2-22-14/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14

Tsiviilasi

X pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X

Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-22-14 tehtud Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus

osas, millega lõpetati pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ja vabastati ajutine haldur

(maakohtu määruse resolutsiooni p 2), samuti menetluskulude jaotust puudutavas

osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Ülejäänud osas on maakohtu määrus

jõustunud. Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamiseks.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (võlgnik) esitas 3. jaanuaril 2022 avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks.

2. Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot. Pankrotimenetluse kulude

katteks deposiiti raha ei makstud.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse 10. märtsi 2022. a määrusega

(vaidlustatud määrus) pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lisaks vabastas maakohus

ajutise halduri, määras talle töötasuks 1922,76 eurot ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 90 082,09 euro

ulatuses ning vara, mille arvelt oma kohustusi täita, võlgnikul puudub. Võlgniku vastu esitatud

nõuded on seotud võlgniku kriminaalsete tegevustega. Pankrotimenetluse kulude katteks

deposiiti raha ei makstud. Seetõttu lõpetas maakohus pankrotimenetluse pankrotiseaduse

(PankrS) § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik ei ole kohtule

2 (3)

esitanud kohustustest vabastamise avaldust, mistõttu ei analüüsinud kohus, kas kohustustest

vabastamise menetlus on perspektiivikas või esinevad PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alused

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätmiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti

kohustustest vabastamise menetlus algatamata ning teha uue määruse, millega rahuldada

avaldus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebusele lisas võlgnik juurde

kohustustest vabastamise avalduse.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), vabastas

ajutise halduri (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja jaotas menetluskulud (maakohtu

määruse resolutsiooni p 4). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Avaldus tuleb saata

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks, sest

ringkonnakohus ei saa TsMS § 9 lg 3 ja § 476 lg 1 järgi ise hagita menetlust algatada.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib

TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale

on kaevatud. Võlgnik ei nõustu maakohtu otsustusega lõpetada pankrotiavalduse menetlus

raugemisega pankrotti välja kuulutamata.

8. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg-s

3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Praegusel juhul ei ole võlgnik esitanud kohustustest

vabastamise avaldust oma pankrotiavalduses. Sellise avalduse esitas ta määruskaebusega.

Kolleegiumi hinnangul tuleb seda menetleda.

8.1. Kuna PankrS-i sätetest ei tulene, milline on õiguslik tagajärg, kui võlgnik esitab

kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisel, tuleb

PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi juhinduda TsMS §-st 66, mille kohaselt kui menetlustoiming

jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui

kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei

menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1

sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus hilinenud avaldust menetleda, kui see ei

põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus. Kolleegiumi hinnangul oli hilinemiseks mõjuv põhjus.

8.2. 5. jaanuari 2022. a määrusega jättis maakohus võlgniku pankrotiavalduse käiguta.

Nimetatud määruses selgitas kohus mh füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eeldusi (PankrS § 176 lg 2 ja § 173). Viidates PankrS-i asjakohastele sätetele võis

maakohus jätta võlgnikule mulje, et hindab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise eeldusi. Täiendavalt ei ole kohus võlgnikult seisukohta kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamisega seoses küsinud. Asja materjalidest ka ei nähtu, et võlgnikul

oleks olnud võimalus esitada avaldus enne vaidlustatud määruse tegemist.

3 (3)

9. PankrS § 171 lg 1¹ järgi, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus

pankroti välja, kui ei esine käesoleva PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid.

Kolleegium märgib, et kohtul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

üle otsustades mh kontrollida, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas

võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p‑des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Siinjuures rõhutab kolleegium, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, st kui

esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib

kohus menetluse algatamisest keelduda (Riigikohtu 8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr

3‑2‑1‑155‑16, p 16). Samuti tuleb kohtul hinnata, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid

kohustustest vabastamise menetluse algatamist (Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-

s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170 lg 2). Kohus ei saa selles menetlusetapis võtta aluseks

eeldust, et võlgnik rikub PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10). Lisaks on Riigikohus oma hiljutises praktikas rõhutanud, et

kohus peab olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka

usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka

menetluse vältel tema kohustusi selgitama (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-24696/82, p 27).

10. Ülaltoodud kaalutlustel tühistab kolleegium maakohtu määruse pankrotiavalduse

menetluse lõpetamise osas ja saadab asja samale maakohtule kohustustest vabastamise avalduse

lahendamiseks. Asja läbivaatamisel tuleb maakohtul käesoleva määruse seisukohti arvestades

otsustada, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte.

11. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise peale esitatud määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

12. Kuivõrd käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise võlgniku avaldust

kohustustest vabastamiseks, vaid saadab asja otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa

määruse peale määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)