2-21-103702/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-103702

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I. J. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

367,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: I. J. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja Tallinna

Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista õigeksvõtul põhineva otsusega I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

põhivõlg 205,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 61,33 eurot.

3. Mõista I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot

ja sissenõudmiskulu hüvitis 25 eurot.

4. Mõista I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõla (205,69 eurot)

tasumata osalt määras 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku, arvestades ka sissenõutavaks muutunud viivist (61,33 eurot), mitte rohkem kui

205,69 eurot.

5. Jätta menetluskulud I. J. kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 520 eurot

(sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot) ja mõista see I. J.lt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks välja.

7. Mõista I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud menetluskulude

hüvitiselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

8. Käesoleva otsuse resolutsiooni p 2 on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21), samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa

ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse I. J.lt 324,67 euro saamiseks. Kohus tegi 18.02.2021 võlgnikule makseettepaneku.

Võlgniku eestkostja esitas 22.02.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.03.2021 hagiavalduse I. J. vastu (täpsustatud

12.04.2021), milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 205,69 eurot, enne 27.11.2019

sissenõutavaks muutunud viivise 9 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivise

põhinõudelt alates 21.01.2020 kuni 19.03.2021 summas 52,33 eurot, sissenõudmiskulu 25

eurot ja viivise määraga 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal võlgniku vastu 23.05.2018 sõlmitud järelmaksulepingust

nr xxxx tulenev põhinõue 205,69 eurot ja viivisenõue 11 eurot. Kuna kostja summat tasuda

ei suutnud, sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2019 kompromissleping/võlatunnistuse nr xxxx,

millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 2 eurot ning võimaldas kostjal tasuda

kohustuse osamaksetena ja kompromissisummas 214,69 eurot. Sellele lisandus lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot. Pooled leppisid kokku, et lepingu sõlmimisega tekib kostjal uus

iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja

rikkus lepingut ja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Hageja

luges lepingu lõppenuks ja kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks

20.01.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates.

Kostja vastuväited

4. Kostja võttis hagi õigeks põhivõla 205,69 euro, enne 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud

viivise 9 euro ja perioodil 21.01.2020 – 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 52,33

euro osas. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu, palub jätta need rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

5. Kuna hageja ei ole kohtule ega kostjale põhinõude aluseks olevat järelmaksulepingut

esitanud, ei saa nõustuda väitega, et järelmaksuleping üldse eksisteerib ja on ka kehtiv (ei

ole aegunud). Kompromissleping/võlatunnistus sõlmiti kasutades ära kostja tervislikku

seisundit ja asjaolu, et ta ei valda keelt, selleks, et legaliseerida ilmselt aegunud/kehtetut

põhinõuet. Kostja ei mõistnud juba lepingu sõlmimise ajal oma tervislikust seisundist

tulenevalt kompromisslepingu sisu, mistõttu ta kohe kompromisslepingut rikkus.

Sissenõudmiskulude hüvitise nõue 25 eurot ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võlateatisi

kätte saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada,

seejuures osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega. Seoses hagi rahuldamisega jäävad

menetluskulud kostja kanda.

I

7. Hageja nõuab kostjalt kompromissileping/võlatunnistus nr xxxx alusel põhivõla 205,69

euro, enne 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 9 euro, lepingu sõlmimise tasu 30

euro, 21.01.2020 – 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 52,33 euro ja

sissenõudmiskulu 25 euro väljamõistmist, samuti viivise väljamõistmist põhinõudelt alates

20.03.2021 kuni kohustuse täitmiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui nõude ulatuses. Kostja kinnitas

13.04.2022 menetlusdokumendis, et võtab hagi õigeks põhinõude 205,69 euro, viivisenõude

summas 9 eurot ja viivisenõude summas 52,33 euro osas.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

tunnistab kohus omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohus

rahuldab hageja nõude põhivõla 205,69 euro ja viivise, kokku 61,33 euro osas ilma

põhjendava osata õigeksvõtul põhineva otsusega.

II

9. Kohus hindab hageja nõuet osas, milles kostja nõuet ei tunnista, sisuliselt. Kostja vaidleb

vastu hageja nõudele mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot,

sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni.

10. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus

saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte

esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p

11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1

kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Kohus pööras poolt tähelepanu

kohustusele tuua esile ja tõendada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ka oma 24.03.2022

kirjas.

11. Hageja nõuab kostjalt kompromisslepingust/võlatunnistusest tulenevalt lepingu

sõlmimise tasu summas 30 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus kontrollib seega, kas

kostjal on lepingust tulenev raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

12. Kompromissleping/võlatunnistuse nr xxxx (dtl 46-48) punkti 5.1 kohaselt on lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, mis tuli tasuda koos kompromissisumma esimese osamaksega.

Kostja ei ole lepingutasu maksnud. Vastupidist ei ole kostja käesolevas menetluses ka

väitnud. Kostja vaidleb lepingust tulenevate nõuete tasumisele vastu leides, et

kompromissleping on poolte vahel sõlmitud kostja tervislikku seisundit ja eesti keele

mittevaldamist ära kasutades.

13. Kostja esile toodud asjaolud võiksid olla tehingu tühisuse aluseks tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 tähenduses või TsÜS § 11 alusel, kui täidetud on ka muud

nendes paragrahvides nimetatud tingimused. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tehing on

heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise

ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus

on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

14. Kohus selgitas kostjale 24.03.2022 kirjas, et tehingu tühisuse aluseks olevad asjaolud

tuleb selgelt esile tuua ja ka tõendada. Kohus pööras tähelepanu sellele, et kostja väited on

üldsõnalised. Hoolimata sellest kostja oma väiteid ei sisustanud ega esitanud ühtegi tõendit,

mh sellist, millest saaks kohus järeldada, et kompromiss/võlatunnistus on vastuolus heade

kommetega. Kostja väited, et kompromissleping on sõlmitud kasutades ära kostja tervislikku

seisundit ja asjaolu, et kostja ei valda keelt, on seega paljasõnalised ja tõendamata.

15. Samuti ei toonud kostja hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud asjaolusid,

mille alusel saaks kohus tuvastada, et kostja ei mõistnud lepingu sõlmimise ajal oma

tervislikust seisundist tulenevalt kompromisslepingu sisu. Seda ei saa järeldada ainuüksi

asjaolust,

et

kostjale

seati

eestkoste

22.01.2021.

Vaidlusalune

kompromissileping/võlatunnistus sõlmiti 27.11.2019. Lepingu tühisuse aluseks olevaid

asjaolusid saab kohus hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt ka TsSÜS § 8 lg 3 ja

Riigikohtu 31.01.2018 otsus 2-14-21710, p 46). Kostja väited lepingu tühisuse kohta on

seega jäänud üldsõnaliseks ja tõendamata. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks see, et kostja

kompromissilepingu sisu ei mõistnud, iseenesest ilmselge.

16. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mis

annaksid alust leida, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine.

17. Kostja etteheide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et nõuete aluseks olev

järelmaksuleping üldse eksisteerib ja et see on ka kehtiv (ei ole aegunud), ei anna alust jätta

hagi rahuldamata. Kohus selgitas 24.03.2022 kirjas, et kehtivalt sõlmitud võlatunnistuse

tagajärg on see, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid

tõendeid peale võlatunnistuse (vt võlatunnistuse kohta ka Riigikohtu 21.06.2021 otsus nr 2-

195601). Hageja nõue tuleneb võlatunnistuse puhul võlatunnistusest endast ja see, et hageja

ei ole esitanud tõendina järelmaksulepingut nr xxxx, ei välista hageja nõude rahuldamist.

Seda, et sellist lepingut tegelikult ei oleks sõlmitud, ei ole kostja väitnud.

Järelmaksulepingust tuleneva võlatunnistuse aluseks oleva põhivõla on kostja ka õigeks

võtnud.

18. Kuna pooltevahelise lepingu punkti 5.1 tuleneb kostjale kohustus tasuda lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, kuid see on tasumata, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja

hageja nõue 30 euro väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

18. Hageja palub mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja sissenõudmiskulu 25 eurot.

Hagiavalduse kohaselt volitas hageja võlga sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ, kes saatis

kostjale hagejale teadaolevale aadressile kolm võlateatist, s.o 28.01.2020, 05.05.2020 ja

05.10.2020. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendusega, et ta ei ole võlateatisi kätte saanud,

kuna tema rahvastikuregistri järgne aadress on alates 23.09.2019 Paagi tn 10-714.

19. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võlateatiste kohaselt oli hageja nõue 214,69

eurot (vt viited all). Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele selle kohta, et kompromissileping

on lõppenud lepingu p 3.1 alusel alates 20.01.2020 osamakse tähtaja möödumisest põhjusel, et

kostja ei tasunud kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Vastupidi, kostja on

menetluses kinnitanud, et rikkus hageja sõlmitud kokkulepet. Seega on hagejal õigus nõuda

VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist.

20. Kohus selgitas 23.03.2022 kirjas, et VÕS § 1132 ei näe ette meeldetuletuskirjade, sh

võlateatiste kättetoimetamise kohustust. VÕS § 1132 kohaldamise eeldus on, et hageja on

kandnud seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega kulusid, ning need on tekkinud

olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ja võlausaldaja on teinud

toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus selgitas ka seda, et

sissenõudmiskulude hüvitise nõude esitamise korral VÕS § 1132 lg 2 alusel kontrollib kohus,

millal on võla sissenõudmiseks vajalikud toimingud tehtud, kas võlausaldaja on kinni pidanud

VÕS § 1132 lg 3 sätestatud ajalistest piirangutest tasuliste kirjade saatmisel ja ega ei ole

ületatud VÕS 1132 lg 2 sätestatud sissenõudmiskulude kogusumma ja üksiku

meeldetuletuskirja tasu ülempiiri.

21. Asjas esitatud tõendite kohaselt saatis hageja kostjale kompromissilepingu alusel

võlateatised 28.01.2020 (dtl 49), 05.05.2020 (dtl 50) ja 05.10.2020 (dtl 51) aadressil Xxxx.

Tegemist on kostja poolt hagejale kompromissileping/võlatunnistus sõlmimisel avaldatud

aadressiga. Kostja väited tema elukoha muutuse kohta on hoolimata kohtu selgitustest

kohustuse kohta tõendada oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid, tõendamata. Kostja ei

ole ka väitnud, et ta oles hagejat teavitanud on teistsugusest elukohast.

22. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et ta saatis kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja, s.o 28.01.2020, 05.05.2020 ja 05.10.2020. Kirjade saatmine vastab ajaliselt

VÕS § 1132 lg 3 tulenevatele nõuetele, s.o et esimene tasuline meeldetuletuskiri saadetakse

kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ning teine ja kolmas kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt

kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatuga sissenõudmiskulu hüvitamist kolme tasulise

meeldetuletuskirja eest, s.t 28.01.2020 kirja saatmise eest 15 eurot, 05.05.2020 kirja saatmise

eest 5 eurot ja 05.10.2020 kirja saatmise eest samuti 5 eurot. Kokku on hageja nõue 25 eurot.

23. Kohus märgib vastuseks kostja väidetele, et hageja on küll tõendanud, et talle on võla

sissenõudmise teenuse eest esitatud arve summas 36 eurot (dtl 64), kuid hageja ei ole selle

väljamõistmist kostjalt nõudnud. Kohus jätab kostja vastavad vastuväited seega tähelepanuta.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmiseks

summas 25 eurot rahuldada.

25. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivist määras 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses. Sellele nõudele kostja eraldiseisvat vastuväidet ei esitanud. Enne hagi

esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõude võttis kostja õigeks.

26. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Pooltevahelise lepingu punkti 3.2 kohaselt on võlgnikul maksekohustuse

rikkumisel

kohustus

tasuda

viivist

0,06%

päevas

viivituses

olevast

maksmata

kompromissisummast.

27. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, kostja on selle õigeks võtnud, on põhjendatud

ka hageja põhinõudelt arvestatud viivisenõue. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhivõla tasumata osalt (205,69 eurolt) lepingujärgses määras 0,06% päevas alates

20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja esitas nõude viivise väljamõistmiseks

mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg, piirab kohus edasiulatuva viivise põhivõla summaga.

28. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas

otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja

lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Need tõendid ei mõjuta käesoleva asja lahendust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Hagimenetluse kulude hulka arvestatakse ka

menetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 172 lg 9 viimane lause).

Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p

3). 19.03.2021 ja 12.04.2021 hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt menetluskuludena

välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Lõplikku menetluskulude nimekirja hageja

kohtu määratud tähtajaks ei esitanud.

31. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav

lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

32. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas, et ei saa piiratud käibemaksukohustuslasena

tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Riigikohus on

varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Kohus leiab, võttes arvesse tsiviilasja

olemust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, et esindaja tasumäär on mõistlik ja

vastab turutingimustele.

33. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi järgmiselt: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5h ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohus

leiab, et hagejale osutatud õigusabi on olnud tema õiguste kaitsmise seisukohast vajalik ja

sellele kulunud aeg põhjendatud. Kohus arvestab seejuures hagiavalduse sisu ja selle lisade

mahtu ning käesoleva vaidluse asjaolusid.

34. Kohus ei nõustu kostjaga, et õigusabikulud on ilmselgelt ebamõistlikud.

Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi menetlusdokumendi

lehekülgede arvust. Arvestada tuleb nõuetekohase menetlusdokumendi koostamisele tegelikult

kuluva põhjendatud ajaga, sh ettevalmistava tööga, samuti nõude sisu ja olemusega. Kohus

võtab seega hageja õigusabikulud arvesse taotletud mahus.

35. Riigilõivu 100 eurot tasus hageja seaduses sätestatud suuruses. Riigilõiv on kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud

kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

36. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks seega 520 eurot,

so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 tundi × 100 + 20%). Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik