3-21-1163/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-1163 Haldusasi

X kaebus Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise otsuse nr 15.2-6/154-1 ning 11.12.2020 Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.2-9/170-1 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja – X;

Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.05.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 31.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise otsuse nr 15.2-6/154-1 ning 11.12.2020 Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.2-9/170-1 tühistamise nõudes. Kaebaja teatas, et sai vaidlustatud haldusakti kätte posti kaudu 18.05.2021.

2. Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politseija Piirivalveamet vastas kaebusele 08.07.2021.

3. Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

2 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

4. Kaebaja on sündinud ja elab Eestis. Ka kaebaja ema on sündinud Eestis ja on Eesti Vabariigi kodanik. Samuti on kaebaja õde ja vend Eesti Vabariigi kodanikud. Kaebaja isa on soomlane ja Soome Vabariigi kodanik ning kaebaja sai automaatselt isa järgi Soome Vabariigi kodanikuks.

5. Täiendavas 04.04.2022 esitatud seisukohas märgib kaebaja, et on täitnud kõik Eesti kodaniku kohustused ja et PPA ei ole nimetanud ühtegi, mis oleks jäänud kaebajal tegemata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja nõustub kaebajaga, et ta ei ole nö astunud Soome kodakondsusesse, kuid on selle omandanud. Kodakondsuse seaduse (edaspidi KodS) § 1 lõike 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses, arvestades seaduse §-s 3 sätestatud erisusi. KodS § 3 lõike 1 järgi isik, kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Kuna kaebaja on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ja omandanud sünniga Soome Vabariigi kodakondsuse, siis peab kaebaja peale 18-aastaseks saamist tegema kodakondsuse osas valiku. PPA algatas 17.08.2020 Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse, kuna kaebaja ei olnud vastava tähtaja möödumisel loobunud ühest kodakondsusest. Kaebaja on teadlik, et ta kahest kodakondsusest ning PPA on talle korduvalt olukorda selgitanud.

7. Kaebaja õe ja venna kohta selgitab vastustaja, et nad on alaealised ning omandasid Eesti kodakondsuse sünniga, sest kaebaja ema oli nende sündimise ajal Eesti kodakondsuses. KodS § 5 lõike 3 kohaselt ei tohi kelleltki võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. KodS § 29 lõike 1 kohaselt loetakse Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. PPA tegi kaebajale ettepaneku teha valik kodakondsuse osas, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Valiku tegemise all on peetud silmas, et juhul kui kaebaja ei loobu Soome kodakondsusest soovides jätta endale sünniga omandatud Soome kodakondsuse, siis kaotab ta Eesti kodakondsuse. Kuna kaebaja Soome kodakondsusest loobuda ei soovinud, siis kaotas ta Eesti kodakondsuse. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise otsust nr 15.2-6/154-1, aga ka vastavasisulist 11.12.2020 Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust nr 15.2-9/170-1 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 määrusega menetlusse võetud.

9. Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 otsusega nr 15.2-6/154-1 loeti kaebaja Eesti kodakondsuse kaotanuks lähtuvalt kodakondsuse seaduse (edaspidi ka – KodS) § 29 lõikest 1. Kodakondsuse seaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud, et isik loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt (Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119 esimese paragrahvi esimese lõike kohaselt on selles osas volitatud valitsusasutuseks Politseija Piirivalveamet, milles ei ole ka vaidlust olnud) Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi teisele lõikele kohaldatakse nimetatud paragrahvi esimeses lõikes sätestatut ka isiku

3 suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse alaealisena arvestades kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 sätestatud erisust. KodS § 3 lg 1 sätestab, et isik kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Eelnimetatud regulatsioon seostub omakorda kodakondsuse seaduse esimese paragrahvi teise lõikega, mille kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses arvestades KodS §-s 3 sätestatud erisusi.

10. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 otsuse nr 15.2-6/154-1 puhul selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole vaidlust selles, et kaebaja on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on sünnijärgne Soome kodakondsus. Vastustaja on kaebaja kodakondsusega seonduvaid asjaolusid selgitanud kaebuse kohta esitatud kirjaliku vastuse punktis 3.1. Kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Soome kodakondsusest ei ole kaebaja loobunud, selles ei ole samuti vaidlust. Samas on haldusasja materjalide juures Politseija Piirivalveameti 17.08.2020 ja 09.10.2020 e-kirjad kaebajale, milles on selgitatud olukorda, võimaldatud esitada arvamus ning loobuda Soome kodakondsusest. Kaebaja on sellele 02.11.2020 ka vastanud. Eelnimetatust järeldub, et ärakuulamisõigus on kaebaja jaoks samuti tagatud olnud. Arvestades asjaolu, et vastavalt KodS § 3 lõikele 1 pidi alaealisena kodakondsuse saanud või omandanud isik loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest kolme aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist. Vaidlustatud haldusakti andmise ajahetkeks oli eelnimetatud kolme aastane periood möödas. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 otsuse nr 15.2-6/154-1 tühistamiseks alust.

11. Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus nr 15.2-9/170-1 põhineb asjaolul, et eelnevalt oli Politseija Piirivalveameti otsusega nr 15.2-6/154-1 kaebaja osas Eesti kodakondsus kaotatuks loetud ning vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ka – ITDS) § 13 lg 1 tunnistataksegi dokument kehtetuks kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud. Vastavalt ITDS § 15 lg 4 on see Politseija Piirivalveameti pädevuses. Lähtuvalt eeltoodust ei nähtu ka Politseija Piirivalveameti 11.12.2020 otsuse nr 15.2-9/170-1 puhul vastuolu haldusmenetluse seaduse paragrahviga 54, mis tähendab seda, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga ning selle tühistamiseks ei ole samuti alust.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik