3-22-474/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-474

Haldusasi

OÜ Lõuna Inkasso kaebus siseministri 17.12.2021

käskkirja

nr

1-3/106

„Põhjamäe

kinnisasja

sundvõõrandamine piiritaristu ehitamiseks“ punkti 2

tühistamiseks ja siseministri kohustamiseks määrata

sundvõõrandatava

Põhjamäe

kinnisasja

ühe

katastriüksuse eest õiglane ja kohene hüvitis.

Menetlusosalised

Kaebaja — OÜ Lõuna Inkasso, esindaja vandeadvokaat

Eerik Entsik

Vastustaja — siseminister, esindaja Jaana-Helen Luik

RESOLUTSIOON

1. Lugeda OÜ Lõuna Inkasso kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

5. Tagastada kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuselt tasutud 20

euro suurune riigilõiv.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siseministri 17.12.2021 käskkirjaga nr 1-3/106 otsustati sundvõõrandada Eesti Vabariigile

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone piiririba taristu

väljaehitamiseks OÜ-le Lõuna Inkasso (registrikood 10915841) kuuluv riigipiiriga külgnev

Põhjamäe kinnisasi asukohaga Võru maakond, Setomaa vald, Marinova küla (katastriüksus nr

46002:003:0180, kinnistu registriosa nr 200641, pindala 10739 m2, sihtotstarve

maatulundusmaa) (resolutsiooni punkt 1) ning maksta OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu

sundvõõrandamise eest tasu 5300 eurot (resolutsiooni punkt 2).

2. OÜ Lõuna Inkasso esitas (esindaja kaudu) 17.01.2022 Siseministeeriumile vaide, milles

taotles siseministri 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 „Põhjamäe kinnisasja sundvõõrandamine

piiritaristu ehitamiseks“ kehtetuks tunnistamist. Siseministeeriumi 24.01.2022 kirjaga

nr 9-8/2-2 tagastati vaie haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 2 alusel läbivaatamatult.

3. OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse siseministri

17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 „Põhjamäe kinnisasja sundvõõrandamine piiritaristu

ehitamiseks“ punkti 2 tühistamiseks ja siseministri kohustamiseks määrata sundvõõrandatava

Põhjamäe kinnisasja ühe katastriüksuse eest õiglane ja kohene hüvitis.

4. Kohus jättis kaebuse 05.04.2022 määrusega käiguta. Kohus leidis, et kaebus on esitatud

kaebetähtaega ületades ja andis kaebajale võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

5. Kaebaja esitas 20.04.2022 vastuse, milles palus lugeda kaebus tähtaegseks.

5.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et kui isik pidas

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav

lahend. Kuivõrd vastav säte kasutab terminit „kohtueelset menetlust lõpetav lahend“ ning

vaidemenetlus võib lisaks vaideotsusele lõppeda vaide tagastamise otsusega, siis on ilmne, et

HKMS § 47 lg 2 kohaldub sõltumata sellest, mis põhjusel vaidemenetlus lõpetati. Ka HKMS

kommenteeritud väljaandes märgitakse HKMS § 47 osas, et „seega on erinevalt varasemast

regulatsioonist isikule antud sõnaselge õigus kohtusse pöördumiseks ka siis, kui tema vaie jäeti

läbi vaatamata ja tagastati“ (lk 203). Kaebus on esitatud 30 päeva jooksul pärast vaide

tagastamise otsust ning kaebaja ei ole kaebetähtaega rikkunud.

Halduskohtu 05.04.2022 määruses viidatud kohtulahendid ei ole konkreetses vaidluses

kohaldatavad või on kontekstist välja rebitud. Samas aga tuleneb Riigikohtu 04.04.2003

määrusest nr 3-3-1-32-03 (p 9), et kohtueelse menetluse läbimisel võib esitada kaebuse

halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses

menetluses taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Nimetatud lahendis

rõhutati, et kohtueelse menetluse alustamine katkestab kaebetähtaja kulgemise ja kohtueelses

menetluses lahendi teatavakstegemisest arvates hakkab kulgema uus 30-päevane kaebetähtaeg.

Ka 09.05.2008 määruses nr 3-3-1-22-08 on Riigikohus korranud, et kaebuse halduskohtule võib

esitada kohtueelse menetluse läbimisel 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti

teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku

rahuldamata jätmise kohta, kusjuures vastav säte ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi

igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral, vaid silmas peetakse seadusega

reguleeritud kohtueelset menetlust (nt vaidemenetlus).

5.2 Alternatiivselt taotleb kaebaja tähtaja ennistamist.

Võimaliku kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks oli asjaolu, et kaevatavat haldusakti ei

toimetatud kaebaja seaduslikule esindajale kätte seaduse nõuete kohaselt, mistõttu seoses

kaebaja seadusliku esindaja isiklike probleemidega (masenduse ja depressiooni tõttu palgata

puhkuse võtmine ja viibimine Otepää suvilas, kus ta ei tegelenud tööasjade ja tööalaste meilide

lugemise ja nendele vastamisega) kaebaja seaduslik esindaja tutvus haldusaktiga ja pöördus

õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole liiga hilja (17.01.2022), mistõttu seoses piiratud

ajafaktori ja keerulise õigusliku olukorraga võis kaebaja valida oma õiguste kaitseks eksliku

õiguskaitsevahendi. Kaevatavat käskkirja ei toimetatud kätte kooskõlas kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 29 lg 2 ja § 7 lg 3 väljastusteatega tähtkirjaga või

allkirja vastu teatisel, millele märgitakse dokumendi üleandmise aeg. Sundvõõrandamise otsus

saadeti kaebajale elektronkirjaga aadressile vork67@hot.ee, mis ei ole kaebaja seadusliku

esindaja Raivo Pärnpuu isiklikuks igapäevaselt kasutatavaks elektronposti aadressiks. R.

Pärnpuu tutvus haldusaktiga ja pöördus õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole alles

17.01.2022. Sel hetkel ei olnud võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas üldse ja millal on otsus

menetlusosalisele kätte toimetatud ning millal on hakanud kulgema kaebetähtaeg, mistõttu

seoses piiratud ajafaktori ja keerulise protsessiõigusliku olukorraga oli kaebaja ajapuuduses

protsessitoimingute teostamisel. Kohtupraktika kohaselt võib ebaselge ja vastuoluline õiguslik

regulatsioon kaebetähtaja osas ning protsessiõigusliku küsimuse keerukus olla aluseks

kaebetähtaja ennistamisele. Samuti on oluline, et kaebetähtaja ennistamine sundvõõrandatud

kinnisasja eest õiglase tasu määramise vaidluses ei saa kahjustada ei Eesti Vabariigi ega ühegi

kolmanda isiku subjektiivseid õigusi ega õiguspärast ootust.

6. Kohus võttis 25.04.2022 määrusega kaebuse tähtaja küsimuse lahendamiseks menetlusse

ning küsis vastustaja seisukohta.

Vastustaja asus 10.05.2022 vastuses seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades

ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks.

Siseministri käskkiri saadeti 17.12.2021 kell 09:24 kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti

aadressile vork67@hot.ee. Nimetatud elektronposti aadressile saadetud siseministri käskkirja

saab seega lugeda sel kuupäeval elektrooniliselt kättetoimetatuks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 27 lg 2 p 3). Vaidlustatud käskkirja andmine ei saanud kaebajale tulla üllatusena, kuna

01.10.2021 teavitas Siseministeerium kirjaga nr 9-8/89-3 OÜ-d Lõuna Inkasso, et siseminister

on algatanud kinnistu sundvõõrandamise menetluse. Sellest tingitult oleks pidanud kaebajal

pärast 01.10.2021 tekkima kahtlus, et piiritaristu väljaehitamiseks vajaliku maaga seonduvalt

võib olla täiendavaid dokumente, mis võivad puudutada tema õigusi ning selle

väljaselgitamiseks oleks ta pidanud olema oma õiguste kaitsel aktiivne.

Kaebetähtaja ületamine rikub õiguskindluse põhimõtet – mida enam on kaebetähtaega ületatud,

seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Seejuures mõjuvaks

põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei

saa. Antud juhul ei esinenud selliseid mõjuvaid põhjuseid. Seega on teiste isikute, sh riigi huvi

vaidlustatud haldusakti kehtima jäämise suhtes kaalukam, kui kaebaja huvi. Kaebaja ei ole

olnud piisavalt hoolikas oma õiguste kaitsel ning eeltoodut kinnitab juba see, et ta ei pöördunud

ettenähtud ajal kohtusse isegi siis, kui siseministri käskkirjal on vaidlustamisviitena välja

toodud, et käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebajal on õigusteadmisi omav

vandeadvokaadist esindaja, kes oleks pidanud teadma ministri käskkirja vaidlustamise korda.

Isegi kui kaebaja või tema vandeadvokaadist esindaja olid ministri käskkirja vaidlustamise

menetluse osas teadmatuses, oleks nad hiljemalt 24.01.2022 kirja nr 9-8/2-2 „Vaide

tagastamine“ kättesaamisel pidanud mõistma, et ministri käskkirja vaidlustamiseks tuleb neil

pöörduda kohtusse. Kuid sellele vaatama viibis kohtusse pöördumine veel ligemale kuu.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele

kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

8. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS

§ 46 lg 2). Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib

kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks

kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 47 lg 2).

8.1 Kohus asus 05.04.2022 määruses seisukohale, et kaebaja vaie on Siseministeeriumi poolt

24.01.2022 kirjaga nr 9-8/2-2 õiguspäraselt tagastatud, mistõttu kaebajale ei laiene HKMS § 47

lg-s 2 sätestatu. Kohus jääb selles osas juba 05.04.2022 määruses esitatud põhjenduste juurde

ega korda neid. Kohus ei nõustu seejuures kaebajaga, et 05.04.2022 määruses kohtu poolt

viidatud kohtulahendid ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ning HKMS § 47 lg 2 kohaldub

sõltumata sellest, mis põhjusel vaidemenetlus lõpetati. Kui vaidemenetlus pole olnud isiku

jaoks tulemuslik ja ta pöördub oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse, peab kohus

muu hulgas kontrollima, kas vaidluse kohtuvälise lahendamise katse puhul on peetud kinni

seaduses sätestatud tingimustest. Väljakujunenud kohtupraktikast (sh 05.04.2022 määruses

viidatud lahenditest) tuleneb üheselt, et kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide

esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega ei saa hakata arvestama

vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks

tegemisest. Vastupidist ei ole võimalik välja lugeda ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahenditest.

8.2 Eeltoodust tulenevalt pidanuks kaebaja esitama kohtule kaebuse siseministri 17.12.2021

käskkirja vaidlustamiseks 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46

lg-d 1 ja 2) . Vastustaja on ära näidanud, et vaidlustatud käskkiri saadeti 17.12.2021 kell 09:24

kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressile vork67@hot.ee. Kaebaja viidatud

KAHOS § 7 lg-st 3 ja 29 lg-st 2 ei tulene, et vastustaja ei võinud kaebajale otsust elektrooniliselt

kätte toimetada. Viidatud sätetes on selgelt ette nähtud võimalus toimetada sundvõõrandamise

otsus kinnisasja omanikule kätte muu hulgas elektrooniliselt. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks

taotlenud sundvõõrandamise otsuse kättetoimetamist mõnele äriregistris märgitust erinevale

elektronposti aadressile. Seega saab vastavalt HMS § 27 lg 2 p-le 3 lugeda vaidlustatud

käskkirja äriühingust kaebajale kätte toimetatuks 17.12.2021. See tähendab, et kaebaja

pidanuks kaebusega kohtu poole pöörduma hiljemalt 17.01.2022.

Sõltumata sellest, kas vaidlustatud käskkirja saab kaebajale lugeda HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt

teatavaks tehtuks selle edastamisega tema äriregistrisse märgitud e-posti aadressile, nähtub

kaebaja selgitustest, et ta on sellest teada saanud hiljemalt 17.01.2022. Seega, kui ka lugeda

vaidlustatud haldusakti teatavakstegemise ajaks 17.01.2022, pidanuks kaebaja pöörduma

kaebusega kohtu poole hiljemalt 16.02.2022.

8.3 Kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 23.02.2022, on see eeltoodut arvesse võttes

esitatud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega ületades.

9. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja

ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate

põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kaebetähtaja

ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks esines objektiivne põhjus ning

selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud

või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esinenud kaebajal mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja

mittejärgimiseks.

9.1 Vaidlust ei ole, et kui kaebaja oleks esitanud 17.01.2022 vaide asemel kaebuse

halduskohtusse, siis oleks see olnud tähtaegne. Seega ei oma tähtsust kaebaja väited sellest, et

talle ei toimetatud haldusakti nõuetekohaselt kätte ja ta oli seetõttu viivituses. Kaebajat esindas

juba 17.01.2022 vaide esitamisel õigusteadmistega esindaja (vandeadvokaat), kelle puhul ei ole

alust

rääkida

õiguslikult

kogenematu

inimese

eksimusest

protsessitoimingutes.

Vandeadvokaadist esindaja puhul võib eeldada, et ta on kursis, et vaiet ei saa esitada

haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu

peale (HMS § 71 lg 2). Isegi kui selline teadmine õigusteadmistega esindajal puudus, ei oleks

ta õiguskaitsevahendi valikul eksinud ja oleks saanud kaebusega õigeaegselt kohtu poole

pöörduda, kui ta oleks järginud vaidlustatud haldusaktis välja toodud vaidlustamiskorda.

Vaidlustatud käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide nägi ühemõtteliselt ette, et „Käskkirja peale

võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46

sätestatud tähtaja jooksul“. Kaebajat ei saanud seega eksitada kaebuse asemel vaiet esitama

haldusaktis

sisalduv

vaidlustamisviide,

milles

oli

muu

hulgas

õigesti

viidatud

halduskohtumenetluses kaebetähtaega reguleerivale normile. Eeltoodut arvestades ei ole

kohane kaebetähtaja ületamist vabandada väidetava õiguslikult keerulise olukorraga ega

tugineda kohtupraktikale, mis puudutavad juhtusid, kus kaebetähtaega reguleerisid erinevad

õigusaktid või tegemist oli vastuolulise õigusliku regulatsiooniga. Piisava hoolsuse järgimisel

oleks kaebaja vastavalt haldusaktis märgitud vaidlustamisviitele esitanud 17.01.2022 vaide

asemel kaebuse halduskohtule. Praegusel juhul aga ei pöördunud kaebaja isegi 24.01.2022

vaide tagastamise otsuse (kus oli selgitatud, et siseministri käskkirja vaidlustamiseks tuleb

pöörduda otse kohtusse) saamisel koheselt kohtu poole, vaid esitas kaebuse kohtule alles

23.02.2022 (s.o vaide tagastamisest ca kuu aega hiljem) ning seda olukorras, kus vaie

vaidlusaluse haldusakti peale oli juba koostatud ja kohtusse pöördumiseks poleks tulnud teha

aeganõudvaid toiminguid.

9.2 Õiguskindluse tagamiseks on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks.

Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase

tulemuse saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke huve

ning põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema

tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Kaebaja ei ole

toonud välja ühtegi objektiivset ega kaalukat asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul kaebetähtaja

ennistamist.

10. Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus

lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama

nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

11. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui

käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kantud

menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole tekkinud.

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva

määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 20 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/