2-21-14300/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14300

Kohtuasi

Osaühingu AGAL Invest avaldus Tehnilise Ülevaatuse

Osaühingu juhatuse asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Osaühing

AGAL

Invest

(registrikood

10688687), seaduslik esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Puudutatud isik I Tehnilise Ülevaatuse Osaühing

(registrikood

10646752),

seaduslik

esindaja

vandeadvokaat Ene Ahas

Puudutatud

isik

II

X

(isikukood

XXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta menetluskulude jaotuse osas Pärnu Maakohtu 03.01.2022 määruse

tsiviilasjas nr 2-21-14300 põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Ülejäänud osas

on maakohtu määrus jõustunud.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta X kanda.

4. Määrata C määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 378 eurot ja mõista X-lt C kasuks välja 378 eurot.

5. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (378 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-21-14300

Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 teine lause, TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetluse käik

1. Osaühing AGAL Invest (avaldaja) esitas 13.09.2021 Pärnu Maakohtule avalduse Tehnilise

Ülevaatuse Osaühingule (puudutatud isik I) juhatuse asendusliikme määramiseks. Koos

avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus

esialgse õiguskaitse korras kohtul määrata puudutatud isikule I juhatuse asendusliige kuni uue

juhatuse liikme valimiseni avaldaja poolt või kuni kohtuvaidluses tehtava lahendi jõustumiseni.

2. 15.09.2021 määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

ning määras puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks Martin Kruppi ja tema brutokuutasuks

1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus määras, et puudutatud isiku I juhatuse

asendusliikme volitused kehtivad kuni puudutatud isikule I uue juhatuse liikme valimiseni või

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

3. 15.09.2021 määrusega võttis kohus avaldaja avalduse menetlusse, kaasas menetlusse

puudutatud isikutena puudutatud isiku I, X (puudutatud isik II) ja C (puudutatud isik III).

4. 04.11.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse oma 13.09.2021 esitatud avalduse tagasi

võtmiseks ning menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt nimetati avaldaja ainuosaniku

04.11.2021 otsusega puudutatud isiku I juhatuse liikmeks Ene Ahas, eesmärgiga saavutada

avaldaja osanike vahel õigusrahu erinevates kohtuvaidlustes. Ene Ahas on Pärnu Maakohtu

06.10.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-14663 määratud ka avaldaja, AGAL Kinnisvara OÜ ja

Autobaas töökojad OÜ juhatuse asendusliikmeks ning ta on alustanud avaldajate osanike vahel

kompromissi sõlmimiseks läbirääkimistega. Eelnimetatud avaldaja 04.11.2021 otsuse

tulemusel on ära langenud vajadus juhatuse asendusliikme järele, mh esialgse õiguskaitse

korras. Avaldaja taotleb antud asjas menetluse lõpetamist, tuginedes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 424 lg-le 1, § 428 lg-le 2, § 477 lg-tele 1 ja 6 ning §-le 4771.

5. Puudutatud isik II ei vaielnud vastu avaldaja avalduse tagasivõtmisele ja asja menetluse

lõpetamisele. Lähtudes TsMS § 168 lg-st 4 ja § 172 lg-st 2 palus puudutatud isik II avaldajalt

välja mõista puudutatud isiku II kasuks menetluskulud 2894,40 eurot (koos käibemaksuga),

kuna asi lõpetatakse avaldaja enda avalduse alusel, s.t avaldaja huvides.

6. Avaldaja leidis, et tuginedes TsMS § 172 lg-le 6 on õiglane ja otstarbekas jätta puudutatud

isiku II kantud menetluskulud tema enda kanda.

7. Puudutatud isik III ei vaielnud otstarbekuse kaalutlusel vastu avaldaja menetluse lõpetamise

avaldusele.

2-21-14300

Maakohtu määrus

8. Maakohus jättis 03.01.2022 määrusega avalduse läbivaatamata ja määras juhatuse

asendusliikme Martin Kruppi tasuks ja hüvitamisele kuuluvateks kuludeks 3060 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 1009,80 eurot, kokku 4069,80 eurot. Maakohus jättis juhatuse

asendusliikme määramisega seotud kulud puudutatud isiku I kanda, ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks

välja juhatuse asendusliikme kulud 4069,80 eurot. Kohus jättis rahuldamata puudutatud

isiku III taotluse avalduse esitamisel tasutud deposiidi 7100 eurot tagastamiseks.

9. Maakohus leidis, et kuna avaldaja esitas avalduse kohtule esitatud avalduse tagasi võtmiseks

ning menetluse lõpetamiseks, tuli avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

10. Lähtudes asja sisust ja asjaolust, et tegemist on hagita menetlusega, oli maakohtu hinnangul

põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda ning juhatuse asendusliikmega seotud kulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku I

kanda. Kohus nõustus avaldajaga, et käesoleval juhul on puudutatud isikud II ja III vastutavad

selle eest, et puudutatud isikule I oleks õigeaegselt nimetatud seaduse nõuetele vastav juhatuse

liige/liikmed.

Määruskaebus

11. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda, ja teha selles osas

uue määruse, millega mõista puudutatud isiku II menetluskulud välja avaldajalt või

alternatiivselt puudutatud isikult III. Samal viisil palub puudutatud isik II jagada

määruskaebemenetluse kulud.

12. Vaidlustatud lahend on tehtud avaldaja huvides, kuna avaldaja esitas kohtule avalduse oma

13.09.2021 avalduse tagasivõtmiseks. Puudutatud isik II on endiselt seisukohal, et avaldust ei

oleks tohtinud menetlusse võtta või oleks pidanud jätma läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9

alusel, kuna puudutatud isik II avaldaja juhatuse liikmena ei ole selle avalduse esitamist

soovinud. Vastavalt seadusele olid puudutatud isikud II ja III jätkuvalt avaldaja juhatuse

liikmed, mida aktsepteerisid kõik asutused ja lepingupartnerid, ning avaldus kohtule ei olnud

esitatud avaldaja juhatuse poolt. Kui kohus sellist avaldust menetles, pidi kohus arvestama ka

menetluskulude tekkimisega. Kohtul puudus alus menetluskulude hüvitamata jätmist

põhjendada etteheitega puudutatud isikutele II ja III uue juhatuse valimata jätmise kohta.

Avaldaja osanikeks ei ole puudutatud isikud II ja III, vaid neile kuuluvad äriühingud.

13. Kohus ei või TsMS § 172 lg 2 teist lauset kohaldades menetluskulude jaotamisel

põhjendamatult laialt hinnata hagita asja faktilisi asjaolusid. Kohus võis tugineda üksnes

asjaolule, et avaldus esitati põhjendamatult, mida kinnitab avalduse tagasivõtmise avaldus.

Kuna põhjendamatu avalduse esitas lepinguliste esindajate kaudu puudutatud isik III, siis

menetluskulud tuleks jätta tema kanda. Seega pidi kohus jätma puudutatud isiku II

menetluskulud avaldaja ja/või puudutatud isiku III kanda ning otsustama kulude suuruse

kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 kohaselt.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Avaldaja ja puudutatud isik III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku II kanda.

2-21-14300

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna maakohtu määruse lõppjärelduse tühistamiseks alust, kuid maakohtu määruse

põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 21

muuta. Määruskaebus jääb rahuldamata.

17. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse

menetluskulude jaotuse peale osas, milles tema menetluskulud jäeti tema enda kanda.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3

esimese lause koostoimes jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud

menetluskulude jaotus on puudutatud isiku II osas seaduslik ja põhjendatud.

18. Maakohus jaotas menetlusosaliste menetluskulud ebaõigesti TsMS § 172 lg 1 teise lause

järgi. Kuna avaldus oli esitatud juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramiseks, siis kõigi

menetlusosaliste menetluskulude jaotust reguleerib erinormina TsMS § 172 lg 6, mille esimese

lause kohaselt kannab juhatuse asendusliikme määramise ja sellega seotud menetluse kulud

üldjuhul juriidiline isik, kuid teine lause võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt

avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega TsMS § 172 lg 6

teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse

otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud. Eeltoodud osas

tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.

19. Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

rikkunud

maakohus

menetluskulude

jaotamisel

diskretsioonipiire, jättes menetlusosaliste menetluskulud, välja arvatud juhatuse asendusliikme

kulud, menetlusosaliste enda kanda.

20. Puudutatud isik II heidab määruskaebuses maakohtule esmalt ette seda, et menetluskulud

on jaotatud ebaõiglaselt seetõttu, et avaldust ei olnud põhjendatud menetleda või avaldus oleks

tulnud jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel. Ringkonnakohus kaebuse väitega ei

nõustu. Kolleegiumi hinnangul olid eeldused TsMS § 602 alusel avalduse esitamiseks ja selle

menetlemiseks täidetud. Esile toodud asjaoludel puudus avalduse esitamise ajal puudutatud

isikul I kehtivate volitustega juhatus. Puudutatud isiku I ainuosanikuks on avaldaja, kelle

osanikeks on puudutatud isikud II ja III, kes oleksid saanud oma erimeelsusi kõrvale jättes

tagada puudutatud isikule I juhatuse liikmete valimise. Seega tuleb nõustuda maakohtu

seisukohaga, et sisuliselt on käesoleva menetluse põhjustanud puudutatud isikute II ja III

tegevusetus, mistõttu on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane ja põhjendatud.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks puudutatud

isiku III menetluskulude rahaline suurus. Puudutatud isiku III 26.04.2022 esitatud

menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise

esindaja tasu 2 tunni 45 minuti õigusabi eest, s.o määruskaebusega tutvumine, maakohtu

2-21-14300

määruse analüüs, määruskaebusele seisukoha koostamine (kokku 2 tundi 15 minutit) ja

menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit), tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub

käibemaks, s.o kokku 462 eurot (koos käibemaksuga).

23. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu arvates on puudutatud isiku III esindaja

ajakulu põhjendatud osaliselt. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse üksnes

menetluskulude jaotuse osas. Seega piisas puudutatud isikul III maakohtu määrusega

tutvumisest ning puudus vajadus määrust põhjalikumalt analüüsida. Arvestades puudutatud

isiku II määruskaebuse sisu ja mahtu, ei olnud sellega tutvumine eelduslikult ajamahukas.

Arvestades eeltoodut, on mõistlik ajakulu määruskaebusele vastamisega seonduvatele

toimingutele kokku 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks on piisav 15

minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu 140 eurot,

millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku II menetluskulud

põhjendatud 378 euro ulatuses (2,25 x 168), milline summa tuleb puudutatud isikult II

puudutatud isiku III kasuks välja mõista.

24. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

25. TsMS § 427 esimese lause järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega

hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse ning teise lause järgi ei saa maakohtu

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-des 2, 7–10 ja

12 nimetatud alustel. Praegusel juhul jättis maakohus avalduse läbivaatamata TsMS § 423 lg 1

p-s 2 nimetatud alusel. Seega juhul, kui määrust oleks ka läbivaatamata jätmise osas

vaidlustatud, ei saaks selles osas ringkonnakohtu määrust vaidlustada. TsMS § 178 lg 1 esimese

lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd maakohtu määrus ei oleks

edasikaevatav avalduse läbivaatamata jätmise osas, ei saa ka ringkonnakohtu määrust

vaidlustada maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata jätmise osas.

26. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Seega saab käesolevat määrust vaidlustada üksnes

ringkonnakohtu poolt menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)