1-18-8994/145 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8994 (18284000280) Kohtulahend Tartu Maakohtu 29. novembri 2018 otsus Ilmar Allase süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistamises vangistusega 3 aastat, millest kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat Tartu Maakohtu 15. aprilli 2020 määrus, millega pöörati Ilmar Allasele mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abi Meelis Juursoo prokurör Süüdimõistetu Ilmar Allas (isikukood: 38109046011; elukoht:xxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx ; viibib vangistuses )

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras:

1. Vabastada Ilmar Allas temale Tartu Maakohtu 29. novembri 2018.a. otsusega mõistetud t tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisel . 2. Ilmar Allasele KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 06. aprill 2023.a. ning . allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile KarS § 78 p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest. 3. Katseajal on Ilmar Allas -

kohustatud järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi:

- elama kohtu määratud alalises eluko – has xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4. -de 2, 4, 7 Ilmar Allasele KarS § 75 lg 2 p alusel määrata katseajaks järgmised kohustused:

- mitte tarvitada alkoholi;

- asud ta a tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võt end selle aja jooksul

Eesti Töötukassas töötuna arvele;

- mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.

5. Kohtumäärus saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule

, kriminaalhooldusosakonnale ja proku

rörile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. ohtu 29.11.2018 otsusega KarS

Ilmar Allas on süüdi mõistetud Tartu Maak § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati vangistuse aeg 16.- eel 17.07.2018, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti vangistus 2 aastat 11 kuud 28

i päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Ilmar Allasele m i äärat katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ilmar Allas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid

75 lg-s .

Tartu Maakohtu 15.04.2020 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 29. novembri 2018.a. otsusega Ilmar Allasele mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva täitmisele.

Ilmar Allas viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg süüdimõistetuna algas 09.04.2020 06.04 ja lõpeb .2023. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks avanes kinnipeetaval 06.04.22. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ilmar All kriminaalkorras karistatud kahel korral, as arhiveeritud üks kriminaalkaristus. Vanglakaristust kannab esimest korda. Esimene süüdimõistmine oli grupis toimepandud salajase varguse eest. Praegust karistust kannab grupis toimepandud röövi eest. Seega vägivaldsuse on suurenenud raskusaste. Kuritegusid on toime pannud nii ette planeeritult kui ka impulsiivselt. Varasemaga ei ole saanud suuremat võrreldes tulu. Minevikus kuritegelikku rahalise kasu saamise soov grupi

põhjustas käitumist ja mõju. Viimse kuriteo pani samuti toime grupis ning rahalise kasu saamiseks, kuid soodustegurina on lisandunud ka alkoholi tarvitamine, impulsiivsus kuritegelikud hoiakud. ja

Kinnipeetava Ilmar Allase individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta vangistuse jooksul on väljatoodud järgnevad asjaolud: Tegevused vangistuse jooksul:

- sotsiaalprogramm Eluviisitreening toimus ajavahemikus 19.01 12.03.2021; –

- 21.09.2021 ning 29.09.2021 viidi vestlused viha läbi ja vägivaldsuse teemadel;

- v kati detsemberestluste läbiviija soovitusel jät jaanuar psühholoogiliste nõustamistega, kuid nõustamised soovitud eesmärki ei saavutanud ja kohtumised lõpetati jaanuaris

;

- osalenud vangla eluosakonna koristajana toidujagajana, t

tööhõives ja öökohustuse täitmisega probleeme ole. ei

Samut Ilmar Allasel 11.11.2021 i on märgitud, et on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, määratud 3 ööpäevaks kartserisse paigutamine katseajaga 2 kuud suhtlemiseeskirjade rikkumise t. ees

Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Ilmar Allas ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb röövimises, mille käigus võib kasutada . vägivalda, millega tekitab juhuslikule isikule füüsilis t valu ja tervisekahjustusi. Oht on tõenäoline, kui isik on tarvitanud alkoholi ning on mõjutatav grupi poolt; kui soovib saada rahalist kasu ning kui käitub impulsiivselt. Soodusteguriks on ka kuritegelikud hoiakud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 20%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Arvestades ohutaset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, siis Tartu Vangla toetab Ilmar Allase ennetähtaegset vabastamist.

Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 23.02.2022 kohus peab otstarbekaks ) märgitakse, et juhul, kui kinnipeetav enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Ilmar

Allasele käitumiskontroll ja katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni 06.04.2023.

Riskide maandamiseks kohustada I. Allast järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatut:

- mitte tarvitama alkoholi - alkohol on kuritegude sooritamise soodustegur; -

- otsima otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks endale töökoha või võtma arvele Eesti Töötukassas koh u poolt määratud tähtajaks – t legaalse sissetuleku puudumine võib suurendada kuriteo toimepanemise riski; -

- isik on mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega sooritanud kuritegusid grupis, kriminaalne suhtlusringkond võib suurendada kuritegevusriski.

Prokurör kirjalikus süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi seisukohas leiab, et ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik näidata ennast seadusekuulekast küljest riigipoolse järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites. Kui ta peaks kohustusi rikkuma, siis kannab tõenäoliselt ärakandmata jäänud karistusosa reaalse vangistusena lõpuni. Positiivne on, et Ilmar Allas on täitnud ITK ja vabanemise korral on tal toetav lähedane ning elukoht. Vangistuses ei ole süüdimõistetul olnud probleeme töökohustuse täitmisega. Praegu kannab ta esimest vanglakaristust. Negatiivne on kuriteo sooritamise asjaolud, kuna suurenenud on vägivaldsuse raskusaste. I. Allasel on antud ajal vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus ja seega ei ole tema käitumine vangistuses olnud eeskujulik. Enne vangistust oli isik tunnistatud töövõimetuks ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda alkoholisõltuvusega pole isik varasemalt ja ka antud ajal tegelenud Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Allas suhtub kriminaalhooldusse negatiivselt, ei pea seda vajalikuks ning väljendab vastumeelsust kohustuste täitmise ees. Seega võib I. Allasel ka kohaldatud käitumiskontrolli nõuded ebaõnnestuda, kuid see sõltub ikka eelkõige isiku enda käitumisest vabaduses ja tahtest ning soovist elada edaspidi seaduskuulekat elu. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis olen arvamusel, et Ilmar Allase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Ilmar Allase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

2. Kohtuistung 11.05.2022.

Süüdimõistetu mises kaugülekuulamise vahendusel. Ilmar Allas osales kohtulikus aruta Ta avaldas soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Elama asub xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx , seal elab tema ema V.A. Vabaduses otsib töökoha omale. Elukutset tal ei ole. Loodab, et ei suhtle alkoholiga enam, üritab loobuda. Narkootikume tarvitas kunagi väga ammu. Viimasel ajal ei ole tarvitanud narkootikume, ainult sigarette. Toimepandud tegu kahetseb, oma lollus. Edaspidi üritab käituda seaduskuulekalt. Vabal ajal otsib hobid endale, hakkab käima spordiüritustel ja petanki mängimas, mida vanasti tegi. Aeg-ajalt loeb raamatuid. Kriminaalhooldaja poolt ette pandud kohutusi on nõus täitma. Käitumis kontrollnõuete e täitmisest on teadlik. On sellest teadlik, et peab hoiduma katseajal uute kuritegude toimepanemisest. Vangla tööhõives osaleb siiani ja õpib prügi sorteerima. Seega õpib uut ametit. Osaleb huviringides - üldkehaline, füüsiline treening ja raamatuklubi. Motivatsioon on oma käitumist muuta, kuna on leidnud endale tüdruksõbra, kes ei taha, et ta kriminaalkorras karistatud inimetega suhtleb ja et ta jooks alkoholi.

II Kohtu põhjendus

1. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Ilmar Allas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2. Kohus märgib esmalt, et üksnes KarS § 76 lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3

11 p 9.1). KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus -1-1-18- tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3. Kohtu hinnangul tuleb negatiivse asjaolu , et Ilmar Allas oli enne vangistust te dena märkida kriminaalhooldusel ning siis ilmus korduvalt registreerimiskohustust ning täitma alkoholijoobes tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kuritegude toimepanemine on seotud alkoholi tarvitamisega: varastas baarilaost ise ajal oli alkoholi ning viimase kuriteo (röövi) toimepanem alkoholijoobes. Ka siis, kui temale määrati alkoholi tarvitamise keeld, ei suutnud tarvitamisest hoiduda. Ilmar Allase puhul probleemkäitumise peamiseks põhjuseks tuleb pidada ennekõike alkoholitarvitamist, sest kuriteo, mille eest ta käesolevalt karistust kannab, pani isik toime alkoholijoobes. Osales vanglas 2021.a. programmis Eluviisitreening, kuid ka peale programmis osalemist, et pea alkoholi tarvitamist probleemiks ning ei ole püstitanud eesmärke enda tarvitamisharjumuste muutmiseks.

4. Positiivse asjaoludena Ilmar Allase puhul esile tuua te võib kinnipidamisasutuse tööhõives osalemist ning vangistusest vabanemise korral elukoha

. ja toetavate lähedaste olemasolu Vabanemise korral saab elama asuda oma lega, et poeg ema elukohta Viljandis. Ema on nõus sel esialgu tema juurde elama asub, kuid elukoht püsiv ei ole. latus töövõime Enne vangistust e kaotuse toetusest. Peale vabanemist soovib uuesti taotleda töövõime kaotuse määramist ning elatuda sotsiaaltoetustest, peab võimaluseks ka seda, et võtab end Töötukassas arvele.

5. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Ilmar Allas vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus annab võimaluse ennetähtaegse vabastamisega Ilmar Allasel tõestada, et ta on võimeline edaspidi õiguskuulekalt käituma, täitma talle katseajaks määratud kohustusi ning et ta on teinud õiged järeldused enda varasemast käitumisest.

KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana ku Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §

75 sätestatud i kuus kuud. -s käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Ilmar Allasele on põhjendatud KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

06. aprill 2023.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske ja ei toimuks tagasilangust, tuleb Ilmar Allasele 4, 7 katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, alusel määrata täiendavate kohustustena mitte tarvitada alkoholi. Seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevate võimalike riskide vähendamiseks peab kohus vajalikuks määrata KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Ilmar Allasele kohustusena asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas jooksul pärast vangi

1 kuu stusest vabanemist. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski on põhjendatud määrata KarS § 75 lg 2 p 7 alusel lisakohustusena Ilmar Allasel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik