2-21-1211/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1211

Kohtuasi

Aktsiaseltsi KONESKO hagi Aktsiaseltsi FRELOK

vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.08.2021 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi FRELOK apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

26 514,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Aktsiaselts KONESKO (registrikood

10047497), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus

Braun ja advokaat Kadi Saluste

Kostja (apellant): Aktsiaselts FRELOK (registrikood

10041520), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas

Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.08.2021 vaheotsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-1211

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts KONESKO esitas 25.01.2021 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi FRELOK

vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 93 471,06 eurot, hagi

esitamise seisuga (25.01.2021) sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 110,25 eurot ja viivis

põhinõudelt summas 93 471,06 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 26.01.2021 kuni nõude kohase täitmiseni.

2. Hageja tellis kostjalt 31 086 tonni terasplaate nimetusega 15x2000x6000 S355J2+N

(edaspidi ka plaadid). Kostja valmistas hageja tellimusi toodangust PL15S355J2+N (partii

30.06.17 - Met-Ilyich-6). Hageja valmistas plaatidest lepingupartneritele Stahl CraneSystems

GmbH-le (edaspidi Stahl) ja Konecranes Finland Oy-le (edaspidi Konecranes) detaile

sildkraana otsavankritele talade kinnitamiseks (kinnitusplaadid). Kui kinnitusplaadid keevitati

talade külge, siis tekkisid osadel plaatidel keevitamise käigus keevitamise järgselt olulised

kihistumised (lamineerimine), millest Konecranes ja Stahl teavitasid hagejat.

3. Pärast puuduste ilmnemist teavitas hageja kostjat kolmes detailis ilmnenud puudusest ning

küsis kostjalt, kas ka teistel plaatidel võivad esineda puudused. Kostja ei osanud öelda, millistel

samast materjalist valmistatud plaatidel võivad veel puudused esineda. Seetõttu soovitas kostja

võimaliku kihistumise välja selgitamiseks ja sellest tulenevate puuduste vältimiseks teostada

juba toodetud detailidele ultrahelikontroll. Hageja edastas kostjalt saadud juhised

ultrahelikontrolli läbiviimiseks Konecranes’ile ja Stahl’ile. Konecranes ja Stahl tegid plaatidest

tehtud detailidele ultrahelikontrolli, et selgitada välja, kas ka teistel detailidel võib keevitamise

järgselt esineda kihistumine.

4. 02.02.2018 esitas hageja kostjale reklamatsiooni samast materjalist tellitud plaatide kohta.

Kostja palus täpsustada, millisele standardi EN10025-1 punktile plaadid ei vasta. Hageja

selgitas, et plaadid ei vasta standardi EN10025-1 punktile 7.6. Seejärel kinnitas kostja

05.02.2018, et plaadid on defektsed.

5. Võimalike defektide tuvastamiseks läbi viidud ultrahelikontrollidega ja nende läbiviimise

käigus tuvastatud defektse materjali asendamisega seoses kandis Konecranes kokku kulusid

summas 90 809,29 eurot ning Stahl summas 31 657,72 eurot. 04.05.2020 nõudis hageja kostjalt

nõuetele mittevastava ja varjatud puudusega materjali müümisega tekitatud kahju hüvitamist

kogusummas 122 467,01 eurot hiljemalt 18.05.2020. Kahju nõude aluseks oli Stahl`i ja

Konecranes`i kulud, mida Stahl ja Konecranes kandsid hageja poolt müüdud detailides

defektide tuvastamiseks ja defektse materjali asendamiseks. Stahl ja Konecranes nõudsid

vastavate kulude hüvitamist hagejalt ning hageja edastas Stahl ja Konecranes`i nõuete

tõendamiseks kostjale Stahl`i edastatud arve nr 15077515 ja Konescranes`i edastatud arved nr

1800000203 ning nr 1800000481. Nõudekirja esitamise järgselt vähendas Konecranes enda

nõuet hageja vastu, krediteeris arved nr 1800000203 ja nr 1800000481 ning edastas hagejale

korrigeeritud nõude osas arve nr 1800000502 summas 61 092,44 eurot. Seega on defektsete

plaatide tõttu tekkinud hagejale kokku kahju summas 92 750,16 (61 092,44+31 657,72) eurot.

Kostja ei ole hageja nõuet summas 92 750,16 hagiavalduse esitamise seisuga rahuldanud.

2-21-1211

6. Kostja

rikkus

hagejaga

sõlmitud

müügilepingut

sellega,

et

tarnis

hagejale

lepingutingimustele mittevastavad plaadid. Rikkumise tulemusel on hagejale tekkinud otsene

varaline kahju summas 92 750,16 eurot. Kostja kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju

vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks hagejale lepingutingimustele mittevastavaid plaate

müünud, ei oleks plaatide keevitamisel tekkinud kihistumist ning vajadust selgitada välja,

millised tarnitud detailid (lisaks juba kihistunutele) ei ole keevitamiseks sobivad.

7. Lisaks on hagejal tekkinud otsene varaline kahju kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulude näol. Hageja pöördus õigusteenuse saamiseks Advokaadibüroo LEXTAL

poole, kuivõrd kostja oli tarninud lepingutingimustele mittevastavad plaadid. Hageja nõuab

kostjalt 04.05.2020 nõudekirja koostamisega seotud kulude hüvitamist summas 720,90 eurot.

8. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja leiab, et nõue pole aegunud. Nõude tunnustamine

võib olla puudustega asjas asendamine. Kostja tunnistas 25.01.2018 ja 06.02.2018 lepingu

tingimustele mittevastava kauba tarnimist, selle asendamisega nõustumist, millega tunnistas

hageja nõuet. See on deklaratiivne võlatunnistus. Aegumise vastuväite esitamine on pahauskne.

Nõude aegumine katkes 06.02.2018 ja algas uuesti 07.02.2018 ja 3-aastane aegumistähtaeg

lõppes 07.02.2021.

Kostja vastuväited

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja palus teha vaheotsuse aegumise osas.

10. 2017. a kevadel pöördus hageja kostja poole sooviga tellida 31 086 tonni terasplaate.

Tellimus aktsepteeriti hageja poolt ning kinnitati kostja poolt 09.06.2017. Kostja tarnis hagejale

plaadid ositi perioodil 25.07.2017 - 11.01.2018, kokku 31 086 tonni. Kostja väljastas koos

tellimuse tarnega hagejale iga tellimuse kohta arved-saatelehed. Kostja väljastas arved-

saatelehed toodete kättetoimetamise päeval ning juhul kui tarne toimus mistahes põhjusel pärast

arve-saatelehe väljastamise kuupäeva, on toodete tegelik kättesaamise kuupäev arvel märgitud

(tellimus FM-05231 võeti hageja poolt vastu 05.12.2017, tellimus FM-05359 võeti hageja poolt

vastu 14.12.2017, tellimus FM-04459 võeti hageja poolt vastu 06.10.2017, tellimus FM-04226

võeti hageja poolt vastu 18.09.2017). Hageja esindaja on igal saatelehel oma allkirjaga

kinnitanud toodete kätte saamist. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja ning kostja vahel

on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes.

11. 25.01.2021 pöördus hageja hagiavaldusega kohtusse, väites, et tarnitud toodetel esinenud

puuduste tõttu on hagejale tekkinud kahju. Hagi esitamise ajaks olid hageja mistahes

müügilepingu osast tulenevad kahjunõuded VÕS § 227 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt aegunud ning seda iga 18 individuaalse tarne osas, kuivõrd müüdud

asjade üleandmisest hagejale oli iga tarne puhul möödunud rohkem kui 3 aastat.

12. Kostja 25.01.2018 ja 06.02.2018 kirjad ei ole võlatunnistused VÕS § 30 lg 1 järgi, kostja ei

ole kohustuse olemasolu kunagi tunnistanud, aegumine ei katkenud 25.01.2018 ega 06.02.2018.

Maakohtu vaheotsus ja selle põhjendused

13. Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tellis kostjalt 31 086 tonni terasplaate nimetusega

15x2000x6000 S355J2+N. Seega sõlmisid pooled VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingu.

2-21-1211

15. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕS §

227 kohaselt müüdud asja lepingutingimusele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg

algab asja üleandmisest ostjale. VÕS § 227 erisätteks TsÜS 147 suhtes, mis üldjuhul seob

lepingulise nõude aegumistähtaja alguse vastava nõude sissenõutavuse ehk ajahetkega, mil

õigustatud isikul on võimalik nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Erisätet kohaldatakse

eelkõige lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral tekkivatele ostja

täitmisnõuetele, sh parandamiskulu hüvitamise nõudele ning kahju hüvitamise nõudele. VÕS §

227 kohaselt hakkavad kõik lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivad nõuded

aeguma üheaegselt, st alates asja üleandmisest ostjale. Eeltoodust tulenevalt aegub TsÜS § 146

lg 1 ja VÕS § 227 kohaselt müügilepingust tulenev nõue 3 aasta jooksul pärast müüdud asja

üleandmist ostjale.

16. Kõige viimase vaidlusaluse ja väidetava puudusega kauba sai hageja kätte 12.01.2018 ja

varaseima 26.07.2017. Hagi on kohtule esitatud 25.01.2021, seega pärast TsÜS § 146 lg 1 ja

VÕS § 227 tulenevat 3-aastast tähtaega pärast müüdud asja üleandmist ostjale.

17. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega ning lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule

võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nõude

tunnustamine tähendab, et võlgnik on andnud tahte, millest järeldub võlgniku võla tunnistamise

tahe, tahe võib seisneda tehingus, võla tunnistuses. Nõude tunnustamiseks võib olla näiteks

puudustega asja asendamine müüja poolt või selle lubamine. 25.01.2018 hagejale saadetud

kirjas on kostja TsÜS 158 lg 1 tähenduses hageja nõuet tunnistanud, sest kostja on selgelt

avaldanud soovi ja andnud lubadused puudustega tooted asendada ning lisaks oli nõus kasutatud

tooted vanametalli hinnaga tagasi ostma. Seega tunnustas kostja hageja nõuet kõigi saadud

toodete (mille hageja sai perioodil 25.07.2017-12.01.2018) puuduste osas lubadusega need

välja vahetada. Tegemist pole küll VÕS § 30 lg 1 tähenduses võlatunnistusega, nagu väitis

hageja, kuid tegemist on TsÜS § 158 lg 1 mõttes nõude tunnustamisega, mis seisnes lubaduses

puudustega tooted asendada.

18. Kuna aegumine katkes 25.01.2018 ja hakkas uuesti kulgema 26.01.2019 kl 00:00, siis

lõppes 3-aastane aegumise tähtaeg TsÜS § 135 lg 1, 2, § 136 lg 1, 2, § 137 lg 1 järgi 25.01.2021

kl 24:00. Hagi on kohtusse esitatud 25.01.2021, seega 3-aastase aegumise tähtaja sees.

19. Isegi kui kostja 25.01.2018 e-kirjas sisalduv poleks nõude tunnustamine, on seda ülalpool

viidatud kostja 06.02.2018 e-kirjas sisalduv vastus ja sellisel juhul poleks samuti nõue aegunud.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada aegumise kohaldamise taotlus ja jätta hagi rahuldamata.

Alternatiivselt tühistada maakohtu vaheotsus osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada

aegumise kohaldamise taotlus ja jätta hagi rahuldamata arvete nr FM-03490, FM-03598, FM-

03622, FM-03858, FM-03953, FM-04060, FM-04226, FM04412, FM-04459, FM-04604, FM-

04821, FM-05050, FM-05231, FM05359, FM-00021, FM-00065, FM-00131 ning jätta

maakohtu vaheotsus jõusse ja jätkata menetlust arve nr FM-05021 alusel esitatud nõudes.

21. Maakohus hindas tõendeid valesti ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. Kostja ei

nõustu, et ta on oma kirjadega tunnustanud toodetele lepingutingimustele mittevastavust ning

leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud kostja vastuargumendid analüüsimata.

2-21-1211

22. Hageja võttis teadlikult enda kanda riski, et tarnitud tooted ei pruugi sobida hageja soovitud

otstarbeks, kuivõrd nende sobivust hageja soovitud otstarbeks saab hinnata üksnes

ultraheliuuringu käigus, millise teostamist hageja kostjalt ei tellinud. Asjaolu, et kostja on e-

kirjades nõustunud faktiga, et hageja tellitud toodetel võib esineda varjatud defekt, ei tähenda,

et kostja oleks hageja nõuet ühelgi viisil tunnustanud või andnud hagejale märku, et kostja

vastutab mistahes võimalike defektide eest, sest poolte vahel sõlmitud leping ei eeldanud

hagejale sellise kvaliteediga toodete tarnimist. Kostja on toodete väljavahetamist pakkunud

omaalgatuslikult (mitte vastusena hageja vastavasisulisele nõudele) ning teinud seda üksnes

heade äriliste suhete jätkamise eesmärgil. Kostja hinnangul ei piisa aegumise katkemiseks

sellest, et võlgnik on nõudest teadlik – võlgnik peab mingisuguse teoga väljendama ka seda, et

ta on nõude õigeks võtnud. Hageja ei ole arusaadavalt esile toonud, millisest täpsest kostja teost

või kirjast nähtub kostja vaieldamatu hageja nõude aktsepteerimine. Kostja on korduvalt

hagejale selgitanud, et ta ei vastuta mistahes võimalike defektide eest, kuivõrd defektide

esinemise riisikot kandis hageja ultrahelikontrolli tellimata jätmise tõttu. Kostja sellist

pakkumist saab pidada kompromissiettepanekuks VÕS § 578 lg 1 mõistes, kuid selle tegemine

ei tähenda nõude aktsepteerimist.

23. UA 23.01.2018 kirjast ilmneb, et praak on avastatud arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi

puhul. Olukorras, kui ostja ise pole 02.02.2018 seisuga teadlik probleemi mahust ega ole

esitanud müüjale konkreetset pretensiooni, ei saanud kostja tunnustada hageja eeldatavat nõuet

juba 25.01.2018 e-kirjas. Kui kohus leiab, et AR 06.02.2018 kirja saab pidada nõude

tunnustamiseks, on seda tehtud vaid arve nr FM-05021 alusel müüdud kauba osas (06.02.2018

e-kirjas räägitakse ühest defektsest lehest).

24. Kostja leiab, et poolte vahel toimusid nõude üle läbirääkimised ehk sisuliselt tähendab see

aegumise peatumist ja nõudeõiguse aegumise hulka ei loeta teatud ajavahemikku

(läbirääkimisi). Läbirääkimised toimusid ajavahemikul 25.01.2108 kuni 06.02.2018. Hagejale

antud pakkumine ei sobinud (ta ei tagastanud kostjale väidetavalt praak tooteid), mistõttu tuleb

lugeda, et läbirääkimiste ajaks oli aegumine peatunud, mitte katkenud.

Vastustaja seisukoht

25. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.

26. Kostja 25.01.2018 ja 06.02.2018 e-kirjad ei ole tingimuslikud ega viita mistahes

läbirääkimistele ega kompromissipakkumisele. Hageja ei ole e-kirjades mingeid järeleandmisi

teinud, mis võiks viidata kompromissile. Kostja ei ole maakohtus läbirääkimistele tuginenud ja

pole selgitanud, miks ta on alles apellatsioonkaebuses on sellele tuginenud.

27. UA 23.01.2018 kirjast ilmneb, et praak on avastatud arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi

puhul, kuid kostja on ise viidanud, millisest partiist see plaat pärineb. Seejuures on kostja

nõustunud välja vahetama terve partii. Lisaks märgib hageja, et nõude tunnustamiseks ei pea

olema kahju tegelik suurus teada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

29. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vaheotsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Vaheotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-

2-21-1211

s 8 sätestatule. Maakohus on nõuetekohaselt poolte väiteid käsitlenud ja tõendeid hinnanud.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu vaheotsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §

654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

30. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille

kohaselt ostis hageja kostjalt 31 086 tonni terasplaate nimetusega 15x2000x6000 S355J2+N.

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja sai kostjalt plaadid kätte ajavahemikul

26.07.2017 kuni 12.01.2018. Hagi on kohtule esitatud 25.01.2021. Pooled on ühel meelel, et

antud juhul kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 ja VÕS §-st 227 tulenev 3-aastane nõude

aegumistähtaeg, mille algust arvestatakse VÕS § 227 kohaselt müüdud asja üleandmisest

ostjale. Sellest tulenevalt on hagi esitatud pärast TsÜS § 146 lg-st 1 ja VÕS §-st 227 tulenevat

3-aastast tähtaega.

31. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõude aegumine on katkenud TsÜS § 158 lg 1 alusel

või alternatiivselt peatunud TsÜS § 167 lg 1 alusel. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine

ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamiseks võib olla

puudustega asja asendamine müüja poolt või selle lubamine (vt Riigikohtu 21.05.2002 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja oma 25.01.2018 e-kirjas

tunnustanud hageja nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Hageja viitas algselt oma 23.01.2018 kostjale

saadetud e-kirjas küll üksnes ühele defektsele metall-lehele (I kd tl 8), kuid kostja saatis seejärel

hageja küsimusele vastates 23.01.2018 hagejale nimekirja sellest partiist, mis vastab täielikult

hageja ostetud kogusele, märkides, et „saame neid asendada“ (I kd tl 7 pöördel). 25.01.2018 e-

kirjas lubas kostja samuti terve partii välja vahetada ja need, mida on juba kasutatud, ostma

tagasi vanametalli hinnaga (I kd tl 7). Kostja lubadust müüdud tooted välja vahetada saab

ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõude tunnustamiseks. See, et kostja on hagejale 25.01.2018

e-kirjas selgitanud, et tegemist on varjatud defektiga, mille vältimiseks tuleks teha

ultrahelikontroll, ei oma antud juhul tähtsust. Kostja sellekohasele selgitusele vaatamata on

kostja soovinud kogu müüdud partii asendada. Seega tuleb lähtuda kostja soovist ja lubadusest.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et alternatiivselt saaks nõude tunnustamist järeldada

üksnes ühe arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi puhul. Ehkki tõepoolest UA 23.01.2018

kirjast nähtub, et praak on avastatud arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi puhul, on kostja

ise seejärel vastusena hageja küsimusele viidanud, millisest partiist see plaat pärineb ja teinud

ettepaneku asendada kogu partii. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõude tunnustamiseks

ei pea olema hagejal tekkinud kahju tegelik suurus teada.

32. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõude aegumine katkenud 25.01.2018, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks käsitleda, kas hageja nõude aegumine võinuks alternatiivselt

katkeda 06.02.2018.

33. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt 25.01.2018 tehtud pakkumist ei saa

käsitleda kompromissettepanekuna. Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1

esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 12). Kompromiss on seega vastastikuste järeleandmiste tegemine

(VÕS § 578 lg 1), kuid antud juhul tegi järeleandmisi üksnes kostja, kes oli sisuliselt kohe nõus

kõik hagejale müüdud, antud partiisse kuuluvad tooted välja vahetama. Samuti ei saa kostja

25.01.2018 e-kirjas väljendatust järeldada, et tegemist oleks õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhtega, mida oleks kostja soovinud oma ettepanekuga muuta vaieldamatuks. Esitatud

asjaoludest ja e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel olnuks mingit ebaselgust

nendevahelise suhte osas.

2-21-1211

34. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 23.01.2018-25.01.2018 poolte vahel peetud kirjavahetust

pidada läbirääkimisteks, mis peataks TsÜS § 167 lg 1 alusel nõude aegumise. Aegumine on

läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel

välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust.

Riigikohus on leidnud, et aegumist ei peata näiteks võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei

ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-162-13, p 32; 10.05.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-13, p 12; 22.03.2011 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist,

kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist

võimalikuks (vt Riigikohtu 03.05.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-16, p 14). Antud juhul ei

nähtu poolte kirjavahetusest, et pooled oleksid otsinud hagejale müüdud toodete osas tekkinud

probleemile kokkuleppelist lahendust. Hageja viitele plaadil tekkinud puuduse osas vastas

kostja ettepanekuga kõik müüdud tooted asendada. Selliselt ei ole kostja ühepoolselt tehtud

pakkumine kokkuleppelise lahenduse leidmine. Kokkuleppelise lahenduse leidmist saaks

järeldada, kui mõlemad pooled arutleksid võimalike lahenduste üle. Antud juhul sellist

olukorda ei olnud.

35. Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, siis nähakse menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 5

järgi ette lõppotsuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm