2-21-19909/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVähendada J. Š. Tartu Maakohtu 18.10.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX Mõista J. Š. välja Z. Z. kasuks elatis alates 21.12.2021 kuni Z. Z. täisealiseks
Legislator headnote
AI generated2-21-19909/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Vähendada J. Š. Tartu Maakohtu 18.10.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX Mõista J. Š. välja Z. Z. kasuks elatis alates 21.12.2021 kuni Z. Z. täisealiseks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-21-19909
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2022. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-19909
Tsiviilasi
J. Š. hagi Z. Z. ja E. Š. vastu elatise vähendamise
nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja J. Š. (isikukood XXX, elukoht: XXX)
Kostjad:
Z. Z. (isikukood XXX)
E. Š. (isikukood XXX)
Kostjate seaduslik esindaja A. Z. (isikukood XXX,
elukoht: XXX, e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18. aprill 2022. a, istungisekretär Mairit Sarapsoni
juuresolekul
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Vähendada J. Š. Tartu Maakohtu 18.10.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX
Z. Z. ja E. Š. kasuks välja mõistatud elatise suurust alates 21.12.2021.
3. Mõista J. Š. välja Z. Z. kasuks elatis alates 21.12.2021 kuni Z. Z. täisealiseks
saamiseni 80 eurot kuus.
4. Mõista J. Š. välja E. Š. kasuks elatis alates 21.12.2021 kuni E. Š. täisealiseks
saamiseni 80 eurot kuus.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Maakohtu 18.10.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti J. Š. välja elatis
alaealiste laste Z. Z. ja E. Š. kasuks alates 01.10.2017. a kuni laste täisealiseks saamiseni
igakuiselt 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäära.
2. J. Š. (hageja) esitas 21.12.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse elatise vähendamiseks, milles
palub vähendada Z. Z. ja E. Š. (kostjad) kasuks väljamõistetud igakuist elatist 50 euroni kuus
lapse kohta.
3. Hagiavalduse kohaselt elatise väljamõistmise ajal alates 01.03.2017 viibis hageja XXX, kust
XXX XX.XX.XXXX. XXX perioodil viibis ta ühe aasta XXX XXX. XXX XXX järel on
hageja taotlenud XXX ja XXX. XXX04.11.2021 otsuse kohaselt tuvastati hagejal XXX ja
Sotsiaalkindlustusameti 04.11.2021 otsusega XXX. Hagejale määrati XXX XXX eurot
kalendripäeva kohta ja XXX XXX eurot kuus. Kokku on hageja sissetulek keskmiselt XXX
eurot kuus. Pärast kohtutäiturite kinnipidamisi jääb hagejal sellest kätte ca XXX eurot kuus,
millest
ta
ei
suuda
katta
eluks
hädavajalikke
kulusid.
Hagejale
osutatakse
sotsiaalmajutusteenust. Kommunaalkulude katteks tuleb tal tasuda kuni 100 eurot kuus.
Tervisliku seisundi tõttu tarvitab hageja suures hulgas erinevaid ravimeid, millele kulub kuus
vähemalt 120 eurot. Ravimite hulga tõttu on oluline pöörata tähelepanu korrapärasele ja
tervislikule toitumisele. Toidule kulub umbes 150 eurot kuus. Lisanduvad side-, transpordi-,
majapidamiskulud jms 20-50 eurot kuus. Seega on hageja esmased eluks vajalikud kulud
vähemalt 390 eurot. Hageja sissetulekud ei võimalda kostjatele 2017. a väljamõistetud
ulatuses elatist maksta ja võimlaus sissetulekuid suurendada hagejal puudub. Hageja palub
arvestada tema töövõimetusega ning sellega, et kostjate vajadused on suuremas ulatuses
kaetud teise vanema sissetulekute ning riiklike ja omavalitsuse poolt makstavate toetustega.
4. Kostjate seaduslik esindaja hagile kirjalikult ei vastanud.
5. 18.04.2022 kohtuistungil jäi hageja esitatud avalduse juurde. Hageja selgitas, et on koguaeg
XXX (XXX). Lapsi näinud ei ole. Saab XXX ja sealt võetakse elatis maha. Kaks päeva saab
töötada, mitte rohkem. XXX on süüdi. Paremaks ei lähe. Kaks päeva käis XX tööl. Närvid ei
pea vastu. Kõik viskab lihtsalt üle. See tekkis peale XXX. XXX viibis löömise eest. Karistuse
on ära kandnud. Kasutab ravimeid. Juhilubasid ei saa endale lubada tervise pärast. Teeb
suitsu, 1 pakk kulub 4 päeva peale. Pensionist läheb maha 100 eurot elatiseks, ülejäänud läheb
ravimite peale 120 eurot, täitur võtab veel maha raha. Talle jääb kuskil XXX eurot, üür on
113 eurot. Peab ise kuidagi jalgadele saama.
6. Kostjate esindaja ei olnud elatise vähendamise avaldusega nõus. Kostjate esindaja leiab, et
nad peaksid panustama hagejaga võrdselt, see tähendab, et kumbki lapse kohta 200 eurot. Üks
XXX käib XXX XXX ja teine käib koolis, (XXX). Lapsed käivad tänu isale XXX ja XXX
juures. Kostjate esindaja saab täituri kaudu laste isalt 100 eurot ja riik maksab 100 eurot
juurde. Kokku 200 eurot. Hageja on terve elu XXX istunud, ta jääbki XXX käima. Laste vastu
ta huvi ei tunne.
KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma
vanematelt ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse
ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui
ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
9. Tartu Maakohtu 18.10.2017 tagaseljaotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-17-8397 kohustub hageja
tasuma kostjatele elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses,
st lahendi tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,
millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid
korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade
muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad
asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad
asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet
suurendada või vastuväiteid esitada.
Hageja palub kohtuliku elatist vähendada põhjusel, et tema sissetulek ning tervislik seisund ei
võimalda lastele väljamõistetud ulatuses elatist tasuda. Kohtu hinnangul tõendavad esitatud
tõendid, et hageja sissetulekuks on hagejale määrati XXX XXX eurot kalendripäeva kohta ja
XXX XXX eurot kuus. Kokku on hageja sissetulek keskmiselt XXX eurot kuus. Pärast
kohtutäiturite kinnipidamisi jääb hagejal sellest kätte ca XXX eurot kuus. Kohus on
seisukohal, et eeltoodut tuleb hagejalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel
arvesse võtta, Isik on täielikult XXX (t/l 13). Suhted isa ja laste vahel on praktiliselt
olematud. Laste ema on 18.04.2022.a kohtuistungil selgitanud, et kardab hagejaga kohtuda
ja lapsi kokkusaamisele lubada, sest isa ei ole olnud heaks eeskujuks ja on vägivaldne. Laste
ema on XXX, tähtaeg on 2 mai ja lisaks hagejaga ühistele lastele XXX ja XXX kasvatab
hiljem sündinud XXX ja XXX. Laste ema leiab, et sarnaselt temaga peaks hageja kummalegi
lapsele tasuma elatist vähemalt 200 eurot.
11. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele ja elatis vähendamisele 80 eurot lapse
kohta. Hageja on istungil selgitanud oma täielikku XXX ja ka pahesid so suitsetamist. Kohus
leiab, et hageja peaks eelkõige mõtlema on järglaste ülalpidamisele ja alles siis oma
heaolule/rahulolule. Hetkel on riik täitemenetluses hageja laste ülalpidamisele panustanud.
Hageja on kohtule selgitanud, et käis XXX ja suutis ainult kaks päeva vastu pidada. Isegi kui
eeldada, et XXX kaotus hageja XXX tõttu ei võimalda juhutöid, ei välista see edasist
võimalust juhutöödeks, mis kestavadki päev või kaks.
12. Elatise vähendamise hagi esitamine on riigilõivuvaba ning pooltel ei olnud menetluses
lepingulisi esindajaid. Kuna hüvitatavad menetluskulud eelduslikult puuduvad, peab kohus
põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik