1-09-5776/50 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-5776

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-5776 (08760000057) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi N.T süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 26. veebruari 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdimõistetu N.T kaitsja advokaat Vello Luik Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav

N.T , isikukood: XXX, elukoht: XXXXXXXXX XX-X Tartu, varem kriminaalkorras karistatud üks kord Kaitsja advokaat Vello Luik.

Resolutsioon

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas:

Jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2010 otsus muutmata ning N.T kaitsja advokaat Vello Luige apellatsiooni rahuldamata.

- 2 - Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. juunist 2010.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 15. juunist 2010.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 16. juunist 2010.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 26.02.2010 otsusega tunnistati N.T süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ning karistati rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka N.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg

16.05.2005, s.o 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 297 päevamäära, s.o 14 850 krooni.

Maakohus arutas N.T-le KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema:

23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud A.S. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile A.S. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid A.S. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud A.M. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile A.M. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid A.M. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud Ü.N. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile Ü.N. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid Ü.N. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud E.R. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile E.R. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid E.R. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud O ja A. T. ühise residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile O ja A T. allkirjad ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid

O. ja A. T poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 8736 krooni suuruses summas;

- 3 -

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud Ü.N. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile Ü.N. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid Ü.N. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud S.S. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile S.S. allkirja kajastas deklaratsioonis valeandmeid A.S. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud S.K. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile S.K. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid S. K poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud J.K. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile J.K. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid J.K. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud P.V. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile P. V allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid P. V poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud H.T. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile H.T. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid H. T poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4287 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud P.L. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile P. L allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid P. L poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4287 krooni suuruses summas;

30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud H.T. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile H.T. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid H.T. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas.

31.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud T.K. residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonile T. K allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid T. K poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas;

31.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud C.V. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile C. V allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid C. V poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas.

- 4 -

Sellega pani N.T toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Maakohtus N.T ennast süüdi ei tunnistanud.

Maakohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu esindaja ja

tunnistajad ning uurinud vahetult asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leidis, et N.T tegu vastab KarS § 344 lg-s 1

sätestatud koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning tema teos puuduvad KarS §-des 28-30 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

Tunnistajate I. J, M. L ja M. M antud ütluste ja ka süüdistatava N.T ütlustega on

tõendatud, et N.T on osutanud ettevõtetele raamatupidamisteenust. N.T kui

raamatupidaja ülesanneteks oli ka palgalehtede koostamine ning füüsilise isiku tuludeklaratsioonide koostamine ja esitamine maksuametile.

Toimikus olevate tuludeklaratsioonidega, tunnistajate I. J, M. L ja M. M ütlustega on tõendatud, et tuludeklaratsioonides on kajastatud ettevõtete OÜ Total Eesti ja OÜ Terminator töötajaid rohkem, kui neid tegelikult seal töötas. N.T kinnitas kohtus antud ütlustes, et

koostas palgalehti juhatuse liikmetelt saadud informatsiooni järgi, kuid ei kandnud

tuludeklaratsioonidele alati neid andmeid, mida ütlesid juhatuse liikmed. N.T võttis omaks, et näitas töötajaid rohkem, kui tegelikult oli.

Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et Ü. N, E. R., A. S, A. M, O. T, A. T, J. K, Ü. N, P. V, S. K, P. L, H. T, H. T, S. S, T. K ega C. V nimelised isikud ei töötanud 2004. a OÜ-s Total Eesti või OÜ-s Terminator ega saanud sellest tulu 17 000 krooni.

Isikud, kelle nimel on tuludeklaratsioonid koostatud, on kinnitanud, et ei ole 2004. a

tuludeklaratsiooni täitnud. Süüdistatav N.T tunnistas, et kõik toimikus olevad tuludeklaratsioonid on tema täidetud.

Enamus tunnistajatest ei olnud teadlikud, et nende nimel koostatakse tuludeklaratsioon. Oma andmed andis A. S, kes edastas need A. T, kes andis andmed omakorda edasi N.T-le,

kuid ta väitis, et ei teadnud, et isikuandmeid kasutades esitatakse tema nimel

tuludeklaratsioon. Ülejäänud tunnistajad ei olnud teadlikud, et nende nimel koostatakse tuludeklaratsioon. Tunnistaja A. T ütlustest nähtub, et ta edastas N.T-le A.S. ja A. M

andmed. N.T sõnul tõid inimesed talle isikuandmeid ja andsid volitused need allkirjastada. Samas on kõik tunnistajad, kelle nimel on tuludeklaratsioonid täidetud, öelnud, et ei neil ei ole olnud N.T-ga kokkupuuteid ja nad ei tunne sellist isikut, välja arvatud J. A, kes teadis N.T oma koolivenna kaudu ja oli N.T üks kord näinud.

Asjaolu, et tunnistajatel, kelle nimel on tuludeklaratsioonid täidetud, puudus kontakt N.T-ga

näitab, et tunnistajate ja N.T vahel ei saanud olla mingeid kokkuleppeid tuludeklaratsiooni täitmise, rääkimata nende allkirjastamise osas. N.T on küll väitnud, et sai isikutelt volitused tuludeklaratsioone allkirjastada ja tegi seda esindajana, kuid kohtule ei

ole esitatud tõendina volikirju, samuti nähtub deklaratsioonidelt, et allkiri asub mitte maksumaksja esindaja lahtris, vaid maksumaksja lahtris.

Kohtuistungil küsitletud tunnistajad kinnitasid, et ei ole tuludeklaratsiooni täitnud ega allkirjastanud. N.T kinnitas, et H. T, A. M, A. S, P. L, H. T, P. V, J. K, S. K, Ü. N, S.S.

- 5 -

ja T. K nimel koostatud deklaratsioonid on täitnud tema, kuid allkiri ei ole tema (N.T

) oma. C. V ja E. R nimel koostatud deklaratsioonide puhul ei olnud N.T veendunud, et allkiri on tema oma. O. ja A. T nimel koostatud deklaratsiooni puhul N.T kinnitas, et see on täidetud tema poolt, kuid üks allkiri on tema oma ja teine mitte.

Läbiviidud käekirja ekspertiisi eksperdiarvamuse järgi on Ü. N, H. T, Ü. N, S. S, C. V, S. K,

J. K, T. K, E. K, O. T ja A. T, P. V, P. L, A. S ja A.M. nimel esitatud füüsilise isiku deklaratsioonid on vähemalt tõenäoliselt allkirjastatud N.T poolt.

Eksperdiarvamusele lisatud hindamisskaala kohaselt annab ekspert hinnangu „tõenäoline

jaatav“, kui vastavalt eksperdi poolt läbiviidud uuringutele selgub, et vaidlustatud

käsikirjaline tekst ja allkiri tõenäoliselt on kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Esinevad

identifikatsioonilised tunnused ei võimalda küll kategoorilisemat arvamust anda, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene sellist nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, seega

on kohus õigustatud tuginema kriminaalasja lahendamisel ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele.

Kuna eksperdiarvamuses kajastatud informatsioon on kooskõlas tunnistajate poolt antud ütlustega, jõudis maakohus veendumusele, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonid on koostatud ja allkirjastatud N.T poolt.

Maakohus leidis, et tuludeklaratsioon on vaadeldav dokumendina, sest selle abil on võimalus tõendada õiguskäibes juriidilise tähtsusega asjaolusid. Tuludeklaratsiooni esitavad residendist

füüsilised isikud eelmise kalendriaasta tulude kohta. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni blankett ei ole iseenesest dokument, vaid muutub dokumendiks läbi isikuandmete ja isiku tulu

puudutavate andmete kandmisega blanketti. Füüsilisest isikust tuludeklaratsiooni

tõendusfunktsiooni tõttu ilmneb sellest õiguslikku tähendust omav asjaolu. Tuludeklaratsioonile märgitakse füüsilise isiku tulu allikas ja tulu ning kui isiku saadud tulu on ületanud maksuvaba tulu, on see aluseks enammakstud tulumaksu tagastamiseks. Täidetud

füüsilise isiku tuludeklaratsioonist selgub ka selle väljaandja – maksumaksja või maksumaksja esindaja peab kinnitama oma allkirjaga, et tuludeklaratsioonis esitatud andmed

on õiged. Ülaltoodust lähtudes asus maakohus seisukohale, et füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täidetud blankett on dokument KarS § 344 lg 1 mõttes.

Dokumendi võltsimise puhul on võimalik eristada intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Intellektuaalse võltsimise korral kannab koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isik

dokumenti selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged. Intellektuaalselt on võimalik võltsida

ametlikku, mitte aga eradokumenti. Materiaalse võltsimise korral on tegemist dokumendi järeletegemisega või ümbertegemisega.

Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega. N.T koostatud dokument on vormilt õige – tuludeklaratsiooni on kantud blanketis nõutud

andmed, kuid sisult on dokument vale, sest dokumenti on kantud ebaõigeid andmeid isiku

tulu saamise allika ja suuruse kohta. N.T oli ettevõtetele raamatupidamisteenust

osutades õigustatud isik tuludeklaratsiooni täitmiseks, kuid ta esitas tuludeklaratsioonis ebaõigeid andmeid ka sellega, et esines isikuna, kelle nimel ta tuludeklaratsiooni täitis ning

võltsis ka selle isiku allkirja, mis on tõendatud nii tunnistajate ütluste kui ka eksperdiarvamusega. Seega, N.T, kandes füüsilise isiku tuludeklaratsiooni teiste isikute

- 6 - andmeid, näidates isikute ebaõige tulu saamise allika ja tulu suuruse ning allkirjastades isikute nimel tuludeklaratsiooni, võltsis füüsilise isiku tuludeklaratsioone.

KarS § 344 lg 1 kohaselt on dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu elemendiks asjaolu, et võltsitud dokumendiga peab olema võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

Seadus ei sätesta, et dokumendi võltsimise peab olema varalise või muu kasu saamise

eesmärk. Võimalus võltsitud dokumendiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest on eelkõige dokumenti iseloomustav asjaolu. KarS § 344 lg 1 on ettenähtud karistus formaalse süüteo eest. Formaalsel süüteol ei ole õiguslikus mõttes tagajärge.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei vaja tuvastamist, kas N.T sai dokumendi võltsimisest kasu. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga on võimalik omandada õigusi, sest kui

isiku saadud tulu on ületanud maksuvaba tulu, on see aluseks enam makstud tulumaksu tagastamiseks. Ülaltoodust lähtudes on N.T poolt toimepandud teos olemas KarS § 344 lg-s 1 nimetatud objektiivse koosseisu tunnused.

Maakohus on seisukohal, et N.T pani KarS § 344 lg-s 1 nimetatud teo toime kavatsetult

ehk tegutses eesmärgipäraselt KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuna antud juhul ei olnud oluline,

milline oli dokumendi võltsimise eesmärk, seisneb N.T eesmärgipärane tegevus dokumendi võltsimises kui sellises. N.T jaoks ei olnud dokumendi võltsimine ainult teo

eesmärk, vaid ka sisemine põhjus, miks ta selle teo üldse toime pani. N.T võis teo

toimepanemisel olla ka teisi eesmärke, mida ta võis saavutada dokumendi võltsimisega ja selle esitamisega, kuid KarS § 344 lg-1 sätestatud koosseisu täitmiseks ei ole see vajalik.

N.T raamatupidajana kasutas ära võimaluse, et ta oli õigustatud täitma füüsilise isiku

tuludeklaratsioone. Teo toimepanemiseks pidi ta hankima isikute isiklikke andmeid, kuna selliseid isikuid OÜ-s Total Eesti ja OÜ-s Terminator ei töötanud. Mõnede isikute andmed talle edastati ja mõnede isiklike andmete puhul jääb nende päritolu ebaselgeks. Süüdistatava

kaitsja väide, et tegu oli N.T hooletusega või pani N.T teo toime

ettevaatamatusest, on paljasõnalised, sest N.T pidi teadma, et kannab füüsilise isiku

tuludeklaratsioonidesse ebaõigeid andmeid. N.T koostas ettevõtetele lisaks teistele

raamatupidamisdokumentidele ka palgalehti, seega pidi ta teadma, millised isikud töötavad ettevõtetes. Juba asjaolu, et N.T kandis tuludeklaratsioonidesse ettevõtetes töötavate ja sealt tulu saavate inimestena tegelikkuses nendes ettevõtetes mittetöötavaid inimesi näitab, et N.T seadis endale eesmärgiks dokumendi võltsimise. Seega ei ole ka oluline, kuidas N.T

isikute andmed enda kätte sai, sest tunnistajate ütlustega on tõendatud, et nendel

puudus N.T-ga igasugune kontakt ja enamus tunnistajaid ei edastanud kellelegi oma

isikuandmeid. Nendest tunnistajatest, kes oma isikuandmed edastasid, teadis vaid C. V, et tema nimel koostatakse tuludeklaratsioon.

N.T kandis tuludeklaratsioonidesse isiku tuludena 17 000 krooni, sest teadis, et just see summa oli maksuvaba miinimum. N.T teadis või pidi vähemalt võimalikuks pidama, et nimetatud tuludeklaratsioone käsitleb Maksuja Tolliamet kui õigeid tuludeklaratsioone, mis

on aluseks tulumaksu tagastamisele. Ta seadis endale eesmärgiks dokumendi võltsimise ja tegi püüdlusi selle nimel, et võltsimine õnnestuks. N.T pidi ka olema teadlik oma teo koosseisupärasusest.

Süüdistatava kaitsja on viidanud, et seaduseandja on leidnud, et deklaratsioonis valeandmete

esitamine ei ole kvalifitseeritav dokumendi võltsimisena, vaid on tegemist väärteokorras karistatava teoga ja vastav kord on ette nähtud maksukorralduse seaduses ning N.T on

- 7 - selle eest juba karistatud. Maksuja tolliameti 05.06.2008 kiirmenetluse otsusega nr 6-6/65 on

määratud N.T-le rahatrahvi 3 000 krooni selle eest, et N.T muutis 2005. a emaksuameti kaudu OÜ-de Total Eesti, Intertrade, Terminator, Stonex Grupp ja Atlante 2004.

a tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioone, deklareerides väljamakse saajaid esialgsest tunduvalt rohkem ning ühekordse

tasuna 17 000 krooni, millega tekitas näilise aluse tulumaksu tagasitaotlemiseks neile

füüsilistele isikutele, kellede osas näitas 2004. a maksudeklaratsioonides TSD fiktiivseid väljamakseid.

Maksuja tolliamet on N.T väärtegu kvalifitseerinud maksukorralduse seadus (MKS) §

154 lg 1 järgi. Nimetatud säte puudutab maksuhalduri tegevuse takistamist

maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise,

maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt

ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil. Seega on N.T-le ette heidetud maksuhalduri tegevuse takistamist valeandmete kajastamise tõttu tuludeklaratsioonis, mitte aga dokumendi võltsimist. MKS § 154 lg 1 ja KarS § 344 lg 1 on erinevad koosseisud ja nendes koosseisudes

kajastatud süütegude kriminaliseerimine täidab erinevaid eesmärke. Karistusseadustiku

mõttes on dokumendi võltsimine avaliku usalduse vastu suunatud süütegu, kahjustatava

õigushüvena saab üldisemalt määratleda õiguskäivet. MKS § 154 lg 1 koosseis on aga

suunatud maksuhalduri kui maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollija

vastu (MKS § 10 lg 1). Seega on tegemist on erinevate süüteo koosseisudega ja topeltkaristamise olukorda ei ole tekkinud.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes, kuid leidis, et N.T on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud

kavatsetult. N.T on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning väärtegude

toimepanemise eest karistatud viis korda, viimati 05.06.2008. Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva süüteo toimepanemise ajal ei olnud N.T aga kriminaalkorras karistatud.

Maakohus leidis, et kuna N.T ei olnud süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras

karistatud, on võimalik teda karistada kergema karistusliigiga, mida KarS § 344 lg 1 võimaldab, s.o rahalise karistusega 300 päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), 15 000 krooni.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

N.T kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse N.T

süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 344 lg 1 järgi ning teha uue otsuse, millega ta õigeks mõista.

Apellatsiooni järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, samuti oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

N.T-le esitatud süüdistus on ebaselge ja nimetatud asjaolu on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav.

- 8 -

Süüdistusakti kohaselt N.T võltsis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonidele allkirja ja kajastas deklaratsioonides valeandmeid Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada

Maksuja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu. Süüdistuse sisu ei ole üheselt mõistetav ja seda alljärgnevatel kaalutlustel.

Kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid, on tegemist intellektuaalse võltsimisega.

Dokumendi järeletegemine - s.o dokumendi valmistamine (teksti kirjutamine, allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda on käsitletav materiaalse võltsimisena. Süüdistusakti kohaselt heidetakse N.T-le ette deklaratsioonidel valeandmete kajastamist, s.o intellektuaalset võltsimist, samas aga heidetakse N.T-le ette ka allkirja võltsimist, s.o materiaalset võltsimist.

Seega on prokurör asunud seisukohale, et N.T on dokumendi (s.o residendist füüsilise

isiku tuludeklaratsiooni) koostamiseks õigustatud isik ja samas ka ei ole dokumendi koostamiseks õigustatud isik.

Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu

tunnuste suhtes. Objektiivne koosseis seisneb dokumendi võltsimises, kusjuures dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks.

N.T on selgitanud, et oli teadlik, et isikud on nõus sellega, et ta vormistab deklaratsioonid, osa allkirjastas esindajana ja osa tagastas isikule, et see allkirjastaks, ta ei tea,

kes allkirjastas. Samuti avaldab N.T , et kui isik ei oleks olnud nõus, ei oleks ta deklaratsiooni täitnud ega allkirjastanud.

Eeltoodud käsitlusest tulenevalt puudus N.T tahtlus dokumendi võltsimiseks (allkirja

võltsimiseks). Juhul, kui ta pani teo toime ettevaatamatusest, puudub tema käitumises subjektiivne koosseis.

Tulumaksuseaduse § 44 lg 1 (27.05.2004 - 01.01.2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt oli

residendist füüsiline isik kohustatud esitama Maksuja Tolliameti piirkondlikule

maksukeskusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Tulumaksuseaduse § 46 lg 6 kohaselt tagastas füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma Maksuja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema

abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole.

KarS § 344 näeb ette vastutuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Asja materjalidest nähtuvalt koostas N.T ja esitas deklaratsioonid TSD, milles kajastas isikud, kes on saanud tulu ja mille alusel äriühingutel tekkis kohustus tulumaks kinni pidada ja tasuda maksusumma Maksuja Tolliameti pangakontole. Kui tulumaks füüsiliste isikute eest on kinni peetud ja riigile tasutud, siis on füüsilised isikud ka õigustatud enammakstud tulumaksu tagasi saama.

- 9 -

Seega eelnes residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koostamisele TSD deklaratsioonide koostamine N.T poolt, mille alusel äriühingud pidasid kinni ja tasusid tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt omandasid füüsilised isikud õiguse enammakstud tulumaksu tagasi saada TSD deklaratsioonide alusel.

Eeltoodust tulenevalt puudub N.T käitumises KarS § 344 sätestatud kuriteo koosseis -

residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koostamise ja allkirjastamisega ei

omandanud deklaratsioonides märgitud isikud õigusi, vaid realiseerisid oma õiguse tulu saada.

TSD deklaratsioonide koostamise ja esitamise eest on N.T aga juba karistatud Maksuja Tolliameti 05.06.2008 kiirmenetluse otsusega nr 6-6/65.

KarS § 2 lg 3 järgi ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.

Käesoleval asjas on kohus karistanud N.T seega sama süüteo eest kaks korda, mis on käsitletav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja on aluseks kohtuotsuse tühistamiseks ja N.T õigeksmõistmiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, kuulanud ära kaitsja, prokuröri ja kontrollinud maakohtu poolt käsitletud tõendeid leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa

asjaolud kordamata kuid lisab mõningad omapoolsed põhjendused lähtudes apellatsiooni motiividest.

1. Süüdistuse ebaselgus.

Ringkonnakohtu arvates vastab N.T-le KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistus nõuetele, mis tulenevad KrMS §-st 154. Apellatsiooni kohaselt muudab süüdistuse ebaselgeks see, et

süüdistatavale heidetakse ette intellektuaalset võltsimist (valeandmete kandmist tuludeklaratsiooni), kuid samas ka materiaalset võltsimist (allkirja järeletegemist).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et KarS §-s 344 lg 1 sätestatud kuriteo koosseis ei erista intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Süüdistuses kirjeldatud võltsimisteo faktiline

külg on piisavalt üksikasjalik ja selge (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2007 otsuse nr 3-1-1-94-06 p 9).

2.

Subjektiivne külg.

KarS § 344 lg 1 eeldab dokumendi võltsimise tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu tunnuste suhtes. Objektiivne koosseis seisneb dokumendi võltsimises, kusjuures dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks.

- 10 - N.T käitumine ja tunnistajate ütlused viitavad otseselt süüdistatava tahtlusele võltsida

füüsiliste isikute tuludeklaratsioone ja seda kindlal eesmärgil – saada alusetult tagasi tulumaksu.

Süüdistuse kohaselt on N.T võltsinud 15 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 16 isiku osas

(A. ja O. T ühine deklaratsioon). Süüdistatav on kinnitanud, et kõik 15 deklaratsiooni on

koostanud tema. Ü. N ning O. ja A. T deklaratsioonidel on ka tema allkiri. C. V ja E. R deklaratsioonidel olevate allkirjade puhul ei oska ta kindlalt väita, et need oleksid tema

allkirjad. Ülejäänud 11 deklaratsioonide puhul väidab N.T , et ei ole nendele alla

kirjutanud. Maakohus on otsuses (lk 10) analüüsinud käekirja ekspertide arvamust ja õigustatult leidnud, et N.T on tegelikult allkirjastanud rohkem kui kaks deklaratsiooni.

Mitte ükski 16-st tunnistajast, kelle nimel N.T tuludeklaratsiooni koostas ja esitas, ei kinnita, et oleks süüdistatavat volitanud nende nimel koostama tuludeklaratsiooni, mitte ükski

nendest ei ole 2004 töötanud OÜ-s Total Eesti ega OÜ-s Terminaator, kus töötamist oli tuludeklaratsioonides N.T poolt näidatud. Vaid üks tunnistajatest (J. Aasav) oli korra süüdistatavat näinud, aga seda mitte seoses tuludeklaratsiooni täitmisega. Tunnistaja C. V on süüdistatavaga suhelnud ja andnud talle oma isikuandmed.

Siinjuures ei saa jätta märkimata, et enamusel (9-l) võltsitud tuludeklaratsioonil oli tulumaksu

tagasisaajaks näidatud N.T poeg G.K. ning oli fikseeritud ka tema pangakonto. Nimetatud asjaolu viitab samuti, et tuludeklaratsioone võltsiti ja seda mööda minnes isikutest, kelle nimel seda tehti.

Sellistel asjaoludel N.T poolt füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide täitmist ja

allkirjastamist saab käsitleda vaid teadliku ja eesmärgipärase tegevusena, aga mitte ettevaatamatu võltsimisena, nagu seda leitakse apellatsiooni põhjendustes.

3. N.T käitumises KarS §-s 344 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisu olemasolu.

Apellatsioonis leitakse, et N.T käitumises puudub KarS § 344 sätestatud kuriteo

koosseis, kuna residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koostamise ja

allkirjastamisega ei omandanud deklaratsioonides märgitud isikud õigusi, vaid realiseeriti oma õigus tulu saada.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et N.T koostas ja esitas eelpool viidatud kahe

äriühingu deklaratsioonid (TSD), milles kajastas fiktiivsed isikud, kes nagu oleks saanud äriühingutelt tulu, mille alusel äriühingutel tekkis kohustus tulumaks kinni pidada ja tasuda maksusumma Maksuja Tolliameti pangakontole.

Kui tulumaks füüsiliste isikute eest on kinni peetud ja riigile tasutud, siis on füüsilised isikud

ka õigustatud enammakstud tulumaksu tagasi saama. Viimane toimub aga residendist

füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidest lähtuvalt. Seega üheks aluseks, et enamtasutud tulumaksu tagasi saada, ongi residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine.

Sellega on ümber lükatud apellatsioonis esitatud seisukoht, et tuludeklaratsiooni esitamisega ei omandata õigust enammakstud tulumaksu tagasi saada.

4. Sama süüteo eest korduv karistamine.

- 11 -

Apellatsioonis leitakse, et maakohus, karistades N.T KarS § 344 lg 1 järgi, on seda

sama teo eest teinud teist korda, kuivõrd sama teo eest on teda juba karistatud Maksuja Tolliameti 05.06.2008 kiirmenetluse otsusega nr 6-6/65.

Viidatud kiirmenetluse otsusega on N.T väärteo korras karistatud MKS § 154 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks

esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete , teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest. Seega sätestatakse vastutus maksuhalduri tegevuse takistamise eest.

Nimetatud otsusega karistati N.T selle eest, et „… raamatupidaja N.T muutis

2005.a e-maksuameti kaudu OÜ-de Total Eesti, Intetrade, Terminator, Stonex Grupp ja

Atlante 2004. a tulu -ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

tööstuskindlustuse maksete deklaratsioone, deklareerides väljamakse saajaid esialgselt

tunduvalt rohkem ning ühekordse tasuna 17 000 krooni. Seega tekitas N.T raamatupidajana näilise aluse tulumaksu tagasitaotlemiseks neile füüsiliste isikutele, kellede osas näitas 2004. aastal maksudeklaratsioonides TSD fiktiivsed väljamaksed“.

Ringkonnakohus nõustub sellega, et äriühingute maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamise ja residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide võltsimise vahel on teatud seos, kuid väita, et tegemist on ühe ja sama teoga, ei ole võimalik.

Erinevad on teokirjeldused, nimetatud süütegudega kahjustatud õigushüved on erinevad: ühel juhul (KarS § 344 lg 1) kahjustatakse avalikku usaldust (õiguskäivet), teisel juhul (MKS § 154 lg 1) aga maksuseaduste täitmise kontrollija (maksuhalduri) tegevuse tõhusust.

Seega maakohus mõistes N.T süüdi ja karistas teda KarS § 344 lg 1 järgi, ei ole rikkunud KarS §-s 2 lg 3 sätestatut.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Ago Kutsar