2-22-2249/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-22-2249 Tsiviilasi

X hagi A, B vastu elatise vähendamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx. Elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, Harjumaa xxxxx. E-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Õnneli Matt (E-post: xxx) Kostja I: A (isikukood: xxxxxxxxxxx. Elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa xxxxx) Kostja II: B (isikukood: xxxxxxxxxxx. Elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa xxxxx) Kostjate seaduslik esindaja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx. Elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa xxxxx) Kostjate lepinguline esindaja: Helen-Lumelille Tomberg (e-post: xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja A, B koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Vähendada Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx Xlt välja mõistetud elatist B ülalpidamiseks alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kuulutamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni ts.asjas xxx ja mõista igakuine elatis välja muutuva suurusena. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma (alates 1.01.2022. a. kuni 31.03.2022.a. 200 eurot, alates 1.04.2022. a. indekseeritakse baassummat iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2021. kalendriaasta keskmine brutokuupalk oli 1448 eurot ja 3% sellest 43,44

2

eurot) ja elatisest võetakse maha pool Ble makstavast lapsetoetustest (2022. a. on lapsetoetus 60 eurot ja sellest pool 30 eurot). Kompromissi sõlmimise seisuga on elatis 213,44 eurot.

1.2. Vähendada Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx Xlt välja mõistetud elatist B ülalpidamiseks alates kohtulahendi jõustumisest ts.asjas xxx kuni B täisealiseks saamiseni ja mõista igakuine elatis välja muutuva suurusena. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma (alates 1.01.2022. a. kuni 31.03.2022.a. 200 eurot, alates 1.04.2022. a. indekseeritakse baassummat iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2021. kalendriaasta keskmine brutokuupalk oli 1448 eurot ja 3% sellest 43,44 eurot) ja elatisest võetakse maha pool Bile makstavast lapsetoetustest (2022. a. on lapsetoetus 60 eurot ja sellest pool 30 eurot). Selliselt arvutatud elatist vähendatakse 30 % võrra.

1.3. Vähendada Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx Xlt välja mõistetud elatist A ülalpidamiseks alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kuulutamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni ts.asjas xxx ja mõista igakuine elatis välja muutuva suurusena. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma (alates 1.01.2022. a. kuni 31.03.2022.a. 200 eurot, alates 1.04.2022. a. indekseeritakse baassummat iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2021. kalendriaasta keskmine brutokuupalk oli 1448 eurot ja 3% sellest 43,44 eurot) ja elatisest võetakse maha pool Ale makstavast lapsetoetustest (2022. a. on lapsetoetus 60 eurot ja sellest pool 30 eurot). Selliselt arvutatud elatist vähendatakse 15 % võrra. Kompromissi sõlmimise seisuga on elatis 181,42 eurot.

1.4. Vähendada Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx Xlt välja mõistetud elatist A ülalpidamiseks alates kohtulahendi jõustumisest ts.asjas xxx kuni A täisealiseks saamiseni ja mõista igakuine elatis välja muutuva suurusena. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma (alates 1.01.2022. a. kuni 31.03.2022.a. 200 eurot, alates 1.04.2022. a. indekseeritakse baassummat iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2021. kalendriaasta keskmine brutokuupalk oli 1448 eurot ja 3% sellest 43,44 eurot) ja elatisest võetakse maha pool Aile makstavast lapsetoetustest (2022. a. on lapsetoetus 60 eurot ja sellest pool 30 eurot). Selliselt arvutatud elatist vähendatakse esmalt 30 % võrra ja siis veel 15 % võrra.

3

1.5. Muus osas jääb Harju Maakohtu 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx muutmatuks.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-2249. 4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtusse esitas X hagi A, B vastu elatise vähendamise nõudes. Pooled jõudsid elatise asjas kompromissi kokkuleppele ja hageja esitas 09.05.2022 kokkuleppe kohtule kinnitamiseks ja lõpetada ts.asja 2-22-2249 menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

4

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik