022) on kokkuvõtlikult

alljärgnevad.

1) Ekslik on vastustaja järeldus vaideotsuste p-s 3.2.1, et menetlustoimingut ei pea põhjendama

ja kaaluma. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest

(RKHK 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 10). Uuringuloa taotluse mittekooskõlastamine on

kohtus iseseisvalt vaidlustav. Sellisel juhul rakendub menetlustoimingu suhtes erandina

sisuliselt sama õiguslik režiim, mis lõplike toimingute puhul (ärakuulamise ja põhjendamise

kohustus, seaduslikkuse nõuded, õiguskaitsevahendid), sest riive tõttu on neil isiku õiguste

jaoks osaliselt lõplik, mitte ainult menetluslik iseloom (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse

käsiraamat. Tartu, 2004, lk 470). Menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb

lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest (RKHK otsus nr 3-3-1-15-14, p 19).

Menetlustoimingu põhjendused peavad olema piisavad kaebeõiguse tagamiseks (RKHK otsus

nr 3-3-1-82-14, p 20).

2) Asjassepuutumatu ja ekslik on vastustaja seisukoht (vaideotsuste p 3.2.2), et kaebajal puudub

õigustatud ootus uuringuloa saamiseks, kuna ta ei ole uuringuruumi omanik. Loa taotlejal ei ole

küll õigust nõuda loa andmist, kuid tal on õigus õiguspärasele ning efektiivsele

haldusmenetlusele.

3) Kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja

selgitada välja neist kaalukamad. Haldusorgani ülesandeks on ka tasakaalustada erinevaid

kaalukaid huve. Kaalutlemisel arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes

(RKHK 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, p-d 31 ja 32). Vastustaja tõdes vaideotsustes, et

korraldus ei sisalda kõiki asjakohaseid kaalutlusi. Järelikult on vastustaja nõustunud, et

vaidlustatud korraldusi ei ole põhjendatud. Ainuüksi see on piisav alus kaebuse rahuldamiseks.

4) Vastustaja on jätnud kaalumata riigi huvid antud aladel geoloogiliste uuringute

läbiviimiseks. Uuringuruumi alad paiknevad Maardu ja Väo lubjakivimaardlate läheduses ning

sealt otsitakse kõrgemargilist ehituslubjakivi. Selle kivimi otsimine ning varude kriitilisuse

küsimust on käsitletud ka riiklikus alusuuringus (kaebuse joonealune viide 7), milles leitakse,

et vajalik on laiendada kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on

üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete

paksus on väike. Kohalik omavalitsus (KOV) oleks pidanud vastavaid huvisid analüüsima ning

tooma välja, miks ta jätab riiklikult väljendatud seisukohad arvestamata. Kohalikud huvid on

küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete

huvidega ning vajadusel nendega seotud erahuvidega (RKHK 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16,

p 27).

5) Vaideotsuste p-s 3.2.3 märgitu, et kaevandamise vähese tõenäosuse tõttu ei ole uuringuloa

taotlejal mõistlik läbi viia kulukat ja komplitseeritud geoloogilist uuringut, ei ole asjakohane

kaalutlus. Kuigi kohtupraktikas on aktsepteeritud uuringuloa andmise menetluses tulevase

kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist KOV-i

poolt, on edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus üks kaalutlus kogumist, millest

lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama. See ei saa aga olla ainumäärav kaalutlus

uuringuloaga mittenõustumiseks (TlnHK 21.12.2020 otsus nr 3-20-1425, p 13). Geoloogilise

uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis

ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas

4(12)

uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohaliku

omavalitsuse üksusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis

kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (TlnRK 30.04.2020

otsus nr 3-19-1041, p 12.3). Kaevandamistegevusest tulenevaid keskkonnamõjusid hinnatakse

alles kaevandamisloa taotluse menetluses ning vajadusel kaasatakse menetlusse vastavaid

eksperte.

6) Geoloogilise uuringuloa menetluses on uuringu tulemustel iseseisev väärtus ning seda ka

juhul, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Kui ka geoloogilistele uuringutele peaks

kaevandamisloa menetlus järgnema, oleks nii taotlejal kui ka KOV-il uuringute teostamise

tagajärjel varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. (RKHK

11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 13).

7) Vastustaja ei ole esitanud argumente, miks väidetav kaevandamise vähene tõenäosus ei

võimalda kaebajal läbi viia maavara olemasolu puudutavat uuringut. Uuringu kulu,

komplitseeritus või vaideotsuses viidatud tee kasutamise küsimused peab lahendama kaebaja,

kui tal lubatakse uuringutega alustada.

8) Põhjendamata ja ekslik on vaideotsuste p-s 3.2.3 toodud kaalutlus, et puuraukude rajamine

tekitab lühiajalist vibratsiooni ja müra ning rikutud saab pinnas, mida mööda roomikutel

puurmasin liigub; samuti hävinevad roomikul puurmasina ette ja roomikute alla jäävad taimed

ning hukkuvad putukad ja väikeloomad. Vaidlustatud korraldustest ei selgu, kui kõrge on

eeldatav müratase ning millal, kui kaua ning kui kaugel see võib elamutest esineda. Neid

asjaolusid teadmata ei ole võimalik hinnata, kas uuringuloa andmisega kaasneda võiv müra

ületab kehtestatud müra piirmäärasid. Vastustaja on ekslikul arusaamisel, et igasugune müra on

õigusvastane. Lisaks puuduvad kaalutlused, mis oleksid konkreetsed tagajärjed, mida taotletud

uuringu läbiviimine keskkonnale ja kohalikele elanikele kaasa tooks.

Kaebaja on uuringulubade taotluste seletuskirjas kinnitanud, et järgitakse kõiki

keskkonnakaitselisi nõudeid ning müra ja vibratsiooni tekitamine on ajutine ja lokaalne. Müra

võib esineda üksnes päevasel ajal. Puurmasina töötamisel on müratase 76 dBA, mis on

võrreldav kõva häälega rääkimisega. Puurimistegevuse tagajärjel tekkiv vibratsioon võib olla

tuntav puurmasina vahetus läheduses, aga näiteks 10 m kaugusel enam mitte. Uuringualad, kus

puurimistegevus toimub, asuvad vähemalt 200 m kaugusel lähimatest elamutest. Vastustaja ei

ole eelnimetatud asjaolusid kaalunud. Kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel eeldada

põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema väited

põhinevad, ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida. Sellisel juhul on taotlejal

neid võimalik omapoolsete selgituste või uuringutega kinnitada või ümber lükata. Kaebaja on

ka teinud ettepaneku kooskõlastusele lisatingimuste seadmiseks, näiteks roomikmasinate osas

on võimalik näha ette esialgse olukorra taastamise nõue. Seega on KOV jätnud põhjendamata,

miks tema hinnangul tekib ülemäärane müratase ning millega on vastav väide tõendatud.

9) Vastustaja toob mittekooskõlastuse alusena välja vastuolu Rae valla üldplaneeringuga (ÜP).

Vastustaja on siinkohal jätnud ebaõigesti tähelepanuta asjaolu, et Rae valla ÜP-s toodud maa

kasutamise juhtotstarbeid ega rohevõrgustikku ei ole tõenäoliselt võimalik realiseerida, kuna

samas asukohas või selle vahetusse lähedusse on kavandatud Rail Baltica (RB) raudteekoridor.

RB trassil asuva Soodevahe piirkonna osas on juba käimas ka projekteerimine.

Maakonnaplaneeringust tulenevalt on küsimus, kuivõrd üldse saab vastavas asukohas viia ellu

kohalikke huvisid. Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 3 kohaselt peab kohalikest huvidest

lähtuv planeering olema kooskõlas riigi huve väljendava planeeringuga. Riigihalduse ministri

13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus (edaspidi Harju

5(12)

MP) on määratud RB raudtee rajamiseks vajalikud alad ja trassikoridoris sätestatud piirangud,

mis kehtivad raudtee valmimiseni. Seega on ebaõige vastustaja väide, et maa-aladel on võimalik

säilitada juhtotstarbekohane kasutamine. Rae valla ÜP on aja- ja asjakohatu ning sellele

tuginemine on vastuolus maakonnaplaneeringuga. KOV-i üksus ei või planeerimisalases

tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale (RKHK 14.10.2003

otsus nr 3-3-1-54-03, p 40). Planeerimisalane tegevus on ka planeeringu elluviimine, sealhulgas

selle alusel edasise tegevuse kavandamine. Seega on KOV ebaõigesti leidnud, et uuringuruumi

alal on võimalik säilitada olemasolev maakasutuse juhtotstarve ning rohevõrgustik. Sõltumata

uuringulubade taotlusest, ei ole selles piirkonnas varem kavandatud maakasutuse elluviimine

nagunii võimalik.

10) RB raudteetrassi olemasolu Harju MP-s ei välista geoloogilise uuringu tegemist.

Geoloogilise uuringu läbiviimine ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist ega Rae valla

sellekohaseid eesmärke. Geoloogilise uuringu tegemine on lühiajaline tegevus ning oma

olemuselt ei ole tegu suurema keskkonnamõjuga kui näiteks põllumajandustehnika poolt

põhjustatud mõju. Puuraukude asukohad valitakse selliselt, et ei tuleks teha kahju metsale.

Selleks kasutatakse olemasolevaid metsasihte ja teedevõrku. Kaebaja eesmärk on uurida

maavara ja seejärel selgitada välja, et kas ja millises ulatuses seda on võimalik kaevandada.

Planeeritavat karjääri tuleks mh vaadelda kui võimalust kaevandada vajalikku maavara

võimalikult lähedal RB trassi ehitusele, mis vähendab tekkivat mõju keskkonnale.

11) KeA on kinnitanud, et riigil on huvi Soodevahe II, III ja IV uuringuruumide geoloogiliste

uuringu lubade menetlemiseks (KeA 27.01.2022 kiri nr DM-114814-24). KeA uuris valdkonna

eest

vastutavate

ministeeriumite

(Keskkonnaministeeriumi

ja

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi) käest riiklikku huvi uuringute teostamise osas. Mõlemad

ministeeriumid kinnitasid huvi olemasolu uuringute tegemiseks.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja kantud menetluskulud tema enda

kanda.

1) Kaalumiskohustust on kohaselt teostatud vaatamata asjaolule, et kõik asjakohased

kaalutlused korraldustes ei sisaldu. Vastustaja möönab, et korralduste põhjendamisel esineb

puudujääke ja need ei sisalda päris kõiki kaalumisel olnud asjaolusid. Korralduste vaid osaline

põhjendamine ei ole selline minetus, mis omaks mõju korralduste lõppjäreldusele. Vaideotsuste

punktis 3.2.1 on märgitud, et menetlustoiming ei pea vastama haldusaktile esitatud nõuetele.

Põhjendamiskohustuse olemasolu vastustaja ei ole eitanud.

2) Vastustaja ei eita, et taotluste uuringuruumid jäävad RB trassi alale nagu Harju MP jooniselt

nähtub. Kuid vastustaja hinnangul ei ole RB trassiga arvestamine antud juhul asjakohane. RB

planeeringu kehtestamise käskkirja põhjendavas osas (lk 7 viies lõik) on öeldud: Kuni

planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise

sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Samas lõigus on öeldud

ka: Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni

raudtee valmimiseni. Käskkirja resolutsiooni punkti 5 kohaselt kehtivad muu hulgas Rae valla

ÜP-s trassikoridori asukohas RB planeeringus sätestatud maakasutustingimused. RB

planeeringu seletuskirja punkti 3.3 teise lõigu kohaselt on RB planeering aluseks raudtee

projekteerimisele. Seletuskirja punkti 3.3.1 teises lõigus on märgitud, et RB trassi alal võib

jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane maakasutus

ning tuleb arvestada raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni. Eeltoodust

tulenevalt ei toeta RB planeering kuidagi geoloogiliste uuringute tegemist, vaid pigem takistab

seda. Olukorras, kus RB trassi alal jätkub senine maakasutus, on kehtivad ka Rae valla ÜP-s

toodud rohevõrgustiku tingimused. RB planeering ei muuda RB trassi alal kehtetuks Rae valla

6(12)

ÜP-s toodud kitsendavaid tingimusi. ÜP rohevõrgustiku tingimused lakkavad kehtimast üksnes

raudtee ehitamisel selle projekteeritud asukohas. RB planeeringul ei ole kaebajale soodsat

mõju, kuna RB planeeringu eesmärki, milleks on raudtee projekteerimiseks aluse andmine ja

raudtee rajamiseks ehitussõiguse andmine, ei ole võimalik laiendada muudele tegevustele, sh

RB trassi alal uuringute tegemine.

3) Vastustaja on õigesti lähtunud Rae valla ÜP-st ja selles määratud rohevõrgustikust, kuivõrd

ÜP vastab Harju MP-le. Kuni RB trassi osas raudtee ehitamisega alustamiseni kehtivad

maakonnaplaneeringu ja sellele vastava Rae valla ÜP tingimused. Maakonnaplaneeringu

joonise 3 „Ruumilised väärtused“ kohaselt asuvad taotlustes toodud uuringuruumid rohelises

võrgustikus ja turbamaardla aladel või nende läheduses. Uuringuruumide olemasolev

maakasutus on maakonnaplaneeringu ja ÜP-ga vastavuses.

4) Kaebaja on seisukohal, et uuringute läbi viimisel piirmäära ületavat müra ega vibratsiooni ei

teki, kuid jätab tähelepanuta, et piirnormid on kehtestatud üksnes inimeste kaitseks. Rae valla

ÜP järgses rohevõrgustikus mistahes kestvusega ja tasemega mürast ja vibratsioonist saab

häiritud piirkonna ökosüsteem. Samuti häirib ökosüsteemi tehnika liikumine, rikkudes pinnast

ning hävitades taimi, putukaid ja väikeloomi. Tegemist on üldteada asjaoludega, mis eraldi

tõestamist ei vaja. Rohevõrgustiku toimimise ja looduskaitse vaatenurgast on välistatud eeldus,

et kohas, kus inimesi ei häirita, võib kõike teha. Hävinevaid putukaid ja väikeloomi ei ole

võimalik heastada ja seega on tegemist korvamatu kahjuga. Tehnika viimiseks metsastele

aladele tuleb rajada käigutee, mille raames tuleb maha võtta puud ja vajadusel freesida kännud.

Sellest tulenevalt kahjustub metsa ökosüsteem, mille looduslik taastumine on äärmiselt

aeganõudev ja puude asendusistutusega seda olulisel määral kiirendada ei ole võimalik.

Asjaoluga, et RB raudtee ehitamisega nagunii saab tulevikus rohevõrgustik häiritud, ei saa

õigustada raudtee ehitamise väliseid rohevõrgustiku häiringuid. Rohevõrgustiku häirimine saab

olla lubatud üksnes äärmisel vajadusel, mida taotluste puhul ei esine. Taotlustest nähtub üksnes

kaebaja huvi teada saada, kas tal võib olla võimalik kaevandamisega kasumit teenida. Kaebaja

püüab enda huvile lisaks näidata riigi huvi, kuid riik ise oma huvi selgelt väljendanud ei ole.

5) Kaebaja väide, nagu vastustaja oleks jätnud kaalumata riiklikud huvid, ei vasta tõele.

Vastustaja on arvestanud riigi passiivse huviga, mööndes, et riigil võib olla huvi maavarade

kohta teabe saamiseks. Samas ei ole riik oma aktiivset huvi selle teabe saamiseks üles näidanud.

Vastustajalt arvamuse küsimisel ei ole KeA riigi sellist huvi väljendanud. Riigi huviks ei saa

lugeda ka Keskkonnaministeeriumi rutiinseid kooskõlastusi, kuna nendes ei ole riigi sellist huvi

väljendatud. Samuti ei ole võimalik riigi huvi järeldada sellest, et riik on tellinud alusuuringu,

kuna alusuuringuid võib riik tellida igasuguseid, et mingi huvi välja selgitamiseks sisendeid

saada. Riigi aktiivset huvi maavarade osas oleks vastustajal võimalik arvesse võtta juhul, kui

oleks kehtestatud või vähemalt algatatud Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mille

eesmärk on muu hulgas määrata perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba karjääride ning

uuringuruumide paiknemine, mis nähakse ette lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike

omavalitsuste ning kogukondadega. Alles selle teemaplaneeringu kehtestamisel saaks arvestada

riigi huviga, mis kaalub üles kohalikud huvid.

6) Kaebaja etteheide, nagu vastustaja argumendiks oleks ainsana asjaolu, et kaevandamine on

tulevikus ebatõenäoline, on asjakohatu, kuna see on üks argument kogumist. Tegemist on

olulise asjaoluga, millega arvestamata jätmine ei ole võimalik. Seda enam, et RB trassist

tulenevalt on kaevandamine välistatud kuni raudtee valmimiseni. Ka Keskkonnaministeerium

riigivara valitsejana juhib kahes kooskõlastuskirjas tähelepanu, et RB trassist tulenevalt ei

pruugi olla kaevandamisloa saamine võimalik. Seletamatul kombel ei ole seda märgitud

7(12)

Soodevahe II uuringuruumi kooskõlastuskirjas, kuigi mõlemad uuringuruumi lahustükid

asuvad terves ulatuses RB trassi alas.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. MaaPS § 27 lg 7 kohaselt küsib uuringuloa andja uuringuruumi asukoha kohalikult

omavalitsuselt arvamust uuringuloa taotlusele. Seejuures arvamuse esitamine ei piira kohaliku

omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. MaaPS §

35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole

nõus uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus võib MaaPS § 35 lg 3 alusel uuringuloa

anda ülekaaluka riigi huvi korral.

9. Rae Vallavalitsus otsustas 20.04.2021 korraldustega (tl 22-24) mitte nõustuda AS TREV-2

Grupp poolt esitatud taotluste alusel Soodevahe II, Soodevahe III ja Soodevahe IV

uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade andmisega. Põhjenduseks tuuakse vastuolu valla

üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe osas (pole mäetööstusmaa) ning uuringuruumi

asumine ÜP kohases rohevõrgustikus, mille olemusega kaevandamine ei haakuks. Lisaks

viidatakse majapidamiste lähedusele, mistõttu kaevandamisest tekkiv müra oleks elanikke

häiriv. Sellega korralduste põhjendused piirduvad.

Vaideotsustest (tl 34-39) võib leida eelneva põhjal tehtud haldusorgani järelduse, et kuna

kaevandamine poleks tõenäoline, ei oleks eesmärgipärane ja efektiivne läbi viia ka maavara

uuringuid. See poleks vastustaja arvates uuringuloa taotlejale mõistlik ega otstarbekas.

Uuringutega kaasnevate negatiivsete mõjude osas on vaideotsuses toodud selgitused järgnevad:

uuringuala kattub osaliselt turbamaardlaga; puuraukude rajamine tekitab lühiajalist müra ja

vibratsiooni ning rikub pinnase; puurmasinate roomikute alla võivad jääda putukad ja

väikeloomad; võib-olla on vajalik uuringualale ligipääsuks läbida eraomandis kinnistuid.

Lisaks on märgitud, et riik pole oma huvi uuringute suhtes väljendanud.

Kaebusele esitatud vastuses märgib vastustaja, et RB planeering ei toeta geoloogiliste uuringute

tegemist, vaid pigem takistab, lubades üksnes senisele otstarbele vastavat maakasutust ning

toetades valla ÜP kohase rohevõrgustiku tingimuste kehtimist. RB trassist tulenevalt on

kaevandamine välistatud kuni raudtee valmimiseni. Mistahes viisil ökosüsteemi häirimine ka

lühiajaliselt pole ÜP-ga kooskõlas. Ökosüsteemi häirimine on üldteada asjaolu. Taotlus

peegeldab üksnes taotleja huvi kasumit teenida, mitte riiklikke huve. Riigi huvi saaks olla

väljendatud selle kaudu, kui oleks vähemalt algatatud Harju maakonna maavarade

teemaplaneering, mis näeks ette vaidlusaluse ala uuringuruumis.

Kohtuistungil möönis vastustaja esindaja, et kohtupraktika kohaselt ÜP ei välista kaevandamist

ega maavara uuringuid. Samuti, et maakonnaplaneeringu kohases rohevõrgustikus pole üldist

majandustegevuse keeldu. Riigi huvi puudumist eeldati ega peetud vajalikuks selle kohta

küsida, märkides, et riik peaks seda ise aktiivselt väljendama. Müra küsimust ei peetud

vajalikuks taotlejalt täpsustada. Uuringualade läheduses olevate majapidamiste elanike

seisukohti kavandatava tegevuse kohta ei peetud samuti vajalikuks välja selgitada. Vastustaja

esindaja pidas oluliseks, et maakasutust uuringuala kinnistutel saaks jätkata senisel otstarbel

vastavalt valla ÜP-le. Esindaja ei teadnud kohtu küsimusele vastates, kes on uuringuala

kinnistute omanik, kelle maakasutust uuringud väidetavalt segaksid ning saades teada, et selleks

on riik nagu valla korraldustes märgitud, möönis, et siis kaitseb kohalik omavalitsus riiki riigi

enda eest.

Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et haldusmenetlust menetlustoimingu õiguspäraseks

sooritamiseks läbi ei viidud ning KOV-i keeldumise põhjendused on formaalsed ja tagantjärgi

otsitud ning sisuliselt kaalutlusõigust ei teostatud. Sellises olukorras puudub kohtul võimalus

hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust ning nõustuda tuleb kaebajaga, et selliselt pole

8(12)

tagatud ka tõhus kaebeõigus. Tõhus kaebeõigus on tagatud mh siis, kui haldusorgani

põhjendused ja kaalutlused on puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist teatavaks tehtud.

See, millistest kaalutlustest haldusorgan menetlustoimingut või haldusakti andes lähtus, peab

olema kohtulikult kontrollitav. Kui haldusorgani põhjendused menetlustoimingu kohta

puuduvad ja kaalumisel tegelikult arvesse võetud asjaolud pole ka kohtumenetluses millegi

põhjal tuvastatavad, tuleb asuda seisukohale, et kohtuliku kontrolli sisuline läbiviimine pole

võimalik. Haldusorganil tuleb oma töö uuesti teha.

10. MaaPS § 4 lg 2 järgi on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja

kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 20 lg 2 p 1 kohaselt selgitatakse

maavara geoloogilise uuringu käigus välja looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik,

lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike

lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Selleks tehakse uuringu raames

puuraugud (vt kohtuotsuse asjaolud, p 1). Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on sätestatud

MaaPS §-s 20 ning keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Maavarade arvestust

peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (MaaPS § 21 lg

1) ning kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS §-s 22 või määruses

nr 52 kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele (MaaPS § 22 lg-d 1 ja 3).

Ka kohtupraktikas on selgitatud, et uuringuloa andmine ja realiseerimine ei tekita loa saajale

õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel on ka iseseisev

väärtus (vt nt RKHK 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Uuringutulemused

annavad mh baasinfo selleks, et kaaluda, kas kaevandamisloa taotlemine võiks üldse olla

otstarbekas. Seega maavara geoloogilise uuringu lubamine ei tähenda, et kaevandamine oleks

lubatud, vaid selle üle otsustatakse kaevandamisloa menetluses, mille raames küsitakse KOV-

lt uuesti nõusolekut (MaaPS § 55 lg 2 p 11). See tähendab muuhulgas, et geoloogilise uuringu

teostamist ei saa tõrjuda võimaliku tulevase kaevandamise vastu rääkivate argumentidega, v.a

kui kaevandamine on mingitel asjaoludel välistatud. Sellist olukorda praegusel juhul kohtu

hinnangul ei esine. Geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba kannavad endas erinevaid

eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele

kui ka keskkonnale.

Maavara on PS § 5 tähenduses osa rahvuslikust rikkusest, mida tuleb kasutada säästlikult.

Säästliku kasutamise üle otsustamine on riigielu küsimus (RKPJK 30.09.2009 lahend asjas nr

3-4-1-9-09, p 25). MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja

majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses. MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirja kohaselt võib

ülekaalukas riigi huvi esineda nt strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori

toorainepuuduses või muus taolises laialdase mõjuga asjaolus. KOV-i keeldumisel nõusoleku

andmisest saab otsuse teha Vabariigi Valitsus, kes ei hinda KOV-i seisukoha õiguspärasust,

vaid annab hinnangu sellele, kas vaadeldaval alal on uuringuteks riigi huvi, mida omakorda

KOV ei saa hinnata. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest,

maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest (vt

seletuskirja lk 26).

Riigil peab olema adekvaatne teave rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavate ja

riiklikku tähtsust omavate otsuste tegemiseks. Kui KOV takistab sellise teabe saamist nn

protestikeeldumistega, mida pole isegi sisuliselt põhjendatud kohaliku omavalitsuse olulise

huviga, välja selgitamata on jäetud kohaliku kogukonna või tegevusest enim puudutatud

9(12)

kogukonna liikmete huvid ning hindamata eeldatav mõju kohalikule keskkonnale, on tegemist

protsessi pahatahtliku venitamisega.

11. Pooltel puudub vaidlus, et KOV-i mittenõustumine geoloogilise uuringuloa taotlusega on

menetlustoiming ja oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 alusel halduskohtus iseseisvalt

vaidlustatav.

Nagu kohus eelnevalt märkis, on KOV-i seisukoht loa andjale siduv selles, et Vabariigi Valitsus

ei saa ümber hinnata KOV seisukohtade põhjendatust ja õiguspärasust, vaid saab täiendavalt

kaaluda üksnes riiklikku huvi (RKHK 10.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17, 18).

Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku

kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente

(RKHK 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i otsus peab olema

proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides. Kuna kooskõlastuse andmisel on

KOV-il lai kaalumisruum, saab kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud

lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse

ratsionaalsuses (vt RKHK 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka

taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest

õiguspärasuse eeldustest (RKHK 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19).

Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele

nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (RKHK

03.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20). Kohus saab arvestada ka vaidemenetluses esitatud

menetlustoimingu põhjendusi (vrd RKHK 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 13). Viimatine

ei tähenda aga seda, et menetlustoimingu võiks KOV oma arvamuses jätta põhjendamata.

12. Kuigi KOV-i arvamuse avaldamine kui menetlustoiming tehakse uuringuloa menetluses,

vastutab selle õiguspärasuse eest kohalik omavalitsus. Ka kohus ei saa hakata haldusorgani eest

välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega langetama uut kaalutlusotsust KOV-i eest,

kuna sellega ületaks kohus oma pädevust. Nii puudulikult läbiviidud haldusmenetluse vigu ei

saa parandada kohtumenetluses. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et ainuüksi see toob kaasa

vaidlustatud menetlustoimingute õigusvastasuse ja sellest tulenevalt tuleb tühistada ka

vaideotsused ning kohustada haldusorganit taotlusi uuesti läbi vaatama.

12.1 KOV-i vaidlusalustes korraldustes on välja toodud, et esineb vastuolu valla

üldplaneeringuga, kuna uuringust hõlmatud kinnistute ja nende lähiala üldplaneeringukohane

maakasutuse juhtotstarve pole mäetööstusmaa. KOV leiab, et seetõttu oleks kinnistute

kasutamine kaevandamise eesmärgil vastuolus ÜP-ga.

Nagu kohus eelnevalt selgitas, on geoloogilistel uuringutel, lisaks kaevandamise võimalikkuse

kindlakstegemisele, ka muu seadusest tulenev eesmärk ning seetõttu üksnes viide ÜP-st

tulenevale maakasutuse juhtotstarbele pole piisav keeldumise põhjendamiseks. ÜP pole

teatavasti ka haldusakt, mis oleks seadusega määratud kehtima ühesugusena igavesti ning

arvestada tuleb planeeringute omavahelist hierarhilist seotust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-86-

06 (otsuse p 27) leidnud, et nt valla arengukava ei välista kaevandamisloa andmist, kuna sellist

kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. MaaPS § 35 ei sätesta ka

uuringuloast keeldumise alusena vastuolu valla üldplaneeringuga. Kohtupraktika kohaselt

kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne

üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni ÜP-st kõrgem õigusakt

(RKHK 18.10.2016 lahend asjas nr 3-3-1-31-16, p 19 ja seal viidatud RKHK 15.10.2013 lahend

asjas nr 3-3-1-35-13, p 19). Seega, kui vastuolu valla üldplaneeringuga ei välista isegi

kaevandamist, ei saa see ammugi välistada riigile kuuluva maavara uurimist riigile kuuluval

kinnistul.

10(12)

12.2 Kuigi valla korraldustes ja vaideotsustes pole RB raudtee rajamisele tuginetud, märgib

kohus, et asjakohane on kaebaja esindaja kohtuistungil märgitu, et RB raudteetrassi

ettenägemine maakonnaplaneeringutega muudab selles osas kohalikud üldplaneeringud.

Üleriigilise raudtee trassikoridori jäävatel uuringualadel ei ole raudtee valmimisel (ja juba

ehitustööde alustamisel) iseenesest mõistetavalt võimalik tegeleda metsakasvatuse ega

põllupidamisega. Lisaks pole riigi huvi kaitsmine riigile kuuluva maa kasutamise osas KOV-i

ülesanne. Kui KOV soovib tugineda asjaoludele, mis mõjutavad tulevast eeldatavat

kaevandamist ja väita nendele tuginedes uuringute selget ebaotstarbekust, tuleb need asjaolud

välja selgitada ja tugineda neile juba haldusmenetluses. See saab olla siiski vaid üks võimalikest

kaalutlustest, mida tuleb arvestada koos muude kohaste huvide ja tähtsust omavate asjaoludega.

Praegusel juhul on uuringutaotlustele lisatud seletuskirjades viidatud, et uuringuruumis leiduvat

materjali vajatakse RB taristu ehitamisel. Samas on Keskkonnaministeerium 22.04.2021 kirjas

(vt nt tl 8) viidanud, et RB trassikoridorist lähtuvaid piiranguid arvestades tuleb küsida arvamust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kuna kaevandamisluba ei pruugita saada või

saada soovitud mahus. Kui KOV oleks taotluse materjalidega haldusmenetluses tutvunud, oleks

ilmnenud eeltoodud vastuolu selgitamise vajadus. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud

nimetatud ministeeriumide 26.01.2022 ja 21.01.2022 vastused (tl 107-111), milles kinnitatakse

riigi huvi uuringute teostamiseks seoses kvaliteetse ehituslubjakivi varustuskindluse tagamise

vajadusega.

Samuti, kui KOV väidab maavara uuringute vastuolu ÜP-st tuleneva rohevõrgustiku

eesmärgiga, tuleks hinnata, kas rohevõrgustiku eesmärgid on veel üldse saavutatavad RB

raudtee rajamise tõttu. Kõik uuringualad on kas tervikuna või osaliselt kattuvad RB

trassikoridoriga (trassi kaitsevöönd ja nihutamisruum).

Kui uuringutele võimalikult järgnev kaevandamine on RB taristu rajamisel ehitusmaterjali

saamiseks vajalik, siis ei saa ka väita, et kaevandamine pole tulevikus tõenäoline seoses RB

raudteetrassi rajamisega. Sellisel juhul tuleks hoopis möönda, et see on vajalik nimelt RB taristu

rajamiseks ja arvestada seda riigi huvi. Riigi huvi kohase kaalumise eelduseks on selleks

eelnevalt vajalike uuringute teostamine.

Vaideotsustes on viidatud ka osade uuringualade asumisele Rae turbmaardla alal ning väidetud

negatiivse mõju tekkimist. Milles see mõju täpselt väljendub ning kas on mingi põhjus, miks

turvast (mis on samuti riigile kuuluv loodusvara) ei saa enne võimalikku kaevandamist välja

võtta ja otstarbekohaselt kasutada, vaideotsustest ei nähtu. Seda, kuidas uuringuala

turbamaardlaga kattumine takistab uuringute teostamist pole samuti põhjendatud.

12.3 Haldusorgan pole välja selgitanud väidetavaid keskkonnamõjusid, millised annaksid alust

keelduda nõusoleku andmisest (vrd MaaPS § 35 lg 1 p 4 näeb ette uuringuloast keeldumise

alusena kaasneva keskkonnaohu, mis pole välditav). Selleks ei pea KOV tellima

keskkonnamõjude hindamist (KMH), kuid esitatud väited keskkonnale tekkivast negatiivsest

mõjust peavad olema vähemalt konkretiseeritud ja adekvaatsed ning kohaselt põhjendatud.

Kohus nõustub sellega, et ka geoloogilised uuringud tekitavad keskkonnas lühiajalisi häiringuid

müra ja vibratsiooni näol, tõenäoliselt hävib ka mõni putukas, kuid selline väide pole

keeldumise põhjendamiseks ilmselgelt piisav. Kui uuringud ei tohiks tekitada keskkonnas

ühtegi häiringut (vt mõiste KeÜS § 3 lg 1), siis tähendaks see sisuliselt uuringute läbiviimise

keeldu. Sellist keeldu kehtivast õigusest ei tulene. Keeldumiseks peaks välja tooma, miks antud

keskkonnas uuringute tegemine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ning milles see

väljendub (vt ka RKHK 11.11.2015 lahend asjas nr 3-3-1-37-15, p 18). Mõju hindamiseks

tuleks esmalt välja selgitada, milline mõju kavandatavast tegevusest tekib. Vajadusel tuleb

küsida täiendavat teavet taotlejalt (nt mürataseme, vibratsiooni ulatuse, töömeetodite jm kohta).

KOV pole midagi sellist teinud, vaid väidab üldsõnaliselt keskkonna häirimist. Korraldustes

11(12)

viitab KOV lähedal asuvate majapidamiste elanikele mürahäiringu tekkimisele, kuid mitte

seoses uuringute, vaid kaevandamisega. Uuringutega kaasnevat ülenormatiivset müra ei

väideta. Seda väites ei piisaks samas üksnes elamute kauguse väljatoomisest, vaid kirjeldada

tuleks ka seda, kas esineb müratakistusi (mh looduslikke) või mitte. Mõistlik oleks tõenäolise

mürahäiringu tekkimise olukorras küsida ka elanike arvamust. Samuti uurida taotlejalt

leevendusmeetmete olemasolu kohta. Kohtumenetluses on vastustaja asunud väitma, et müra

ja vibratsioon häirib piirkonna ökosüsteemi. Lisaks rikub pinnase ja hävitab taimi, putukaid ja

väikeloomi puuraukude tegemiseks kasutatav tehnika. Uuringutaotlusele lisatud seletuskirjad

sisaldavad nii tööde kirjeldust, kasutatavate masinate kirjeldust, uuringute järel puuraukude

sulgemist ning viidatud on, et tööd teostatakse vastavalt asjakohasele kehtivale õigusaktile.

Seletuskirjas on eraldi osa, mis käsitleb keskkonnahäiringuid, mõju ja jäätmeid.

Kohtumenetluses on kaebaja välja toonud, et puurmasina müra on võrreldav kõva häälega

rääkimisega ning vibratsioon on vaid vahetus läheduses, s.o lähemal kui 10 m. Samuti on

kaebaja selgitanud, et uuringualale ligipääsuks kasutatakse metsasihte ja olemasolevat

teedevõrku. Raie vajaduse korral taotletakse selleks luba. Vastustaja väidab korraldustes

üldsõnaliselt, et võib-olla tuleb läbida ligipääsuks eraomandis kinnistuid, täpsustamata, kas ikka

tuleb ja kui, siis milliseid.

Seega pole vastustaja välja selgitanud mõjusid keskkonnale ja muid tähtsust omavaid

asjaolusid, rääkimata mõjude asjakohasest põhjendamisest ja kaalumisest menetlustoimingu

tegemisel.

12.4 Kuigi kõrgekvaliteedilise lubjakivi varustuskindluse küsimus väljub KOV-i pädevusest

ning selles osas peab vajadusel järgnevas menetlusetapis kaalumise läbi viima Vabariigi

Valitsus, pole KOV ka välja toonud, et vajadus kõnealuse toorme järele ilmselgelt puuduks,

mis toetaks tema väidet uuringute eesmärgipäratusest.

12.5 Kohus märgib ka seda, et Vabariigi Valitsus on 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatanud

Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise1, kuigi see asjaolu ei oma praeguses vaidluses tähtsust, kuna käesolevas asjas on

küsimus haldusmenetluse läbiviimata jätmises ja menetlustoimingute põhjendamata jätmises.

Vastuseks vastustaja väitele, et alles selle teemaplaneeringu kehtestamisel saaks arvestada riigi

huviga, kohus märgib, et see on selgelt ebamõistlik ning õiguslikult põhjendamata väide. Kuigi

vastava teemaplaneeringu võinuks algatada juba ammu ja sellega ära reguleerida hulga

valdkonnapõhiseid probleeme, ei tähenda see, et geoloogilised uuringud ja laiemalt

majandustegevus ehitussektoris tuleks seisata kuniks riik saab vastava teemaplaneeringu

kehtestatud.

13. Kohus nõustub vastustajaga selles, et uuringuloa saamiseks pole taotlejal õiguspärast ootust,

seda sõltumata sellest, kas tegemist on uuringuala kinnistute omanikuga või mitte. Kuid õige

on ka kaebaja seisukoht, et see ei tähenda, et puuduks õigus nõuda õiguspärase haldusmenetluse

läbiviimist (vt eelkõige HMS § 5 lg 2) ja selle tulemusel tehtud menetlustoimingu põhjendamist.

Kohatu on ka vastustaja osundus, et taotlustest nähtub üksnes kaebaja soov kasumit teenida,

mitte riigi huvi. Esiteks on mistahes äriühingu tegevuse eesmärk tegutseda kasumlikult.

Teiseks, kui KOV oleks tutvunud taotlustele lisatud seletuskirjadega, kus on toodud, et

uuringuruumis leiduv materjal võib olla vajalik RB taristu ehitusel, oleks saanud seda vajadust

vastava ministeeriumi käest täpsustada.

14. Poolte muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik pole.

1 https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-

ja-keskk

12(12)

Menetlustoimingud tuleb tunnistada õigusvastaseks ja vaideotsused tühistada ning saata asi

KOV-le uuesti otsustamiseks. Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks

piisav kahekuuline tähtaeg (vrd MaaPS § 27 lg 7), arvestades, et tegemist on küsimuse korduva

otsustamisega.

Menetluskulud

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

teeb otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktika kohaselt, menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse

kestust. (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-21-15; 3-3-1-67-14 jt) Õigusabikulude suurus

tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu

(HKMS § 103 lg 1 p 1), s.o kokku 9130,92 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule on tähtaegselt

esitatud menetluskulude nimekiri ja arved.

Vastustaja esindaja pidas kohtuistungil menetluskulusid ülepaisutatuks, leides, et tegemist on

lihtsa vaidlusega ning kahe advokaadi kaasamine polnud põhjendatud.

Kohus märgib, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul

tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-28-09; 3-3-1-26-09).

Samuti ei kohusta seadus kaebajat kasutama võimalikult odavat õigusabi. Kaebajal oli õigus

valida endale õigusabi osutaja(d) ning vastustajale pidi olema ettenähtav, et olukorras, kus ta

jätab haldusmenetluse nõuetekohaselt läbi viimata ja menetlustoimingu põhjendamata tuleb tal

vastust anda kohtus ning kanda kaebaja menetluskulud.

Kohus peab siiski vajalikuks väljamõistatavaid õigusabikulusid vähendada, kuna tegemist pole

keerulise vaidlusega ning analoogsetes asjades on olemas kohtupraktika. Asi polnud ka

mahukas. Menetluskulude väljamõistmine ei saa olla karistuslik meede (RKHK lahend asjas

nr 3-3-1-28-09). Kohus peab põhjendatuks õigusabi kulu summas 7000 eurot (koos

käibemaksuga). Sellele lisandub riigilõiv 15 eurot, mida vähendada ei saa. Kokku on

vastustajalt väljamõistetav menetluskulu 7015 eurot (koos käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/