2-20-13734/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13734

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu

juhatuse 22. juuli 2020. a otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marina Simhes-Kazakova

Puudutatud isik Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu

(registrikood 80063262), lepinguline esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebuses esitatud taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

2. Tühistada tsiviilasjas nr 2-20-13734 tehtud Harju Maakohtu 14. märtsi 2022. a

määrus osas, millega maakohus mõistis X-lt Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu

kasuks välja menetluskulud 1443 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise

väljamõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja menetluskulud X-lt

Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu kasuks välja mõistmata 1443 eurot ületavas

osas, samuti jätta rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõue.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata X nõue Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu juhatuse

22. juuli 2020. a otsuse tühisuse tuvastamiseks.

4.2. Jätta rahuldamata X nõue tunnistada Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu

juhatuse 22. juuli 2020. a otsus kehtetuks.

4.3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

4.4. Määrata Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu maakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 1443 eurot ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 344,40 eurot ning mõista nimetatud summad X-lt

Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu kasuks välja. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

2 (7)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 21. septembril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada

või tunnistada kehtetuks Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse

22. juuli 2020. a otsus.

2. Avalduse kohaselt kuulus avaldajale korteriomand asukohaga Õismäe tee 109, Tallinn.

Avaldaja ja puudutatud isiku vahel tsiviilasjas nr 2-17-6423 toimunud kohtumenetluse

tulemusena rahuldati avaldaja hagi ning kohustati puudutatud isikut viima küttevee

jaotustorustik vastavusse projektis ette nähtud lahendusega, s.o avaldaja korteriomandi reaalosa

ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse. Pärast kohtuotsuse

jõustumist leppisid menetlusosalised kokku, et torustik viiakse keldriruumidesse tingimusel, et

keldrisse ava tegemiseks on koostatud arhitektuurne projekt. Avaldaja tellis projekti omal kulul.

22. juulil 2020 otsustas puudutatud isiku juhatus, et jaotustorustikku ei paigaldata mitte

keldrisse, vaid avaldaja korteriomandi lae alla. Juhatus väitis ebaõigesti, et kelder puudub.

Kõnealune juhatuse otsus on vastuolus juhatuse enda poolt tsiviilasjas nr 2-17-6423 antud

seletusega keldri olemasolu kohta ning vastuolus kohtuotsusega, see ei vasta kohtuotsuse

täitmise kokkulepitud viisile, on vastuolus üldkoosoleku 1. juuli 2020. a otsusega, on avaldajat

enam koormav, kuna jaotustorustiku jätmisel avaldaja ruumidesse on avarii korral ruumide ning

selles olev kallihinnaliste seadmete kahjustamise oht, sellega tekitatakse vajadus avaldaja

ruumidesse ööpäevaringse ligipääsu tagamiseks, samuti kandis avaldaja projekti tellimisel

kulutusi ning tekitatakse täiendavaid kulutusi juhatuse otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu leiab

avaldaja, et juhatuse otsus on vastuolus hea usu põhimõttega ega vasta headele kommetele.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Esmalt märgib puudutatud isik, et 22. juuli 2020. a otsustuse näol ei ole tegemist juhatuse

otsusega, vaid teatisega avaldajale. Kohtuotsuse kohaselt võis puudutatud isik valida kahe

alternatiivi vahel, kuidas küttesüsteemi uuendus projektiga vastavusse viia. Juhatus valis

torustiku viimise lae alla seoses ruumi all keldri puudumisega. Kui tegemist on juhatuse

otsusega, siis ei ole see vastuolus üldkoosoleku 1. juuli 2020. a otsusega. Samuti ei ole

menetlusosalised kokku leppinud kohtuotsuse täitmise viisis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

rahuldamata. Menetluskulud jäid avaldaja kanda ning avaldajalt mõisteti puudutatud isiku

kasuks välja menetluskulud 1853 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõue

esitatud tähtaegselt. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et juhatuse otsus küttevee

jaotustorustiku lae all tõstmise kohta on vastuolus üldkoosoleku 1. juuli 2020. a otsusega.

Hääletusprotokollist ei nähtu, et korteriomanikud oleksid kohtuotsuse täitmise viisi osas vastu

3 (7)

võtnud sellekohase otsuse. Maakohus leidis, et avaldaja väide, et menetlusosalised leppisid

24. aprilli 2020. a kohtumisel kokku, et torustik paigaldatakse korteriomandi all paiknevatesse

keldriruumidesse tingimusel, et avaldaja esitab kooskõlastatud projekti keldrisse ava

tegemiseks, ei ole tõendatud. Samuti leidis maakohus, et juhatuse otsus ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega, sest tulenevalt kohtuotsusest esitas avaldaja nõude, et puudutatud isikut

kohustatakse viima küttevee jaotustorustik kas avaldaja korteriomandi reaalosas ruumides lae

alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse. Valikuõigus kohtuotsuse täitmise viisi

osas ei kuulu avaldajale, sest avaldaja ise on jätnud selle valikuõiguse puudutatud isikule.

Puudutatud isik valis torude viimise lae alla, kuna ruumide all keldriruumid puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Maakohus tõlgendas hea usu põhimõtte sätet valesti ning jättis tähelepanuta tõendid, mis

viitavad puudutatud isiku vastuolulisele ehk pahausksele käitumisele jõustunud kohtulahendi

täitmise viisi määramisel. Keskendudes menetlusosaliste vahelise kokkuleppe puudumise

tuvastamisele, ei andnud maakohus hinnangut vaidlustatud juhatuse otsuse kehtivusele.

Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et puudutatud isik on tsiviilasjas nr 2-17-6423 keldri olemasolu

kinnitanud. Puudutatud isik proovib jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ümber hinnata

ja määrata kohtuotsuse täitmise viis ühepoolselt. Selline käitumine oleks õigustatud vaid juhul,

kui torustiku ümberpaigutamine keldri puudumisel on usaldusväärselt tuvastatud. Maakohus on

nimetatud asjaolu tuvastamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et otsus küttevee jaotustorustiku lae all tõstmise kohta ei ole

vastuolus

üldkoosoleku

1. juuli

2020. a

otsusega.

Hääletamisprotokollis

mainitud

arhitektuuriline lahendus ongi poolte poolt kokkulepitud keldriava projekt. Maakohus pole

põhjendanud, miks ei saanud korteriomanikud otsustada torustiku ümberpaigutamist keldrisse

enne arhitektuurilise lahenduse kooskõlastamist. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avaldaja ei

saanud täitmise viisi valida olukorras, kus torustiku keldrisse paigaldamise võimatus on

tõendamata. Isik ei või pahauskselt lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada ega

katkestada (VÕS § 14 lg 3). Kui valikuõigus on üle läinud puudutatud isikule, siis see eeldaks

omandi rikkumise eest õiglase hüvitise määramist.

Kuna vaidlustatud määrus põhineb puudutatud isiku ebaõigel väitel keldri puudumise kohta,

siis taotleb avaldaja selle asjaolu tuvastamiseks ekspertiisi määramist puudutatud isiku

pahausksuse tuvastamiseks. Menetlusosalised olid viidud segadusse, milliseid asjaolusid tuleb

neil tõendada ning kas väite tõendamiseks on esitatud piisavalt tõendeid. Maakohtupoolse

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ekspertiisi määramise taotlust kohtule ei esitatud ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti sai maakohus küsida asjatundja arvamust omal

algatusel, sest tegemist on hagita menetlusega.

Lisaks sellele vaidlustab avaldaja puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskulude suuruse.

Menetlustoimingutele kulunud ajakulu on ülepaisutatud.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku

kasuks välja menetluskulud 1443 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab selles osas puudutatud

4 (7)

isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu

määrus muutmata ning nõustudes maakohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus TsMS § 654

lg 6 ja § 659 kohaselt vajalikuks neid korrata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Avaldaja taotleb määruskaebuses ekspertiisi määramist.

Avaldaja on taotlust

ringkonnakohtu nõudel täpsustanud. Kolleegium leiab, et avaldaja taotlus ekspertiisi

määramiseks tuleb jätta rahuldamata.

8.1. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse ja uurimisprintsiibi täitmata jätmist.

Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei

seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises (vt

Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus asjas nr 2-16-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma

menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning juriidilise isiku organi otsuse

vaidlustamisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua siiski menetlusosalistel.

8.2. Kolleegiumi hinnangul peab menetlusosaline maakohtu menetluses kõik olulised

asjaolud kohtu ette tooma ja neid ka tõendama. Ekspertiisi määramine eeldab vastavat taotlust

(TsMS § 293 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus taganud, et asja lahendamiseks

oleksid olulised asjaolud välja selgitatud. Maakohus on 17. jaanuari 2022. a istungil uurinud

menetlusosaliste ja esindajate juuresolekul dokumentaalseid tõendeid (tl 173 pöördel, ajamärk

00:30:15), mistõttu pidi avaldajale olema teada, milliste tõendite põhjal hindab maakohus

hageja korteriomandi reaalosa ruumi (M92) all oleva küttesüsteemi paigaldamiseks vajaliku

keldriruumi olemasolu. Asjaolu, et avaldajale ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolud

meeltmööda, ei anna alust taotleda uute tõendite vastuvõtmist ja kogumist. Menetlusosaline on

kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada

(TsMS § 200 lg-d 1 ja 2).

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamist reguleerib TsÜS § 38, mille esimene lõige sätestab

võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja mille teine lõike sätestab otsuse tühisuse.

Seega tuleneb eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus

TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi.

9.1. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ruumi M92 all asuvad keldriruumid, et sinna

viia küttevee jaotustorustik. Maakohus tuvastas, et torude paigaldamine ruumi M92 alla

(keldrisse) ei ole võimalik. Kolleegiumi hinnangul on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid

hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi määruses TsMS § 465

lg 2 p 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust

erinevale seisukohale. Maakohus on tõendite arvestamata jätmist põhjendanud sellega, et need

ei oma asja lahendamisel tähtsust (maakohtu määruse p 13). Tulenevalt TsMS § 238 lg-st 1

arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendusega. Määruskaebusest ei selgu, kuidas tõendavad üldkoosoleku

päevakord ja puudutatud isiku tsiviilasjas nr 2-17-6423 antud selgitused avaldaja väidet, et

ruumi M92 all on torude paigaldamiseks piisavalt ruumi.

9.2. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-17-6423 tehtud 13. veebruari 2020. a otsusega

kohustati puudutatud isikut viima Õismäe tee 109 elamu küttesüsteem vastavusse projektis ette

nähtud lahendusega, s.o viima küttevee jaotustorustik hageja korteriomandi reaalosas ruumides

lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse (tl 18–21). Maakohus selgitas, et

projektijärgne lahendus torude põranda alla paigutamiseks eeldas, et selleks on olemas piisavalt

kõrged ruumid ning projekteerija AS enne projekti koostamist põrandaalust ruumi ei vaadelnud

(tl 6–17). Kohtuotsuse täitmise käigus selgus, et torustiku paigaldamine ruumi M92 alla

5 (7)

keldrisse ei ole võimalik. Nimetatud asjaolu on tõendatud asjatundja AS ja Ehituskonsult Grupp

OÜ arvamustega (tl 44–45, 136). Osaühingu Vekont Ehitus arvamusest nähtub, et ruumi M92

puuriti avad ja lammutati keldri kivisein ning tuvastati, et ruumi M92 all vajalikku ruumi

torustiku paigaldamiseks ei ole (tl 137). Asjaolu, kas seina sisse ava freesimine on

ehitustehniliselt võimalik või mitte, ei lahenda torustiku paigaldamise küsimust, kui ruumi M92

all selleks piisav ruum puudub (tl 63–67).

9.3. Tühisuse aluseks saab TsÜS § 38 lg 2 järgi olla otsuse vastuolu heade kommetega.

Organi otsuse tühisuse aluseks ei ole otsuse vastuolu mõistlikkuse põhimõttega

(võlaõigusseaduse § 7), mida kohaldatakse vaid juhul, kui see on seaduses ette nähtud ega ka

väidetav vastuolu hea usu põhimõttega. Küll aga võib viimane olla otsuse kehtetuks

tunnistamise aluseks. Kohtupraktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis

eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik,

siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu

heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus

juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis,

kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Heade kommete

vastane võib otsus olla eri põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada

eramoraalseteks ja taunitavateks, samuti juhul, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate

inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Maakohus leidis

õigesti, et vaidlusaluse juhatuse otsuse tühisuse aluseks olevaid asjaolusid ei esine.

9.4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puuduvad ka kehtetuks tunnistamise materiaalsed

eeldused. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb KrtS § 12 lg-st 2, mille kohaselt

peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sarnase kohustuse näeb ühinguõiguses

üldisemalt ette TsÜS § 32. Organi otsust on võimalik tunnistada kehtetuks juhul, kui see on

vastuolus seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1). Õiguskirjanduses on leitud, et otsuse

kehtetuks tunnistamise aluseks on mh ka hea usu põhimõtte kohustuse ning teiste liikmete

õigustatud huvidega arvestamise kohustuse rikkumine (Saare, K. TsÜS § 38, komm 3.3.2. –

Varul, P. jt (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2010). Maakohus hindas avaldaja väidet, et puudutatud isik rikkus kokkulepet ja otsustas

ühepoolselt kohtulahendi täitmise viisi, ning jõudis põhjendatud järelduseni, et sellist

kokkulepet poolte vahel ei olnud.

10. Avaldaja on vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise. Avaldaja

hinnangul on puudutatud isiku esindaja avaldusele vastuse koostamise, 12. veebruari 2021. a ja

25. juuni 2021. a seisukohtade koostamise ajakulu ülemäärane. Osa puudutatud isiku väidetest

olid asjakohatud ja kohus nendega ei arvestanud.

10.1. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

10.2. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohtadega osaliselt ja leiab, et maakohtu hinnang

puudutatud isiku lepingulise esindaja teostatud õigusabitoimingute ajakulu vajalikkusele ei ole

tervikuna piisavalt põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 mõttes ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks puudutatud isiku 12. veebruari 2021. a seisukoha

koostamise ja sellega seotud toimingute (avaldaja 18. jaanuari 2021. a seisukohaga tutvumine)

6 (7)

ajakulu 5 tundi ning 25. juuni 2021. a seisukoha koostamise ja sellega seotud toimingute

(4. juuni 2006 kohtumäärusega ja avaldaja 11. juuni 2021. a seisukohaga tutvumine) ajakulu 4

tundi. Kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud

ja analüüsinud puudutatud isiku esindaja töö mahtu.

Kolleegium leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja vaidluse õiguslikku sisu ning

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on taotletud ajakulu TsMS § 175 lg 1 järgi

ülemäärane. Kolleegium peab toimingute põhjendatud ajakuluks mõlemal juhul 2,5 tundi.

Esitatud menetlusdokumendid ei olnud õiguslikult keerukad ega üleliia mahukad.

Seega tuleb puudutatud isiku menetluskulusid vähendada 4 tunni suuruse ajakulu osas ja mõista

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 1443 eurot (= (6 x 110) + (8,7 x 90)).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuigi määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, sest tulenevalt TsMS § 178 lg-st 4

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma määruses puudutatud isiku menetluskulud kindlaks

määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka puudutatud isiku

apellatsiooniastme menetluskulud.

12.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise

esindaja kulu 454,40 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikule osutatud

õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 110 eurot ja 0,16 tundi tunnihinnaga 90 eurot, millele käibemaksu

ei lisandu. Puudutatud isik on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning menetluskulud tuleb arvestada

käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Avaldaja arvates on puudutatud isiku lepingulise esindaja

ajakulu

ülepaisutatud.

Kolleegium

leiab,

et

puudutatud

isiku

menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

12.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal määruskaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja vastuse

koostamiseks 2,5 tundi, avaldaja taotluse täpsustusega tutvumiseks ja sellele vastuse

koostamiseks 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,16 tundi.

Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei

ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus

põhjendatud. Puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja

materjalidega ning vastuses määruskaebusele korratakse suures osas varasemaid väiteid ja

maakohtu seisukohti. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele

eelnenud kaebusega tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses ning

taotluse täpsustusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud

kokku 1 tunni ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei

saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt

keskmist

sarnase

õigusteenuse

eest

makstavat

tasu

(vt

nt

Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Puudutatud isiku lepingulise

esindaja tunnitasu määr 90 eurot ja 110 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse

7 (7)

hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16).

12.3. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

määruskaebemenetluses 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot ja 0,16 tundi tunnihinnaga 90 eurot ehk

kokku 344,40 eurot (= 330 + 14,40). Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest

tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)