2-21-9963/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 13.mai 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9963

Kohtuasi

SHOPPA OÜ hagi Instrix OÜ vastu lepingust tuleneva

võla puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.oktoobri 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

SHOPPA OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

SHOPPA

OÜ

(registrikood 11630810, aadress Põikmäe tn 4, Tänassilma

küla, Saku vald, Harju maakond), seaduslik esindaja KK(e-

post:XXX)

Kostja (vastustaja): Instrix OÜ (registrikood 16041722,

Piibelehe tn 17, Tallinn), seaduslik esindaja KE (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 022.oktoobri 2021.a määrus tühistada osas, milles maakohus

määras, et menetluskulud jäävad hageja kanda (resolutsiooni punkt 2), mõistis

hagejalt SHOPPA OÜ-lt (registrikood 11630810) kostja Instrix OÜ (registrikood

16041722) kasuks välja menetluskulude hüvitise 3820 eurot (resolutsiooni punkt 3)

ja viivised menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni

(resolutsiooni punkt 4) ja teha selle asemel uus määrus, millega jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja 2-21-9963 menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada SHOPPA OÜ-le (registrikood 11630810) pool SHOPPA OÜ poolt

Rahandusministeeriumile 21.07.2021 tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, kandes

selle SHOPPA OÜ arvelduskontole nr EE767700771001074623.

2-21-9963

3. SHOPPA OÜ määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Instrix OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks SHOPPA OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

ning mõista Instrix OÜ-lt välja SHOPPA OÜ kasuks menetluskulud 50 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SHOPPA OÜ (hageja) esitas 21.juunil 2021.a Harju Maakohtule hagi tagamise taotluse enne

hagi esitamist, millega palus kohustada Instrix OÜ-d (kostja) andma juurdepääs serverile ja

andmebaasile. Harju Maakohus tagas hagi 22.juuni 2021.a määrusega enne hagi esitamist,

millise määruse kostja vaidlustas.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.juulil 2021.a hagiavalduse, milles palus tuvastada, et

kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue summas 26 100 eurot. Harju Maakohus teatas

02.augusti 2021.a määrusega hagejale, et esitatud nõue ei õigusta enne hagi esitamist

kohaldatud hagi tagamise abinõude jõusse jätmist.

3. Hageja esitas Harju Maakohtule 09.augustil 2021.a hagiavalduse tervikteksti, milles palus

tuvastada, et kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue summas 26 100 eurot, kohustada kostjat

andma ligipääsu serverile ja andmebaasile; alternatiivselt keelata kostjal hageja takistamine

ligipääsemisel shoppa.ee serverile ja andmebaasile.

4. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 10.augusti 2021.a määrusega.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.augusti 2021.a määrusega rahuldamata kostja

määruskaebuse maakohtu poolt 22.juuni 2021.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

tühistamiseks.

6. Hageja teatas 31.augusti 2021.a avalduses, et hagi tagamise vajadus on ära langenud. Harju

Maakohus tühistas 06.septembri 2021.a määrusega 22.juunil 2021.a kohaldatud hagi tagamise

abinõud.

7. Hageja võttis 06.septembri 2021.a avaldusega hagi tagasi kohustamisnõuete osas ning teatas,

et temal on õnnestunud arvutustehnilisi võtteid kasutades lõpetada takistused ligipääsuks oma

arvutisüsteemidele.

8. Harju Maakohus jättis 08.septembri 2021.a kohtumäärusega hagi tagasivõetud osas läbi

vaatamata. Menetlusse jäi rahalise kohustuse puudumise tuvastamise nõue.

2-21-9963

9. Hageja loobus 29.septembri 2021.a avaldusega hagist ning palus jätta kõik menetluskulud

kostja kanda, alternatiivselt poolte endi kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus võttis 11.oktoobri 2021.a määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas

tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1); määras menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni

punkt 2); mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3820 eurot (resolutsiooni

punkt 3) ja viivise nendelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi

jõustumisest kuni võla tasumiseni (resolutsiooni punkt 4) ning tagastas hagejale pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 500 eurot (resolutsiooni punkt 5).

11. Määruse põhjendustest nähtuvalt juhindus kohus TsMS § 168 lg-st 2 ning määras

menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et sama paragrahvi lg 4 ja 5 asjaolusid ei esine.

Kohustamisnõude ja keelamisnõude võttis hageja tagasi põhjendusega, et temal õnnestus

iseseisvalt saada soovitud ligipääsud arvutisüsteemidele (hageja 06.septembri 2021.a p 21-27

ja 20.oktoobri 2021.a avalduse p 14). Nende nõuete esitamise tegelikuks põhjuseks oli ilmselt

soov vältida hagi tagamise tühistamist ehk menetluslik kaalutlus, mitte kostjale omistatavatest

asjaoludest lähtuv vajadus. Hageja esitas need nõuded alles pärast kohtu 02.augusti 2021.a

selgitusi nimetatu kohta. Ka rahalise kohustuse puudumise nõudest loobumist ei ole hageja

kuidagi seostanud tema nõudmiste rahuldamisele suunatud kostja tegevusega. Hageja enese

väitel keeldus kostja arvutisüsteemidega seotud kohustuste täitmisest hageja ees hageja

poolsele võlgnevusele tuginedes (21.juuni 2021.a hagi tagamise taotluse p 6 ja 7). Kostja

tegevuse õiguspärasuse väljaselgitamine eeldanuks hagi sisulist lahendamist, seda pole

võimalik teha menetluskulude jaotuse otsustamisel.

12. Kostja menetluskulud on esitatud 08.oktoobri 2021.a avalduses. Kostja on tasunud

riigilõivu 50 eurot hagi tagamisele esitatud määruskaebuselt ning maksnud lepingulise

esindajale 3770 eurot esindaja 29 tunni töö eest tunnitasumääraga 130 eurot (käibemaksuta).

Kostja on esitanud loetelu esindaja poolt tehtud toimingute ja nendeks kulutatud aja kohta.

13. Kohus ei nõustunud hageja arvamusega, et hagi tagamisele esitatud määruskaebusega

seotud kulud tuleks jätta kostja kanda. Vaatamata määruskaebuse rahuldamata jätmisele osutus

lõppastmes põhjendamatuks ka hagi tagamine. Hagi tagamise abinõude kohaldamise tegelik

õigustatus oleks selgunud alles hagi rahuldamisel.

14. Kohus ei nõustunud ka hageja arvamusega, et hagi tagamise vaidlustamisega seotud kostja

esindaja töö 19,5 tundi on ülemäärane. Hagi tagati enne hagi esitamist, mistõttu kostja esindaja

ei saanud selleks ajaks eelduslikult omada veel ülevaadet vaidluse asjaoludest ja võimalikest

arengusuundadest. Hiljem 21.juuli 2021.a hagi analüüsiks ja tegevuskava arutamiseks kulus

kostja esindajal kulunimekirjast nähtuvalt pisut üle ühe tunni, mis tõenäoliselt oleks eelneva

tööta olnud oluliselt ajakulukam. Hagi tagamise taotluse kohtule esitamiseni hagejale endale

osutatud õigusabi maht oli 10,5 tundi (hageja 04.oktoobri 2021.a avalduse lisa 1) ja

määruskaebusega seotud õigusabi maht üle 12 tunni, kusjuures hageja esindaja tunnitasumäär

oli kostja omast kõrgem.

15. Meelevaldsed on ka hageja 20.oktoobri 2021.a vastuväited kostja esindaja teiste toimingute

ajakulu põhjendatusele. Hageja arvamus põhjendatud ajakulu kohta ei muuda kostja väidetud

ajakulu iseenenesest paisutatuks. Hageja kogukulu õigusabile oli 7905 eurot ehk üle kahe korra

kostja omast suurem. Esitatud nõuete lahendamata jätmist ja selle kohta esitatud põhjendusi

2-21-9963

arvestades pole põhjust arvata, et hagejale osutatud õigusabi oleks olnud tema tegelike huvide

kaitsmiseks vajalikum ja tõhusam kostjale osutatust.

16. Kostja menetluskulud olid kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 3820 eurot (3770+50) ja märkis juhindudes TsMS § 177

lg-st 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

17. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus

jättis menetluskulud hageja kanda, kohustas hagejat maksma kostjale menetluskulude hüvitise

3820 eurot ja mõistis välja viivise ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud täielikult

poolte endi kanda.

18. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks kohus pidanud õigluse huvides menetluskulud

jagama TsMS § 162 lg 4 kohaselt ning jätma menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Hageja

on seisukohal, et esinevad erandlikud asjaolud TsMS § 162 lg 4 mõttes. Menetluskulude

jätmine hageja kanda on äärmiselt ebaõiglane.

19. Kohus ei ole arvestanud seda, et hageja on pöördunud kohtusse kostja ebaseadusliku

käitumise tõttu, kuivõrd kostja takistas hageja majandustegevust. Sellele järeldusele on jõudnud

hagi tagamise määruses nii maakohus kui ka ringkonnakohus, jättes kostja määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudub vaidlus selle üle, et kostja võttis

ebaseaduslikult hagejalt juurdepääsu hagejale kuuluvale veebipoele, sh selle opereerimiseks ja

haldamiseks vajalikele serveritele ja kontodele, mille õigustatud isikuks on algusest peale olnud

hageja. Vastavat asjaolu on kostja oma 27.juuni 2021.a määruskaebuses tunnistanud. Kostja

taastas veebipoele juurdepääsu selle maha võtmisest alles 5 päeva hiljem – terve aeg oli hageja

veebileht maas ning majandustegevus seiskunud (hageja teenib tulu üksnes läbi veebipoe).

Serverite jm kontodele juurepääsuks vajalikke paroole ei ole kostja kunagi tagastanud, kuigi oli

selleks kohustatud. Hagejal ei olnud muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole.

20. Hageja oli enda veebipoesüsteemidest välja lukustatud (toimus andmete sulustamine),

mistõttu tekkis veebipoe maha võtmisega kahju ööpäevas ca 5000 eurot. Kõik veebipoe töös

hoidmiseks ja toimimiseks, sh muudatuste tegemiseks vajalikud juurdepääsuparoolid olid

kostja kontrolli all ja valduses. Kostja põhjendas paroolide enda käes hoidmist sellega, et hageja

ei ole tasunud tema esitatud arveid. Hageja ei ole olnud nõus neid täies ulatuses tasuma, kuivõrd

arvetel märgitud summad ületasid oluliselt kokkulepitut. Arvete esitamisel palus hageja kostjal

põhistada arvetel märgitud summasid, kuid kostja ei võimaldanud hagejal tehtud tööde

tegelikku mahtu kontrollida ega kostja tegevust auditeerida. Hageja leiab, et juhul, kui

lepingupool soovib saada rohkem raha, on täiendavate selgituste küsimine igati põhjendatud

ning see ei ole midagi eriskummalist. Selle asemel hakkas kostja tegelema väljapressimisega.

21. Hageja on korduvalt kohtuväliselt teinud kostjale mõistlikke ettepanekuid ja üritanud

kokkuleppel kostjaga viimaselt kätte saada ligipääse enda serveritele ja andebaasidele. Kahjuks

edutult. Kostja keeldumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja ei ole kunagi

väitnud, et ta ei tasu raha tööde eest, mida kostja on reaalselt teinud. Hageja jaoks seisnes

probleem selles, et kostja küsis raha sellises ulatuses, milles ei olnud varasemat kokkulepet

saavutatud ning ei olnud nõus neid ka kuidagi selgitama ega tõendama. Juhul, kui kostja pidas

enda tasunõuet põhjendatuks, oli kostjal võimalus pöörduda enda nõudega kohtusse, kuid selle

asemel hakkas takistama hageja majandustegevust.

2-21-9963

22. Hageja sai enda majandustegevuseks vajalikud paroolid enda aktiivse tegevuse tulemusel

alles 2021. aasta augustis, s.o 3 kuud hiljem. Terve suve jooksul oli hageja majandustegevus

paroolide puudumise tõttu takistatud ning esialgsete arvutuste kohaselt on hageja majanduslik

kahju vähemalt 150 000 eurot kui mitte rohkem. Kostja ei ole hagejale kunagi paroole

tagastanud. Kohus kohustas kostjat tagastama paroolid hagi tagamise määrusega, kuid kostja ei

tagastanud paroole, mis oli kohtumääruses ette nähtud. Hageja algatas kostja suhtes

kriminaalmenetluse, kuid ka see ei olnud kostja jaoks piisav hageja majandustegevuse

takistamise lõpetamiseks. Tänase seisuga on kostja ja tema seadusliku esindaja Kaspar Edingu

ebaseaduslik tegevus kriminaalmenetluses tuvastatud ning neile on määratud kohustused riigi

ees.

23. Kohtu seisukoht, et nõuete esitamise tegelikuks põhjuseks on ilmselt soov vältida hagi

tagamise tühistamist ehk menetluslik kaalutlus, mitte kostjale omistatavatest asjaoludest lähtuv

vajadus, on meelevaldne ja ebaloogiline. Hageja soov oli see, et kostja lõpetaks hageja

majandustegevuse takistamise ning nii hagi tagamise taotluse kui ka põhinõuete esitamine on

selleks igati põhjendatud samm. Menetluse lõpetamine oli ajendatud üksnes sellest, et hageja

võttis ise tarvitusele kiiremad ja radikaalsemad meetmed enda õiguste rikkumise lõpetamiseks

kostja poolt. Hagejat ei tohiks karistada selle eest, et ta astus enda õiguste kaitseks täiendavaid

samme ning saavutas selle tulemusel menetluse lõpetamise. Käesoleval juhul on enamus kostja

menetluskuludest tekkinud hagi tagamisest, mille osas on hagejal positiivne lahend ning

millega on nõustunud ka ringkonnakohus.

24. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja kinnitab, et tal on võlgnevus kostja

vastu, aga vaidlus on võlgnevuse suuruse osas. Seejuures ei ole hageja tasunud kostja arveid ka

osaliselt. Hageja on kohtumenetluses ise kinnitanud, et tööd on teostatud. Kostja ei ole tinginud

hageja pöördumist kohtu poole. Poolte vahel olid läbirääkimised vahetult enne hagi tagamise

taotluse esitamist ja suuliselt lepiti kokku, et hageja likvideerib võlgnevuse ja kostja annab

süsteemi administraatori õigustele ligipääsu. Küsimuseks jäi, kuidas tagada, et raha maksmine

ja süsteemi üleandmine toimuks samaaegselt. Kostja tegi oma ettepaneku, millega hageja ei

nõustunud. Seega ei ole hageja kunagi soovinud kostjale tasuda, vaja oli saada e-poe

administraatori õigusi võlgnevust likvideerimata. Kostja oli valmis lahendama asja

kohtuväliselt, hageja loobus sellest. Hagejale oli hagi tagamise avalduse esitamise ajal

ettenähtav, et TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud tema kanda.

25. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles

maakohus määras, et menetluskulud jäävad hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 3820 eurot ning viivise nendelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kohtulahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni ja teha selles osas uus määrus, millega

jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

27. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega

ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on kaebusega

2-21-9963

vaidlustatud, so osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning kohustas hagejat

kostjale hüvitama menetluskulud 3820 euro ulatuses ning tasuma nendelt seadusjärgset viivist

kuni kohtulahendi täitmiseni. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.

28. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme

kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

13, p 18).

29. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ületanud

diskretsioonipiire. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga

nõustudes seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb käesoleval juhul jätta TsMS § 162 lg 4

alusel nende endi kanda.

30. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt loobus hageja hagist, mis üldjuhul tooks kaasa

TsMS § 168 kohaldamise, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kohtul on õigus kohaldada

TsMS § 162 lg-t 4 kõikidel juhtudel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.aprilli 2011.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 10), sh ka siis kui kohus lõpetab määrusega asja

menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 28.septembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14).

31. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtupraktika kohaselt eeldab TsMS § 162 lg 4

kohaldamine erandlike asjaolude esinemist, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik

küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt

nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.jaanuari 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

32. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tagas maakohus hagi enne selle esitamist, arvestades

järgnevat: hageja on domeeni shoppa.ee omanik, mille kaudu tegutseb veebipood, mille

opereerimiseks, administreerimiseks ja arendamiseks vajalikud kasutajaõigused ja paroolid, sh

ligipääsud serveritele andis hageja üle kostjale, kes pidi teostama 80 h ulatuses igakuiselt töid,

mille eest tasub hageja kostjale 3600 eurot. Hagejal tekkisid kostjaga erimeelsused tööde mahu

osas. Kostja nõudis hagejalt 26 000 euro tasumist, mille tasumise eelselt soovis hageja

veenduda, et kostja on teostanud töid väidetud mahus. Kostja ei võimaldanud mahtu

kontrollida. Hageja tegi läbirääkimiste käigus kostjale ettepaneku tasuda kohe 15 300 eurot,

mille järel annab kostja hagejale üle paroolid ja ligipääsu ning hageja tasub seejärel ülejäänud

summa, eeldusel et tööde maht on reaalne. Kostja nõudis vaatamata sellele kogu summa kohest

tasumist. Hageja oli nõus nimetatud summa deponeerima kolmanda isiku juures ja deposiidi

vabastama tingimusel, et kõik üle antud paroolid toimivad, milline lahendus kostjale ei sobinud.

Kostja esitas oma nägemuse paroolide üleandmisest, mida hageja uus IT-tugi pidas riskantseks.

Olukorra eskaleerumise tulemusena läks veebipood rivist välja ega toimi.

33. Maakohus leidis kirjeldatud asjaoludel, et hageja on veenvalt põhistanud, et kostja on

omavoliliselt ja hageja raha maksmise mõjutamiseks piiranud hageja juurdepääsu temale

kuuluvale veebipoele ning oli seisukohal, et juhul kui hageja on kostja ees jäänud võlgnevusse,

on kohaseks õiguskaitsevahendiks hagi esitamine, mitte hageja äritegevuse blokeerimine.

Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ning rõhutab, et kohase õiguskaitsevahendi

kasutamata jätmine kostja poolt on selleks erandlikuks asjaoluks, mida tuleb praegusel juhul

menetluskulude jaotamisel arvesse võtta. Arvestades, et hageja vaidles kostja nõudele vastu ja

2-21-9963

keeldus kogu nõutud summat tasumast, kuigi oli nõus tasuma sellest osa, oleks kostja võinud

vaidlusaluse summaga seoses esitada hageja vastu hagi (sh vastuhagi käesolevas kohtuasjas).

Kostja seda ei teinud. Sealhulgas ei ole kostja seda teinud ka pärast praeguses asjas menetluse

lõpetamist. Ringkonnakohus tuvastas käesolevas vaidluses kohalduva TsMS § 447 lg 7 alusel

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14),

et tsiviilasi nr 2-21-19788 jättis Harju Maakohus 03.märtsi 2022.a määrusega ajutise halduri

nimetamata, kuna hageja vaidles kostja nõudele põhjendatult vastu. Kohtumäärus on jõustunud.

34. Ringkonnakohus arvestab erandlike asjaoludena sedagi, et hageja poolse pöördumise kohtu

poole on tinginud kostja oma käitumisega, kes ei ole ka kohtumenetluses oma head tahet ja

seaduskuulelikkust üles näidanud. Kostja määruskaebus hagi tagamise määrusele jäi

ringkonnakohtu poolt rahuldamata, seega tuli kostjal nimetatud määrust igal juhul täita. Kostja

seda teinud ei ole, mis tõi esmalt kaasa kohtutäituri poolse sunniraha (tlk 65), hilisemalt ka

prokuratuuri poolt rahaliste karistuste määramise nii kostjale kui tema seaduslikule esindajale

(tlk 194). Hageja kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt langes hagi tagamise vajadus ära hoopiski

hageja enda, mitte kostja jõupingutuste, tulemusena.

35. Kuivõrd eelkirjeldatud asjaolusid arvestades oleks käesoleval juhul kõigi menetluskulude

hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, tuleb maakohtu määrus vaidlustatud

osas tühistada ja hageja määruskaebus rahuldada.

36. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

37. Kuna hageja määruskaebus rahuldatakse, jäävad selle menetlemisega seotud menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 kostja

kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

38. Hageja 23.aprilli 2022.a esitatud menetlusdokumendi kohaselt on ta kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid järgnevalt: riigilõiv määruskaebuselt. Hageja ei soovi

esitada menetluskulude nimekirja. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja käesolevas asjas

esitatud määruskaebuselt 06.novembril 2011.a tasunud 50 eurot.

39. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja

lävivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 16 kohaselt tuli

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Arvestades eeltoodut, on hageja poolt

tasutud riigilõiv põhjendatud kulu. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahalise

suurusena kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot.

40. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

2-21-9963

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/