3-22-828/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-828

Haldusasi

OÜ KTS Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2022

maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ KTS Baltic, esindajad SM ja AH

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ KTS Baltic määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse OÜ KTS Baltic määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2022

määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-828.

2. Tagastada OÜ-le KTS Baltic määruskaebusele lisad 1–3. Võtta haldusasja materjalide

juurde määruskaebuse lisad 4–7.

3. Jätta OÜ KTS Baltic määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2022

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6, millega

kohustas OÜ-d KTS Baltic tasuma 24 432,75 eurot.

Maksuotsuse järgi oleks kaebaja pidanud käibemaksuarvestust kajastama tekkepõhiselt, mitte

kassapõhiselt, sest tema maksustatav käive ületas 200 000 eurot. Kaebaja tegutses müüja, mitte

vahendajana. Tekkepõhise käibemaksuarvestuse tõttu vähenes maksustamisperioodil oktoober–

detsember 2020 kaebaja käive ja sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu on deklareeritud nõuetele

mittevastava arve alusel ning maksuvaba käibe puudumise tõttu ei olnud alust seda igakuiselt

käibedeklaratsiooni (KMD) real 11 korrigeerida.

2. OÜ KTS Baltic esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.03.2022 maksuotsuse

nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks. Kaebaja ei müü kaupu edasi, vaid osutab vahendusteenust.

Vahendustasu saab ta boonusena. Ka äriregistris on kaebaja põhitegevusalaks vahendamine.

3-22-828

2(4)

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus (hiljem täiendatud) maksuotsuse täitmise

peatamiseks kohtuliku arutamise ajaks. Kaebajal ei ole piisavalt vaba raha maksukohustuse

täitmiseks. Tema pangakonto jääk on miinuses. Tarnijad on nõustunud maksete ajatamisega.

Laekumisi kasutatakse jooksvalt maksete tegemiseks: jooksvad kulud (nt halduskulud), võlad

tarnijatele (101 040,09 eurot), tööjõukulud, maksud. Kaebajal on raha 14 938,23 eurot ja krediiti

16 000 eurot. Samas saab krediiti kasutada vaid ostudeks. Vastustaja väide, et selline tingimus ei

ole tavapärane, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole kohustatud maksuvõla tasumist ajatama, sest ta

ei nõustu maksukohustusega. Üksiti kajastub ajatamisel maksuvõlg registris. Maksuvõlgnevuse

korral ei kindlustata kaebaja veoseid. Kuna kaebaja pangakontol ei ole piisavalt raha,

blokeeritakse maksuotsuse täitmiseks tema pangakontod.

3. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja väited ei lükka maksuotsuses võetud seisukohti

ümber. Vahendamisteenuse osutamiseks peavad olema täidetud kõik käibemaksuseaduse (KMS)

§ 2 lg-s 11 nimetatud tingimused. Kaebaja esitatud arvetelt ei nähtu vahendamisteenuse osutamist

nimetatud sätte mõistes. Kaebaja on käibena deklareerinud 20% määraga maksustatavat käivet,

mitte ainult vahendustasu. Samuti oli tema 2020. a käive suurem kui 200 000 eurot (KMS § 44

lg 1). Kaebaja KMD-del ei nähtu maksuvaba käivet. Isegi kui kaebajal oleks olnud maksuvaba

käive, oleks sisendkäibemaksu saanud korrigeerida kalendriaasta lõpus või põhivara

võõrandamise kuul, mitte igal kuul. Kaebajal on pangakontode arestimist võimalik vältida

maksukohustuse tasumise või selle ajatamisega. Pangakonto jääk koos arvelduskrediidiga on

30 938,23 eurot. Tõenäoliselt on vale väide, et arvelduskrediiti saab kasutada vaid ostudeks, sest

selline tingimus ei ole vastustajale teadaolevalt tavapärane. Ajatamisgraafiku koostamine ei

tähenda, et kaebaja nõustub maksuotsusega. Kaebuse rahuldamisel, täidetakse maksuotsus tagasi

ning maksuhalduril tuleks tasutud summalt arvestada intressi (maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 116 lg 1). Maksuvõla ajatamisel tuleb maksuhalduril väljastada tõend maksuvõlgade

puudumise kohta (MKS § 14 lg 5).

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui kohtuotsusega oleks see

oluliselt raskendatud või võimatu, kaebus pole ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja õigused

on kaalukamad kui avalik huvi ja puudutatud isiku õigused (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

Enne tõenditega tutvumist ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Maksuotsuse

viivitamatu täitmise vastu üldjuhul puudub avalik huvi, kuid maksud ei tohiks jääda üldse riigile

laekumata. Kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, võib eeldada, et

maksuotsuse sundtäitmine on võimalik pärast selle õiguspärasuse üle toimuva vaidluse

lõppemist ning esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksu tasumise üksnes edasi. Avalik

huvi on kaalukam siis, kui maksusumma sundtäitmise keelamisel maksusumma ei laekukski

(Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01).

Kaebajal ei ole raha maksusumma viivitamatuks tasumiseks. Tal ei ole registervara, mida ta

saaks maksuvõla tasumiseks suuremate raskusteta müüa või täiendava kapitali kaasamiseks

koormata. Kaebaja võlgneb tarnijatele 187 542,91 eurot ning tal on maksuvõlgu 3132,25 euro

ulatuses. Tema arveldusarvel on 30 938,23 eurot, sh krediit 16 000 eurot. Usutav ei ole kaebaja

väide, et krediiti ei saa kasutada maksuvõla tasumiseks, sest äriühing saab raha kasutamist ise

optimeerida. Seega võib eeldada, et kaebajal ei ole maksusumma tasumiseks raha ka pärast

haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Äriühing ei ole kohustatud taotlema maksuvõla

tasumise ajatamist. Küll on see üks võimalus majandustegevusega jätkamiseks ja kulude

optimeerimiseks. Kaebajal oleks võimalik taotleda ka intressisoodustust 50% (MKS § 117 lg

3-22-828

3(4)

2) Maksuvõla tasumise ajatamisel peaks maksuhaldur väljastama kaebajale tõendi

maksuvõlgade puudumise kohta (MKS § 14 lg 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ KTS Baltic palub määruskaebuses tunnistada Tallinna Halduskohtu määruse

resolutsiooni p-s 1 märgitud tingimused kehtetuks või kaaluda kaebuse tagastamist esimesele

astmele uueks läbivaatamiseks ja hindamiseks.

Kaebaja jääb majandusliku seisundi osas varem väljendatud seisukohale. Pangakonto

arestimine takistab tema igapäevast majandustegevust. Kaebaja on piisavalt põhjendanud

maksuotsuse õigusvastasust. Seega ei kaalu avalik huvi maksude laekumise vastu üles kaebaja

õigusi. Maksuotsuse õigusvastasuse tõttu ei saa eeldada, et kaebaja taotleks maksuvõla

ajatamist. Üksiti kajastuks maksuvõlg ajatamisel maksuregistris ning ta ei saaks vabalt tegevust

jätkata. Veostele ei anta kindlustust, kui äriühingul on maksuvõlgnevusi. Maksuhalduri tõend

maksuvõla puudumise kohta ei muuda kindlustusandjate seisukohti. Vastustaja oleks pidanud

ka tõendama seisukohta, et pangad ei sea tavaliselt krediidilimiidi kasutamiseks lisatingimusi.

Kaebaja pidi võtma maksukohustuse täitmiseks teiselt äriühingult intressiga laenu, mille tõttu

ta kannab kahju ja mida talle ei hüvitata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse eesmärgi

saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada asjaomane taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida MTA

seisukohta, vaid arvestab varem esitatud kirjaliku vastusega. Määruskaebuse lahendab HKMS

§ 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

7. Kaebaja on määruskaebusele lisanud mitmeid dokumente: esindaja diplomid (lisad 1–2),

halduskohtu 21.04.2022 määruse (lisa 3), laenu saamist kinnitava väljavõtte (lisa 4),

maksusumma tasumist kinnitava maksekorralduse (lisa 5), pangakonto väljavõtte (lisa 6) ning

kaebaja e-kirja vastustajale pangakonto arestist vabastamiseks (lisa 7). Ringkonnakohus järeldab,

et kaebaja soovib nende dokumentide asja juurde võtmist. Kaebajale tuleb tagastada

määruskaebuse lisad 1–3, sest need dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas. Korduvate

dokumentide esitamine koormab toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks, mistõttu palub

ringkonnakohus juba esitatud dokumente uuesti mitte esitada. Määruskaebuse lisad 4–7 võtab

ringkonnakohus asja materjalide juurde, sest neil on tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2,

§ 198 lg 2 p 3).

8. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse abinõuna maksuotsuse täitmise peatamist. Eelkõige

soovis

ta

seeläbi

vältida

pangakonto

arestimist.

Määruskaebusest,

sellele

lisatud

maksekorraldusest ja kaebaja e-kirjast vastustajale võib järeldada, et kaebaja on maksuotsusega

määratud maksusumma tasunud. Kuna maksuotsus on tervikuna täidetud, ei ole selle täitmise

peatamine enam võimalik. Esialgse õiguskaitse korras oleks siiski võimalik tagasiulatuvalt

peatada vaidlustatud maksuotsuse kehtivus ning kõrvaldada kohtumenetluse ajaks ka need

tagajärjed, mis tekkisid enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist ehk kohustada maksuhaldurit

tagastama sisse nõutud maksusumma (vt Riigikohtu 08.04.2004 määrus nr 3-3-1-13-04, p 17).

Maksuotsuse kehtivuse peatamisel langeks ära maksuvõla õiguslik alus ning maksuhalduril

tuleks see summa kaebajale tagastada.

3-22-828

4(4)

9. Praegusel juhul ei ole sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks siiski alust.

Maksuvõlgade sissenõudmise vastu on avalik huvi ja juba tasutud maksusumma tagastamine on

põhjendatud vaid vältimatu vajaduse korral. Esmajoones võib selline vajadus esineda juhul, kui

maksuvõla sissenõudmise tagajärjel oleks äriühingu majandustegevuse jätkamine oluliselt

raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks ei piisa seega ainuüksi

sellest, et maksusumma tasumine või selle tasumise järgselt oma majandustegevuse jätkamine

võib olla kaebaja jaoks koormav või keeruline. Abinõu kohaldamine eeldab kaebuselt ka suuri

edulootusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 määrus nr 3-21-2196, p 11; 30.09.2021

määrus nr 3-21-1792, p 9; 30.06.2021 otsus nr 3-19-1421, p-d 41–42).

10. Ringkonnakohtule ei nähtu, et majandustegevusega jätkamine võiks olla kaebaja jaoks

maksusummat tagasi saamata ülemäära koormav või keeruline. Kaebaja esitatud bilansist

ajavahemiku 01.01.–28.02.2022 kohta (kaebuse lisa 5) nähtusid võlad tarnijatele 101 040,09

eurot. Raha jääk oli pearaamatu pangaväljavõtte (kaebuse lisa 6) järgi negatiivne (-12 609,66

eurot). Samas oli kaebusele lisatud konto väljavõtte järgi kaebajal 14 938,23 eurot, millele

lisandus krediit 16 000 eurot, mis tegi vaba raha jäägiks 30 938,23 eurot (kaebuse lisa 7).

Määruskaebusele lisatud väljavõtte järgi on raha -5038,58 eurot, millele lisandub krediit 16 000

eurot, broneeritud on 1,33 eurot (määruskaebuse lisa 6). Vaba raha jääki määruskaebusele lisatud

väljavõte enam ei kajasta, kuid võib arvata, et sarnaselt halduskohtule esitatud väljavõttega on

vaba raha jääk saldo ja krediidi summa, milles on maha arvatud broneeringud (praegu 10 960,09

eurot). Isegi kui kaebajal ei olnud õigust kasutada krediiti maksuvõla tasumiseks, siis pärast

maksuvõla tasumist on tal võimalik kasutada seda jooksvalt muude maksete tegemiseks, mille

jaoks ta eelduste järgi vaba raha vajab. Kaebaja ei ole esitanud laenulepingut, kust nähtuks, et ta

ei saa sel otstarbel raha kasutada. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuvõla tasumiseks võetud laen

oleks ebamõistlike tingimustega (ta ei ole esitanud lepingut vms) või laenulepingu täitmine

ohustab majandustegevusega jätkamist. Äriregistrist nähtuvalt on laenu andnud äriühingul ja

kaebajal sama seaduslik esindaja. Kohtule on äriregistri kaudu kättesaadav ka kaebaja 2021. a

majandusaasta aruanne ja bilanss, mille järgi oli kaebaja 2021. a kasum 192 354 eurot. Lisaks on

kaebaja kinnitanud, et võlausaldajad on olnud nõus maksete tasumist ajatama. Eelnevast võib

järeldada, et majandustegevusega jätkamine ei ole kaebaja jaoks tasutud maksusummat tagasi

saamata üleliia koormav või keeruline.

11. Kaebuse perspektiivi osas ei ole tõendeid hindamata ja asjaolusid välja selgitamata

võimalik seisukohta võtta. Vastustaja ei ole veel kaebusele vastanud ega maksumenetluse

toimikut esitanud. Ringkonnakohus siiski kahtleb, kas kaebuses esitatud väited on maksuhalduri

seisukohtade ümberlükkamiseks piisavad. Kontrolliaktist ja maksuotsusest nähtuvalt sai

kassapõhise käibemaksuarvestuse aluseks olev käive täis 2020. a mais (KMS § 44 lg 1). Kaebaja

2019. a majandusaasta aruandes on kajastatud müügitulu 583 775 eurot ja 2020. a majandusaasta

aruandes 698 806 eurot. Ka on kaebaja väited vahendustegevusega tegelemise kohta

napisõnalised. Seni esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kuidas kolmepoolsed

tehingud täpselt toimusid (tehingute järjestus, lepingud jms). Maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamisel tuleb maksukohustuslasel tõendada, et maksusumma määrati

valesti (MKS § 150 lg 1).

12. Eelneva põhjal jääb OÜ KTS Baltic määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

21.04.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)