2-21-19658/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19658

Kohtuasi

X hagi Y vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Paul Järve

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021 määrus ja saata tsiviilasi tagasi

samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 16. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista 60 648,24 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 alusel või

alternatiivselt VÕS § 1028 lg 1 alusel ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

arvates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista

need kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse

hagi tagamiseks, paludes seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 66 948,24 eurot

kostjale kuuluvale XXX kinnistule (katastritunnusega XXX), asukohaga Pärnu linn, Pärnu

maakond kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale ning määrata, et XXX

kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud

nõude rahuldamiseks.

2-21-19658

1.1. Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2011. aastal kooselu kostja vanematele

kuuluval kinnistul (katastritunnusega XXX) asuvas elamus, aadressil XXX, Pärnu linn

(kinnistu). Hageja ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX laps. Hageja asus kinnistul asuvat

elamut kooskõlastatult kostja vanematega 2014. aastal renoveerima. 2018. aastal soovisid

kostja vanemad kinnistu võõrandada. Hageja ja kostja leppisid kokku, et soovivad jääda koos

elama kinnistul asuvasse elamusse ning saada ise kinnistu omanikeks eesmärgiga võimaldada

hagejale, kostjale ja nende ühisele lapsele eluase. Hageja ja kostja leppisid kokku, et ühise

eesmärgi nimel panustavad mõlemad võrdselt. Hageja ja kostja sõlmisid 27. septembril 2018

Swedbank AS-iga laenulepingu nr 18-110340-EL (laenuleping), mille alusel said hageja ja

kostja kinnistu ostuks laenu 60 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 3. oktoobril 2018 kinnistu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu, kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, hüpoteegiga

tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille kohaselt sai hageja ½ ja kostja ½ kinnistu mõttelise

osa omanikeks.

1.2. Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt enne kinnistu omandamist seltsingulepingu, mille

eesmärgiks oli soetada hageja ja kostja perele eluase ja teha kulutusi kinnisasja parendamiseks.

Seega moodustas hageja ja kostja seltsinguvara kinnistu, mille soetamiseks võtsid pooled

ühiselt laenu ja omandasid selle võrdsetes osades kaasomandisse.

1.3. Hageja tegi seltsinguvarasse järgnevad panused: 1) kinnistu soetamiseks võetud

laenukohustuste tasumine oma rahalistest vahenditest alates esimesest laenu tagasimaksest kuni

aprillini 2021 summas 9069,48 eurot; 2) kinnistul asuva elamu parenduseks vajalike

ehitustööde tegemine summas 24 960 eurot; 3) kinnistul asuva elamu ehitustöödeks vajalike

ehitusmaterjalide soetamiskulude katmine oma rahaliste vahendite arvel summas 24 500 eurot;

4) kinnistu ja sellel asuva elamu hooldamine kogu perioodi jooksul, mil hageja on seal alaliselt

elanud. VÕS § 581 lg-s 2 sätestatud eeldustele panustanud hagejaga võrdväärselt ühise

eluaseme soetamisse ja parendamisse. Hageja hindab kostja panuste summaks maksimaalselt

3000 eurot, mis moodustub 3. oktoobrist 2018 kuni 2021. aasta märtsini tasutud

kommunaalarvetest.

1.4. Poolte kooselu lõppes 2021. aasta märtsis. 2021. aasta mais esitas kostja hageja vastu

kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes hagi. Kuna kohtudokumente ei

toimetatud hagejale kätte, siis ei saanud ta nendega õigeaegselt tutvuda. Pärnu Maakohus tegi

11. augustil 2021 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-21-4647, millega rahuldati kostja hagi hageja

vastu ning lõpetati kinnistu kaasomand ja jäeti see kostja ainuomandisse. Hagejale mõisteti

kaasomandi kaotuse eest hüvitiseks 10 047,06 eurot, tema nõusolek kinnistusraamatus

omanikukande parandamiseks asendati jõustunud kohutuotsusega ning kostja vabastati

Swedbank AS-i ees laenulepingu alusel võetud laenukohustustest. Hageja sai tsiviilasjas nr 2-

21-4647 otsuse kätte hilinenult, mis ei võimaldanud tal enam tähtaegselt kaja esitada ning

seetõttu otsus jõustus.

1.5. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-4647 on jätnud tuvastamata seltsingulepingu

olemasolu hageja ja kostja vahel ning kinnistu tegeliku turuväärtuse lahendi tegemise seisuga.

Kuna kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-21-4647 arvestanud kinnistu turuväärtust 125 000 eurot, vaid

on lähtunud 10. juunil 2020 koostatud ekspertarvamuses märgitud hinnast 75 000 eurot, on

hageja saanud varalist kahju ehk kinnisomandi kaotuse eest ebaõiglaselt väikese hüvitise.

1.6. Kostjal tuleb hagejale tagastada hageja panus seltsinguvarasse, milleks on 48 482,42 eurot,

ja hüvitada hagejale seltsinguvara jaotamata kasumist 12 165,82 eurot. Seltsingu jaotamata

kasumi ja tagastamata panuste eest nõuab hageja kostjalt VÕS § 581 lg 1 alusel kokku

60 648,24 eurot.

2-21-19658

1.7. Kui kohus peaks leidma, et lepingulisel alusel ei ole võimalik hageja rahalisi nõudeid kostja

vastu rahuldada, on võimalik hagi rahuldada alusetu rikastumise sätetele tuginedes.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Pärnu Maakohus keeldus 17. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi

menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille

tagastamist saab hageja taotleda.

Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 1.

Hagiavalduse p 3.7 kohaselt on kostja tsiviilasjas nr 2-21-4647 esitatud hagiavalduse p-s 11

väitnud, et pooled panustasid kuni kooselu lõpuni kinnistusse võrdselt vastavalt kokkuleppele.

Kohus on 11. augusti 2021 tagaseljaotsusega rahuldanud kostja hagi hageja vastu tsiviilasjas

nr 2-21-4647 ning otsuse kohaselt lõpetas kohus kostja ja hageja kaasomandi aadressil Pärnu

maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, XXX asuval kinnistu (registriosa number XXXXXX) osas

selliselt, et kinnistu omandiõigus antakse täies ulatuses üle kostjale kohustusega tasuda

kaasomandi lõpetamise eest hagejale kinnistu ½ mõttelise osa omandiõiguse kaotamise eest

hüvitist 10 047,06 eurot ning vabastada kostja Swedbank AS-i ees laenulepingu alusel võetud

laenukohustusest. Kostja nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks asendati jõustunud

kohtuotsusega. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-4647 rahuldati hagi tagaseljaotsusega, on hageja

TsMS § 407 lg 1 kohaselt seega tsiviilasjas nr 2-21-4647 esitatud faktilised väited, sh väide

kinnistusse võrdse panustamise kohta, omaks võtnud ja ei saa enam TsMS § 457 lg-st 1

tulenevalt kooselu poolte ja kaasomanike panuste erinevusele tugineda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tervikuna tühistada ja võtta

hagi ja hagi tagamise taotlus menetlusse.

3.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus hinnanud hagi menetlusse võtmata jätmisel

tõendeid, mis ei ole kooskõlas TsMS § 371 lg-ga 2 ega Riigikohtu senise praktikaga. Pärnu

Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-4647 on üksnes dokumentaalne tõend, millele hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel ei saa kohus tugineda.

3.2. Hageja nõuab praeguses tsiviilasjas esitatud hagiga kinnistusse kui seltsinguvarasse tehtud

panuste tagastamist seltsingu lõppemise seisuga 2021. aastal ja pärast ühiste kohustuste täitmist

ning panuste tagastamist järelejäänud seltsinguvara kasumi jaotamist, mida 11. augusti 2021

jõustunud kohtulahend ei käsitle. Tsiviilasjas nr 2-21-4647 esitati haginõue ja see rahuldati

üksnes asjaõigusseaduse sätete alusel, mitte seltsingulepingust tuleneva nõude alusel.

3.3. 11. augusti 2021 jõustunud kohtuotsusega määrati kinnistu väärtus kindlaks 10. juuni 2020

seisuga LVM Kinnisvara OÜ koostatud ekspertarvamuse alusel, mille kohaselt renoveerimata

elamuga kinnistu väärtuseks saadi 75 000 eurot ja renoveeritud elamuga kinnistu väärtuseks

120 000 eurot. Nimetatud ekspertarvamuse koostamise ajal ei olnud kinnistul asuva elamu

renoveerimistööd ega seltsing veel lõppenud. Seega saab tagaseljaotsusega hageja poolt omaks

võetuks lugeda üksnes neid asjaolusid, mis olid hagis esitatud, sh kuni 10. juuni 2020 seisuga

tuvastatud kinnistu väärtust (75 000 eurot) ja selle alusel arvutatud ning hagejale omandi

kaotuse eest välja mõistetud hüvitist summas 10 047,06 eurot. Hageja on kinnistul paiknevat

elamut pärast 10. juunit 2020 kuni käesoleva ajani oluliselt parendanud, mille tulemusel on

kinnistu väärtus tõusnud 125 000 euroni. Seega on hagejal saamata jäänud nimetatud

ajavahemikus kinnistule tehtud panused ja seltsinguvara väärtuse kasvust saadav kasum, mis

2-21-19658

seltsingulepingu sätetele tuginedes kuulub jagamisele seltsinglaste vahel. Juba saamata jäänud

tulu nõude tõttu erineb käesolev hagi jõustunud kohtuotsuse aluseks olnud nõudest.

3.4. Alternatiivselt on hageja palunud hagi lahendada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuivõrd

kostja on alates 10. juunist 2020 kuni käesoleva ajani hageja rahalise panuse ja tehtud töö arvel

alusetult rikastunud, on alternatiivselt hagi võimalik lahendada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Seega

ei ole hageja esitanud hagi samadel faktilistel asjaoludel ega õiguslikul alusel võrreldes

varasemalt jõustunud kohtuotsuses käsitletuga, mille tõttu ei oleks hageja õiguste rikkumine

üldse võimalik.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta hagi menetlusse võtmist.

6. Maakohus jättis hageja hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt

võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2

p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus

ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud

asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu

13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452 p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus esitanud põhjendusi, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et hageja esitatud nõude

rahuldamine on õiguslikult võimatu.

7. Maakohus on menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud sellega, et tsiviilasjas nr 2-21-

4647 on kostja omaks võtnud, et hageja ja kostja panused kinnistusse olid võrdsed, mistõttu ei

saa hageja enam kooselu poolte ja kaasomanike panuste erinevusele tugineda.

7.1. Esiteks märgib kolleegium, et Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p 1

kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 6. jaanuari 2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-20574 p 9). Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga

on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi

(TsMS § 272 jj) sisu hindamist. Seega ei saa põhjusel, et varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga

on tuvastatud asjaolusid, mis TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on kohustuslikud samade poolte

vahel teise tsiviilasja menetluses, hinnata hagi õiguslikku põhjendatust TsMS § 371 lg 2 järgi

(Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13 p 8). Hageja on

hagiavalduse p-s 3.7 välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-21-4647 kostja esitatud hagiavalduse p 11

kohaselt on hageja ja kostja panustanud kinnistusse kuni kooselu lõpuni võrdselt vastavalt

poolte kokkuleppele ning hageja hinnangul on kostja seega omaks võtnud, et poolte vahel oli

seltsing suulise seltsingulepingu alusel. Hageja ei ole aga välja toonud, et hageja ise oleks

tsiviilasjas nr 2-21-4647 omaks võtnud väite poolte panustamise kohta võrdsetes osades.

Seetõttu ei olnud põhjendatud maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-21-4647 hagi aluseks olnud

asjaolude põhjal, millele hageja ei ole käesolevas asjas esitatud hagiavalduses tuginenud, jätta

hagi menetlusse võtmata.

2-21-19658

7.2. Teiseks ei tuvasta kohus vaid kaasomandi lõpetamiseks esitatud nõude lahendamisel

kummagi poole panust kaasomandisse, mistõttu ei ole iseenesest põhjendatud arvata, et kohus

on poolte panuste kohta tehtud väiteid tsiviilasjas nr 2-21-4647 pidanud asja lahendamisel

tähtust omavaks, et arvata, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Samuti ei sõltu kolleegiumi

hinnangul hageja esitatud hagi menetlemise võimalikkus sellest, kas hageja ja kostja panused

olid võrdsed või panustas hageja rohkem. Seetõttu ei võimalda maakohtu põhjendused hageja

omaksvõtu kohta poolte võrdse panustamise osas jõuda järeldusele, et hageja hagi ei ole ühelgi

materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada.

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud suuliselt seltsingulepingu, mille

eesmärgiks oli soetada hageja ja kostja perele eluasemeks kinnistu ja teha kulutusi kinnisasja

parendamiseks. Riigikohus on leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega

abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja

seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Siiski võivad seltsingu sätted olla kohaldatavad

analoogia korras. Nimelt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega

abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi)

jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: 1) mõlemad pooled on

eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud

(rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); 2) pooltel oli eset soetades või parendades

ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks

(Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p-d 21-22).

9. Hageja tugineb hagis sellele, et seltsinguleping oli suunatud kinnistu kui pere eluaseme

soetamisele ja parendamisele, milleks on nii hageja kui ka kostja teinud majanduslikke panuseid

ning et poolte kokkuleppe eesmärk oli saada kinnistu omanikeks, et võimaldada hagejale,

kostjale ja nende ühisele lapsele eluase ning et ühise eesmärgi nimel panustavad hageja ja kostja

võrdselt. Eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ei ole kolleegiumi hinnangul

välistatud hageja nõue panuste tagastamiseks ja kasumi jaotamiseks. Kuigi tsiviilasjas nr 2-21-

4647 jäeti kinnistu kostja ainuomandisse, mõisteti hagejale kaasomandi kaotuse eest hüvitiseks

10 047,06 eurot ning asendati hageja tahteavaldus, ei ole hagiavalduses esitatud väidete alusel

ja tsiviilasja nr 2-21-4647 tagaseljaotsuse alusel võimalik järeldada, et nimetatud tsiviilasjas on

maakohus jaganud seltsinguvara. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe ja võrreldavate

majanduslike panuste tegelik olemasolu ning panuste suhe on asja sisulise lahendamise

küsimus, mida ei saa hagi menetlusse võtmise staadiumis hinnata.

10. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna hagiavalduses on esitatud hagi tagamise taotlus, siis

puudub vajadus hagi tagamise taotlust eraldi saata lahendamiseks maakohtule, kuid asja

menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka hagiavalduses esitatud

hagi tagamise taotluse suhtes.

11. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks, puudub vajadus hinnata teisi määruskaebuses esitatud väiteid hagi

menetlusse võtmise eelduste kohta.

12. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

Ringkonnakohus selgitab, et hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamist.

13. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

2-21-19658

(allkirjastatud digitaalselt)