3-21-1266/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta OÜ Voore Mets apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generatedArt. 5 mõtet, Art. 5 eesmärk, Art. 12 lg-le, Art. 5 puhul, Art. 12 lg, Art. 5 kohast; 3-21-1266/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta OÜ Voore Mets apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja
Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1266
Haldusasi
OÜ Voore Mets kaebus Keskkonnaameti 17.05.2021 ja
21.05.2021 ettekirjutuste alusel raietegevuse
peatamisega tekitatud kahju 2403,52 eurot
hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Voore Mets, volitatud esindaja
v.adv Indrek Veso
Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindajad Rutt
Grünberg ja Agu Leivits
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Voore Mets apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 06.04.2022 ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata OÜ Voore Mets vastuväide kohtu tegevusele.
2. Jätta rahuldamata OÜ Voore Mets taotlus loomakaitseseaduse §
7 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
3. Jätta OÜ Voore Mets apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
18.01.2022 otsus muutmata.
4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2022 (HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §
215 lg 3).
3-21-1266
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Voore Mets tegi Jõgeva vallas Liivoja külas Pällo-Reino kinnistul raietöid
metsaregistrisse kantud metsateatiste alusel.
2. Keskkonnaamet tuvastas 17.05.2021, et Pällo-Reino kinnistul tehakse raiet ning peatas
samal päeval tehtud ettekirjutusega loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel lindude
pesitsemise kaitseks raitööd kuni 21.05.2021 (kaasa arvatud). Ettekirjutuse kohaselt on
teaduslikult tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, mistõttu on
metsaraiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist
ning hävitada või kahjustada pesi.
3. Keskkonnaamet peatas 21.05.2021 ettekirjutusega Pällo-Reino kinnistul raietegevuse kuni
31.07.2021 (kaasa arvatud). 21.05.2021 paikvaatluse ajal oli kinnistul kuulda linnulaulu ning
laulu või välimuse järgi tuvastati kinnistul linde, kes suure tõenäosusega pesitsevad samas
piirkonnas: mets-lehelind – eraldise 2 raiumata osas, käblik – eraldisel 16, musträstas –
eraldistel 11 ja 12, laulurästas – eraldistel 18 ja 7, metsvint – eraldistel 17 ja 18.
Territoriaalsete isendite laul viitab võimalikule pesitsusele, mis on võimalik vastavalt
linnuliikide pesitsuskindluse kriteeriumidele ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesitsemiseks,
tehes seitsme päeva möödudes kordusvaatluse. Lisaks tuvastati kaks tõenäolist pesitsust:
eraldisel 10 leiti rähni tehtud õõnsusest puukoristaja pesa ning eraldisel 12 nähti ühe kuuse
otsas tegutsemas leevikese paari. Pällo-Reino kinnistul on arvukalt õõnsustega puid, milles
võivad linnud pesitseda, kuid mida paikvaatluse käigus ei tuvastatud. Tallinna
Ringkonnakohtu 29.04.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-2652 leiti, et esialgse õiguskaitse
kohaldamine on metsateatiste kehtivuse peatamise osas põhjendatud kuni 31.07.2021, sest
sellele eelnevalt on raiutaval alal eelduslikult linnupesi. Raietegevuse peatamine kuni 31.
juulini tagab kaitse ka hilistele pesitsejatele, kelleks vaatlusel kuuldud lindudest on mets-
lehelind. Lisaks sellele võivad kinnistul elada suure tõenäosusega veel väike-lehelind, salu-
lehelind ja väike-kärbsenäpp, kes on kõik vanametsa hilised pesitsejad.
4. OÜ Voore Mets esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud 19.08.2021 ja
05.11.2021 avaldustega), milles palus hüvitada Keskkonnaameti 17.05.2021 ja 21.05.2021
ettekirjutuste alusel raietegevuse peatamisega tekitatud kahju 2403,52 eurot.
1)
Keskkonnaamet on ilma pesitsusaegsete piiranguteta 04.12.2020 registreeritud
metsateatistega kinnitanud, et kogu metsateatiste kehtivuse perioodi jooksul võib raiet teha.
Ilma ilmse ja ootamatu ohuta ei tohi peatada juba registreeritud metsateatisi. Lindude
igakevadine pesitsemine ei ole ootamatu.
2)
21.05.2021 ettekirjutuses ei ole välja toodud, et vaatluse käigus oleks tuvastatud
reaalselt aktiivses kasutuses olev linnu munadega või poegadega pesa. Pesitsevate lindude
pesade ja munade tahtlikku hävitamist ei ole ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on
looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p-e 1 ja 2 põhjendamatult laialt tõlgendanud, kuna
metsas puuoksal istuvad leevikesed ja poegadeta puukoristaja pesa ei ole kaitse objektiks.
Veel vähem on kaitse objektiks võimalik pesitsus, mida määratleti lindude väidetava kuulmise
järgi. Tõenäoline ja võimalik pesitsus ei anna piisavalt alust peatada raie tervel kinnistul.
2(21)
3-21-1266
Linnuatlase1 metoodika kohaselt peab tõenäolise pesitsuse tuvastamiseks kindlaks tegema, et
konkreetsel territooriumil registreeriti laulu vm territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt
ühenädalase vahega. Seega ei ole kinnistul korrektselt tuvastatud ühegi linnu tõenäolist
pesitsust. Sel kevadel plaaniti kinnistul teha vaid lageraiet ja harvendusraiet ei olnudki plaanis
teha. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust eraldisel 10 tuvastatud puukoristaja pesa, kuna see jääb
harvendusraie eraldisele. Ettekirjutuste tegemise ajaks oli puukoristaja ja leevikese
pesitsusaeg lõppenud. Keskkonnaameti ekspert B. Kalgan ei ole erapooletu ja objektiivne
asjatundja ning tema haridus ja eriteadmised on küsitavad.
3)
Keskkonnaamet on vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsust kohtuasjades
nr C-473/19 ja nr C-474/19, kuna see puudutab vaid raie lubamist Rootsis kaitsealuste liikide
elupaigas. Nimetatud otsus on pinnapealne ega ava linnudirektiivi2 art 5 mõtet. Kohtuotsuses
selgitatakse tahtluse sisustamist loodusdirektiivi3, mitte linnudirektiivi kontekstis. Kohtujurist
J. Kokoti arvamuse põhjal ei ole igasugune häiring tavalindude puhul keelatud ka pesitsuse
ajal; linnudirektiivi art 5 eesmärk ei ole absoluutne kaitse, vaid vältida tuleb tavalindude
ebaproportsionaalset häirimist ja hävitamist, mis võib kaasa tuua populatsiooni olulise
languse. Kohtujurist J. Kokott ei pea mõttekaks kanda elupaikade direktiivi art 12 lg-le 1
antud tõlgendust piiranguteta üle tahtluse mõistele linnudirektiivi art-s 5. Kaudne tahtlus on
linnudirektiivi art 5 puhul välistatud. Linnudirektiivi eesmärk ei ole inimtegevust
ebaproportsionaalselt piirata, selleks et kõiki linde kaitsta. Linnudirektiivi art 5 p a keelab
lindude tahtliku tapmise. Samas on jaht lubatud metskurvitsale, kelle populatsioon on Eestis
tugevas languses ja 55 korda väiksem kui metsvindil, kellele jahti ei tohi pidada ja kelle
pesitsust Keskkonnaamet soovib kaitsta.
4)
Kuna liikide nn normaaltaset ei ole määratud, siis ei saa väita, et kaebaja tegevus oleks
ebaproportsionaalselt kahjustanud mõnda kinnistul pesitseda võinud liiki. Eesti metsamaa
pindala on pidevalt suurenenud ning seetõttu häiritakse kevadsuviste raietega lindude
pesitsemist proportsionaalselt vähem. Puudub adekvaatne info selle kohta, kuidas
kevadsuvine raie tegelikult linnustikku mõjutab. Kaebaja ei nõustu andmetega, et keskmiselt
ebaõnnestus 2018. a kevadsuviste raiete tõttu metsas 16 800 pesitsust. Samas kui lähtuda
sellest statistikast, ebaõnnestub kevadsuviste raiete tõttu vaid 0,24% pesitsustest.
5)
Kaebaja eesmärgiks raiete tegemisel ei ole tahtlikult häirida pesitsevaid linde ja
hävitada nende pesi. Enne raie alustamist tegi kaebaja kinnistul ülevaatuse mh selleks, et
tuvastada, kas esineb linnupesi. Asustatud linnupesi ei tuvastatud. Sellega täitis kaebaja
hoolsuskohustuse. Keskkonnaameti peainspektori 17.06.2021 kirjast nr 7-28/21/12827-3 saab
järeldada, et tegelikkuses ei häirinud kaebaja linde tahtlikult. Kuna praegusel juhul on
tegemist haldusmenetluse, mitte väärteomenetlusega, ei ole LKS § 55 lg-s 61 nimetatud
tahtluse sisustamisel alust kohaldada karistusseadustiku (KarS) §-i 16. Keskkonnavastutuse ja
maksumenetluse puhul kohaldatakse tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-t
5. Puukoristaja pesa ja oksal olevad leevikesed ei tõenda kuidagi, et kaebaja oleks teadlikult
soovinud reaalselt pesitsevate lindude pesi lõhkuda ja nende pesitsusrahu häirida.
6)
Isegi kui kinnistul oleks tuvastatud pesitsevate lindude pesa, ei oleks tohtinud peatada
kogu raiet kõikidel metsateatistega eraldistel. Isegi lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib
raiet teha. LKS § 55 lg 61 kaitse all on reaalselt pesitsevad linnud, mitte kogu nende elamiseks
ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Kui kinnistul oleks tõesti olnud ettekirjutuses
loetletud lindude võimalikud pesad, siis oleks pidanud ametnikud need tuvastama.
1 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad). Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu, 2018.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, mida on
muudetud nõukogu 13.05.2013 direktiiviga 2013/17/EL.
3 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta, mida on muudetud nõukogu 13.05.2013 direktiiviga 2013/17/EL.
3(21)
3-21-1266
7)
LKS § 55 lg 61 on kehtinud praegusel kujul juba 13 aastat ning varem pole
Keskkonnaamet seda sellisel ebaseaduslikul ja ebaproportsionaalsel viisil rakendanud.
Aastatel 2010 ega 2015 LKS § 55 lg 61 alusel ettekirjutusi ei tehtud, samas kui 04.06.2021
seisuga oli neid tehtud juba 39. Keskkonnaminister selgitas 02.06.2021 kirjas, et LKS
rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku
soodsa seisundi saavutamisele.
8)
Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 lahend haldusasjas nr 3-20-2652 ei ole lõplikult
jõustunud kohtuotsus, mida saaks käsitada lindude mistahes häirimist keelava pretsedendina.
Haldusasjas nr 3-20-2652 ei olnud peamiseks vaidlusteemaks pesitsusrahu tagamine ning jääb
arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes tegi ringkonnakohus oma järelduse. Isegi
linnupesade olemasolul ei ole metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 kohaselt proportsionaalne piirata
raiet pikemalt kui 15. juunini, kuivõrd enamiku lindude esimese kurna pesitsus lõppeb 15.
juuniks.
9)
LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise
põhimõttega, kuna annab Keskkonnaametile õiguse peatada metsatööd kohe, kui tuvastatakse
lindude pesitsus. Samas põldudel ja rohumaadel linde kahjustavate tööde tegemist ei peatata.
Metsas tehakse selle elutsükli jooksul (ca 80 aastat) raiet reeglina 4 korda. Kevadeti tehakse
Valga Puu OÜ kontsernis, kuhu kaebaja kulub, vaid 10–15% kogu aastasest raiest. Põllutöid
tehakse igal aastal, mille käigus pidevalt põlde haritakse, väetatakse ning rohumaid niidetakse
3–4 korda kevadsuve jooksul. LoKS § 7 lg 1 p 1 võiks kehtida ka metsatööde puhul. LoKS
seletuskirjas ei ole seadusandja välja toonud kaalutlusi, miks peaks põllumehi paremini
kohtlema kui metsamehi. Metsamaterjali ei saa kõigi seda vajavate tööstuste jaoks ette
varuda, kuna see läheb palgi kujul seistes mädanema. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga
metsale juurdepääsu talvisel ajal. Üha enam raieid tuleb lükata suvisele perioodile, mil ei jõua
kõiki vajalikke raieid teha.
10)
Õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 kirjas, et halduspraktikat, kus metsateatiste
kehtivus peatatakse või tehakse LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui
Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa
pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Selline praktika ei vasta võrdse
kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust.
11)
17.05.2021 ettekirjutuse tõttu pidi kaebaja olukorra selginemiseni jätma harvesteri ja
forvarderi kinnistule seisma kuni 21.05.2021, mil ta transportis need Jõgeval Tellissaare 1
asuvasse töökotta (16 km kaugusele kinnistust), et toimetada tehnika sealt Tiidumetsa ja
Meesla kinnistutele. Transporditeenuse miinimumhind lühemate otsade puhul on 50 eurot +
käibemaks, seega oli kaebaja kulu tehnika äraviimisel ning kinnistule tagasi viimisel kokku
200 eurot. Lisaks on kaebaja kahjuks harvesteri ja forvarderi neljaks päevaks seisma jäämisest
tekkinud saamata jäänud tulu. Kaebaja 2021. a mai ärikasum oli 34 154,04 eurot, mis on
peamiselt 2 harvesteri ja 2 forvarderi töö tulemus 2021. a mais. Seega oli ühe tehnikaühiku
päevaseks kasumiks 275,44 eurot ning perioodil 17.05.–21.05.2021 tekkinud kahju tehnika
seismisest 2203,52 eurot. Kaebaja on teinud kõik, et tehnika oleks 2021. a mais maksimaalselt
koormatud selleks, et soodsatel ilmastikuoludel kasumit teenida.
5. Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1)
Pällo-Reino kinnistul lubatud raie piirkonnas pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus
Keskkonnaamet linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi
loetakse pesitsejateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele
“tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tingimused. Vaidlustatud
ettekirjutuse kohaselt on puukoristaja tõenäoline pesitsus tuvastatud kriteeriumi K alusel
(vanalind külastab arvatavat pesapaika) ja leevikese tõenäoline pesitsus kriteeriumi P alusel
4(21)
3-21-1266
(kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Kummagi nimetatud
kriteeriumi täidetuks lugemine ei eelda teist vaatlust. Linnuatlasest nähtuvalt on puukoristaja
pesitsusaeg aprilli keskpaigast juuni keskpaigani ning leevikese hilisemaid munadega pesi on
võimalik leida augusti keskel. Lisaks tuvastati paikvaatlusel laulu alusel arvukalt võimalikke
pesitsejaid, kes tuleb tõenäoliste pesitsejatena ümber kvalifitseerida, kuna pesitsuse kõrghetkel
on territoriaalse laulu alusel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib.
Ka on kinnistul arvukalt õõnsustega puid, mis on lindudele soodsaks pesitsuspaigaks.
Teadusuuringutele tuginedes võib eeldada, et kinnistu eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 11, 12,
13, 14, 16, 17 ja 18 pesitseb kokku 84–105 paari metsalinde. Ametnikud ei pidanud kinnistul
asuvaid linnupesasid tuvastama. Pesade leidmine on pigem erandlik, kuna linnud on
kohastunud oma pesi kiskjate eest peitma. Lisaks on põhjalik pesade otsimine häiringuks, mis
võib põhjustada pesade hülgamise.
2)
Praegu kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute
lisamine metsateatistesse põhjendatud ega võimalik. LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud
kehtivad aasta ringi. Kui neid piiritleda metsateatises mingi kindla ajaga, annaks metsateatis
justkui õiguse metsateatistel märkimata perioodil LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid keelde mitte
järgida. Lisaks ei kuulu andmed selle kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad,
nende andmete hulka, mida Keskkonnaamet saab metsateatise registreerimisel kontrollida.
Samuti varieeruvad need andmed aastate ja piirkondade lõikes. Seega ei ole Keskkonnaametil
võimalik tõsikindlalt prognoosida, mis ajal linnud kevadel konkreetsesse metsa jõuavad. Ka ei
ole võimalik, et iga metsateatise registreerimisel kevadsuvel käiks Keskkonnaamet kohapeal
lindude tegelikku pesitsemist hindamas. Seega ei saa Keskkonnaamet metsateatise
registreerimisel hinnata, kas ja millisel ajal on raie tegemine konkreetsel eraldisel vastuolus
LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatööde tegijal.
Keskkonnaamet ei pidanud metsateatisi registreerides eeldama, et kaebaja soovib raiet teha
just lindude pesitsemise ajal ja pesitsusrahu ohtu seades ning seetõttu raie registreerimise
menetlust teisiti korraldama.
3)
Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi LKS § 55 lg 61 rikkumise või
rikkumise ohu kohta. Samuti tehakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus
või kontroll toob raie peatamise kaasa vaid juhtudel, mil tuvastatakse LKS § 55 lg 61
rikkumine või rikkumise oht. 2021. a kevadsuvel esitati Keskkonnaametile 159 pesitsusaegse
metsaraiega seotud kaebust; raied peatati asjaolude kontrollimiseks 49 korral, millest üheksal
juhul lubati pärast paikvaatlust raiega jätkata. Keskkonnaametil on riikliku järelevalve
asutusena õigus ja kohustus LKS § 55 lg 61 p-des 1 või 2 sätestatud eelduste esinemisel võtta
korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud meetmed rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti tuleneb
õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks LoKS § 7 lg 1 p-st 3. Eelnev ei
sõltu sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või mitte. Raie
peatamine vaid kuni esimese kurna pesitsuse lõppemiseni ei ole põhjendatud. Mitu korda
aastas pesitsemine on vajalik strateegia, et tagada liikide pikaajaline säilimine. Isegi kui
värvulised ei kasuta teise kurna jaoks sama pesa, rajavad nad uue pesa samale
pesitsusterritooriumile vana pesa lähedale.
4)
See, et metsas pesitsevad kevadel linnud, on üldtuntud asjaolu. Soovitus pesitsusajal raiet
mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning
nähtav metsateatise registreerimisel. Seega pidi kaebaja arvestama, et kevadisel ajal raiet tehes
võib Keskkonnaamet LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaste eelduste olemasolul raie peatada.
LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil looduskaitse valdkonna korrakaitseorganina
õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada nende
sigimisperioodiks metsatööd. Kaebaja soov teha Pällo-Reino kinnistul raiet just 2021. a
kevadel ei anna alust kaebust rahuldada. Kaebajal jääb pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu
5(21)
3-21-1266
veel vähemalt neli kuud raie tegemiseks endale sobival ajal. Raie keelamise periood määrati
lähtuvalt paikvaatlusel tuvastatud linnuliikide pesitsemisperioodide kestusest linnuatlases ning
arvestati, et raiekeelu periood tagaks enamikule kinnistul tuvastatud lindudest võimaluse
pesitsus edukalt lõpetada.
5)
Keskkonnaametile on antud pädevus hinnata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud asjaolude
esinemist, sh tuvastada lindude pesitsemine. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo
spetsialistil on vajalik haridus ja kogemus määrata linnuliike ja nende pesitsust. Ettekirjutuses
mainitud eksperthinnangu näol on tegemist asjaomaste teadmistega spetsialisti antud
hinnanguga lindude pesitsuse kohta.
6)
Kaebajat on lindude tõenäolisest või tuvastatud pesitsemisest teavitatud nii 17.05.2021
suuliselt kui ka 17.05.2021 ettekirjutusega kirjalikult, alates millest pidi kaebaja raiega
lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist
võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale seda lindude tahtlikuks
häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse raietööde
käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Keskkonnaamet on
LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust tõlgendanud vastavalt KarS §-le 16, tuginedes Euroopa Kohtu
04.03.2021 eelotsusele kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja
linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning
pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud. Loodusdirektiivi „rangem
kaitse“ tuleneb asjaolust, et tahtliku häirimise keeld on absoluutne ja mitte tingimuslik nagu
linnudirektiivis. Seega ei ole tahtlus keeldusid eristavaks tingimuseks ning ühtse praktika
seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse
mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Ka kohtujurist J. Kokott
välistab linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes otsese tahtlusega.
7)
Keskkonnaamet ei olegi väitnud, et kaebaja häiris linde tahtlikult, vaid seda, et pärast
lindude pesitsemise tuvastamist ja sellest kaebaja informeerimist esines oht, et linde häiritakse
pesitsusajal ning hävitatakse pesasid ja mune. Selle ohu tõrjumiseks tehti ka 21.05.2021
ettekirjutus. Ettekirjutusega ei ole kaebaja tegevusele antud õiguslikku hinnangut. Kuigi
ettekirjutuse aluseks olnud LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole
vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu
29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 muutunud õigusruum nende tõlgendamisel.
Halduspraktika muutumine ja arenemine on õigusriigis tavapärane. See, et Keskkonnaamet on
kuni 2021. a kevadeni juhtinud LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudest kinnipidamise
vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, inforiba metsaregistris jne), ei saanud
tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistagi lindude häirimist nende
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
8)
Ekslik on kaebaja väide, et LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2 saab rakendada vaid ca 5 m
raadiuses ümber tuvastatud pesa. Pesa asukohta ei ole enamasti võimalik tuvastada. Lisaks
toimuvad pesitsemine ja sellega kaasnevad tegevused oluliselt laiemal alal. Ettekirjutusega ei
ole kehtestatud kaitsealustele lindudele rangemat kaitsekorda võrreldes kaitsealuste liikidega.
Üldjuhul on ka lendorava püsielupaik piiritletud metsaeraldiste piiridega.
9)
Asjasse puutumatud on kaebaja väited, et Keskkonnaameti tõlgenduse korral tuleks kuni
31.07 igal aastal keelata ka põllumajanduses igasuguse tehnika kasutamine. Lubatud
meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid. Metsa majandamine ja põllutööd erinevad nii
häiringu intensiivsuse kui ka tegemise aja ja võimaluste poolest. Eesti kokku veidi üle 200
haudelinnu liigist u kümmekond pesitseb põllul või rohumaal, samas Eesti metsades pesitseb
80–90 linnuliiki. Pesade tihedus on metsades oluliselt suurem kui põldudel või rohumaadel.
6(21)
3-21-1266
Kui rohu- ja põllumaal on võimalik linnul peale esimese pesitsuse ebaõnnestumist üldjuhul
teha teine kurn, siis peale metsa raiet see üldjuhul võimalik ei ole. Põllutööd on enamasti
aegkriitilised, kuid metsatöid on üldjuhul võimalik planeerida pikemale ajale. Põllumeestele
ettekirjutuste tegemata jätmine ei mõjuta vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust ja ebaõige
halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes.
Keskkonnaamet ei ole väitnud, et põllumajandus ei kujuta endast olulist häiringut.
10) Keskkonnaministri 02.06.2021 kirjas esitatud tõlgendus lähtub linnudirektiivi art 5 p d
sõnastusest, mille kohaselt on keelatud üksnes linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline
häirimine. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja
mis seega ei kujuta endast olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange
nimetatud erandite alla, tuleb lugeda LKS kohaselt oluliseks häirimiseks.
11) Linnudirektiivi artiklitest 1, 2 ja 5 tulenevalt ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud
keeldude rakendamise eelduseks, et liigi arvukus oleks langustrendis. Keskkonnaagentuuri
uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundust“ kohaselt on langustrendis nii
puukoristaja arvukus kui ka Eesti metsalindude arvukus üldiselt. Viimast kinnitab ka EOÜ
uuring „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“.
12) Keskkonnaamet ei pea oma ala spetsialistides ja nende väljatöötatud metoodikates
kahtlema ja võib otsuseid tehes neile tugineda. M. Mägi 2019. a uuringu „Kevadsuviste raiete
võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ kohaselt hukkus kevadiste
raiete tõttu 2017. ja 2018. aasta kevadsuvel erametsades eelduslikult umbes 0,2%
linnupoegadest. Tegu on kumuleeruva protsendiga, sest lagedaks raiutud elupaika ei ole
metsalindudel võimalik taasasustada mitmekümne aasta jooksul ning raie tõttu hukkunud
linnupojad ei saa omakorda järglasi. Viimase 40 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud
mh n-ö tavapäraste linnuliikide arv. Eesti metsaga kaetus on viimasel ajal pigem vähenenud.
Asjaolust, et linnudirektiivi kohaselt on lubatud selle lisas II nimetatud lindude jaht, ei saa
järeldada, et need linnud on laialt levinud ja nende arvukuse pärast ei pea muretsema.
13) Kui kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud, tuleb
Keskkonnaameti vastutust piirata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel.
Kaebaja pidi olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja
2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et Keskkonnaamet võib nende
rakendamise tagamiseks raie peatada. Kaebaja metsameister kontrollis enne raie alustamist
linnupesade esinemist raiealal. Seega planeerides raied lindude pesitsusajale, võttis kaebaja
teadlikult äririski, et raied võidakse peatada ning seeläbi võib talle kahju tekkida.
14) Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri ja forvarderi Pällo-Reino kinnistult Jõgeval asuvasse
töökotta ja tagasi kinnistule transportimise kulu 200 eurot. Kuna kaebaja transportis masinad
töökotta ise, siis ei ole kahjuna põhjendatud arvestada transporditeenuse maksumust. Ka ei ole
kaebaja esitanud tõendeid masinate kinnistule tagasi transportimise kohta. Kaebaja arvutus
lähtub eeldusest, et masinad transporditakse kinnistule Jõgeva töökojast, aga seda asjaolu
tõendatud ei ole. Kahjuhüvitise määramisel ei saa lähtuda oletuslikust transpordikulust ning
kaebajal tuleb esitada tõendid harvesteri ja forvarderi kinnistult Jõgeva töökotta ja tagasi
transportimisel tekkinud tegelike kulude kohta. Puudub õiguslik alus mõista välja saamata
jäänud tulu 2203,52 eurot.
6. Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud
poolte endi kanda.
1)
Kaebaja enda kinnitusel ta ei plaaninudki 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutuste
kehtivuse ajal Pällo-Reino kinnistu eraldistel nr 7, 9, 10, 13, 16 ja 17 harvendusraiet teha.
7(21)
3-21-1266
Seega ei saanud ettekirjutustega nendel eraldistel raie peatamine kaebaja õigusi rikkuda ega
talle kahju tekitada. Selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebus puudutab järelikult vaid
eraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18 ettekirjutuste andmise ajaks veel tegemata raiete peatamist.
2)
Kaebajale Pällo-Reinu kinnistul raieteks väljastatud metsateatised ei välistanud hiljem
nendega lubatud raiete peatamist LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2
keelavad looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise
või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise
ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust seada metsateatiste registreerimisel selliseid
piiranguid. Vastustaja on piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad
andmed selle kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa
Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie
tegemine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Seega ei ole
vastustajale ette heidetav see, et ta ei märkinud metsateatistele LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid
piiranguid. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid metsateatistel ei ole, et kaebajal
oleks õigus eirata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid. Tegemist on aasta ringi igaühe jaoks
kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis)
seletuskirjas on märgitud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi
õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi
arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse
eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest,
vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige
vastutus LKS § 55 lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise eest, olenemata sellest, kas
Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte. Varasemate
ettekirjutuste puudumine ei muuda Keskkonnaameti 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutusi
õigusvastaseks. Keskkonnaametil ei ole kohustust jätkata varasemat leebemat praktikat.
3)
17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutusi ei saa pidada õigusvastaseks põhjusel, et need
tehti kaebuse alusel algatatud järelevalve tulemusena. Arvestades sellise kontrolli
ressursimahukust, ei saa Keskkonnaametilt eeldada kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvate
raiete kontrollimist. Järelevalve tegemine esitatud kaebuste alusel ning pistelise kontrollina on
laialt levinud praktika ka teistes valdkondades ega ole käsitatav isikute ebavõrdse
kohtemisena. Kaebuste alusel toimuv järelevalve ei vii tingimata raie peatamiseni.
4)
Keskkonnaamet tugines 17.05.2021 ettekirjutuse tegemisel KorS § 28 lg-le 1, mille
kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku
korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise
kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava
objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset
korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht, et rikutakse LKS § 55 lg 61 p-
des 1 ja 2 sätestatud keeldusid. Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on
tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seejuures hõlmavad LKS
§ 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende
kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud,
et kinnistul toimub raie, Keskkonnaametile oli esitatud selle kohta kaebus ning lähtuti
teadmisest, et igas metsas pesitsevad linnud, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega
jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist ning hävitada või
kahjustada pesi. Alates 17.05.2021 ettekirjutusest teada saamisest pidi kaebaja olema teadlik
ka kinnistul tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja seega oleks edasine raietegevus olnud tahtlik
tegevus LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes.
8(21)
3-21-1266
5)
Kaebaja seisukoht, et Keskkonnaamet oleks ettekirjutuse tegemisel pidanud LKS § 55
lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse tuvastama VÕS § 104 lg 5 alusel, on ebaõige. LKS § 55
lg 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS §-s 743 ette nähtud
väärteovastutus. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 puhul tuleb tahtluse sisustamisel lähtuda KarS §-st
16. Ohu hindamisel järelevalvemenetluses ei saa tahtlust süüteomenetlusest erinevalt
sisustada. See muudaks järelevalvemenetluses ohu tõrjumise ebatõhusaks. Pole alust sisustada
linnudirektiivi art-s 5 nimetatud tahtlust oluliselt erinevalt Euroopa Kohtu 04.03.2021
eelotsuses kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-des a–c
nimetatud tahtlusele antud tõlgendusest, mis hõlmab ka kaudset tahtlust. Seejuures ei olnud
seadusandja linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid
direktiivi art 14 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid
kaitsemeetmeid, mis võib hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit tahtluse
tuvastamisel.
6)
LoKS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks
on korrakaitseorganil õigus peatada metsatööd loomade sigimisperioodiks. Keskkonnaamet
tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et tegemist on lindude pesitsusajaga.
Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise häirimist
ning pesade hävitamist või kahjustamist. See eesmärk hõlmab selgelt ka linnupoegade
hukkumise vältimist. Seega oli Keskkonnaametil õigus LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel raied Pällo-
Reinu kinnistul peatada.
7)
Põllutööde ja metsatööde tegijad ei ole grupid, keda peab LoKS § 7 alusel võrdväärselt
kohtlema. Erinevalt põllutöödest ei ole metsatöid vaja tingimata teha kevadel lindude
pesitsuse ajal. Seetõttu ei ole LoKS § 7 lg 1 p 3 metsatööde ja põllutööde eristamise tõttu
põhiseadusega vastuolus.
8)
Arvestades 17.05.2021 ettekirjutuse tegemise ajal teada olnud infot LKS § 55 lg 61 p-de
1 ja 2 rikkumise ohu kohta ning vajadust koguda andmeid, et otsustada võimalike püsivamate
meetmete rakendamise üle, ei saa perioodiks 17.–21.05.2021 raietööde peatamist pidada
ebaproportsionaalseks. 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane.
9)
Keskkonnaamet on pesitsuste tuvastamisel põhjendatult lähtunud rahvusvaheliselt
tunnustatud metoodikast. Paikvaatlusel on puukoristaja tõenäoline pesitsus tuvastatud
kriteeriumi K alusel (vanalind külastab arvatavat pesapaika) ja leevikese tõenäoline pesitsus
kriteeriumi P alusel (paari kohati liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Asjas
esitatud materjalidest ei nähtu, et Keskkonnaameti spetsialist oleks tõenäolised pesitsused
valesti tuvastanud. Keskkonnaamet ei pidanud ettekirjutuse tegemiseks tuvastama poegade
ega munadega linnupesi. Kaebaja etteheited Keskkonnaameti spetsialisti pädevusele on
alusetud. Samas ei ole põhjendatud kvalifitseerida 21.05.2021 paikvaatlusel tuvastatud mets-
lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja metsvindi võimalikud pesitsused ümber
tõenäoliseks pesitsuseks. Haldusakti põhjendusi ei ole võimalik tagantjärgi kohtumenetluses
täiendada, kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud. Kuivõrd
Keskkonnaamet pidas 21.05.2021 ettekirjutuse andmisel ise pesitsuse kategooria
ümberkvalifitseerimiseks vajalikuks kordusvaatlust, kuid seda ei korraldanud, on ilmne, et
ettekirjutust ei antud teadmises, et ka mets-lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja
metsvindi puhul on tuvastatud võimaliku pesitsuse asemel tõenäoline pesitsus. Seega sai
Keskkonnaamet 21.05.2021 paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied Pällo-Reinu kinnistul
vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. Seega ei ole asjakohased
Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutuse kaalutlused raiete peatamise perioodi osas seoses
nende lindude pesitsuse kaitsmisega, kelle puhul tuvastati vaid võimalik pesitsus või ei
tuvastatud isegi eraldistel viibimist (väike-lehelind, salu-lehelind, väike-kärbsenäpp). Kohtule
ei nähtu ettekirjutusest, et raiete peatamine kuni 31.07.2021 oleks otseselt tuletatud leevikese
9(21)
3-21-1266
või puukoristaja pesitsuse kestusest. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et eraldistel 10 ja 12
tuvastatud tõenäoliste pesitsuste tõttu ei olnud põhjendatud peatada raietööd kogu Pällo-Reino
kinnistul. Kehtestatud piirangutega oli 21.05.2021 ettekirjutus ebaproportsionaalne ja seega
ka õigusvastane.
10)
Kaebaja hüvitamisnõudega on hõlmatud nii 17.05.2021 kui ka 21.05.2021
ettekirjutustega tekitatud kahju, kuid kaebaja väidetud kahju saamata jäänud tulu näol sai talle
tekkida 17.05.2021, mitte 21.05.2021 ettekirjutuse tõttu. Kuigi vastustaja 21.05.2021
ettekirjutus on piirangute ulatuse ebaproportsionaalsuse tõttu õigusvastane, ei tingi see
kaebajale varalise kahju hüvitise välja mõistmist, sest kaebajale tekkinud varalise kahju ja
ettekirjutuse õigusvastasuse vahel puudub põhjuslik seos. Kuivõrd 17.05.2021 ettekirjutus on
õiguspärane, puudub alus kahjuhüvitist välja mõista. Samuti ei ole tegemist niivõrd
erakordseid piiranguid sisaldava haldusaktiga, et oleks põhjendatud kahju hüvitamine RVastS
§ 16 lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda
on üldjuhul kõrge (Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 41).
11)
Kuivõrd piirangud on küll ebaproportsionaalsed, aga mitte tervikuna iseenesest
lubamatud, oleks ka Keskkonnaameti õiguspärase ettekirjutuse korral kaebajal osa raiete
lõpule viimine mingil perioodil takistatud olnud. Seega oleks kaebajal ka proportsionaalsete
piirangute korral olnud vajalik tehnika kinnistult minema ja hiljem tagasi transportida. Niisiis
puudub alus transpordikulude katteks hüvitise väljamõistmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7. OÜ Voore Mets palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas
uus otsus, millega kaebus rahuldada.
1)
17.05.2021 ettekirjutus on õigusvastane. Kohus on ebaõigesti leidnud, et raie tegemine
metsas on tahtlik lindude häirimine ja hukkamine. Pole ühtegi tõsikindlat uuringut, milles
oleks välja selgitatud pesitsusaegsete raiete mõju linnustikule. Kohus kohaldas vääralt KorS §
5 lg-t 2, kui leidis, et metsa raiumine kaebaja kinnistul on piisav asjaolu, et eeldada lindude
pesitsusaegse tahtliku häirimise ohtu. Raie tegemine pesitsusajal ei võrdu reaalse objektiivse
ohuga. Ka vastustaja väide, et teaduslikult tõendatult elab 1 ha-l vähemalt 1 paar linde, ei ole
raie peatamiseks piisav. 17.05.2021 ettekirjutuse tegemise ajal ei eksisteerinud reaalset ohtu,
et kaebaja kavatseb konkreetset lindu hävitama hakata. Abstraktse ohu ennetamiseks KorS §
28 lg-ga 1 ettekirjutuse tegemiseks alust ei anta (Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p
14).
2)
Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 104 lg 5 asemel KarS §-i 16 ning jättis tahtluse
tuvastamisel arvestamata Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-17-13 ja Euroopa Kohtu
kohtujuristi J. Kokoti ettepaneku. Vastustaja ei tuvastanud LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelu
rikkumist ega algatanud väärteomenetlust, mistõttu pole alust kohaldada KarS §-i 16.
Kohtuotsusest ei selgu, millele tuginedes on kohus leidnud, et LKS § 55 lg 61 kohaldamisel
tuleb lähtuda subjektiivse koosseisu täitmisel madalamast lävendist ehk kaudsest tahtlusest
KarS § 16 järgi. Euroopa Kohus ei öelnud kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 tehtud
lahendis, et linnudirektiivi puhul tuleb tahtlust sisustada sarnaselt loodusdirektiiviga.
Tavalindude kaitset ei pea tagama samaväärselt ohustatud liikidega. Metsaraiet kevadsuvisel
perioodil ei saa iseenesest käsitada lindude pesitsuse tahtliku häirimisena.
3)
17.05.2021 ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Kohus hindas ettekirjutuse
proportsionaalsust pesitsusaja kestuse aspektist, kuid jättis hindamata kaebaja seisukohad, et
väidetava 0,2% metsalindude kaitseks ei ole proportsionaalne raieid peatada. Raiest tingitud
häiringu mõju on sisuliselt olematu. Abinõu ei saa pidada sobivaks olukorras, kus peatatakse
10(21)
3-21-1266
vaid 1/3 raietest. 2021. a kevadel 49 raie peatamisel, millest 40 olid pikemaajalised, ei olnud
sisuliselt mitte mingisugust mõju lindude pesitsuse edukusele. Kaebaja kinnistul peatati raie
2,5 kuuks 2 linnupaari (leevikesed ja puukoristajad) teoreetilise pesitsuse kaitseks, mida ei saa
pidada mõõdukaks abinõuks. Pole tõendatud, et pesitsusaegne raie omaks olulist negatiivset
mõju lindude arvukusele.
4)
Metsatööde tegijaid, kelle peale esitatud kaebuse tulemusel raied (osaliselt) peatati, on
koheldud ebavõrdselt võrreldes nendega, kelle peale kaebust ei esitatud ja kes said tööd
takistusteta lõpetada. Õiguskantsler pidas oma 05.07.2021 arvamuses metsateatiste kehtivuse
peatamist üksnes kaebuste alusel hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks ning leidis, et
selline praktika ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ja piirab ettevõtlusvabadust,
kuivõrd osale ettevõtjatele luuakse konkurentsieelis. Haldusasjas nr 3-21-1734 toimunud
kohtuistungil selgitas Keskkonnaameti esindaja, et metsaraiete kohta esitati 159 kaebust,
millest 102 puhul tehti objekti kontroll; esialgseid peatamisi tehti 49 ning pärast paikvaatlusi
peatati raie pikemalt 40 juhul. Sellest järeldub, et Keskkonnaamet ei peatanud 2021. a
kevadsuvel raieid ühetaoliselt ja võrdselt. Pole usutav, et 2/3 juhtudest, mil raieid ei peatatud,
oli tegemist linnuvaeste metsadega. Raie peatamine on Keskkonnaameti õigus, mitte
kohustus, ning kaebuse esitamine ei pea tingimata päädima raie peatamisega.
5)
Arvestades, et varem ei ole Keskkonnaamet kevadel raieid peatanud, on Pällo-Reino
kinnistul raie peatamine vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Enne praktika muutmist
oleks vastustaja pidanud metsandusinimesi sellest teavitama.
6)
LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseadusega. Kohus jättis sisuliselt hindamata kõik
kaebaja väited ja tõendid, mis puudutavad põllu- ja metsatööde tegijate ebavõrdset kohtlemist.
Ettekirjutustes viidatud LKS § 55 lg 61 ei tee vahet, kus linde pesitsusajal häiritakse. Raiete
tegemisel ei ole sedavõrd suurt paindlikkust, nagu leidis kohus. Kaebaja kuulub suurde
metsanduskontserni, millel on sõlmitud metsamaterjali tarnelepingud. Kaebaja peab pikalt ette
planeerima, millistel kinnistutel milliseid töid teha. Lisaks tuleb arvestada, et soojadel talvedel
ei ole raietöid võimalik teha, mistõttu on sellistel aastatel ainus võimalus raiet teha kevadest
sügiseni. See, et kohtu arvates on metsatööde tegemisel võimalik paindlikumalt planeerida
tööde aega, ei ole kohane õigustus kohelda metsa- ja põllutööde tegijaid erinevalt. Põldudel ja
metsades elavaid linde tuleks kaitsta ühtemoodi.
7)
Kohus on vääralt kohaldanud LKS § 55 lg-t 61, mille kaitse-eesmärk on tagada
pesitsusaegne rahu, ning LoKS § 7 lg 1 p-i 3, mille kaitse-eesmärk on vältida looduses elavate
lindude hukkumist. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja tegevuse tulemusel oleks linnud
hukkunud. Kohtu järeldus, et põllutööde käigus võib linde hukata, kuna põllutööd langevad
kokku pesitsusajaga, on vastuolus LoKS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Põllumajanduse
negatiivne mõju põldudel elutsevatele lindudele on oluliselt suurem kui raietel, mida metsa
eluea jooksul tehakse reeglina vaid 4 korda.
8)
Kohtuotsusest ei selgu, milline osa 21.05.2021 ettekirjutusest on ebaproportsionaalne ja
mis põhjusel. LKS § 55 lg 61 kohaldamise eelduseks on konkreetse pesitsuse tahtlik häirimine
ning asjaomase linnu populatsioon peab olema olulises langustrendis. Keskkonnaminister
märkis oma 02.06.2021 kirjas vastustajale, et „LKS-i regulatsiooni rakendamisel
keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi
saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks
ebaproportsionaalne.“ Teaduslikult ei ole tõendatud, et kevadsuvine raie oleks põhiline tegur,
mille tõttu on mõne linnuliigi populatsioon langustrendis. Kinnistul leevikese ja puukoristaja
pesitsuse tuvastamine ei ole raie peatamise aluseks, kuivõrd nende lindude populatsioon ei ole
ohus. 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustel ei ole põhjust sisulist vahet teha, kuna need
11(21)
3-21-1266
kannavad sama eesmärki ja on tehtud samadel motiividel. 21.05.2021 toimunud vaatlus ei
andnud vastustajale mingit uut infot, mis poleks olnud teada juba 17.05.2021 ettekirjutuse
tegemise ajal. Kuna 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutused on õigusvastased, tuleb
vastustajalt välja mõista kaebajale tekkinud kahju 2403,52 eurot.
9)
Kohus jättis enamiku tõenditest hindamata. Kohtuotsusest ei selgu, millised asjaolud ja
milliste tõendite alusel on kohus tuvastatuks lugenud. Kohus jättis arvestamata ka kaebaja
viidatud allikad (õiguskantsleri 05.07.2021 arvamus; Eesti Ornitoloogia Ühingu uuringud
Eestis pesitsevate lindude arvukusest; aastaraamat „Mets 2018“, mille kohaselt on Eesti
metsamaa pindala alates 1942. aastat suurenenud üle 850 000 ha, pakkudes lindudele
pesitsuspaiku suuremas ulatuses; M. Mägi uuring, mille kohaselt puudutab kevadine raie vaid
0,2% linde; J. Kokoti ettepanek kohtuasjades nr C-473/19 ja nr C-474/19; Keskkonnaameti
peainspektori Uno Luha 17.06.2021 kiri, milles selgitati LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust
põllumajandustööde tegemisel). M. Mägi uuringu põhjal on Keskkonnaametil olemas
teadmised, mille põhjal hinnata metsateatiste väljastamisel raie mõju igat tüüpi metsas.
Samuti peaks vastustaja metsateatiste andmisel hindama, kas konkreetses kasvukohatüübis on
ohustatud liike, kelle kaitseks tuleks seada raie piirangud. Ka õiguskantsler leidis oma
05.07.2021 arvamuses, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise registreerimisel.
8. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata.
1)
Üldine hinnang lindude eeldatavale pesitsemisele konkreetses metsatüübis ei anna alust
seada metsateatisel ajalisi piiranguid konkreetsel metsaeraldisel. Üldisel statistikal põhinev
teave ei võimalda tuvastada, millisel perioodil oleks raie konkreetsel aastal ja metsaeraldisel
vastuolus LKS § 55 lg-st 61 tuleneva keeluga. Selline raie ajaline piirang võib olla
metsaomaniku jaoks ebaproportsionaalselt piirav või jätta mõne liigi kaitseta. Õiguskantsleri
05.07.2021 kirjas väljendatud seisukoht, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise
registreerimisel, on ekslik. Õiguskantsler ei ole arvestanud, et Keskkonnaametil ei ole lindude
üldistele pesitsusandmetele tuginedes võimalik tuvastada raie õigusvastasust mingil perioodil
konkreetsel aastal ja metsaeraldisel.
2)
Õige ei ole kaebaja arvamus, et linnudirektiivi art 2 kohaselt tuleb tagada, et raied ei
tooks kaasa lindude populatsiooni olulist langust. Linnudirektiivi art 2 ei sea tingimuseks
populatsiooni olulist langust, vaid näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed art-s
1 osutatud liikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele,
teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja
veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele
tasemele. Seega võib art 2 kohaselt olla keeld vajalik ka hoopis teatavate linnuliikide
arvukuse tõstmiseks. Seejuures ei ole direktiivi art 14 kohaselt keelatud võtta siseriiklikus
õiguses direktiivis kehtestatust rangemaid meetmeid. LKS § 55 lg 61 rakendamisel ei oma
tähtsust asjaolu, et direktiivi art 2 tingimustele vastavaid linnuliigi populatsioonide numbrilisi
näitajaid ei ole kindlaks tehtud. Direktiiv ei näe liikmesriikidele ette kohustust kehtestada
selliseid näitajaid.
3)
Vastustaja ei eelda, et kevadine raie on tahtlik linde ohustav tegevus, vaid see tuleb igal
konkreetsel juhul eraldi tuvastada. Keskkonnaameti varasem leebem praktika kevadise
raierahu ajal ei tähenda, et tahtluse mõistet oleks teisiti sisustatud või eitatud raiete
võimalikku ohtu lindudele.
4)
Halduskohus on õigesti selgitanud, et põllutööde ja metsatööde tegijad ei ole grupid,
keda peab LoKS § 7 kohaldamisel võrdväärselt kohtlema. Põllutööde tegijatele ettekirjutuste
tegemata jätmine ei saa mõjutada kaebajale tehtud ettekirjutuste õiguspärasust. Samuti on
12(21)
3-21-1266
halduskohus õigesti leidnud, et kaebajat ei ole võrreldes teiste metsatööde tegijatega
ebavõrdselt koheldud. 159 kaebuse hulgas oli palju korduvaid kaebusi sama raie kohta ning
kohapeal kontrolliti vaid neid, kus raie ei olnud veel täielikult lõpetatud ning asjaolud (sh
asukoht) olid selged. Kõiki esialgu peatatud raieid ei olnud alust pikemalt peatada, kuna
paikvaatlusel ei olnud lindude pesitsus objektiivsetel asjaoludel tuvastatav.
5)
Keskkonnaamet tuvastas enne 17.05.2021 ettekirjutuse tegemist KorS § 5 lg 2 kohase
ohu, tuginedes sellele, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar
linde 1 ha kohta, ning Keskkonnaamet oli tuvastanud kinnistul raie tegemise. Lisaks arvestas
Keskkonnaamet ohu olemasolu tuvastamisel sellega, et tegemist oli metsatüüpidega, kus
lindude pesitsustihedus on oluliselt kõrgem, ning raiet tehti enamiku metsalindude pesitsuse
kõrgperioodil. Seega ei olnud tegemist pelgalt abstraktse ohuga, vaid LKS § 55 lg 61 p-de 1
ja 2 rikkumise reaalse ja vahetu ohuga. Linnudirektiivi art-te 5 ja 1 kohaselt kehtivad selle art-
s 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate
linnuliikide suhtes, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. 1
linnupaari pesitsus 1 ha kohta ei hõlma kogu pesitsusperioodi, vaid ainult konkreetse linnu
pesitsusaega. See tähendab, et linnuvaesemates metsades võib lindude pesitsusajal (aprilli
keskpaigast suve keskpaigani) olla perioode, mil seal ükski lind ei pesitse.
6)
Tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda KarS §-st 16. Keskkonnavastutuse seadus (KeVS) ei
sisalda väärteokoosseise ning see seadus praegusel juhul ei kohaldu, mistõttu on kaebaja viide
KeVS § 8 lg-le 3 asjakohatu. Samuti on asjakohatu kaebaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr
3-3-1-17-13, milles analüüsitakse tahtluse mõistet maksukorralduse seaduse § 40 lg 1
tähenduses. Keskkonnaamet ega kohus ei ole lähtunud eeldusest, et raie metsas kevadsuvel on
juba iseenesest tahtlik lindude pesitsuse häirimine. Raie peatamise aluseks oli reaalne oht, et
rikutakse LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2, mitte nendest sätetest tulenevate keeldude rikkumine.
7)
Kohus leidis põhjendatult, et Keskkonnaamet sai 21.05.2021 paikvaatluse tulemuste
põhjal peatada raied Pällo-Reinu kinnistul vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse
tõttu.
8)
Kuna 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane ning 21.05.2021 ettekirjutusel puudub
põhjuslik seos kaebajale tekkinud kahjuga, ei ole alust välja mõista kahjuhüvitist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9. Ringkonnakohus võttis 06.04.2022 kohtuistungil asja materjalide juurde Keskkonnaameti
poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud A. Lõhmuse artikli „Territory-mapping
based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia“ (dtl 713–747;
tabeli 2 tõlge dtl 786–791). Kõnealune teadusajakirjale retsenseerimiseks esitatud artikkel
kinnitab vastustaja sõnul väidet, et pesitsusperioodi jooksul pesitseb igas metsas vähemalt 1
paar linde 1 ha kohta, mille kohta seni kohtutoimikus tõendid puudusid. A. Lõhmuse artikkel
valmis alles 2022. aastal, mistõttu polnud seda võimalik varem kohtule esitada, kuid artikli
valmimise protsessi ajal 2021. aastal oli vastustajale teada mh minimaalne pesitsustihedus.
Kaebaja esitas vastuväite kohtu tegevusele tõendi vastuvõtmisel, märkides, et nimetatud
artikkel ei anna oluliselt uut informatsiooni ning kuivõrd see on inglise keeles, võib tekkida
ebatäpsusi. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata. Tõend on asjakohane ning
puudusid ka muud alused selle vastuvõtmisest keeldumiseks. Praeguse vaidluse seisukohast
on oluline eelkõige artiklis sisalduv tabel 2 haudelindude asustustiheduste kohta erinevates
metsatüüpides, mille tõlke eesti keelde on vastustaja ringkonnakohtu nõudel esitanud (dtl
786–791).
13(21)
3-21-1266
II
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta
rahuldamata.
11. MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada Keskkonnaametile metsateatis.
Amet kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa
iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie nõuetele ei vasta, on ametil õigus
keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Kui raie
vastab nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris (MS § 41 lg 81).
Metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris (MS § 41
lg 13).
12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lindude pesitsusega seotud piirangute
puudumine Pällo-Reinu kinnistul raieteks 04.12.2020, 30.12.2020 ja 05.01.2021 väljastatud
metsateatistel ei muuda õigusvastaseks nendega lubatud raiete peatamist lindude
pesitsusajaks. Praeguse vaidluse esemeks ei ole metsateatiste registreerimise õiguspärasus,
vaid ettekirjutused, millega peatati raietööd. Raietööde peatamise keelamine ei sõltu
metsateatiste olemasolust, kuna seda otsustati teiste normide alusel. Seejuures oleks raietööde
ajaline piiramine metsateatise registreerimisel, millele on õiguskantsler oma 05.07.2021
seisukoha nr 7-4/211014/2104404 p-s 9 viidanud, vastustaja arvates problemaatiline, kuivõrd
pole võimalik ette teada, millal asuvad linnud konkreetses metsas pesitsema. Pesitsusaja algus
ja lõpp on liigiti erinevad, samuti võivad need aastati varieeruda. Raiekeeld kindlaks määratud
ajavahemikul võib sõltuvalt selle pikkusest osutuda ebaproportsionaalseks või jätta osad
linnuliigid piisava kaitseta. Lindude pesitsust puudutavate piirangute (kõrvaltingimuste) või
hoiatuste puudumine metsateatisel ning asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10
alusel oma määrusega raie tegemist piiranud, ei vabasta metsaomanikku kohustusest hoiduda
LKS § 55 lg-s 61 nimetatud tegevustest ega välista vastustaja võimalust kontrollida seda ega
loomad ei hukku metsatööde tegemisel sigimisperioodi ajal (LoKS § 7 lg 1 p 3). Sellest
kohustusest ja vastustaja õigusest peab olema teadlik iga metsaomanik ja raietööde tegija.
Metsaregistri avalehel teavitatakse isikuid sellest, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ning
sarnane teade oli seal ka varem (vt õiguskantsleri 07.06.2019 seisukoht nr 7-
4/190856/1902927). Kaebuse alusel toimuvat järelevalvemenetlust, mille raames pesitsuse
tuvastamisel raie peatatakse, ei saa pidada metsaomanike õigusi oluliselt rohkem piiravamaks
kui metsateatise registreerimisel seatavat üleüldist ajalist piirangut. Piirangu mõtteks on
kaitsta sigimisperioodil, mil loomad saavad järglasi, keskkonda kui ülekaalukat avalikku huvi.
Seeläbi tagatakse jätkusuutlik elukeskkond.
13. Ringkonnakohus möönab, et raiete peatamine 2021. a kevadel võis metsaomanikele olla
senise Keskkonnaameti praktikaga võrreldes üllatuslik. Tõhus teavitamine raie võimalikust
peatamisest oleks metsaomanikel võimaldanud raietöid paremini planeerida. Keskkonnaameti
praktika muutus ei olnud metsaomanikele siiski täiesti ootamatu. Nimelt tegi
keskkonnaminister 2021. a kevadel üleskutse sarnaselt riigimetsale ka erametsas lindude
pesitsusperioodil raierahu pidada.4 See üleskutse avaldati ka Erametsakeskuse kodulehel
16.04.2021.5 Üleskutses sisaldub muu hulgas viide Keskkonnaministeeriumi juhendile „Märka
lindu!“, milles on soovitatud vältida pesitsusajal raiet, iseäranis lageraiet, juhendis nimetatud
linnurikkamates metsades ning lühidalt kirjeldatud erinevate raiete mõju linnustikule (dtl 337–
338). Keskkonnaamet on oma tegevuses arvestanud 2021. a esimeses pooles tehtud
kohtulahenditega (Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsus liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-
4 https://envir.ee/uudised/keskkonnaminister-kutsub-erametsaomanikke-riigimetsas-alanud-raierahuga-uhinema
5 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/riigimetsas-algas-raierahu-keskkonnaminister-kutsub-ka-
erametsaomanikke-uhinema/
14(21)
3-21-1266
474/19, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2652). Seega ka asjaolu, et
võimalikust raie peatamisest sigimisperioodi ajal metsaomanikke juba metsateatiste
registreerimisel ei teavitatud, ei välistanud sellekohase vajaduse esinemisel raie peatamist.
14. Metsaomanik ning tema loal raiet tegev isik peab sõltumata järelevalvemenetluse
algatamisest lindude pesitsusajal raie tegemisel arvestama pesade ja munade hävitamise ning
lindude häirimise keeluga ja selle vältimiseks vajadusel katkestama raietegevuse. Haldusasjas
nr 3-21-1734 toimunud kohtuistungil Keskkonnaameti välja toodud statistikast (08.12.2021
istungi protokoll, dtl 682–688) ega ka muudest praeguses asjas esitatud materjalidest ei
järeldu, et Keskkonnaamet kohtleb samal ajal sarnastes puistutes lageraiet tegevaid
metsatööde tegijaid ilmselgelt ebavõrdselt. Vastustaja on usutavalt selgitanud, miks osade
kaebuste puhul kontrolli ei tehtud ning miks kontrollitud juhtudest peatati raie vaid osadel
juhtudel. See, et mõnele teisele samal ajal metsatöid teinud isikule ettekirjutust raie
peatamiseks ei tehtud kas selle tõttu, et tema tegevuse peale ei esitatud kaebust,
sigimisperioodil tehtud raie oli juba enne Keskkonnaameti sekkumist lõpule viidud (nagu ka
osade kaebaja metsaeraldiste puhul) või ei tuvastatud konkreetses puistus ühtegi pesitsust, ei
muuda kaebajale tehtud ettekirjutusi õigusvastaseks. Vastustajal ei lasu kohustust kõiki
raietöid järelevalvemenetluses kontrollida ning tal on õigus lähtuvalt otstarbekusest valida,
millised raietööd allutatakse kontrollile. Järelevalvemenetlus on piiratud ressurss.
15. Vastustaja on 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustes raie peatamise õigusliku alusena
tuginenud mh KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval
korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu
tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Ettekirjutustes on viidatud ka LoKS § 7
lg 1 p-le 3, mille järgi on korrakaitseorganil õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise
vältimiseks peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks.
Ringkonnakohus märgib, et kuna LoKS § 7 lg 1 p 3 on erisäte KorS § 28 lg 1 suhtes, ei ole
viimane praegusel juhul asjakohane. Vastustaja volituse alus keelata raietegevus on sätestatud
LoKS § 7 lg 1 p-s 3, mille kohaldamisega tagatakse ühtlasi LKS § 55 lg-ga 61 taotletav
eesmärk.
16. Vastustajal on õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks
(LoKS § 7 lg 1 p 3).
17. 17.05.2021 ettekirjutusega peatati raie Pällo-Reino kinnistul asjaolude kontrollimiseks
esialgselt kuni 21.05.2021. Ettekirjutuse tegemisel lähtuti tuvastatud asjaolust, et nimetatud
kinnistul asuvas metsas tehti raiet ning teadmisest, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar
linde 1 ha kohta6. Ettekirjutuses ei ole välja toodud linnustiku tihedust mõjutavaid tegureid,
s.o raiutava metsa tüüpi ja kasvukohatüüpi ning vanust. Metsaregistri andmetel on 2020.
aastal toimunud inventeerimise järgi Pällo-Reino kinnistu metsaeraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18, kus
kaebaja oli osaliselt lageraiet teinud, kasvukohatüübiks naadi ning puude vanus on suuremas
osas 60–100 aastat (dtl 774–778). Naadi kasvukohatüüp kuulub salumetsade tüübirühma.7
Eesti metsades pesitseb keskmiselt 3 paari linde 1 ha kohta (M. Mägi, 2019, lk 20),
salumetsades, iseäranis naadi kasvukohatüübiga salumetsades on pesitsustihedus keskmisest
tunduvalt suurem (samas, lk 12), tõenäoliselt 10 paari 1 ha kohta (Tallinna Ringkonnakohtu
06.04.2022 istungi protokoll, kl 12:21:40). Ehkki nendele asjaoludele 17.05.2021
ettekirjutuses ei viidatud, võis kasvukohatüüpi ja puude vanust arvestades pidada väga
tõenäoliseks, et Pällo-Reinu kinnistu metsaeraldistel pesitseb mai keskpaigas ehk
pesitsusperioodi kõrgajal linde, kelle lennuvõimetud pojad võivad raie tulemusel hukkuda või
6 A. Lõhmus. „Territory-mapping based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia“,
tabel 2.
7 Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks. Keskkonnaamet, 2022 (dtl 779–782).
15(21)
3-21-1266
munad hävineda. Seega oli raie peatamine kuni vaatluse tegemiseni õigustatud. Arvestades, et
tegemist oli raie lühiajalise peatamisega enne asjaolude kontrollimist, ei ole põhjust pidada
ettekirjutust ebaproportsionaalseks ega selle põhjendusi selgelt ebapiisavaks. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtuga, et 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane.
18. 21.05.2021 ettekirjutusega peatati puude langetamine kogu Pällo-Reinu kinnistul kuni
31.07.2021. Keskkonnaamet tegi 21.05.2021 vaatluse metsaeraldistel ja nende osadel, kus
raied olid tegemata, s.o eraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18 (kokku 4,92 ha), kus oli osalistelt tehtud
lageraiet, ning eraldistel 7, 9, 10, 11, 13, 16 ja 17 (kokku 4,39 ha), kus metsateatise järgi võis
teha harvendusraiet. Eraldistel 4, 8 ja 14 oli lageraie paikvaatluse tegemise ajaks juba
täielikult tehtud. Kaebaja kinnitusel ei kavatsenud ta enne ettekirjutuses toodud tähtaja lõppu
harvendusraiet teha. Keskkonnaameti ekspert tuvastas vaatlusel eraldisel 12 tegutsemas
leevikese paari ja eraldisel 10 puukoristaja pesa. Samuti kuuldi mets-lehelinnu, käbliku,
musträsta, laulurästa ja metsvindi laulu (eraldised 2, 7, 11, 12, 16, 17 ja 18). Linnuatlase
metoodikast lähtudes luges ekspert leevikese ja puukoristaja pesitsuse tõenäoliseks ning teistel
isenditel võimalikuks. Ettekirjutuses välja toodud eksperdi seisukoha järgi saab võimalikud
pesitsused linnuatlase pesitsuskindluse kriteeriumide järgi ümber kvalifitseerida tõenäoliseks
pesitsemiseks, kui seitsme päeva möödudes tehakse kordusvaatlus. Puudub vaidlus, et
kordusvaatlust ei tehtud. Linnuatlase metoodika ning Keskkonnaameti 2021. a juhise
„Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis“ (dtl 359–361) ja 2022. a juhise
„Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks“ (dtl 779–782) järgi
loetakse pesitsejateks linde, kelle puhul on tuvastatud kindel või tõenäoline pesitsemine.
Viidatud juhiste kohaselt peatatakse raie pärast vaatlust kinnistul kindla või tõenäolise
pesitsuse tuvastamisel, mitte aga võimaliku pesitsuse puhul. Halduskohus leidis, et mets-
lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja metsvindi pesitsusi ei saa lugeda tõenäoliseks ning
paikvaatluse tulemuste põhjal saab peatada raied Pällo-Reinu kinnistul vaid leevikese ja
puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele
halduskohtu selle seisukohaga nõustunud. Eelneva põhjal lähtub ka ringkonnakohus
järeldusest, et raie peatamine oli põhjendatud vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise
pesitsuse tõttu.
19. Ringkonnakohus ei nõustu 06.04.2022 istungil esitatud kaebaja väitega, et linnuatlase
metoodika ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna selle eesmärk on tuvastada üleüldist
populatsiooni. Puudub eraldi metoodika pesitsemise tuvastamiseks LoKS § 7 lg 1 p 3 ja LKS
§ 55 lg 61 alusel ning ringkonnakohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei võiks
praegusel juhul lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud linnuatlase metoodikast. Õigustatud on
ka eelnevalt viidatud juhendites toodud põhimõte, et raie peatamiseks annab aluse lisaks
kindlale pesitsemisele ka tõenäoline pesitsemine. Kindla pesitsuse tuvastamise nõue oleks
ebamõistlikult range.
20. Seoses kaebaja 19.04.2022 seisukohas esitatud väitega, et 21.05.2021 paikvaatlust ei ole
nõuetekohaselt protokollitud, märgib ringkonnakohus järgmist. HMS § 18 lg 1 järgi
protokollitakse menetlustoiming juhul, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse
(p 1); seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan (p 2); toimingu sisu on ütluse,
arvamuse või seletuse andmine haldusorganile (p 3); protokollimise kohustus tuleneb
seadusest või määrusest (p 4). Praegusel juhul ei olnud tegemist HMS § 18 lg 1 p-s 3
sätestatud olukorraga ning kaebaja ei ole väitnud, et ta taotles vaatluse protokollimist.
Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et protokollimise kohustus tulenes KorS §-st 12. Selle
sätte kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve meetme kohaldamine HMS §-s 18 sätestatud
alustel ja korras KorS-s sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle
suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.
Nimetatud sättest ei tulene, et riikliku järelevalve meetme kohaldamine tuleks alati
16(21)
3-21-1266
protokollida; protokolli koostamine on kohustuslik vaid KorS § 12 lg-s 4 sätestatud juhtudel.
Riikliku järelevalve meetmed on sätestatud KorS 3. ptk-s ning paikvaatlus ei kuulu nende
hulka. Seega oli vaatluse protokollimine Keskkonnaameti otsustada. Vaatluse kohta vormistati
kirjalik dokument, milles on kajastatud vaatluse aeg ja koht, selle läbi viinud ametnike nimed
ning vaatluse tulemused (dtl 619–620). Nimetatud dokumendi sisu on kajastatud ka
21.05.2021 ettekirjutuses. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et
puudub nõuetekohane tõend pesitsuste tuvastamise kohta.
21. 21.05.2021 ettekirjutuses ei ole märgitud leevikese ja puukoristaja pesitsemise perioode
ega seostatud neid raie peatamise perioodiga. Linnuatlase järgi pesitseb leevike juuli lõpuni
ning poegadega pesi või lennuvõimetuid poegi esineb veel augusti esimeses pooles (dtl 278).
Puukoristaja munadega pesi leidub aprillist maini ning pojad väljuvad pesast juuni keskpaigas
(dtl 281). Järelikult sai raie peatamine kuni 31. juulini põhimõtteliselt olla õigustatud vaid
eraldise 12 (1,5 ha) piires. Tervel Pällo-Reino kinnistul raie peatamine kuni 31. juulini 2021
oli ebaproportsionaalne ja sellest tulenevalt õigusvastane.
22. 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustega on raie peatatud LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2
sätestatud keeldude rikkumise vältimiseks. Nende sätete kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine (p 1) ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p
2), välja arvatud hädakaitseks ning LKS § 55 lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel
Keskkonnaameti loa alusel. Nimetatud keeldude rikkujaid võib karistada rahatrahviga (LKS §
743 p-d 1–4). Ettekirjutustes ei ole kaebajale nende keeldude rikkumist ette heidetud, küll aga
on hoiatatud, et pärast pesitsusest teavitamist loetakse raietegevuse jätkamist tahtlikuks
rikkumiseks. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, milline tegevus on käsitatav
tahtlikuna LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 16 on
asjakohane LKS §-s 743 sätestatud süütegude menetlemisel, mitte aga järelevalvemenetluses
ennetava meetme rakendamisel eesmärgiga vältida lindude hävitamist sigimisperioodi ajal.
23. LKS § 55 lg-ga 61 on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 79/409/EMÜ8 art 5, praeguse
linnudirektiivi art 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid keelama mh lindude tahtliku tapmise
või püüdmise mis tahes viisil (a), pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või
pesade kõrvaldamise (b) ja lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline
(d). Nende keeldudega kaitstakse linnudirektiivi art-s 1 osutatud linnuliike ehk kõiki
looduslikult esinevaid linnuliike ning nende paljunemis- ja puhkepaiku.
Euroopa Kohus leidis 04.03.2021 otsuses liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19, et
linnudirektiivi art 5 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas tegemist on linnuliikidega, mis on
loetletud direktiivi I lisas või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon pikas
perspektiivis väheneb (otsuse p 44). Samuti leidis Euroopa Kohus, et elupaigadirektiivi art 12
lg 1 p-des a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse suhtes nagu
metsandus ja maa-arendus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik
püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (otsuse p 53).
Tahtlikkuse tingimus on täidetud ka juhul, kui isik möönis tapmise või häirimise võimalust,
näiteks mopeedidega sõitmine rannas hoolimata hoiatussiltidest kaitstud merikilpkonnade
pesade kohta ning vesijalgrataste ja väikeste paatide kasutamine selliste randade merealal
(otsuse p-d 51 ja 52). Loodusdirektiivi art 12 p-d a–c sarnanevad linnudirektiivi art 5 p-dega a,
b ja d, kuid erinevalt viimasest kaitstakse loodusdirektiivi art-ga 12 konkreetseid liike, kes on
loetletud sama direktiivi IV lisa p-s a.
8 Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979 direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.
17(21)
3-21-1266
Kaebaja viitab eelnevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtujurist J. Kokoti ettepanekule, milles
on leitud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad
linnudirektiivi art 5 p-des a ja b sätestatud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et
hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige
ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja
puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele
tasemele (ettepaneku p-d 90 ja 93). Linnudirektiivi art 5 p d alusel tuleb keelata lindude
häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus
rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (ettepaneku p 100).
Euroopa Kohus ei ole neid kohtujuristi seisukohti oma otsuses korranud ega neile ka viidanud,
mistõttu ei ole need Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel siduvad. Ka kohtujurist ise on
nentinud, et kuna Euroopa Kohus ja komisjon ei lähtu linnudirektiivi art 5 puhul tahtluse
mõiste kitsast tõlgendusest, on asjakohane kanda selle mõiste tõlgendus seoses peaaegu
identsete keeldudega, mis on sätestatud loodusdirektiivi art 12 lg-s 1, üle linnudirektiivi art-le
5 (ettepaneku p 78). Lisaks ei tulene kohtujuristi ettepanekust, et tegevuse puhul, mille
eesmärgiks ei ole lindude kahjustamine, vaid seda ainult mööndakse, kehtiks lindude tapmise
ning pesade ja munade hävitamise keelud ainult linnuliikide puhul, mis on ohustatud või mille
populatsioon on langustrendis. Sellist vahetegu oleks puude langetamise puhul keeruline teha.
Ka art-s 2 sätestatud taseme hoidmise või kohandamise vajadust arvestades puudub põhjus
sisustada tahtlust erinevalt eelnevalt toodud Euroopa Kohtu tõlgendusest. Metsalindude puhul,
kelle üldine arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas langustrendis (linnudirektiivi
põhjenduste p 3), saab reeglina rääkida kas senise arvukuse säilitamisest või selle
suurendamisest. Ka levinumate liikide puhul, kelle arvukus on absoluutnumbrina suhteliselt
suur, esineb vajadus pesitsusaegseks kaitseks, arvestades, et paljude nende liikide arvukus on
viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärsel vähenenud.9
24. Kevadsuvisel perioodil raie tegemisel linnurikkasse metsatüüpi kuuluvas metsas
metsaomanik vähemalt möönab, et suure tõenäosusega hukub selle tegevuse käigus
linnupoegi ja hävib munadega pesi. Üksnes sellest eeldusest lähtudes ei ole Keskkonnaamet
siiski praegusel juhul raiet Pällo-Reino kinnistul kogu sigimisperioodiks peatanud. Raie
peatatakse sigimisperioodiks juhtudel, kus kontrolli tulemusel tuvastatakse LKS § 55 lg 61
rikkumine või rikkumise oht, st kindlate kriteeriumide järgi on eelnevalt tuvastatud pesitsus.
LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeld kehtib kõikide tegevuste puhul, arvestades sama paragrahvi
lõikes 3 toodud erandeid. Seega tuleb ka põllutööde tegemisel selle keeluga arvestada ning
vältida pesade ja munade hävitamist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et põllutööde puhul
tõlgendaks vastustaja nimetatud sätet erinevalt võrreldes metsatöödega. Põllutööde ja
metsatööde tegijate erinev kohtlemine on tingitud eelkõige LoKS §-s 7 sätestatud meetmetest.
III
25. LoKS § 7 lg 1 annab korrakaitseorganile õiguse peatada mäe- ja metsatööd, samas kui
põllutöödel on võimalik nõuda vaid loomi eemale tõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete
rakendamist. Kaebaja arvates on LoKS § 7 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus, kuna see piirab
ebaproportsionaalselt tema ettevõtlusvabadust (PS §-d 11 ja 31) ja on võrdse kohtlemise (PS §
12) põhimõttega vastuolus.
26. Ettevõtlusvabadust võib piirata seaduse alusel, kui selleks esineb mõistlik põhjus.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema
9 M. Leivits (koost.). Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist. Keskkonnaagentuur, 2019, lk 20, 39–42
(dtl 532–581).
18(21)
3-21-1266
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse
järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka
proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus
asjas nr 3-4-1-12-10, p 43).
LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meede on sobiv legitiimse eesmärgi (looduses vabalt elavate
loomade hukkumise vältimine ehk olemasoleva looduskeskkonna jätkusuutliku arengu)
saavutamiseks. Raie peatamine lindude sigimisperioodiks väldib nii pesade ja munade
hävitamist kui ka lindude häirimist. Pesitsuste ebaõnnestumise korral jäävad saamata
järglased, järglaste saamine on aga vajalik liigi arvukuse säilitamiseks ning lõppastmes
jätkusuutliku looduskeskkonna kaitsmiseks.
Kõnealune meede on ka eesmärgi täitmiseks vajalik. Ringkonnakohus ei tea ühtegi muud
meedet, millega saaks taotletava eesmärgi saavutada sama tõhusalt kui raie peatamisega.
Üksikute puude jätmist raielangile ei saa pidada sama tõhusaks, kuivõrd raietegevusest
tingitud häiringu (eelkõige müra) tõttu võivad pesitsused sellegipoolest ebaõnnestuda (pesa
jäetakse maha) ning ühtlasi võivad väheneda lindude võimalused poegadele toidu
hankimiseks.
Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise ulatust
ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on
põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused (Riigikohtu
üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 50). Raie peatamine terveks
sigimisperioodiks on võrdlemisi intensiivse mõjuga meede, mis riivab nii omandipõhiõigust
(PS § 32) kui ka ettevõtlusvabadust (PS § 31). Lindude kaitse seevastu on oluline eesmärk,
mis tuleneb ka loodusdirektiivist ja linnudirektiivist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et
kuna kevadsuvine raie mõjutab vaid 0,2% lindude pesitsust, ei saa mitu kuud kestvat
raiekeeldu pidada proportsionaalseks. Nimetatud määr tuleneb M. Mägi 2019. a uurimusest
(dtl 291–334), kus on esitatud 2018. a andmetel põhinev ligikaudne arvutuskäik (lk 21).
Arvutuse tegemisel on aluseks võetud metsade keskmine pesitsustihedus (3 paari/ha), kuid
samas on uurimuse autor nentinud, et raieküpsetes ehk vanades keskmisest suurema
tüveläbimõõduga puistutes on lindude arvukus keskmisest kaks või kolm korda kõrgem,
mistõttu võib hukkunud lindude arv olla tegelikkuses oluliselt suurem (samas, lk 22).
Arvestada tuleb ka sellega, et kuna paljud metsalinnud on lühiealised (eelkõige väikesed
värvulised) ja pesitsevad elu jooksul enamasti vaid üks või kaks korda, siis võib
pesitsusperioodil tehtav metsaraie lokaalset linnustikku pikaajaliselt mõjutada (samas, lk 19).
Aastast aastasse toimuvatel kevadsuvistel raietel on lindude arvukusele kumulatiivne
negatiivne mõju: esiteks ei saa raie tõttu hukkunud või sündimata jäänud linnupojad omakorda
järglasi ning teiseks kulub aastakümneid, kuni linnud saavad lagedaks raiutud ala
taasasustada.10 Metsalindude arvukuse trend on negatiivne11 ning metsaraiet peetakse mitmetes
uurimustes (M. Mägi 2019, R. Nellis ja V. Volke 201912, A. Lõhmus 202113) lindude arvukust
oluliselt mõjutavaks teguriks. Asjaolu, et lindude arvukust mõjutavad ka muud tegurid (sh
kisklus, maanteeliiklus), ei välista raietegevuse piiramist. Kaebaja väidetud metsamaa
arvestuslik suurenemine ei tähenda seda, et ka suurele osale lindudest pesitsuseks sobivate
metsade (eelkõige vanemate metsade) ala suureneks. Puistute ehk reaalselt kasvavate puudega
10 M. Mägi. Kevadine raie viib metsalinnu hukule. Sirp 13-14/2021 (dtl 527–532). Kättesaadav:
https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kevadine-raie-viib-metsalinnu-hukule/.
11 R. Nellis. Haudelinnustiku punktloendused 2020. aastal. Kättesaadav:
https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=21452090&monitoringWorkUid=19259382.
12 R. Nellis, V. Volke. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo 1/2019, lk 63–80.
Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf.
13 A. Lõhmus. Lage- ja harvendusraiete esmane mõju haudelinnustikule. Hirundo 2/2021, lk 1–19. Kättesaadav:
https://www.eoy.ee/hirundo/files/Lohmus-2021.pdf.
19(21)
3-21-1266
ala ei ole suurenenud.14 Lindude pesitsusperioodi ei saa muuta, küll aga on võimalik raie
tegemiseks valida mõni muu aeg või vähemalt vältida kevadel linnurikastes metsades lageraie
tegemist. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meetme kohaldamise otsustab korrakaitseorgan
kaalutlusõiguse alusel, võimaldades arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega.
Võrdsuspõhiõiguse võimalikku riivet tuleb arvestada ettevõtlusvabaduse riive mõõdukuse
hindamisel (Riigikohtu üldkogu 09.12.2013 otsus asjas nr 3-4-1-2-13, p 114). Kuigi
põhimõtteliselt saab isikuid, kes teevad metsaraiet, võrrelda isikutega, kes teevad põllutöid, ei
järeldu, et need grupid asuksid üksteisele lähestikku. Põllutööde ja metsatööde iseloom
erinevad ja on erinevatel aastaaegadel erineva intensiivsusega. Põllutöid tehakse
intensiivsemalt varakevadel ja suve lõpus ning sügisel. Üldteadaolevalt ei ole Eestis võimalik
põllutöid erinevalt metsatöödest teha aastaringselt. Ka pehme talve korral, mis võib metsatööd
iseäranis niiskema pinnasega metsades keerukaks muuta või nende tegemise isegi välistada, ei
ole metsatööde tegemine sedavõrd aegkriitiline kui põllutööde tegemine. Kaebuse kohaselt (p
2.1) oli 2020/2021. a talv külm, võimaldades teha raiet ka pehmema pinnasega raielankidel.
Kaebaja tegi Pällo-Reino kinnistul 2021. a kevadel raiet seetõttu, et kinnistu ei ole liigniiske ja
pehme ning asub tugeva kattega kruusatee ääres. Kaebaja ei ole väitnud, et Pällo-Reino
kinnistul oleks suve teises pooles või sügisel olnud keerulisem raiet teha kui kevadel.
Metsaomanikul on võimalik raietöid võrdlemisi suurel määral ajastada vastavalt
klimaatilistele ja muudele tingimustele. Liigniiske metsa paremale majandamisele aitavad
kaasa maaparandustööd. Põllupidajal seevastu on võimalus vajalike tööde tegemise aega
valida oluliselt piiratum. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Eesti metsades pesitseb oluliselt
rohkem linde kui põldudel: metsades pesitseb umbes 70% kõigist haudelinnupaaridest (M.
Mägi, 2019, lk 3). Järelikult mõjutavad metsatööd oluliselt suuremat hulka linde kui
põllutööd.
Eelneva põhjal saab meedet pidada mõõdukaks ja kokkuvõttes proportsionaalseks.
IV
27. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 2403,52 euro ulatuses, mis koosneb 200 euro suurusest
transpordikulust (harvesteri ja forvarderi transportimine kinnistult ära ja hiljem tagasi) ning
2203,52 euro suurusest saamata jäänud tulust, mis on tingitud tehnika seismisest nelja päeva
jooksul.
RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui
kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud
viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Kahju hüvitamise nõude põhjendustest võib järeldada, et kahju tekitanud õigusvastaseks
haldusaktiks peab kaebaja nii 17.05.2021 kui ka 21.05.2021 ettekirjutust. Seega ei ole
21.05.2021 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldi menetlemine vajalik ega
HKMS § 46 lg 2 järgi ka lubatav ning halduskohus on selle põhjendatult lugenud
hüvitamisnõudega hõlmatuks. Kahju saamata jäänud tulu näol tuleneb kaebaja väitel
17.05.2021 ettekirjutuse tõttu tekkinud tööde seisakust kuni 21.05.2021, mil kaebaja tehnika
kinnistult ära vedas. Kuna 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane, ei ole saamata jäänud tulu
nõudmiseks RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus täidetud. Samuti pole alust
transpordikulu hüvitamiseks: kuivõrd 21.05.2021 ettekirjutusega raie peatamine oli osaliselt
õigustatud, oleks kaebaja pidanud nii või teisiti tehnika Pällo-Reino kinnistule hiljem tagasi
tooma, et lõpetada raie eraldistel, kus see pesitsuse tuvastamise tõttu oli peatatud.
14 Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited (dtl 596–598). Kättesaadav:
https://novaator.err.ee/638586/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-riikliku-metsastatistika-vaited.
20(21)
3-21-1266
28. Kahju hüvitamine ei ole põhjendatud ka RVastS § 16 lg 1 alusel. 17.05.2021 ettekirjutust
ei saa juba sellest tuleneva raiekeelu väga lühiajalise kestuse tõttu pidada kaebaja põhiõigusi
või -vabadusi erakordselt piiravaks.
V
29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd
kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ning vastustaja pole ringkonnakohtule
esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme
menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 19.01.2026 otsuses toodud muudatustega
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1. Jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.
2. Muuta ringkonnakohtute otsuste põhjendusi asjades nr 3-21-1266 ja 3-21-1128
vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3. Jätta menetluskulud kaebajate kanda.
21(21)