2-21-16048/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-21-16048

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-21-16048

Tsiviilasi

L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise ja elatise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: L. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Hageja 2: E. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Hagejate seaduslik esindaja: V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:);

Kostja: E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx; e-post:)

Kohtuistungi aeg

19.04.2022. a

RESOLUTSIOON

I

1. Rahuldada L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise nõudes.

2. Lugeda tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud L. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb

E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx).

3. Lugeda tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud E. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb

E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx).

II

4. Rahuldada L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu elatise nõudes osaliselt.

5. Mõista E. P. lapse L. I. kasuks välja elatis 175 eurot kuus alates 13.05.2022. a kuni L.

I. täisealiseks saamiseni.

6. Mõista E. P. E. I. kasuks välja elatis 132 eurot kuus alates 13.05.2022. a kuni E. I.

täisealiseks saamiseni.

7. E. P. tuleb temalt L. I. ja E. I. kasuks välja mõistetud elatis maksta V. I.

pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx).

8. Jätta rahuldamata L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu elatise nõudes suuremas ulatuses ja

aja eest enne 13.05.2022. a.

9. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

10. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

11. Kohtuotsuse jõustumisel saata selle ärakiri resolutsiooni punktide 2 ja 3 alusel poolte

isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. I. esitas 13.10.2021. a kohtule alaealiste laste L. I. ja E. I. nimel hagiavalduse E. P.

vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt on laps L. I. sündinud xxxxxxxxxx. a ja laps E. I. sündinud

xxxxxxxxxx. a. Laste ema on V. I. . Laste sünniaktidesse isa kohta kannet tehtud ei ole,

kuid hagejate esindaja väitel on laste isa kostja E. P. . Laste ema V. I. hakkas kostjaga koos

elama 01.12.2015. a xxxxx üürikorteris. Lapse L. sündimise ajal ei olnud kostja nõus, et

tema nimi läheb lapse sünnitunnistusele. 2017. aasta kevadest kolisid V. I. koos kostja lapse

L. I. xxxxxx, V. I. ema korterisse. V. I. kooselu kostjaga on olnud kaootiline. Vahepeal

olid nad lahus, kuid enne lapse E. I. sündimist olid nad taas aasta aega koos elanud. Vahetult

enne E. sündimist, 2021. aasta maikuus, läks kostja uuesti nende juurest minema. Kostja ei

olnud ka nõus E. sünnitunnistusele ennast isana kandma. Aegajalt on kostja käinud lapsi

vaatamas, seda umbes üks kord kuus 30 min kuni 4 h vältel. Kostja elatist lastele ei maksa.

Lapse L. I. igakuised vajadused on kokku 580 eurot ja lapse E. I. 625 eurot. Mõlemi lapse

eluasemekulud on 75 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot,

kulutused tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 175 eurot ja riietele/jalanõudele 100

eurot. E. I. igakuiste vajaduste hulka kuuluvad lisaks sidekulud summas 5 eurot ja muud

vältimatud püsikulud summas 40 eurot. Hagejate esindaja taotles hagiavalduses, et kohus

tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud L. I. ja xxxxxxxxxx. a sündinud E. I. põlvnevad

kostjast E. P. ning mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusega ettenähtud

miinimumsummas alates hagi esitamisest.

2. Kohus võttis hagi 02.11.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

3. Kostja, E. P. , esitas 17.11.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud.

Kostja teatas, et ta ei ole kindel, et tema on laste L. I. ja E. I. isa. Kostja võttis õigeks, et

on elanud laste ema V. I. koos, kuid kostja väitel oli kooselu problemaatiline ja V. I. on

olnud suhteid ka teiste meestega ning L. I. ja E. I. sündimise vahepeal sündinud lapse M.

I. isa on keegi teine. Ka V. I. ise on kostjale saadetud SMS-ides avaldanud kahtlust selle

osas, kes on laste isa. Kostja väitel elas ta V. I. koos peamiselt lapse L. I. pärast, sest uskus,

et ta võib olla tema laps, kuigi seda kindlalt mitte teades. Pärast ühisest elukohast xxxxxx

lahkumist on kostja võimalusel veetnud aega nii L. kui V. I. teise lapse M. . Viimati võttis

kostja nad endaga 16. oktoobril, kui käis xxxxx ja ostis lastele uued saapad, mütsid ja

vihmavarjud. Ka eelnevalt on kostja võtnud lapsi kahekesi koos, nad on kostja juures

ööbinud ja kostja on transportinud neid V. nõudmisel mitte nende elukohta xxxxxx vaid

näiteks Valka. Kostja teatel puudub tal aga E. I. igasugune side ning seetõttu ei ole ta lapse

ülalpidamises osalenud. Kostja leiab, et V. I. nõutav miinimuelatis, arvestades kostja vähest

sisstulekut ja varalist seisu, on liiga suur ning samuti on kostja arvates hagiavalduses välja

toodud kulutused lastele ebamõistlikult suured. Kostja arvates ei saa kuluda viiekuuse ja

viieaastase lapse toidule sama suurt summat. Samuti ei saa kuluda mõlema lapse

hügieenitarvetele 175 eurot kuus. Kostja saab aru, et mähkmed viiekuusele E. on kulukad,

aga ülejäänud kulud tunduvaad veidi üleliigsed. Lapsed elavad ja käivad lasteaias xxxxxx,

seega on ka kulutused transpordile liialdatud, sest nende hulka on arvatud ebavajalikud

taksosõidud. Kostja avaldas, et kui tuvastatakse tema isadus laste suhtes, siis on ta nõus

maksma elatist alates isaduse tuvastamise hetkest, mitte hagi esitamisest. Kostja väitel ei

ole ta suuteline maksma elatist ettenähtud miinimumi ulatuses ja tal palub kohtul temalt

väljamõistetavat elatist vähendada.

4. 02.02.2022. a toimus kohtuistung, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja V. I. ja kostja

E. P. . Pooled taotlesid, et kohus määraks hagejate kostjast põlvnemise tuvastamiseks DNA-

ekspertiisi. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras 09.02.2022. a määrusega DNA-

ekspertiisi, tegemaks kindlaks hagejate põlvnemine kostjast.

5. 17.03.2022. a esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule ekspertiisiakti hagejate kostjast

põlvnemise tuvastamiseks teostatud DNA-ekspertiisi kohta.

6. 19.04.2022. a toimus asja arutamiseks kohtuistung.

Hagejate esindaja V. I. jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja taotles, et kohus

tuvastaks, et hagejad põlvnevad kostjast ning mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise

seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest. Hagejate esindaja seletas

täiendavalt, et tal on kokku 4 alaealist last, kellest tema juures elavad kolm, s.o hagejad L.

I. , E. I. ja lisaks M. I. . Hagejate esindaja sissetulekuks on emapalk 680 eurot (bruto) kuus,

lapsetoetused 60 eurot iga lapse kohta kuus ja lisaks lasterikka pere toetus. Hageja esindaja

täpsustas ka hagejate igakuiseid vajadusi. Tema sõnul on pere eluasemekuludeks 87 eurot

üür ja kommunaalkulud, mis talvel on kuni 200 eurot. Korteris elab tema koos kolme

lapsega. Hageja E. I. toidukulud on 150 eurot kuus, aga L. I. toidukulud tegelikult nii

suured ei ole, kui hagiavalduses märgitud. Samuti ei ole laste transpordikulud ja kulud

hügieenitarvetele nii suured nagu hagiavalduses märgitud. E. I. tuleb käia kord kuus

taastusravis. Seal käiakse valla transpordiga, aga selle eest tuleb maksta. L. I. selliseid

transpordikulusid ei ole. E. I. hügieenitarvetele kulud umbes 170 eurot kuus, sest mähkmed

on kallid. L. I. hügieenitarvetele kulub umbes 20 eurot kuus. Hagejate esindaja ei osanud

selgitada hagiavalduses E. I. kohta märgitud muid vältimatuid püsikulusid 40 eurot

ulatuses.

Kostja E. P. avaldas, et võtab tema vastu esitatud isaduse tuvastamise nõuded õigeks ega

vaidle enam nendele nõuetele vastu, kuna DNA-ekspertiisiga on tuvastatud, et hagejad L.

I. ja E. I. põlvnevad temast. Hagejate elatise nõudeid tunnistas kostja vaid osaliselt. Kostja

väitel ei ole ta suuteline maksma kahe lapse peale elatist kokku rohkem kui 300 eurot kuus.

Kostja seletas täiendavalt, et ta töötab R. OÜ-s ehitajana. Tema sissetulek on keskmiselt

500 kuni 600 eurot kuus neto. Kostja peab igakuiselt pangalaenu katteks maksma 350 eurot.

Lisaks läheb 150 eurot kohtutäituri võla katteks. Kostja elab koos elukaaslasega

üürikorteris. Kostja tegi istungil ettepaneku lõpetada elatise nõuete menetlus

kompromissiga, tingimusel, et maksab kumalegi hagejale elatist 150 eurot kuus. Hagejate

esindaja kostja pakutud elatisesummaga ei nõustunud ja jäi miinimumelatise nõude juurde.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et põhjendatud on L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise nõudes.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel (tl 14, 15) kindlaks, et alaealine L. I. (hageja 1)

on sündinud xxxxxxxxxx. a ja alaealine E. I. (hageja 2) on sündinud xxxxxxxxxx. a. Hagejate

ema on V. I. . Isa kohta kummagi hageja sünniakti kannet tehtud ei ole.

Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on

isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Vastavalt PKS § 94 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad

eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

PKS § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja

kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud

väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see

ajavahemik.

Kohtumenetluse käigus määras kohus hagejate kostjast põlvnemise tuvastamiseks DNA-

ekspertiisi ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas kohtule DNA-ekspertiisi kohta 17.03.2022.a

koostatud ekspertiisiakti nr xxx-xxxxxx (tl 22-23). Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et

ekspert on võrrelnud hagejate L. I. ja E. I. , nende ema V. I. ning kostja E. P. DNA-profiile

ning analüüsi tulemusena on ekspert arvamusel, et E. P. saab 99,999999999% tõenäosusega

olla L. I. bioloogiline isa ja 99,999999999% tõenäosusega E. I. bioloogiline isa.

Kohtu hinnangul on DNA-ekspertiisi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et

hagejad L. I. ja E. I. põlvnevad kostjast E. P. . Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis

annaksid alust DNA-ekspertiisi tulemustes kahelda. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hagejate

võimalikul eostamisajal elas ta laste emaga koos ja nende vahel olid intiimsuhted. Kostja väitel

oli aga laste emal suhteid ka teiste meestega, mistõttu ei olnud ta kindel, et tema on laste isa ja

seetõttu ka tema isadust ei vormistatud. Kohtuistungil, pärast seda, kui olid olemas DNA-

ekspertiisi tulemused, võttis kostja isaduse tuvastamise nõuded õigeks ega vaidlustanud seda,

et tema on hagejate bioloogiline isa.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse tuvastamise nõuded ja loeb tuvastatuks, et

xxxxxxxxxx.a sündinud hageja 1, L. I. , ja xxxxxxxxxx. a sündinud hageja 2, E. I. , põlvnevad

kostjast E. P. .

TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte

isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

8. Kohus leiab, et hagejate elatise nõuded kostja vastu on põhjendatud osaliselt.

PKS §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Riigikohus on 11.06.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 selgitanud, et lapse isast

põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise

tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kuigi põlvnemise tuvastamise korral loetakse mees lapse

isaks alates sünnist, siis tagasiulatuvalt alates sünnist temalt elatist nõuda ei saa ja elatise nõude

saab rahuldada alates hagi esitamisest.

Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejad elavad oma ema V. I. juures ja kostja

elab lastest eraldi. Kostja on suhelnud hageja 1, L. I. . Umbes kord või kaks kuus on ta käinud last

vaatamas ja on võtnud mõnikord ka last enda juurde. Hageja 2, E. I. , kasvatamises ei ole kostja

üldse osalenud. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostjal eraldi elava vanemana kohustust anda

hagejatele ülalpidamist elatise maksmise teel. Kuna hagejate põlvnemine tuvastatakse

kohtuotsusega, siis ei saa hagejad nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt ja elatise nõude saab

rahuldada alates hagi esitamisest. Kostja ei ole ka vaidlustanud tema kohustust maksta hagejatele

elatist. Poolte vahel on aga vaidlus makstava elatise suuruse üle.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse

ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi.

Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584

eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020. a oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse

kohta 292 eurot kuus.

Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

01.01.2022. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus.

Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisandub

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat.

Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 näeb ette, et

kohus võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas

summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või

lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates

hagi esitamisest, s.o alates 13.10.2021. a. Kostja vaidleb elatise nõuetele miinimumi ulatuses vastu.

Kostja väitel ei ole tal oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik maksta hagejatele elatist

rohkem kui kokku 300 eurot kuus.

Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx (p 12) korranud ka varasemates

lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb

tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

Kuna antud juhul nõuavad hagejad kostjalt miinimumelatist, siis arvestades eespool viidatud

Riigikohtu suuniseid, ei pea hagejad enda vajalikke kulutusi selles ulatuses tõendama ja kostja

peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks

miinimumist väiksemas ulatuses.

Kuni 01.01.2022. a oli miinimumelatis 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Alates 01.01.2022. a

kehtiva PKS § 101 alusel arvutatuna kujuneb miinimumelatise summaks hagejale 1, L. I. , 175

eurot kuus ja hagejale 2, E. I. , 132 eurot kuus. Elatisesumma arvestamisel on muu hulgas arvesse

võetud, et laste vajadused on osaliselt rahuldatud lapsetoetuste ja laste emale makstava lasterikka

pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja

teise lapse kohta 60 eurot ning iga kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus

100 eurot. Sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last

kasvatavale perele 300 eurot. Kui arvestada, et hagejate ema kasvatab kolme last, siis saab lugeda,

et iga lapse vajadused lasterikka peretoetuse arvel on kaetud 100 euro ulatuses ühes kuus. Hageja

1 kui pere esimese lapse kulud on kaetud lisaks lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ja hageja 2 kui

pere kolmanda lapse kulutused lapsetoetuse arvel 100 euro ulatuses. Kuna vaidlust ei ole selle üle,

et hagejad veedavad kostjaga aega vähem kui 7 päeva kuus, siis ei ole seda elatise arvestamisel

arvesse võetud ega selle võrra elatist vähendatud.

Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks alust

mõista temalt hagejate kasuks välja elatis väiksemas ulatuses, kui seda on alates 01.01.2022. a

kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, s.o hagejale 1 elatis 175 eurot kuus ja hagejale

2 elatis 132 eurot kuus. Kostja on ka sarnases ulatuses elatise maksmisega nõustunud. Kohus leiab,

et ka hagejate esindaja ei ole põhistanud, et esineks alus mõista välja elatis PKS § 101 alusel

arvutatud summaga võrreldes suuremas ulatuses. Hagejate esindaja ei ole tõendanud, et laste

vajadused oleksid suuremad, kui kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud summa, millele

lisanduvad veel lapsetoetused ja lasterikka pere toetus (hageja 1 kulud 510 eurot kuus ja hageja 2

kulud 464 eurot kuus). Hagiavalduses on märkinud hagejate esindaja hageja 1 kulude suuruseks

kokku 580 eurot kuus ja hageja 2 kulude suuruseks 625 eurot kuus. Kohtuistungil möönis hagejate

esindaja, et tegelikult laste kulud nii suured ei ole. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on õiglane

mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates kohtuotsuse tegemisest ja põhjendatud ei ole

elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne seda aega. Kohus arvestab siinjuures seda, et hagejate

põlvnemine kostjast tuvastatakse kohtuotsusega. Enne hagejate põlvnemise tuvastamist ei olnud

kostja enda isaduses kindel ega pidanud seetõttu olema teadlik ka hagejate ülalpidamiskohustusest.

Kohus võtab arvesse ka kostja majanduslikku seisundit. Kostja väitel on tema netosissetulek ühes

kuus 500 kuni 600 eurot. Kostjal ei ole teada mingit vara, mida ta saaks elatise maksmiseks

realiseerida. Seega võib järeldada, et kui mõista kostjalt koos jooksva elatisega välja ka veel elatis

tagasiulatuvalt, siis ei jääks kostjale enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning

sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav.

Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagejate elatisenõuded osaliselt. Kohus mõistab

kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates kohtuotsuse tegemisest, kuni hagejate täisealiseks

saamiseni, hageja 1 kasuks 175 eurot kuus ja hageja 2 kasuks 132 eurot kuus. Hagi elatise nõudes

suuremas ulatuses ja enne otsuse tegemist jääb rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema V. I.

pangakontole.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel

õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste põlvnemisasja ja ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS

§ 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik