1-06-9980/101 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-06-9980 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-9980 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.D, isikukood xxx viibib xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta N.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus riigi õigusabi osutamise eest summas 652,80 krooni.

Jätta riigi kanda N.D-lt kriminaalmenetluse kulud: 652,80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.D tunnistati süüdi 19.05.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja

2 § 117 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 4 aastat 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus (4 aastat 8 kuud vangistust) kaetuks raskema

karistusega (5 aastat vangistust 20.02.2009.a Viru Maakohtu otsuse järgi). Karistuse

liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus (4 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust seisuga

18.05.2010.a) eelmise (20.02.2009.a) kohtuotsuse järgi ning lõplikuks karistuseks määrati N.D-le 8 (kaheksa) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus.

Karistuse kandmise algus 19.05 . .2010 ja lõpp 14.02.2011

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse N.D jooksul teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kinnipeetaval puudub kindel elukoht, kuid on võimalus asuda elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust vahetas mitu töökohta.

Vabanemise korral on garanteeritud töökoht xxx. Viru Vanglas osaleb sotsiaalprogrammis

„Vabanemiseelne programm“ ja suitsetamise loobumise nõustamise projektis. Isikutõendavad dokumendid kinnipeetaval puuduvad. Enne vangistust täheldatud narkootikumide tarvitamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust N.D tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk N.D poolt on olemas. Töökoht vabanemisel puudub. Kehtivad dokumendid puuduvad. Isik on korduvalt kuriteod pandud, kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Samuti suureks riskiteguriks võib pidada alkoholi tarvitamist.

N.D ei soovi vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, kuna puuduvad iskut tõendavad dokumendid ja elukoht vabanemiseks.

Kaitsja

toetab oma kaitsealuse seisukohta. Prokurör toetab kinnipeetava seisukohata

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu

arvamused, leiab, et N.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid.

N.D on korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumisega seotud süütegude eest. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod sh esimese astme kuriteod, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

3 Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetav tarvitas narkootikume (on korduvalt karistatud väärteokorras) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus arvestab kinnipeetava taotlust vabaneda karistuse lõppemise tähtajal, sest vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht ja isikut tõendavad dokumendid, mis takistaks koheselt ametlikult tööle asumist ning raskendaks toimetulekut.

Seega võib järeldada, et N.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik süüdimõistetul alalise elukoha puudumise tõttu.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu N.D vabastamata temale Viru Maakohtu 19.05.2010 a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 12.11.2010

№oremreferent

Liivi Õun