3-21-1266/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1266

Haldusasi

OÜ Voore Mets kaebus Keskkonnaameti 17.05.2021 ja

21.05.2021 ettekirjutuste alusel raietegevuse

peatamisega tekitatud kahju 2403,52 eurot

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Voore Mets, volitatud esindaja

v.adv Indrek Veso

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindajad Rutt

Grünberg ja Agu Leivits

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Voore Mets apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.04.2022 ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Voore Mets vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta rahuldamata OÜ Voore Mets taotlus loomakaitseseaduse §

7 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

3. Jätta OÜ Voore Mets apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.01.2022 otsus muutmata.

4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

3-21-1266

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Voore Mets tegi Jõgeva vallas Liivoja külas Pällo-Reino kinnistul raietöid

metsaregistrisse kantud metsateatiste alusel.

2. Keskkonnaamet tuvastas 17.05.2021, et Pällo-Reino kinnistul tehakse raiet ning peatas

samal päeval tehtud ettekirjutusega loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel lindude

pesitsemise kaitseks raitööd kuni 21.05.2021 (kaasa arvatud). Ettekirjutuse kohaselt on

teaduslikult tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, mistõttu on

metsaraiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist

ning hävitada või kahjustada pesi.

3. Keskkonnaamet peatas 21.05.2021 ettekirjutusega Pällo-Reino kinnistul raietegevuse kuni

31.07.2021 (kaasa arvatud). 21.05.2021 paikvaatluse ajal oli kinnistul kuulda linnulaulu ning

laulu või välimuse järgi tuvastati kinnistul linde, kes suure tõenäosusega pesitsevad samas

piirkonnas: mets-lehelind – eraldise 2 raiumata osas, käblik – eraldisel 16, musträstas –

eraldistel 11 ja 12, laulurästas – eraldistel 18 ja 7, metsvint – eraldistel 17 ja 18.

Territoriaalsete isendite laul viitab võimalikule pesitsusele, mis on võimalik vastavalt

linnuliikide pesitsuskindluse kriteeriumidele ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesitsemiseks,

tehes seitsme päeva möödudes kordusvaatluse. Lisaks tuvastati kaks tõenäolist pesitsust:

eraldisel 10 leiti rähni tehtud õõnsusest puukoristaja pesa ning eraldisel 12 nähti ühe kuuse

otsas tegutsemas leevikese paari. Pällo-Reino kinnistul on arvukalt õõnsustega puid, milles

võivad linnud pesitseda, kuid mida paikvaatluse käigus ei tuvastatud. Tallinna

Ringkonnakohtu 29.04.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-2652 leiti, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine on metsateatiste kehtivuse peatamise osas põhjendatud kuni 31.07.2021, sest

sellele eelnevalt on raiutaval alal eelduslikult linnupesi. Raietegevuse peatamine kuni 31.

juulini tagab kaitse ka hilistele pesitsejatele, kelleks vaatlusel kuuldud lindudest on mets-

lehelind. Lisaks sellele võivad kinnistul elada suure tõenäosusega veel väike-lehelind, salu-

lehelind ja väike-kärbsenäpp, kes on kõik vanametsa hilised pesitsejad.

4. OÜ Voore Mets esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud 19.08.2021 ja

05.11.2021 avaldustega), milles palus hüvitada Keskkonnaameti 17.05.2021 ja 21.05.2021

ettekirjutuste alusel raietegevuse peatamisega tekitatud kahju 2403,52 eurot.

1)

Keskkonnaamet on ilma pesitsusaegsete piiranguteta 04.12.2020 registreeritud

metsateatistega kinnitanud, et kogu metsateatiste kehtivuse perioodi jooksul võib raiet teha.

Ilma ilmse ja ootamatu ohuta ei tohi peatada juba registreeritud metsateatisi. Lindude

igakevadine pesitsemine ei ole ootamatu.

2)

21.05.2021 ettekirjutuses ei ole välja toodud, et vaatluse käigus oleks tuvastatud

reaalselt aktiivses kasutuses olev linnu munadega või poegadega pesa. Pesitsevate lindude

pesade ja munade tahtlikku hävitamist ei ole ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on

looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p-e 1 ja 2 põhjendamatult laialt tõlgendanud, kuna

metsas puuoksal istuvad leevikesed ja poegadeta puukoristaja pesa ei ole kaitse objektiks.

Veel vähem on kaitse objektiks võimalik pesitsus, mida määratleti lindude väidetava kuulmise

järgi. Tõenäoline ja võimalik pesitsus ei anna piisavalt alust peatada raie tervel kinnistul.

2(21)

3-21-1266

Linnuatlase1 metoodika kohaselt peab tõenäolise pesitsuse tuvastamiseks kindlaks tegema, et

konkreetsel territooriumil registreeriti laulu vm territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt

ühenädalase vahega. Seega ei ole kinnistul korrektselt tuvastatud ühegi linnu tõenäolist

pesitsust. Sel kevadel plaaniti kinnistul teha vaid lageraiet ja harvendusraiet ei olnudki plaanis

teha. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust eraldisel 10 tuvastatud puukoristaja pesa, kuna see jääb

harvendusraie eraldisele. Ettekirjutuste tegemise ajaks oli puukoristaja ja leevikese

pesitsusaeg lõppenud. Keskkonnaameti ekspert B. Kalgan ei ole erapooletu ja objektiivne

asjatundja ning tema haridus ja eriteadmised on küsitavad.

3)

Keskkonnaamet on vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsust kohtuasjades

nr C-473/19 ja nr C-474/19, kuna see puudutab vaid raie lubamist Rootsis kaitsealuste liikide

elupaigas. Nimetatud otsus on pinnapealne ega ava linnudirektiivi2 art 5 mõtet. Kohtuotsuses

selgitatakse tahtluse sisustamist loodusdirektiivi3, mitte linnudirektiivi kontekstis. Kohtujurist

J. Kokoti arvamuse põhjal ei ole igasugune häiring tavalindude puhul keelatud ka pesitsuse

ajal; linnudirektiivi art 5 eesmärk ei ole absoluutne kaitse, vaid vältida tuleb tavalindude

ebaproportsionaalset häirimist ja hävitamist, mis võib kaasa tuua populatsiooni olulise

languse. Kohtujurist J. Kokott ei pea mõttekaks kanda elupaikade direktiivi art 12 lg-le 1

antud tõlgendust piiranguteta üle tahtluse mõistele linnudirektiivi art-s 5. Kaudne tahtlus on

linnudirektiivi art 5 puhul välistatud. Linnudirektiivi eesmärk ei ole inimtegevust

ebaproportsionaalselt piirata, selleks et kõiki linde kaitsta. Linnudirektiivi art 5 p a keelab

lindude tahtliku tapmise. Samas on jaht lubatud metskurvitsale, kelle populatsioon on Eestis

tugevas languses ja 55 korda väiksem kui metsvindil, kellele jahti ei tohi pidada ja kelle

pesitsust Keskkonnaamet soovib kaitsta.

4)

Kuna liikide nn normaaltaset ei ole määratud, siis ei saa väita, et kaebaja tegevus oleks

ebaproportsionaalselt kahjustanud mõnda kinnistul pesitseda võinud liiki. Eesti metsamaa

pindala on pidevalt suurenenud ning seetõttu häiritakse kevadsuviste raietega lindude

pesitsemist proportsionaalselt vähem. Puudub adekvaatne info selle kohta, kuidas

kevadsuvine raie tegelikult linnustikku mõjutab. Kaebaja ei nõustu andmetega, et keskmiselt

ebaõnnestus 2018. a kevadsuviste raiete tõttu metsas 16 800 pesitsust. Samas kui lähtuda

sellest statistikast, ebaõnnestub kevadsuviste raiete tõttu vaid 0,24% pesitsustest.

5)

Kaebaja eesmärgiks raiete tegemisel ei ole tahtlikult häirida pesitsevaid linde ja

hävitada nende pesi. Enne raie alustamist tegi kaebaja kinnistul ülevaatuse mh selleks, et

tuvastada, kas esineb linnupesi. Asustatud linnupesi ei tuvastatud. Sellega täitis kaebaja

hoolsuskohustuse. Keskkonnaameti peainspektori 17.06.2021 kirjast nr 7-28/21/12827-3 saab

järeldada, et tegelikkuses ei häirinud kaebaja linde tahtlikult. Kuna praegusel juhul on

tegemist haldusmenetluse, mitte väärteomenetlusega, ei ole LKS § 55 lg-s 61 nimetatud

tahtluse sisustamisel alust kohaldada karistusseadustiku (KarS) §-i 16. Keskkonnavastutuse ja

maksumenetluse puhul kohaldatakse tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-t

5. Puukoristaja pesa ja oksal olevad leevikesed ei tõenda kuidagi, et kaebaja oleks teadlikult

soovinud reaalselt pesitsevate lindude pesi lõhkuda ja nende pesitsusrahu häirida.

6)

Isegi kui kinnistul oleks tuvastatud pesitsevate lindude pesa, ei oleks tohtinud peatada

kogu raiet kõikidel metsateatistega eraldistel. Isegi lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib

raiet teha. LKS § 55 lg 61 kaitse all on reaalselt pesitsevad linnud, mitte kogu nende elamiseks

ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Kui kinnistul oleks tõesti olnud ettekirjutuses

loetletud lindude võimalikud pesad, siis oleks pidanud ametnikud need tuvastama.

1 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad). Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu, 2018.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, mida on

muudetud nõukogu 13.05.2013 direktiiviga 2013/17/EL.

3 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta, mida on muudetud nõukogu 13.05.2013 direktiiviga 2013/17/EL.

3(21)

3-21-1266

7)

LKS § 55 lg 61 on kehtinud praegusel kujul juba 13 aastat ning varem pole

Keskkonnaamet seda sellisel ebaseaduslikul ja ebaproportsionaalsel viisil rakendanud.

Aastatel 2010 ega 2015 LKS § 55 lg 61 alusel ettekirjutusi ei tehtud, samas kui 04.06.2021

seisuga oli neid tehtud juba 39. Keskkonnaminister selgitas 02.06.2021 kirjas, et LKS

rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku

soodsa seisundi saavutamisele.

8)

Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 lahend haldusasjas nr 3-20-2652 ei ole lõplikult

jõustunud kohtuotsus, mida saaks käsitada lindude mistahes häirimist keelava pretsedendina.

Haldusasjas nr 3-20-2652 ei olnud peamiseks vaidlusteemaks pesitsusrahu tagamine ning jääb

arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes tegi ringkonnakohus oma järelduse. Isegi

linnupesade olemasolul ei ole metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 kohaselt proportsionaalne piirata

raiet pikemalt kui 15. juunini, kuivõrd enamiku lindude esimese kurna pesitsus lõppeb 15.

juuniks.

9)

LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise

põhimõttega, kuna annab Keskkonnaametile õiguse peatada metsatööd kohe, kui tuvastatakse

lindude pesitsus. Samas põldudel ja rohumaadel linde kahjustavate tööde tegemist ei peatata.

Metsas tehakse selle elutsükli jooksul (ca 80 aastat) raiet reeglina 4 korda. Kevadeti tehakse

Valga Puu OÜ kontsernis, kuhu kaebaja kulub, vaid 10–15% kogu aastasest raiest. Põllutöid

tehakse igal aastal, mille käigus pidevalt põlde haritakse, väetatakse ning rohumaid niidetakse

3–4 korda kevadsuve jooksul. LoKS § 7 lg 1 p 1 võiks kehtida ka metsatööde puhul. LoKS

seletuskirjas ei ole seadusandja välja toonud kaalutlusi, miks peaks põllumehi paremini

kohtlema kui metsamehi. Metsamaterjali ei saa kõigi seda vajavate tööstuste jaoks ette

varuda, kuna see läheb palgi kujul seistes mädanema. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga

metsale juurdepääsu talvisel ajal. Üha enam raieid tuleb lükata suvisele perioodile, mil ei jõua

kõiki vajalikke raieid teha.

10)

Õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 kirjas, et halduspraktikat, kus metsateatiste

kehtivus peatatakse või tehakse LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui

Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa

pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Selline praktika ei vasta võrdse

kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust.

11)

17.05.2021 ettekirjutuse tõttu pidi kaebaja olukorra selginemiseni jätma harvesteri ja

forvarderi kinnistule seisma kuni 21.05.2021, mil ta transportis need Jõgeval Tellissaare 1

asuvasse töökotta (16 km kaugusele kinnistust), et toimetada tehnika sealt Tiidumetsa ja

Meesla kinnistutele. Transporditeenuse miinimumhind lühemate otsade puhul on 50 eurot +

käibemaks, seega oli kaebaja kulu tehnika äraviimisel ning kinnistule tagasi viimisel kokku

200 eurot. Lisaks on kaebaja kahjuks harvesteri ja forvarderi neljaks päevaks seisma jäämisest

tekkinud saamata jäänud tulu. Kaebaja 2021. a mai ärikasum oli 34 154,04 eurot, mis on

peamiselt 2 harvesteri ja 2 forvarderi töö tulemus 2021. a mais. Seega oli ühe tehnikaühiku

päevaseks kasumiks 275,44 eurot ning perioodil 17.05.–21.05.2021 tekkinud kahju tehnika

seismisest 2203,52 eurot. Kaebaja on teinud kõik, et tehnika oleks 2021. a mais maksimaalselt

koormatud selleks, et soodsatel ilmastikuoludel kasumit teenida.

5. Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Pällo-Reino kinnistul lubatud raie piirkonnas pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus

Keskkonnaamet linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi

loetakse pesitsejateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele

“tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tingimused. Vaidlustatud

ettekirjutuse kohaselt on puukoristaja tõenäoline pesitsus tuvastatud kriteeriumi K alusel

(vanalind külastab arvatavat pesapaika) ja leevikese tõenäoline pesitsus kriteeriumi P alusel

4(21)

3-21-1266

(kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Kummagi nimetatud

kriteeriumi täidetuks lugemine ei eelda teist vaatlust. Linnuatlasest nähtuvalt on puukoristaja

pesitsusaeg aprilli keskpaigast juuni keskpaigani ning leevikese hilisemaid munadega pesi on

võimalik leida augusti keskel. Lisaks tuvastati paikvaatlusel laulu alusel arvukalt võimalikke

pesitsejaid, kes tuleb tõenäoliste pesitsejatena ümber kvalifitseerida, kuna pesitsuse kõrghetkel

on territoriaalse laulu alusel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib.

Ka on kinnistul arvukalt õõnsustega puid, mis on lindudele soodsaks pesitsuspaigaks.

Teadusuuringutele tuginedes võib eeldada, et kinnistu eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 11, 12,

13, 14, 16, 17 ja 18 pesitseb kokku 84–105 paari metsalinde. Ametnikud ei pidanud kinnistul

asuvaid linnupesasid tuvastama. Pesade leidmine on pigem erandlik, kuna linnud on

kohastunud oma pesi kiskjate eest peitma. Lisaks on põhjalik pesade otsimine häiringuks, mis

võib põhjustada pesade hülgamise.

2)

Praegu kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute

lisamine metsateatistesse põhjendatud ega võimalik. LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud

kehtivad aasta ringi. Kui neid piiritleda metsateatises mingi kindla ajaga, annaks metsateatis

justkui õiguse metsateatistel märkimata perioodil LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid keelde mitte

järgida. Lisaks ei kuulu andmed selle kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad,

nende andmete hulka, mida Keskkonnaamet saab metsateatise registreerimisel kontrollida.

Samuti varieeruvad need andmed aastate ja piirkondade lõikes. Seega ei ole Keskkonnaametil

võimalik tõsikindlalt prognoosida, mis ajal linnud kevadel konkreetsesse metsa jõuavad. Ka ei

ole võimalik, et iga metsateatise registreerimisel kevadsuvel käiks Keskkonnaamet kohapeal

lindude tegelikku pesitsemist hindamas. Seega ei saa Keskkonnaamet metsateatise

registreerimisel hinnata, kas ja millisel ajal on raie tegemine konkreetsel eraldisel vastuolus

LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatööde tegijal.

Keskkonnaamet ei pidanud metsateatisi registreerides eeldama, et kaebaja soovib raiet teha

just lindude pesitsemise ajal ja pesitsusrahu ohtu seades ning seetõttu raie registreerimise

menetlust teisiti korraldama.

3)

Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi LKS § 55 lg 61 rikkumise või

rikkumise ohu kohta. Samuti tehakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus

või kontroll toob raie peatamise kaasa vaid juhtudel, mil tuvastatakse LKS § 55 lg 61

rikkumine või rikkumise oht. 2021. a kevadsuvel esitati Keskkonnaametile 159 pesitsusaegse

metsaraiega seotud kaebust; raied peatati asjaolude kontrollimiseks 49 korral, millest üheksal

juhul lubati pärast paikvaatlust raiega jätkata. Keskkonnaametil on riikliku järelevalve

asutusena õigus ja kohustus LKS § 55 lg 61 p-des 1 või 2 sätestatud eelduste esinemisel võtta

korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud meetmed rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti tuleneb

õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks LoKS § 7 lg 1 p-st 3. Eelnev ei

sõltu sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või mitte. Raie

peatamine vaid kuni esimese kurna pesitsuse lõppemiseni ei ole põhjendatud. Mitu korda

aastas pesitsemine on vajalik strateegia, et tagada liikide pikaajaline säilimine. Isegi kui

värvulised ei kasuta teise kurna jaoks sama pesa, rajavad nad uue pesa samale

pesitsusterritooriumile vana pesa lähedale.

4)

See, et metsas pesitsevad kevadel linnud, on üldtuntud asjaolu. Soovitus pesitsusajal raiet

mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning

nähtav metsateatise registreerimisel. Seega pidi kaebaja arvestama, et kevadisel ajal raiet tehes

võib Keskkonnaamet LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaste eelduste olemasolul raie peatada.

LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil looduskaitse valdkonna korrakaitseorganina

õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada nende

sigimisperioodiks metsatööd. Kaebaja soov teha Pällo-Reino kinnistul raiet just 2021. a

kevadel ei anna alust kaebust rahuldada. Kaebajal jääb pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu

5(21)

3-21-1266

veel vähemalt neli kuud raie tegemiseks endale sobival ajal. Raie keelamise periood määrati

lähtuvalt paikvaatlusel tuvastatud linnuliikide pesitsemisperioodide kestusest linnuatlases ning

arvestati, et raiekeelu periood tagaks enamikule kinnistul tuvastatud lindudest võimaluse

pesitsus edukalt lõpetada.

5)

Keskkonnaametile on antud pädevus hinnata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud asjaolude

esinemist, sh tuvastada lindude pesitsemine. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo

spetsialistil on vajalik haridus ja kogemus määrata linnuliike ja nende pesitsust. Ettekirjutuses

mainitud eksperthinnangu näol on tegemist asjaomaste teadmistega spetsialisti antud

hinnanguga lindude pesitsuse kohta.

6)

Kaebajat on lindude tõenäolisest või tuvastatud pesitsemisest teavitatud nii 17.05.2021

suuliselt kui ka 17.05.2021 ettekirjutusega kirjalikult, alates millest pidi kaebaja raiega

lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist

võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale seda lindude tahtlikuks

häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse raietööde

käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Keskkonnaamet on

LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust tõlgendanud vastavalt KarS §-le 16, tuginedes Euroopa Kohtu

04.03.2021 eelotsusele kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja

linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning

pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud. Loodusdirektiivi „rangem

kaitse“ tuleneb asjaolust, et tahtliku häirimise keeld on absoluutne ja mitte tingimuslik nagu

linnudirektiivis. Seega ei ole tahtlus keeldusid eristavaks tingimuseks ning ühtse praktika

seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse

mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Ka kohtujurist J. Kokott

välistab linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes otsese tahtlusega.

7)

Keskkonnaamet ei olegi väitnud, et kaebaja häiris linde tahtlikult, vaid seda, et pärast

lindude pesitsemise tuvastamist ja sellest kaebaja informeerimist esines oht, et linde häiritakse

pesitsusajal ning hävitatakse pesasid ja mune. Selle ohu tõrjumiseks tehti ka 21.05.2021

ettekirjutus. Ettekirjutusega ei ole kaebaja tegevusele antud õiguslikku hinnangut. Kuigi

ettekirjutuse aluseks olnud LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole

vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu

29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 muutunud õigusruum nende tõlgendamisel.

Halduspraktika muutumine ja arenemine on õigusriigis tavapärane. See, et Keskkonnaamet on

kuni 2021. a kevadeni juhtinud LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudest kinnipidamise

vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, inforiba metsaregistris jne), ei saanud

tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistagi lindude häirimist nende

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

8)

Ekslik on kaebaja väide, et LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2 saab rakendada vaid ca 5 m

raadiuses ümber tuvastatud pesa. Pesa asukohta ei ole enamasti võimalik tuvastada. Lisaks

toimuvad pesitsemine ja sellega kaasnevad tegevused oluliselt laiemal alal. Ettekirjutusega ei

ole kehtestatud kaitsealustele lindudele rangemat kaitsekorda võrreldes kaitsealuste liikidega.

Üldjuhul on ka lendorava püsielupaik piiritletud metsaeraldiste piiridega.

9)

Asjasse puutumatud on kaebaja väited, et Keskkonnaameti tõlgenduse korral tuleks kuni

31.07 igal aastal keelata ka põllumajanduses igasuguse tehnika kasutamine. Lubatud

meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid. Metsa majandamine ja põllutööd erinevad nii

häiringu intensiivsuse kui ka tegemise aja ja võimaluste poolest. Eesti kokku veidi üle 200

haudelinnu liigist u kümmekond pesitseb põllul või rohumaal, samas Eesti metsades pesitseb

80–90 linnuliiki. Pesade tihedus on metsades oluliselt suurem kui põldudel või rohumaadel.

6(21)

3-21-1266

Kui rohu- ja põllumaal on võimalik linnul peale esimese pesitsuse ebaõnnestumist üldjuhul

teha teine kurn, siis peale metsa raiet see üldjuhul võimalik ei ole. Põllutööd on enamasti

aegkriitilised, kuid metsatöid on üldjuhul võimalik planeerida pikemale ajale. Põllumeestele

ettekirjutuste tegemata jätmine ei mõjuta vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust ja ebaõige

halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes.

Keskkonnaamet ei ole väitnud, et põllumajandus ei kujuta endast olulist häiringut.

10) Keskkonnaministri 02.06.2021 kirjas esitatud tõlgendus lähtub linnudirektiivi art 5 p d

sõnastusest, mille kohaselt on keelatud üksnes linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline

häirimine. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja

mis seega ei kujuta endast olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange

nimetatud erandite alla, tuleb lugeda LKS kohaselt oluliseks häirimiseks.

11) Linnudirektiivi artiklitest 1, 2 ja 5 tulenevalt ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud

keeldude rakendamise eelduseks, et liigi arvukus oleks langustrendis. Keskkonnaagentuuri

uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundust“ kohaselt on langustrendis nii

puukoristaja arvukus kui ka Eesti metsalindude arvukus üldiselt. Viimast kinnitab ka EOÜ

uuring „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“.

12) Keskkonnaamet ei pea oma ala spetsialistides ja nende väljatöötatud metoodikates

kahtlema ja võib otsuseid tehes neile tugineda. M. Mägi 2019. a uuringu „Kevadsuviste raiete

võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ kohaselt hukkus kevadiste

raiete tõttu 2017. ja 2018. aasta kevadsuvel erametsades eelduslikult umbes 0,2%

linnupoegadest. Tegu on kumuleeruva protsendiga, sest lagedaks raiutud elupaika ei ole

metsalindudel võimalik taasasustada mitmekümne aasta jooksul ning raie tõttu hukkunud

linnupojad ei saa omakorda järglasi. Viimase 40 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud

mh n-ö tavapäraste linnuliikide arv. Eesti metsaga kaetus on viimasel ajal pigem vähenenud.

Asjaolust, et linnudirektiivi kohaselt on lubatud selle lisas II nimetatud lindude jaht, ei saa

järeldada, et need linnud on laialt levinud ja nende arvukuse pärast ei pea muretsema.

13) Kui kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud, tuleb

Keskkonnaameti vastutust piirata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja pidi olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja

2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et Keskkonnaamet võib nende

rakendamise tagamiseks raie peatada. Kaebaja metsameister kontrollis enne raie alustamist

linnupesade esinemist raiealal. Seega planeerides raied lindude pesitsusajale, võttis kaebaja

teadlikult äririski, et raied võidakse peatada ning seeläbi võib talle kahju tekkida.

14) Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri ja forvarderi Pällo-Reino kinnistult Jõgeval asuvasse

töökotta ja tagasi kinnistule transportimise kulu 200 eurot. Kuna kaebaja transportis masinad

töökotta ise, siis ei ole kahjuna põhjendatud arvestada transporditeenuse maksumust. Ka ei ole

kaebaja esitanud tõendeid masinate kinnistule tagasi transportimise kohta. Kaebaja arvutus

lähtub eeldusest, et masinad transporditakse kinnistule Jõgeva töökojast, aga seda asjaolu

tõendatud ei ole. Kahjuhüvitise määramisel ei saa lähtuda oletuslikust transpordikulust ning

kaebajal tuleb esitada tõendid harvesteri ja forvarderi kinnistult Jõgeva töökotta ja tagasi

transportimisel tekkinud tegelike kulude kohta. Puudub õiguslik alus mõista välja saamata

jäänud tulu 2203,52 eurot.

6. Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Kaebaja enda kinnitusel ta ei plaaninudki 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutuste

kehtivuse ajal Pällo-Reino kinnistu eraldistel nr 7, 9, 10, 13, 16 ja 17 harvendusraiet teha.

7(21)

3-21-1266

Seega ei saanud ettekirjutustega nendel eraldistel raie peatamine kaebaja õigusi rikkuda ega

talle kahju tekitada. Selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebus puudutab järelikult vaid

eraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18 ettekirjutuste andmise ajaks veel tegemata raiete peatamist.

2)

Kaebajale Pällo-Reinu kinnistul raieteks väljastatud metsateatised ei välistanud hiljem

nendega lubatud raiete peatamist LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2

keelavad looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise

või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust seada metsateatiste registreerimisel selliseid

piiranguid. Vastustaja on piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad

andmed selle kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa

Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie

tegemine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Seega ei ole

vastustajale ette heidetav see, et ta ei märkinud metsateatistele LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid

piiranguid. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid metsateatistel ei ole, et kaebajal

oleks õigus eirata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid. Tegemist on aasta ringi igaühe jaoks

kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja

halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis)

seletuskirjas on märgitud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi

õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi

arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse

eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest,

vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige

vastutus LKS § 55 lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise eest, olenemata sellest, kas

Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte. Varasemate

ettekirjutuste puudumine ei muuda Keskkonnaameti 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutusi

õigusvastaseks. Keskkonnaametil ei ole kohustust jätkata varasemat leebemat praktikat.

3)

17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutusi ei saa pidada õigusvastaseks põhjusel, et need

tehti kaebuse alusel algatatud järelevalve tulemusena. Arvestades sellise kontrolli

ressursimahukust, ei saa Keskkonnaametilt eeldada kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvate

raiete kontrollimist. Järelevalve tegemine esitatud kaebuste alusel ning pistelise kontrollina on

laialt levinud praktika ka teistes valdkondades ega ole käsitatav isikute ebavõrdse

kohtemisena. Kaebuste alusel toimuv järelevalve ei vii tingimata raie peatamiseni.

4)

Keskkonnaamet tugines 17.05.2021 ettekirjutuse tegemisel KorS § 28 lg-le 1, mille

kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku

korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise

kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht, et rikutakse LKS § 55 lg 61 p-

des 1 ja 2 sätestatud keeldusid. Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on

tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seejuures hõlmavad LKS

§ 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende

kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud,

et kinnistul toimub raie, Keskkonnaametile oli esitatud selle kohta kaebus ning lähtuti

teadmisest, et igas metsas pesitsevad linnud, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega

jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist ning hävitada või

kahjustada pesi. Alates 17.05.2021 ettekirjutusest teada saamisest pidi kaebaja olema teadlik

ka kinnistul tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja seega oleks edasine raietegevus olnud tahtlik

tegevus LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes.

8(21)

3-21-1266

5)

Kaebaja seisukoht, et Keskkonnaamet oleks ettekirjutuse tegemisel pidanud LKS § 55

lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse tuvastama VÕS § 104 lg 5 alusel, on ebaõige. LKS § 55

lg 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS §-s 743 ette nähtud

väärteovastutus. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 puhul tuleb tahtluse sisustamisel lähtuda KarS §-st

16. Ohu hindamisel järelevalvemenetluses ei saa tahtlust süüteomenetlusest erinevalt

sisustada. See muudaks järelevalvemenetluses ohu tõrjumise ebatõhusaks. Pole alust sisustada

linnudirektiivi art-s 5 nimetatud tahtlust oluliselt erinevalt Euroopa Kohtu 04.03.2021

eelotsuses kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-des a–c

nimetatud tahtlusele antud tõlgendusest, mis hõlmab ka kaudset tahtlust. Seejuures ei olnud

seadusandja linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid

direktiivi art 14 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid

kaitsemeetmeid, mis võib hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit tahtluse

tuvastamisel.

6)

LoKS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks

on korrakaitseorganil õigus peatada metsatööd loomade sigimisperioodiks. Keskkonnaamet

tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et tegemist on lindude pesitsusajaga.

Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise häirimist

ning pesade hävitamist või kahjustamist. See eesmärk hõlmab selgelt ka linnupoegade

hukkumise vältimist. Seega oli Keskkonnaametil õigus LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel raied Pällo-

Reinu kinnistul peatada.

7)

Põllutööde ja metsatööde tegijad ei ole grupid, keda peab LoKS § 7 alusel võrdväärselt

kohtlema. Erinevalt põllutöödest ei ole metsatöid vaja tingimata teha kevadel lindude

pesitsuse ajal. Seetõttu ei ole LoKS § 7 lg 1 p 3 metsatööde ja põllutööde eristamise tõttu

põhiseadusega vastuolus.

8)

Arvestades 17.05.2021 ettekirjutuse tegemise ajal teada olnud infot LKS § 55 lg 61 p-de

1 ja 2 rikkumise ohu kohta ning vajadust koguda andmeid, et otsustada võimalike püsivamate

meetmete rakendamise üle, ei saa perioodiks 17.–21.05.2021 raietööde peatamist pidada

ebaproportsionaalseks. 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane.

9)

Keskkonnaamet on pesitsuste tuvastamisel põhjendatult lähtunud rahvusvaheliselt

tunnustatud metoodikast. Paikvaatlusel on puukoristaja tõenäoline pesitsus tuvastatud

kriteeriumi K alusel (vanalind külastab arvatavat pesapaika) ja leevikese tõenäoline pesitsus

kriteeriumi P alusel (paari kohati liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Asjas

esitatud materjalidest ei nähtu, et Keskkonnaameti spetsialist oleks tõenäolised pesitsused

valesti tuvastanud. Keskkonnaamet ei pidanud ettekirjutuse tegemiseks tuvastama poegade

ega munadega linnupesi. Kaebaja etteheited Keskkonnaameti spetsialisti pädevusele on

alusetud. Samas ei ole põhjendatud kvalifitseerida 21.05.2021 paikvaatlusel tuvastatud mets-

lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja metsvindi võimalikud pesitsused ümber

tõenäoliseks pesitsuseks. Haldusakti põhjendusi ei ole võimalik tagantjärgi kohtumenetluses

täiendada, kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud. Kuivõrd

Keskkonnaamet pidas 21.05.2021 ettekirjutuse andmisel ise pesitsuse kategooria

ümberkvalifitseerimiseks vajalikuks kordusvaatlust, kuid seda ei korraldanud, on ilmne, et

ettekirjutust ei antud teadmises, et ka mets-lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja

metsvindi puhul on tuvastatud võimaliku pesitsuse asemel tõenäoline pesitsus. Seega sai

Keskkonnaamet 21.05.2021 paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied Pällo-Reinu kinnistul

vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. Seega ei ole asjakohased

Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutuse kaalutlused raiete peatamise perioodi osas seoses

nende lindude pesitsuse kaitsmisega, kelle puhul tuvastati vaid võimalik pesitsus või ei

tuvastatud isegi eraldistel viibimist (väike-lehelind, salu-lehelind, väike-kärbsenäpp). Kohtule

ei nähtu ettekirjutusest, et raiete peatamine kuni 31.07.2021 oleks otseselt tuletatud leevikese

9(21)

3-21-1266

või puukoristaja pesitsuse kestusest. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et eraldistel 10 ja 12

tuvastatud tõenäoliste pesitsuste tõttu ei olnud põhjendatud peatada raietööd kogu Pällo-Reino

kinnistul. Kehtestatud piirangutega oli 21.05.2021 ettekirjutus ebaproportsionaalne ja seega

ka õigusvastane.

10)

Kaebaja hüvitamisnõudega on hõlmatud nii 17.05.2021 kui ka 21.05.2021

ettekirjutustega tekitatud kahju, kuid kaebaja väidetud kahju saamata jäänud tulu näol sai talle

tekkida 17.05.2021, mitte 21.05.2021 ettekirjutuse tõttu. Kuigi vastustaja 21.05.2021

ettekirjutus on piirangute ulatuse ebaproportsionaalsuse tõttu õigusvastane, ei tingi see

kaebajale varalise kahju hüvitise välja mõistmist, sest kaebajale tekkinud varalise kahju ja

ettekirjutuse õigusvastasuse vahel puudub põhjuslik seos. Kuivõrd 17.05.2021 ettekirjutus on

õiguspärane, puudub alus kahjuhüvitist välja mõista. Samuti ei ole tegemist niivõrd

erakordseid piiranguid sisaldava haldusaktiga, et oleks põhjendatud kahju hüvitamine RVastS

§ 16 lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda

on üldjuhul kõrge (Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 41).

11)

Kuivõrd piirangud on küll ebaproportsionaalsed, aga mitte tervikuna iseenesest

lubamatud, oleks ka Keskkonnaameti õiguspärase ettekirjutuse korral kaebajal osa raiete

lõpule viimine mingil perioodil takistatud olnud. Seega oleks kaebajal ka proportsionaalsete

piirangute korral olnud vajalik tehnika kinnistult minema ja hiljem tagasi transportida. Niisiis

puudub alus transpordikulude katteks hüvitise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Voore Mets palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

17.05.2021 ettekirjutus on õigusvastane. Kohus on ebaõigesti leidnud, et raie tegemine

metsas on tahtlik lindude häirimine ja hukkamine. Pole ühtegi tõsikindlat uuringut, milles

oleks välja selgitatud pesitsusaegsete raiete mõju linnustikule. Kohus kohaldas vääralt KorS §

5 lg-t 2, kui leidis, et metsa raiumine kaebaja kinnistul on piisav asjaolu, et eeldada lindude

pesitsusaegse tahtliku häirimise ohtu. Raie tegemine pesitsusajal ei võrdu reaalse objektiivse

ohuga. Ka vastustaja väide, et teaduslikult tõendatult elab 1 ha-l vähemalt 1 paar linde, ei ole

raie peatamiseks piisav. 17.05.2021 ettekirjutuse tegemise ajal ei eksisteerinud reaalset ohtu,

et kaebaja kavatseb konkreetset lindu hävitama hakata. Abstraktse ohu ennetamiseks KorS §

28 lg-ga 1 ettekirjutuse tegemiseks alust ei anta (Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p

14).

2)

Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 104 lg 5 asemel KarS §-i 16 ning jättis tahtluse

tuvastamisel arvestamata Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-17-13 ja Euroopa Kohtu

kohtujuristi J. Kokoti ettepaneku. Vastustaja ei tuvastanud LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelu

rikkumist ega algatanud väärteomenetlust, mistõttu pole alust kohaldada KarS §-i 16.

Kohtuotsusest ei selgu, millele tuginedes on kohus leidnud, et LKS § 55 lg 61 kohaldamisel

tuleb lähtuda subjektiivse koosseisu täitmisel madalamast lävendist ehk kaudsest tahtlusest

KarS § 16 järgi. Euroopa Kohus ei öelnud kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 tehtud

lahendis, et linnudirektiivi puhul tuleb tahtlust sisustada sarnaselt loodusdirektiiviga.

Tavalindude kaitset ei pea tagama samaväärselt ohustatud liikidega. Metsaraiet kevadsuvisel

perioodil ei saa iseenesest käsitada lindude pesitsuse tahtliku häirimisena.

3)

17.05.2021 ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Kohus hindas ettekirjutuse

proportsionaalsust pesitsusaja kestuse aspektist, kuid jättis hindamata kaebaja seisukohad, et

väidetava 0,2% metsalindude kaitseks ei ole proportsionaalne raieid peatada. Raiest tingitud

häiringu mõju on sisuliselt olematu. Abinõu ei saa pidada sobivaks olukorras, kus peatatakse

10(21)

3-21-1266

vaid 1/3 raietest. 2021. a kevadel 49 raie peatamisel, millest 40 olid pikemaajalised, ei olnud

sisuliselt mitte mingisugust mõju lindude pesitsuse edukusele. Kaebaja kinnistul peatati raie

2,5 kuuks 2 linnupaari (leevikesed ja puukoristajad) teoreetilise pesitsuse kaitseks, mida ei saa

pidada mõõdukaks abinõuks. Pole tõendatud, et pesitsusaegne raie omaks olulist negatiivset

mõju lindude arvukusele.

4)

Metsatööde tegijaid, kelle peale esitatud kaebuse tulemusel raied (osaliselt) peatati, on

koheldud ebavõrdselt võrreldes nendega, kelle peale kaebust ei esitatud ja kes said tööd

takistusteta lõpetada. Õiguskantsler pidas oma 05.07.2021 arvamuses metsateatiste kehtivuse

peatamist üksnes kaebuste alusel hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks ning leidis, et

selline praktika ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ja piirab ettevõtlusvabadust,

kuivõrd osale ettevõtjatele luuakse konkurentsieelis. Haldusasjas nr 3-21-1734 toimunud

kohtuistungil selgitas Keskkonnaameti esindaja, et metsaraiete kohta esitati 159 kaebust,

millest 102 puhul tehti objekti kontroll; esialgseid peatamisi tehti 49 ning pärast paikvaatlusi

peatati raie pikemalt 40 juhul. Sellest järeldub, et Keskkonnaamet ei peatanud 2021. a

kevadsuvel raieid ühetaoliselt ja võrdselt. Pole usutav, et 2/3 juhtudest, mil raieid ei peatatud,

oli tegemist linnuvaeste metsadega. Raie peatamine on Keskkonnaameti õigus, mitte

kohustus, ning kaebuse esitamine ei pea tingimata päädima raie peatamisega.

5)

Arvestades, et varem ei ole Keskkonnaamet kevadel raieid peatanud, on Pällo-Reino

kinnistul raie peatamine vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Enne praktika muutmist

oleks vastustaja pidanud metsandusinimesi sellest teavitama.

6)

LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseadusega. Kohus jättis sisuliselt hindamata kõik

kaebaja väited ja tõendid, mis puudutavad põllu- ja metsatööde tegijate ebavõrdset kohtlemist.

Ettekirjutustes viidatud LKS § 55 lg 61 ei tee vahet, kus linde pesitsusajal häiritakse. Raiete

tegemisel ei ole sedavõrd suurt paindlikkust, nagu leidis kohus. Kaebaja kuulub suurde

metsanduskontserni, millel on sõlmitud metsamaterjali tarnelepingud. Kaebaja peab pikalt ette

planeerima, millistel kinnistutel milliseid töid teha. Lisaks tuleb arvestada, et soojadel talvedel

ei ole raietöid võimalik teha, mistõttu on sellistel aastatel ainus võimalus raiet teha kevadest

sügiseni. See, et kohtu arvates on metsatööde tegemisel võimalik paindlikumalt planeerida

tööde aega, ei ole kohane õigustus kohelda metsa- ja põllutööde tegijaid erinevalt. Põldudel ja

metsades elavaid linde tuleks kaitsta ühtemoodi.

7)

Kohus on vääralt kohaldanud LKS § 55 lg-t 61, mille kaitse-eesmärk on tagada

pesitsusaegne rahu, ning LoKS § 7 lg 1 p-i 3, mille kaitse-eesmärk on vältida looduses elavate

lindude hukkumist. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja tegevuse tulemusel oleks linnud

hukkunud. Kohtu järeldus, et põllutööde käigus võib linde hukata, kuna põllutööd langevad

kokku pesitsusajaga, on vastuolus LoKS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Põllumajanduse

negatiivne mõju põldudel elutsevatele lindudele on oluliselt suurem kui raietel, mida metsa

eluea jooksul tehakse reeglina vaid 4 korda.

8)

Kohtuotsusest ei selgu, milline osa 21.05.2021 ettekirjutusest on ebaproportsionaalne ja

mis põhjusel. LKS § 55 lg 61 kohaldamise eelduseks on konkreetse pesitsuse tahtlik häirimine

ning asjaomase linnu populatsioon peab olema olulises langustrendis. Keskkonnaminister

märkis oma 02.06.2021 kirjas vastustajale, et „LKS-i regulatsiooni rakendamisel

keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi

saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks

ebaproportsionaalne.“ Teaduslikult ei ole tõendatud, et kevadsuvine raie oleks põhiline tegur,

mille tõttu on mõne linnuliigi populatsioon langustrendis. Kinnistul leevikese ja puukoristaja

pesitsuse tuvastamine ei ole raie peatamise aluseks, kuivõrd nende lindude populatsioon ei ole

ohus. 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustel ei ole põhjust sisulist vahet teha, kuna need

11(21)

3-21-1266

kannavad sama eesmärki ja on tehtud samadel motiividel. 21.05.2021 toimunud vaatlus ei

andnud vastustajale mingit uut infot, mis poleks olnud teada juba 17.05.2021 ettekirjutuse

tegemise ajal. Kuna 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutused on õigusvastased, tuleb

vastustajalt välja mõista kaebajale tekkinud kahju 2403,52 eurot.

9)

Kohus jättis enamiku tõenditest hindamata. Kohtuotsusest ei selgu, millised asjaolud ja

milliste tõendite alusel on kohus tuvastatuks lugenud. Kohus jättis arvestamata ka kaebaja

viidatud allikad (õiguskantsleri 05.07.2021 arvamus; Eesti Ornitoloogia Ühingu uuringud

Eestis pesitsevate lindude arvukusest; aastaraamat „Mets 2018“, mille kohaselt on Eesti

metsamaa pindala alates 1942. aastat suurenenud üle 850 000 ha, pakkudes lindudele

pesitsuspaiku suuremas ulatuses; M. Mägi uuring, mille kohaselt puudutab kevadine raie vaid

0,2% linde; J. Kokoti ettepanek kohtuasjades nr C-473/19 ja nr C-474/19; Keskkonnaameti

peainspektori Uno Luha 17.06.2021 kiri, milles selgitati LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust

põllumajandustööde tegemisel). M. Mägi uuringu põhjal on Keskkonnaametil olemas

teadmised, mille põhjal hinnata metsateatiste väljastamisel raie mõju igat tüüpi metsas.

Samuti peaks vastustaja metsateatiste andmisel hindama, kas konkreetses kasvukohatüübis on

ohustatud liike, kelle kaitseks tuleks seada raie piirangud. Ka õiguskantsler leidis oma

05.07.2021 arvamuses, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise registreerimisel.

8. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Üldine hinnang lindude eeldatavale pesitsemisele konkreetses metsatüübis ei anna alust

seada metsateatisel ajalisi piiranguid konkreetsel metsaeraldisel. Üldisel statistikal põhinev

teave ei võimalda tuvastada, millisel perioodil oleks raie konkreetsel aastal ja metsaeraldisel

vastuolus LKS § 55 lg-st 61 tuleneva keeluga. Selline raie ajaline piirang võib olla

metsaomaniku jaoks ebaproportsionaalselt piirav või jätta mõne liigi kaitseta. Õiguskantsleri

05.07.2021 kirjas väljendatud seisukoht, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise

registreerimisel, on ekslik. Õiguskantsler ei ole arvestanud, et Keskkonnaametil ei ole lindude

üldistele pesitsusandmetele tuginedes võimalik tuvastada raie õigusvastasust mingil perioodil

konkreetsel aastal ja metsaeraldisel.

2)

Õige ei ole kaebaja arvamus, et linnudirektiivi art 2 kohaselt tuleb tagada, et raied ei

tooks kaasa lindude populatsiooni olulist langust. Linnudirektiivi art 2 ei sea tingimuseks

populatsiooni olulist langust, vaid näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed art-s

1 osutatud liikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele,

teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja

veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele

tasemele. Seega võib art 2 kohaselt olla keeld vajalik ka hoopis teatavate linnuliikide

arvukuse tõstmiseks. Seejuures ei ole direktiivi art 14 kohaselt keelatud võtta siseriiklikus

õiguses direktiivis kehtestatust rangemaid meetmeid. LKS § 55 lg 61 rakendamisel ei oma

tähtsust asjaolu, et direktiivi art 2 tingimustele vastavaid linnuliigi populatsioonide numbrilisi

näitajaid ei ole kindlaks tehtud. Direktiiv ei näe liikmesriikidele ette kohustust kehtestada

selliseid näitajaid.

3)

Vastustaja ei eelda, et kevadine raie on tahtlik linde ohustav tegevus, vaid see tuleb igal

konkreetsel juhul eraldi tuvastada. Keskkonnaameti varasem leebem praktika kevadise

raierahu ajal ei tähenda, et tahtluse mõistet oleks teisiti sisustatud või eitatud raiete

võimalikku ohtu lindudele.

4)

Halduskohus on õigesti selgitanud, et põllutööde ja metsatööde tegijad ei ole grupid,

keda peab LoKS § 7 kohaldamisel võrdväärselt kohtlema. Põllutööde tegijatele ettekirjutuste

tegemata jätmine ei saa mõjutada kaebajale tehtud ettekirjutuste õiguspärasust. Samuti on

12(21)

3-21-1266

halduskohus õigesti leidnud, et kaebajat ei ole võrreldes teiste metsatööde tegijatega

ebavõrdselt koheldud. 159 kaebuse hulgas oli palju korduvaid kaebusi sama raie kohta ning

kohapeal kontrolliti vaid neid, kus raie ei olnud veel täielikult lõpetatud ning asjaolud (sh

asukoht) olid selged. Kõiki esialgu peatatud raieid ei olnud alust pikemalt peatada, kuna

paikvaatlusel ei olnud lindude pesitsus objektiivsetel asjaoludel tuvastatav.

5)

Keskkonnaamet tuvastas enne 17.05.2021 ettekirjutuse tegemist KorS § 5 lg 2 kohase

ohu, tuginedes sellele, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar

linde 1 ha kohta, ning Keskkonnaamet oli tuvastanud kinnistul raie tegemise. Lisaks arvestas

Keskkonnaamet ohu olemasolu tuvastamisel sellega, et tegemist oli metsatüüpidega, kus

lindude pesitsustihedus on oluliselt kõrgem, ning raiet tehti enamiku metsalindude pesitsuse

kõrgperioodil. Seega ei olnud tegemist pelgalt abstraktse ohuga, vaid LKS § 55 lg 61 p-de 1

ja 2 rikkumise reaalse ja vahetu ohuga. Linnudirektiivi art-te 5 ja 1 kohaselt kehtivad selle art-

s 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate

linnuliikide suhtes, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. 1

linnupaari pesitsus 1 ha kohta ei hõlma kogu pesitsusperioodi, vaid ainult konkreetse linnu

pesitsusaega. See tähendab, et linnuvaesemates metsades võib lindude pesitsusajal (aprilli

keskpaigast suve keskpaigani) olla perioode, mil seal ükski lind ei pesitse.

6)

Tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda KarS §-st 16. Keskkonnavastutuse seadus (KeVS) ei

sisalda väärteokoosseise ning see seadus praegusel juhul ei kohaldu, mistõttu on kaebaja viide

KeVS § 8 lg-le 3 asjakohatu. Samuti on asjakohatu kaebaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr

3-3-1-17-13, milles analüüsitakse tahtluse mõistet maksukorralduse seaduse § 40 lg 1

tähenduses. Keskkonnaamet ega kohus ei ole lähtunud eeldusest, et raie metsas kevadsuvel on

juba iseenesest tahtlik lindude pesitsuse häirimine. Raie peatamise aluseks oli reaalne oht, et

rikutakse LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2, mitte nendest sätetest tulenevate keeldude rikkumine.

7)

Kohus leidis põhjendatult, et Keskkonnaamet sai 21.05.2021 paikvaatluse tulemuste

põhjal peatada raied Pällo-Reinu kinnistul vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse

tõttu.

8)

Kuna 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane ning 21.05.2021 ettekirjutusel puudub

põhjuslik seos kaebajale tekkinud kahjuga, ei ole alust välja mõista kahjuhüvitist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Ringkonnakohus võttis 06.04.2022 kohtuistungil asja materjalide juurde Keskkonnaameti

poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud A. Lõhmuse artikli „Territory-mapping

based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia“ (dtl 713–747;

tabeli 2 tõlge dtl 786–791). Kõnealune teadusajakirjale retsenseerimiseks esitatud artikkel

kinnitab vastustaja sõnul väidet, et pesitsusperioodi jooksul pesitseb igas metsas vähemalt 1

paar linde 1 ha kohta, mille kohta seni kohtutoimikus tõendid puudusid. A. Lõhmuse artikkel

valmis alles 2022. aastal, mistõttu polnud seda võimalik varem kohtule esitada, kuid artikli

valmimise protsessi ajal 2021. aastal oli vastustajale teada mh minimaalne pesitsustihedus.

Kaebaja esitas vastuväite kohtu tegevusele tõendi vastuvõtmisel, märkides, et nimetatud

artikkel ei anna oluliselt uut informatsiooni ning kuivõrd see on inglise keeles, võib tekkida

ebatäpsusi. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata. Tõend on asjakohane ning

puudusid ka muud alused selle vastuvõtmisest keeldumiseks. Praeguse vaidluse seisukohast

on oluline eelkõige artiklis sisalduv tabel 2 haudelindude asustustiheduste kohta erinevates

metsatüüpides, mille tõlke eesti keelde on vastustaja ringkonnakohtu nõudel esitanud (dtl

786–791).

13(21)

3-21-1266

II

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

11. MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada Keskkonnaametile metsateatis.

Amet kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa

iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie nõuetele ei vasta, on ametil õigus

keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Kui raie

vastab nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris (MS § 41 lg 81).

Metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris (MS § 41

lg 13).

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lindude pesitsusega seotud piirangute

puudumine Pällo-Reinu kinnistul raieteks 04.12.2020, 30.12.2020 ja 05.01.2021 väljastatud

metsateatistel ei muuda õigusvastaseks nendega lubatud raiete peatamist lindude

pesitsusajaks. Praeguse vaidluse esemeks ei ole metsateatiste registreerimise õiguspärasus,

vaid ettekirjutused, millega peatati raietööd. Raietööde peatamise keelamine ei sõltu

metsateatiste olemasolust, kuna seda otsustati teiste normide alusel. Seejuures oleks raietööde

ajaline piiramine metsateatise registreerimisel, millele on õiguskantsler oma 05.07.2021

seisukoha nr 7-4/211014/2104404 p-s 9 viidanud, vastustaja arvates problemaatiline, kuivõrd

pole võimalik ette teada, millal asuvad linnud konkreetses metsas pesitsema. Pesitsusaja algus

ja lõpp on liigiti erinevad, samuti võivad need aastati varieeruda. Raiekeeld kindlaks määratud

ajavahemikul võib sõltuvalt selle pikkusest osutuda ebaproportsionaalseks või jätta osad

linnuliigid piisava kaitseta. Lindude pesitsust puudutavate piirangute (kõrvaltingimuste) või

hoiatuste puudumine metsateatisel ning asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10

alusel oma määrusega raie tegemist piiranud, ei vabasta metsaomanikku kohustusest hoiduda

LKS § 55 lg-s 61 nimetatud tegevustest ega välista vastustaja võimalust kontrollida seda ega

loomad ei hukku metsatööde tegemisel sigimisperioodi ajal (LoKS § 7 lg 1 p 3). Sellest

kohustusest ja vastustaja õigusest peab olema teadlik iga metsaomanik ja raietööde tegija.

Metsaregistri avalehel teavitatakse isikuid sellest, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ning

sarnane teade oli seal ka varem (vt õiguskantsleri 07.06.2019 seisukoht nr 7-

4/190856/1902927). Kaebuse alusel toimuvat järelevalvemenetlust, mille raames pesitsuse

tuvastamisel raie peatatakse, ei saa pidada metsaomanike õigusi oluliselt rohkem piiravamaks

kui metsateatise registreerimisel seatavat üleüldist ajalist piirangut. Piirangu mõtteks on

kaitsta sigimisperioodil, mil loomad saavad järglasi, keskkonda kui ülekaalukat avalikku huvi.

Seeläbi tagatakse jätkusuutlik elukeskkond.

13. Ringkonnakohus möönab, et raiete peatamine 2021. a kevadel võis metsaomanikele olla

senise Keskkonnaameti praktikaga võrreldes üllatuslik. Tõhus teavitamine raie võimalikust

peatamisest oleks metsaomanikel võimaldanud raietöid paremini planeerida. Keskkonnaameti

praktika muutus ei olnud metsaomanikele siiski täiesti ootamatu. Nimelt tegi

keskkonnaminister 2021. a kevadel üleskutse sarnaselt riigimetsale ka erametsas lindude

pesitsusperioodil raierahu pidada.4 See üleskutse avaldati ka Erametsakeskuse kodulehel

16.04.2021.5 Üleskutses sisaldub muu hulgas viide Keskkonnaministeeriumi juhendile „Märka

lindu!“, milles on soovitatud vältida pesitsusajal raiet, iseäranis lageraiet, juhendis nimetatud

linnurikkamates metsades ning lühidalt kirjeldatud erinevate raiete mõju linnustikule (dtl 337–

338). Keskkonnaamet on oma tegevuses arvestanud 2021. a esimeses pooles tehtud

kohtulahenditega (Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsus liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-

4 https://envir.ee/uudised/keskkonnaminister-kutsub-erametsaomanikke-riigimetsas-alanud-raierahuga-uhinema

5 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/riigimetsas-algas-raierahu-keskkonnaminister-kutsub-ka-

erametsaomanikke-uhinema/

14(21)

3-21-1266

474/19, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2652). Seega ka asjaolu, et

võimalikust raie peatamisest sigimisperioodi ajal metsaomanikke juba metsateatiste

registreerimisel ei teavitatud, ei välistanud sellekohase vajaduse esinemisel raie peatamist.

14. Metsaomanik ning tema loal raiet tegev isik peab sõltumata järelevalvemenetluse

algatamisest lindude pesitsusajal raie tegemisel arvestama pesade ja munade hävitamise ning

lindude häirimise keeluga ja selle vältimiseks vajadusel katkestama raietegevuse. Haldusasjas

nr 3-21-1734 toimunud kohtuistungil Keskkonnaameti välja toodud statistikast (08.12.2021

istungi protokoll, dtl 682–688) ega ka muudest praeguses asjas esitatud materjalidest ei

järeldu, et Keskkonnaamet kohtleb samal ajal sarnastes puistutes lageraiet tegevaid

metsatööde tegijaid ilmselgelt ebavõrdselt. Vastustaja on usutavalt selgitanud, miks osade

kaebuste puhul kontrolli ei tehtud ning miks kontrollitud juhtudest peatati raie vaid osadel

juhtudel. See, et mõnele teisele samal ajal metsatöid teinud isikule ettekirjutust raie

peatamiseks ei tehtud kas selle tõttu, et tema tegevuse peale ei esitatud kaebust,

sigimisperioodil tehtud raie oli juba enne Keskkonnaameti sekkumist lõpule viidud (nagu ka

osade kaebaja metsaeraldiste puhul) või ei tuvastatud konkreetses puistus ühtegi pesitsust, ei

muuda kaebajale tehtud ettekirjutusi õigusvastaseks. Vastustajal ei lasu kohustust kõiki

raietöid järelevalvemenetluses kontrollida ning tal on õigus lähtuvalt otstarbekusest valida,

millised raietööd allutatakse kontrollile. Järelevalvemenetlus on piiratud ressurss.

15. Vastustaja on 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustes raie peatamise õigusliku alusena

tuginenud mh KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Ettekirjutustes on viidatud ka LoKS § 7

lg 1 p-le 3, mille järgi on korrakaitseorganil õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise

vältimiseks peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks.

Ringkonnakohus märgib, et kuna LoKS § 7 lg 1 p 3 on erisäte KorS § 28 lg 1 suhtes, ei ole

viimane praegusel juhul asjakohane. Vastustaja volituse alus keelata raietegevus on sätestatud

LoKS § 7 lg 1 p-s 3, mille kohaldamisega tagatakse ühtlasi LKS § 55 lg-ga 61 taotletav

eesmärk.

16. Vastustajal on õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks

(LoKS § 7 lg 1 p 3).

17. 17.05.2021 ettekirjutusega peatati raie Pällo-Reino kinnistul asjaolude kontrollimiseks

esialgselt kuni 21.05.2021. Ettekirjutuse tegemisel lähtuti tuvastatud asjaolust, et nimetatud

kinnistul asuvas metsas tehti raiet ning teadmisest, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar

linde 1 ha kohta6. Ettekirjutuses ei ole välja toodud linnustiku tihedust mõjutavaid tegureid,

s.o raiutava metsa tüüpi ja kasvukohatüüpi ning vanust. Metsaregistri andmetel on 2020.

aastal toimunud inventeerimise järgi Pällo-Reino kinnistu metsaeraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18, kus

kaebaja oli osaliselt lageraiet teinud, kasvukohatüübiks naadi ning puude vanus on suuremas

osas 60–100 aastat (dtl 774–778). Naadi kasvukohatüüp kuulub salumetsade tüübirühma.7

Eesti metsades pesitseb keskmiselt 3 paari linde 1 ha kohta (M. Mägi, 2019, lk 20),

salumetsades, iseäranis naadi kasvukohatüübiga salumetsades on pesitsustihedus keskmisest

tunduvalt suurem (samas, lk 12), tõenäoliselt 10 paari 1 ha kohta (Tallinna Ringkonnakohtu

06.04.2022 istungi protokoll, kl 12:21:40). Ehkki nendele asjaoludele 17.05.2021

ettekirjutuses ei viidatud, võis kasvukohatüüpi ja puude vanust arvestades pidada väga

tõenäoliseks, et Pällo-Reinu kinnistu metsaeraldistel pesitseb mai keskpaigas ehk

pesitsusperioodi kõrgajal linde, kelle lennuvõimetud pojad võivad raie tulemusel hukkuda või

6 A. Lõhmus. „Territory-mapping based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia“,

tabel 2.

7 Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks. Keskkonnaamet, 2022 (dtl 779–782).

15(21)

3-21-1266

munad hävineda. Seega oli raie peatamine kuni vaatluse tegemiseni õigustatud. Arvestades, et

tegemist oli raie lühiajalise peatamisega enne asjaolude kontrollimist, ei ole põhjust pidada

ettekirjutust ebaproportsionaalseks ega selle põhjendusi selgelt ebapiisavaks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane.

18. 21.05.2021 ettekirjutusega peatati puude langetamine kogu Pällo-Reinu kinnistul kuni

31.07.2021. Keskkonnaamet tegi 21.05.2021 vaatluse metsaeraldistel ja nende osadel, kus

raied olid tegemata, s.o eraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18 (kokku 4,92 ha), kus oli osalistelt tehtud

lageraiet, ning eraldistel 7, 9, 10, 11, 13, 16 ja 17 (kokku 4,39 ha), kus metsateatise järgi võis

teha harvendusraiet. Eraldistel 4, 8 ja 14 oli lageraie paikvaatluse tegemise ajaks juba

täielikult tehtud. Kaebaja kinnitusel ei kavatsenud ta enne ettekirjutuses toodud tähtaja lõppu

harvendusraiet teha. Keskkonnaameti ekspert tuvastas vaatlusel eraldisel 12 tegutsemas

leevikese paari ja eraldisel 10 puukoristaja pesa. Samuti kuuldi mets-lehelinnu, käbliku,

musträsta, laulurästa ja metsvindi laulu (eraldised 2, 7, 11, 12, 16, 17 ja 18). Linnuatlase

metoodikast lähtudes luges ekspert leevikese ja puukoristaja pesitsuse tõenäoliseks ning teistel

isenditel võimalikuks. Ettekirjutuses välja toodud eksperdi seisukoha järgi saab võimalikud

pesitsused linnuatlase pesitsuskindluse kriteeriumide järgi ümber kvalifitseerida tõenäoliseks

pesitsemiseks, kui seitsme päeva möödudes tehakse kordusvaatlus. Puudub vaidlus, et

kordusvaatlust ei tehtud. Linnuatlase metoodika ning Keskkonnaameti 2021. a juhise

„Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis“ (dtl 359–361) ja 2022. a juhise

„Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks“ (dtl 779–782) järgi

loetakse pesitsejateks linde, kelle puhul on tuvastatud kindel või tõenäoline pesitsemine.

Viidatud juhiste kohaselt peatatakse raie pärast vaatlust kinnistul kindla või tõenäolise

pesitsuse tuvastamisel, mitte aga võimaliku pesitsuse puhul. Halduskohus leidis, et mets-

lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja metsvindi pesitsusi ei saa lugeda tõenäoliseks ning

paikvaatluse tulemuste põhjal saab peatada raied Pällo-Reinu kinnistul vaid leevikese ja

puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele

halduskohtu selle seisukohaga nõustunud. Eelneva põhjal lähtub ka ringkonnakohus

järeldusest, et raie peatamine oli põhjendatud vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise

pesitsuse tõttu.

19. Ringkonnakohus ei nõustu 06.04.2022 istungil esitatud kaebaja väitega, et linnuatlase

metoodika ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna selle eesmärk on tuvastada üleüldist

populatsiooni. Puudub eraldi metoodika pesitsemise tuvastamiseks LoKS § 7 lg 1 p 3 ja LKS

§ 55 lg 61 alusel ning ringkonnakohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei võiks

praegusel juhul lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud linnuatlase metoodikast. Õigustatud on

ka eelnevalt viidatud juhendites toodud põhimõte, et raie peatamiseks annab aluse lisaks

kindlale pesitsemisele ka tõenäoline pesitsemine. Kindla pesitsuse tuvastamise nõue oleks

ebamõistlikult range.

20. Seoses kaebaja 19.04.2022 seisukohas esitatud väitega, et 21.05.2021 paikvaatlust ei ole

nõuetekohaselt protokollitud, märgib ringkonnakohus järgmist. HMS § 18 lg 1 järgi

protokollitakse menetlustoiming juhul, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse

(p 1); seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan (p 2); toimingu sisu on ütluse,

arvamuse või seletuse andmine haldusorganile (p 3); protokollimise kohustus tuleneb

seadusest või määrusest (p 4). Praegusel juhul ei olnud tegemist HMS § 18 lg 1 p-s 3

sätestatud olukorraga ning kaebaja ei ole väitnud, et ta taotles vaatluse protokollimist.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et protokollimise kohustus tulenes KorS §-st 12. Selle

sätte kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve meetme kohaldamine HMS §-s 18 sätestatud

alustel ja korras KorS-s sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle

suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.

Nimetatud sättest ei tulene, et riikliku järelevalve meetme kohaldamine tuleks alati

16(21)

3-21-1266

protokollida; protokolli koostamine on kohustuslik vaid KorS § 12 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

Riikliku järelevalve meetmed on sätestatud KorS 3. ptk-s ning paikvaatlus ei kuulu nende

hulka. Seega oli vaatluse protokollimine Keskkonnaameti otsustada. Vaatluse kohta vormistati

kirjalik dokument, milles on kajastatud vaatluse aeg ja koht, selle läbi viinud ametnike nimed

ning vaatluse tulemused (dtl 619–620). Nimetatud dokumendi sisu on kajastatud ka

21.05.2021 ettekirjutuses. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et

puudub nõuetekohane tõend pesitsuste tuvastamise kohta.

21. 21.05.2021 ettekirjutuses ei ole märgitud leevikese ja puukoristaja pesitsemise perioode

ega seostatud neid raie peatamise perioodiga. Linnuatlase järgi pesitseb leevike juuli lõpuni

ning poegadega pesi või lennuvõimetuid poegi esineb veel augusti esimeses pooles (dtl 278).

Puukoristaja munadega pesi leidub aprillist maini ning pojad väljuvad pesast juuni keskpaigas

(dtl 281). Järelikult sai raie peatamine kuni 31. juulini põhimõtteliselt olla õigustatud vaid

eraldise 12 (1,5 ha) piires. Tervel Pällo-Reino kinnistul raie peatamine kuni 31. juulini 2021

oli ebaproportsionaalne ja sellest tulenevalt õigusvastane.

22. 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustega on raie peatatud LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2

sätestatud keeldude rikkumise vältimiseks. Nende sätete kohaselt on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine (p 1) ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p

2), välja arvatud hädakaitseks ning LKS § 55 lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel

Keskkonnaameti loa alusel. Nimetatud keeldude rikkujaid võib karistada rahatrahviga (LKS §

743 p-d 1–4). Ettekirjutustes ei ole kaebajale nende keeldude rikkumist ette heidetud, küll aga

on hoiatatud, et pärast pesitsusest teavitamist loetakse raietegevuse jätkamist tahtlikuks

rikkumiseks. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, milline tegevus on käsitatav

tahtlikuna LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 16 on

asjakohane LKS §-s 743 sätestatud süütegude menetlemisel, mitte aga järelevalvemenetluses

ennetava meetme rakendamisel eesmärgiga vältida lindude hävitamist sigimisperioodi ajal.

23. LKS § 55 lg-ga 61 on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 79/409/EMÜ8 art 5, praeguse

linnudirektiivi art 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid keelama mh lindude tahtliku tapmise

või püüdmise mis tahes viisil (a), pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või

pesade kõrvaldamise (b) ja lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline

(d). Nende keeldudega kaitstakse linnudirektiivi art-s 1 osutatud linnuliike ehk kõiki

looduslikult esinevaid linnuliike ning nende paljunemis- ja puhkepaiku.

Euroopa Kohus leidis 04.03.2021 otsuses liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19, et

linnudirektiivi art 5 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas tegemist on linnuliikidega, mis on

loetletud direktiivi I lisas või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon pikas

perspektiivis väheneb (otsuse p 44). Samuti leidis Euroopa Kohus, et elupaigadirektiivi art 12

lg 1 p-des a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse suhtes nagu

metsandus ja maa-arendus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik

püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (otsuse p 53).

Tahtlikkuse tingimus on täidetud ka juhul, kui isik möönis tapmise või häirimise võimalust,

näiteks mopeedidega sõitmine rannas hoolimata hoiatussiltidest kaitstud merikilpkonnade

pesade kohta ning vesijalgrataste ja väikeste paatide kasutamine selliste randade merealal

(otsuse p-d 51 ja 52). Loodusdirektiivi art 12 p-d a–c sarnanevad linnudirektiivi art 5 p-dega a,

b ja d, kuid erinevalt viimasest kaitstakse loodusdirektiivi art-ga 12 konkreetseid liike, kes on

loetletud sama direktiivi IV lisa p-s a.

8 Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979 direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.

17(21)

3-21-1266

Kaebaja viitab eelnevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtujurist J. Kokoti ettepanekule, milles

on leitud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad

linnudirektiivi art 5 p-des a ja b sätestatud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et

hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige

ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja

puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele

tasemele (ettepaneku p-d 90 ja 93). Linnudirektiivi art 5 p d alusel tuleb keelata lindude

häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus

rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (ettepaneku p 100).

Euroopa Kohus ei ole neid kohtujuristi seisukohti oma otsuses korranud ega neile ka viidanud,

mistõttu ei ole need Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel siduvad. Ka kohtujurist ise on

nentinud, et kuna Euroopa Kohus ja komisjon ei lähtu linnudirektiivi art 5 puhul tahtluse

mõiste kitsast tõlgendusest, on asjakohane kanda selle mõiste tõlgendus seoses peaaegu

identsete keeldudega, mis on sätestatud loodusdirektiivi art 12 lg-s 1, üle linnudirektiivi art-le

5 (ettepaneku p 78). Lisaks ei tulene kohtujuristi ettepanekust, et tegevuse puhul, mille

eesmärgiks ei ole lindude kahjustamine, vaid seda ainult mööndakse, kehtiks lindude tapmise

ning pesade ja munade hävitamise keelud ainult linnuliikide puhul, mis on ohustatud või mille

populatsioon on langustrendis. Sellist vahetegu oleks puude langetamise puhul keeruline teha.

Ka art-s 2 sätestatud taseme hoidmise või kohandamise vajadust arvestades puudub põhjus

sisustada tahtlust erinevalt eelnevalt toodud Euroopa Kohtu tõlgendusest. Metsalindude puhul,

kelle üldine arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas langustrendis (linnudirektiivi

põhjenduste p 3), saab reeglina rääkida kas senise arvukuse säilitamisest või selle

suurendamisest. Ka levinumate liikide puhul, kelle arvukus on absoluutnumbrina suhteliselt

suur, esineb vajadus pesitsusaegseks kaitseks, arvestades, et paljude nende liikide arvukus on

viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärsel vähenenud.9

24. Kevadsuvisel perioodil raie tegemisel linnurikkasse metsatüüpi kuuluvas metsas

metsaomanik vähemalt möönab, et suure tõenäosusega hukub selle tegevuse käigus

linnupoegi ja hävib munadega pesi. Üksnes sellest eeldusest lähtudes ei ole Keskkonnaamet

siiski praegusel juhul raiet Pällo-Reino kinnistul kogu sigimisperioodiks peatanud. Raie

peatatakse sigimisperioodiks juhtudel, kus kontrolli tulemusel tuvastatakse LKS § 55 lg 61

rikkumine või rikkumise oht, st kindlate kriteeriumide järgi on eelnevalt tuvastatud pesitsus.

LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeld kehtib kõikide tegevuste puhul, arvestades sama paragrahvi

lõikes 3 toodud erandeid. Seega tuleb ka põllutööde tegemisel selle keeluga arvestada ning

vältida pesade ja munade hävitamist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et põllutööde puhul

tõlgendaks vastustaja nimetatud sätet erinevalt võrreldes metsatöödega. Põllutööde ja

metsatööde tegijate erinev kohtlemine on tingitud eelkõige LoKS §-s 7 sätestatud meetmetest.

III

25. LoKS § 7 lg 1 annab korrakaitseorganile õiguse peatada mäe- ja metsatööd, samas kui

põllutöödel on võimalik nõuda vaid loomi eemale tõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete

rakendamist. Kaebaja arvates on LoKS § 7 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus, kuna see piirab

ebaproportsionaalselt tema ettevõtlusvabadust (PS §-d 11 ja 31) ja on võrdse kohtlemise (PS §

12) põhimõttega vastuolus.

26. Ettevõtlusvabadust võib piirata seaduse alusel, kui selleks esineb mõistlik põhjus.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema

9 M. Leivits (koost.). Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist. Keskkonnaagentuur, 2019, lk 20, 39–42

(dtl 532–581).

18(21)

3-21-1266

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse

järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka

proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus

asjas nr 3-4-1-12-10, p 43).

LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meede on sobiv legitiimse eesmärgi (looduses vabalt elavate

loomade hukkumise vältimine ehk olemasoleva looduskeskkonna jätkusuutliku arengu)

saavutamiseks. Raie peatamine lindude sigimisperioodiks väldib nii pesade ja munade

hävitamist kui ka lindude häirimist. Pesitsuste ebaõnnestumise korral jäävad saamata

järglased, järglaste saamine on aga vajalik liigi arvukuse säilitamiseks ning lõppastmes

jätkusuutliku looduskeskkonna kaitsmiseks.

Kõnealune meede on ka eesmärgi täitmiseks vajalik. Ringkonnakohus ei tea ühtegi muud

meedet, millega saaks taotletava eesmärgi saavutada sama tõhusalt kui raie peatamisega.

Üksikute puude jätmist raielangile ei saa pidada sama tõhusaks, kuivõrd raietegevusest

tingitud häiringu (eelkõige müra) tõttu võivad pesitsused sellegipoolest ebaõnnestuda (pesa

jäetakse maha) ning ühtlasi võivad väheneda lindude võimalused poegadele toidu

hankimiseks.

Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise ulatust

ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on

põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused (Riigikohtu

üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 50). Raie peatamine terveks

sigimisperioodiks on võrdlemisi intensiivse mõjuga meede, mis riivab nii omandipõhiõigust

(PS § 32) kui ka ettevõtlusvabadust (PS § 31). Lindude kaitse seevastu on oluline eesmärk,

mis tuleneb ka loodusdirektiivist ja linnudirektiivist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et

kuna kevadsuvine raie mõjutab vaid 0,2% lindude pesitsust, ei saa mitu kuud kestvat

raiekeeldu pidada proportsionaalseks. Nimetatud määr tuleneb M. Mägi 2019. a uurimusest

(dtl 291–334), kus on esitatud 2018. a andmetel põhinev ligikaudne arvutuskäik (lk 21).

Arvutuse tegemisel on aluseks võetud metsade keskmine pesitsustihedus (3 paari/ha), kuid

samas on uurimuse autor nentinud, et raieküpsetes ehk vanades keskmisest suurema

tüveläbimõõduga puistutes on lindude arvukus keskmisest kaks või kolm korda kõrgem,

mistõttu võib hukkunud lindude arv olla tegelikkuses oluliselt suurem (samas, lk 22).

Arvestada tuleb ka sellega, et kuna paljud metsalinnud on lühiealised (eelkõige väikesed

värvulised) ja pesitsevad elu jooksul enamasti vaid üks või kaks korda, siis võib

pesitsusperioodil tehtav metsaraie lokaalset linnustikku pikaajaliselt mõjutada (samas, lk 19).

Aastast aastasse toimuvatel kevadsuvistel raietel on lindude arvukusele kumulatiivne

negatiivne mõju: esiteks ei saa raie tõttu hukkunud või sündimata jäänud linnupojad omakorda

järglasi ning teiseks kulub aastakümneid, kuni linnud saavad lagedaks raiutud ala

taasasustada.10 Metsalindude arvukuse trend on negatiivne11 ning metsaraiet peetakse mitmetes

uurimustes (M. Mägi 2019, R. Nellis ja V. Volke 201912, A. Lõhmus 202113) lindude arvukust

oluliselt mõjutavaks teguriks. Asjaolu, et lindude arvukust mõjutavad ka muud tegurid (sh

kisklus, maanteeliiklus), ei välista raietegevuse piiramist. Kaebaja väidetud metsamaa

arvestuslik suurenemine ei tähenda seda, et ka suurele osale lindudest pesitsuseks sobivate

metsade (eelkõige vanemate metsade) ala suureneks. Puistute ehk reaalselt kasvavate puudega

10 M. Mägi. Kevadine raie viib metsalinnu hukule. Sirp 13-14/2021 (dtl 527–532). Kättesaadav:

https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kevadine-raie-viib-metsalinnu-hukule/.

11 R. Nellis. Haudelinnustiku punktloendused 2020. aastal. Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=21452090&monitoringWorkUid=19259382.

12 R. Nellis, V. Volke. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo 1/2019, lk 63–80.

Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf.

13 A. Lõhmus. Lage- ja harvendusraiete esmane mõju haudelinnustikule. Hirundo 2/2021, lk 1–19. Kättesaadav:

https://www.eoy.ee/hirundo/files/Lohmus-2021.pdf.

19(21)

3-21-1266

ala ei ole suurenenud.14 Lindude pesitsusperioodi ei saa muuta, küll aga on võimalik raie

tegemiseks valida mõni muu aeg või vähemalt vältida kevadel linnurikastes metsades lageraie

tegemist. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meetme kohaldamise otsustab korrakaitseorgan

kaalutlusõiguse alusel, võimaldades arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega.

Võrdsuspõhiõiguse võimalikku riivet tuleb arvestada ettevõtlusvabaduse riive mõõdukuse

hindamisel (Riigikohtu üldkogu 09.12.2013 otsus asjas nr 3-4-1-2-13, p 114). Kuigi

põhimõtteliselt saab isikuid, kes teevad metsaraiet, võrrelda isikutega, kes teevad põllutöid, ei

järeldu, et need grupid asuksid üksteisele lähestikku. Põllutööde ja metsatööde iseloom

erinevad ja on erinevatel aastaaegadel erineva intensiivsusega. Põllutöid tehakse

intensiivsemalt varakevadel ja suve lõpus ning sügisel. Üldteadaolevalt ei ole Eestis võimalik

põllutöid erinevalt metsatöödest teha aastaringselt. Ka pehme talve korral, mis võib metsatööd

iseäranis niiskema pinnasega metsades keerukaks muuta või nende tegemise isegi välistada, ei

ole metsatööde tegemine sedavõrd aegkriitiline kui põllutööde tegemine. Kaebuse kohaselt (p

2.1) oli 2020/2021. a talv külm, võimaldades teha raiet ka pehmema pinnasega raielankidel.

Kaebaja tegi Pällo-Reino kinnistul 2021. a kevadel raiet seetõttu, et kinnistu ei ole liigniiske ja

pehme ning asub tugeva kattega kruusatee ääres. Kaebaja ei ole väitnud, et Pällo-Reino

kinnistul oleks suve teises pooles või sügisel olnud keerulisem raiet teha kui kevadel.

Metsaomanikul on võimalik raietöid võrdlemisi suurel määral ajastada vastavalt

klimaatilistele ja muudele tingimustele. Liigniiske metsa paremale majandamisele aitavad

kaasa maaparandustööd. Põllupidajal seevastu on võimalus vajalike tööde tegemise aega

valida oluliselt piiratum. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Eesti metsades pesitseb oluliselt

rohkem linde kui põldudel: metsades pesitseb umbes 70% kõigist haudelinnupaaridest (M.

Mägi, 2019, lk 3). Järelikult mõjutavad metsatööd oluliselt suuremat hulka linde kui

põllutööd.

Eelneva põhjal saab meedet pidada mõõdukaks ja kokkuvõttes proportsionaalseks.

IV

27. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 2403,52 euro ulatuses, mis koosneb 200 euro suurusest

transpordikulust (harvesteri ja forvarderi transportimine kinnistult ära ja hiljem tagasi) ning

2203,52 euro suurusest saamata jäänud tulust, mis on tingitud tehnika seismisest nelja päeva

jooksul.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Kahju hüvitamise nõude põhjendustest võib järeldada, et kahju tekitanud õigusvastaseks

haldusaktiks peab kaebaja nii 17.05.2021 kui ka 21.05.2021 ettekirjutust. Seega ei ole

21.05.2021 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldi menetlemine vajalik ega

HKMS § 46 lg 2 järgi ka lubatav ning halduskohus on selle põhjendatult lugenud

hüvitamisnõudega hõlmatuks. Kahju saamata jäänud tulu näol tuleneb kaebaja väitel

17.05.2021 ettekirjutuse tõttu tekkinud tööde seisakust kuni 21.05.2021, mil kaebaja tehnika

kinnistult ära vedas. Kuna 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane, ei ole saamata jäänud tulu

nõudmiseks RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus täidetud. Samuti pole alust

transpordikulu hüvitamiseks: kuivõrd 21.05.2021 ettekirjutusega raie peatamine oli osaliselt

õigustatud, oleks kaebaja pidanud nii või teisiti tehnika Pällo-Reino kinnistule hiljem tagasi

tooma, et lõpetada raie eraldistel, kus see pesitsuse tuvastamise tõttu oli peatatud.

14 Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited (dtl 596–598). Kättesaadav:

https://novaator.err.ee/638586/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-riikliku-metsastatistika-vaited.

20(21)

3-21-1266

28. Kahju hüvitamine ei ole põhjendatud ka RVastS § 16 lg 1 alusel. 17.05.2021 ettekirjutust

ei saa juba sellest tuleneva raiekeelu väga lühiajalise kestuse tõttu pidada kaebaja põhiõigusi

või -vabadusi erakordselt piiravaks.

V

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ning vastustaja pole ringkonnakohtule

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 19.01.2026 otsuses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.

2. Muuta ringkonnakohtute otsuste põhjendusi asjades nr 3-21-1266 ja 3-21-1128

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta menetluskulud kaebajate kanda.

21(21)