2-21-129310/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-129310

Tsiviilasi

Reho autoremont OÜ hagi H R vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Reho autoremont OÜ (registrikood 12682074,

Kostja: H R (

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Reho autoremont OÜ ja kostja H R kompromiss alljärgnevas:

1.1. kostja tasub hagejale tsiviilasja nr 2-21-129310 nõuete katteks põhivõlgnevuse 2000

eurot, hageja sissenõudmiskulud 100 eurot ja riigilõivu 150 eurot, kokku 2250 eurot,

mis tuleb tasuda igakuiste osamaksetena 250 eurot kuus. Osamakse tasutakse

hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks (esimene osamakse tehakse 15.05.2022) hageja

Reho autoremont OÜ arveldusarvele nr EE862200221060009105.

1.2. kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal

õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-129310.

4. Rahuldada Reho autoremont OÜ taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot

poole tagastamiseks. Kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 150 eurot Reho autoremont

OÜ arveldusarvele nr EE862200221060009105, märkides selgitusse „Tsiviilasjas nr 2-

21-129310, riigilõivu osaline tagastamine“.

5. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel ei saa kohtumäärusele peale määruskaebust esitada (TsMS § 64 lg 2, § 661

lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Reho autoremont OÜ (hageja) hagi H

R (kostja) vastu 02.05.2019 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes.

11.05.2022 toimunud eelistungil jõudsid pooled kokkuleppele vaidluse lahendamiseks

kompromissiga ja esitasid kohtule kompromissi.

2. Kohtule esitatud kompromissi kohaselt leppisid Reho autoremont OÜ seaduslik esindaja E

K ja H R kokku alljärgnevas:

2.1. kostja tasub hagejale tsiviilasja nr 2-21-129310 nõuete katteks põhivõlgnevuse 2000

eurot, hageja sissenõudmiskulud 100 eurot ja riigilõivu 150 eurot, kokku 2250 eurot, mis

tuleb tasuda igakuiste osamaksetena 250 eurot kuus. Osamakse tasutakse hiljemalt iga

kuu 15. kuupäevaks (esimene osamakse tehakse 15.05.2022) hageja Reho autoremont

OÜ arveldusarvele nr EE862200221060009105.

2.2. kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus

pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.

2.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.4. Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-21-129310 ja menetluse lõpetamisel

tagastada hagejale pool riigilõivust, mis tuleb kanda Reho autoremont OÜ

arveldusarvele nr. EE862200221060009105.

2.5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud

asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

2.6. Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise õiguse.

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb

kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg 3 kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele

ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele

ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse.

4. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi,

kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS §

430 lg 8).

6. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses

(TsMS § 173 lg1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Vastavalt poolte kompromissis

kinnitatule jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagi esitamisel

riigilõivu 300 eurot ja esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

8. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1

alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot ning kanda

tagastamisele

kuuluv

riigilõiv

Reho

autoremont

OÜ

arveldusarvele

nr

EE862200221060009105, märkides selgitusse „Tsiviilasjas nr 2-21-129310, riigilõivu

osaline tagastamine“.

9. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Pooled on TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel välistanud kompromissi

kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik