2-19-5468/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5468

Kohtuasi

X

hagi

Eesti

Vabariigi

(Sotsiaalministeeriumi

haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskuse kaudu) vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

Kostja: Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi haldusalas

oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kaudu),

esindaja Kerli Lubja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.09.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

3. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-5468

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 09.01.2019 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Tervise

ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (kostja, TEHIK) vastu töövaidluses. 07.03.2019

otsusega jäeti avaldus rahuldamata.

2. Hageja esitas 08.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus

tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepingu

seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 2

alusel kuue kuu töötasu ulatuses 15 300 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 29.09.2010 sõlmitud töölepingu alusel tööle

hankejuhi ametikohale, kus hageja tööülesandeks oli asutuse kõigi riigihangete

korraldamine, sh juriidiline nõustamine ning juristi asendamine ja vastupidi. Ettevõtte

üleminekul 01.01.2017 jätkas hageja TEHIKus samade tööülesannetega, muutus vaid

oluliselt töö maht. Kui varasemalt tegeles hageja Tervise Infosüsteemi ehk tervise

valdkonda puudutavate riigihangete korraldamisega, siis nüüd tuli tegeleda kogu

Sotsiaalministeeriumi haldusala, st ka sotsiaal- ja töövaldkonna hangetega. TEHIKusse

tuli üle ka Sotsiaalministeeriumi üks hankespetsialist. Riigihangete töömahu kasvades

võeti augustis 2017. a tööle jurist, 2018. a kevadel loodi juurde veel üks hankespetsialisti

töökoht ning 2018. a novembris palgati veel üks hangetega tegelev jurist. Kõigi

tööülesanneteks on peamiselt TEHIKU riigihangete korraldamine.

4. Hageja ametinimetuseks on töötamise ajal olnud algselt hankejuht, vahepeal hankejuht-

jurist, kuna hageja töökohustused eeldasid suures mahus juriidilisi teadmisi. TEHIKu

loomisega oli asutuse struktuuris aga hankejuhi koht, kuigi ettevõtte üleminekuga jäid

hageja tööülesanded samaks. Seega olenemata ametinimetustest on hageja tööülesanded

olnud sisuliselt samad - peamiselt asutuse riigihangete läbiviimine ja sellega seonduv,

niisamuti lepingute koostamine, juriidiline nõustamine jms. Lisaks on hankejuht

asendanud äraolevaid töötajaid, peamiselt juristi ja teisi hankespetsialiste ning

vastupidi, nemad hagejat.

5. 10.12.2018 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt

otsustati kaotada hankejuhi töökoht. Põhjuseks töö ümberkorraldamine kulude

kokkuhoiu ja töö efektiivistamise eesmärgil. Kostja otsustas koondada hankejuhi

ametikoha ja tema tööülesanded teiste töötajate vahel ära jagada. Kostja tugines oma

otsuses sellele, et kuna hankejuhi ametikohal töötas vaid hageja, siis oli koondamine

õiguspärane ja niisamuti ei olnud kohustust ka koondatavate väljaselgitamiseks ja

võrdlemiseks, kuna teisi hankejuhte asutuses ei ole.

6. Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuivõrd koondamine pelgalt ametikoha nimetusele

tuginedes on alusetu ning lähtuda oleks tulnud eelkõige töö sisust, mida üldosakonna

hangetega tegelevad isikud (kokku 5 inimest) tegid. Olenemata ametinimetusest oli

üldosakonna riigihangetega tegeleva isikute (lisaks hagejale kahe juristi ja kahe

hankespetsialisti) töö sisu ja eesmärk samane ning tegemist on võrreldavate

ametikohtadega. Seega tulnuks hagejat võrrelda juristide ja hankespetsialistidega.

Ametijuhend (mis allkirjastati ca 1 kuu enne koondamist) ei tõenda töö tegelikku sisu,

vaid lähtuda tuleb teostatud tööülesannetest ja selle sisust ja mahust. Ametijuhend ei

võrdsustu automaatselt tegelike tööülesannetega.

7. Üldosakonna hangetega tegelevate isikute vahel olid hanked kokkuleppeliselt

valdkonniti jagatud, mis ei tähendanud, et vajadusel ei tulnud tegeleda ka teise

valdkonna hangete läbiviimisega. Niisamuti tegeles hankejuht ja riigihankeid läbiviiv

2-19-5468

jurist peamiselt hankelepingute koostamise ning teiste hankespetsialistide poolt

koostatud hankelepingute ülevaatamisega ja parimate praktikate kujundamisega, sh

koolituste läbiviimisega asutuses. Lisaks oli nt riigihangetega tegeleva juristi

tööülesandeks ka andmekaitseametniku rolli täitmine. Sama rolli võiks täita ka asutuse

teine jurist, kuna ka tema on läbinud andmekaitseametniku koolituse. Hankejuhi

tööülesandeks oli lisaks hankeplaani koostamine ja aruandlusega tegelemine ning

hankekorra kaasajastamine - ehk tegemist oli tööülesannetega, kus keegi peab võtma

initsiatiivi ja nimetatud dokumendid koostama, mis lõppkokkuvõttes koostöös üle

vaadatakse (nt hankeplaan, hankekord kooskõlastatakse majasiseselt ja kinnitatakse

asutuse juhi poolt). Hankejuht ei tegelenud otseselt juhtimisega, st osakonnas puudus

vahepealne juhtimistasand (teistes osakondades on talitused), kõik üldosakonna töötajad

allusid otseselt osakonna juhi kontrollile. Hankejuhil oli küll volitus allkirjastada

riigihanke otsuseid, kuid see ei tähendanud, et nimetatud allkirjastamise õigust ei oleks

ka asutuse juhil. Kõik riigihanke otsused peavad enne allkirjastamist läbima juriidilise

kooskõlastuse - selle tegid juriidilise haridusega isikud- asutuse juristid või hankejuht.

Hageja ei tegelenud inimeste ja protsessijuhtimisega. Kui juhtimise all mõeldakse

hankekorra ja hankeplaani koostamist, siis seda ei ole võimalik teha isikutel, kes otseselt

ja igapäevaselt riigihangetega ei tegele - seega isegi kui formaalselt need ülesanded

antakse juhtimistasandile, siis sisuliselt kaasajastab hankekorra ja koostab hankeplaani

keegi asutuse riigihangetega tegelevatest juristidest või hankespetsialistidest (ülesanne

delegeeritakse allapoole). Seega ei ole üldosakonna hangetega tegelevate isikute

erisused tööülesannetes suured ja spetsiifilised, et oleks õigustatud hankejuhi

koondamine, võrdlemata sealjuures teisi ametikohti.

8. Kostja ei ole pakkunud hagejale teist tööd. Tänaseks on hageja edukalt läbinud Vali IT!

Ümberõppeprogrammi tarkvaraarendaja baasoskuste omandamiseks. Nimetatud

programmi läbimine ei oleks tööandjale tähendanud kulutusi, v.a palga säilitamine

kolmeks kuuks.

9. Hageja kasvatab alla 3-aastast last ehk TLS § 89 lg 5 kohaselt oleks tal olnud teiste

hangetega tegelevate isikute ees eelisõigus jääda tööle.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.

11. Ülesütlemisavalduse esitamine oli TLS § 89 lg 1 alusel põhjendatud seoses töö

ümberkorraldamisega. Kostjal esines töö ümberkorraldamise vajadus, muutmaks

asutuse tegevust efektiivsemaks. Kostjal esines vajadus optimeerida asutuse senist

tegevust ja palgakulutusi. Hankejuhi tööülesanded oli võimalik jagada asutuse teiste

töötajate vahel ilma lisakulutusi kaasa toomata, mistõttu oli kirjeldatud töö

ümberkorraldamine põhjendatud.

12. Hankejuhi peamisteks ülesanneteks oli lisaks riigihangete läbiviimisele tööandja

hankeprotsessi korraldamine (riigihangete planeerimine ja hankeplaani koostamine,

valdkondlike asutusesiseste kordade väljatöötamine, töötajate koolitamine seoses

hankemenetlusega jmt), hankemenetluses tööandja nimel otsuste langetamine ja

hankespetsialistide töö koordineerimine (hankejuhi tööleping p 3.1 ning lisa 2 p-d 1-3).

Hankejuht allus üldosakonna juhatajale. Ümberstruktureerimise tulemusena jäid

üldosakonna juhataja ja asutuse direktori täita hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid

seotud protsesside ja inimeste töö juhtimisega ning otsuste langetamisega asutuse nimel.

Juhtimisfunktsiooni täitmise kõrgematele juhtimistasanditele üleandmine oli kostja

jaoks võimalik ilma lisakulutusi tegemata. Muud tööülesanded jagas kostja asutuses

töötavate juristide vahel, mis samuti kostjale lisakulutusi kaasa ei toonud.

2-19-5468

13. Kostja leiab, et on koondamisel lähtunud asutuse töötajate reaalselt täidetavatest

tööülesannetest, mitte töötajate ametinimetustest. Kostja on lähtudes TLS § 5 lg 1

punktist 3 tööülesanded töötajatega kokku leppinud töölepingutes ja tööjuhendites, mis

on töötajate poolt allkirjastatud. Hankejuhi reaalsete tööülesannete alusel nimetatud

töökoht erines juristide ja hankespetsialistide töökohtadest ning vastavad töökohad ei

olnud võrreldavad. Seega puudus kostjal kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel

vastavaid töötajaid võrrelda, kuna samal töökohal olevaid isikuid asutuses ei olnud.

14. Hankejuht täitis spetsiifilisi tööülesandeid, mis teistest töökohtadest erinesid (hankejuhi

tööleping p 3.1 ning lisa 2 p-d 1-3, 5, 7, 9). Hankejuht täitis juhtimisfunktsiooni nii

menetluslike otsuste langetamisel, asutuse hankeprotsessi ja -korra ning hangete

tööplaani koostamisel kui ka nende juhtimisel, samuti hankespetsialistide töö

koordineerimisel. Nimetatud tööülesandeid ei täitnud tööandja juures ükski teine

töötaja. Juristid ei täida ülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh

hankeprotsessi juhtimise, täitmisega. Juristide tööülesannete hulka kuuluvad samas

mitmed tööülesanded, mida ei täitnud hankejuht. Juristide tööjuhendite kohaselt oli

juristide tööülesandeks muuhulgas kostja poolt ette valmistatavate õigusaktide eelnõude

koostamine või läbivaatamine/muudatusettepanekute tegemine ja keskuse poolt

kooskõlastamisele kuuluvate eelnõude kohta ettepanekute/arvamuste koostamine; kahe

juristi tööülesanneteks on lisaks tööandja töökorralduslike dokumentide ja käskkirjade

koostamine ja läbivaatamine ning ühe juristi tööülesanneteks on muuhulgas tööandja

andmekaitseametniku tööülesannete täitmine, mis hõlmab hulgaliselt spetsiifilisi

tööülesandeid. Hankespetsialistid ei täida tööjuhendite alusel tööülesandeid, mis olid

omased hankejuhi töökohale. Hankespetsialistid ei täida ülesandeid, mis seonduvad

juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega, samuti ei ole

hankespetsialistide ülesandeks haldus-, töövõtu-, käsundus- jms lepingute koostamine

või ülevaatamine, keskuse osas läbi viidavate hangetega seotud auditite, revisjonide jm

kontrollidele vastuste koostamise koordineerimine ja esitamine ning keskuse

esindamine õiguslike vaidluste lahendamisel ja läbirääkimistel. Pooled ei leppinud

töösuhte jooksul kokku, et hageja võiks jätta mõningad kokku lepitud tööülesanded

täitmata. Asjaolu, et kostja ootas hagejalt juhtimisülesannete täitmist ja hageja selliseid

ülesandeid ka täita soovis, kinnitab hagejale juhtimiskoolituse võimaldamine.

15. Tööandja võib alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus

koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi sama

ametikoha peal olevaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole. Kostja on

ülesütlemisavalduses välja toonud, et tööandjal puudub võimalus pakkuda töötajale

alternatiivset töökohta, kuivõrd töö ümberkorraldamise vajaduse ilmnemisel puudusid

vabad töökohad, mis oleksid hageja hariduse, töökogemuse jmt alusel olnud sobilikud

(TLS § 89 lg 3). Töölepingu ülesütlemise ajal olid vabad järgmised töökohad: IT

analüütik, tarkvara arhitekt, IT projektijuht, IT arendusjuht, rakendusadministraator,

analüütik-standardija, süsteemiadministraator. Hageja ei vastanud eelneva hariduse ja

töökogemuse alusel vabadele töökohtadele seatud nõuetele, kuivõrd tegemist oli IT-

spetsiifilisi oskuseid nõudvate töökohtadega, mis eeldasid IT-valdkonna kõrghariduse

või rakendusliku kõrghariduse olemasolu ja varasemat töökogemust sarnaste

tööülesannete täitmisel. Ümberõppe korraldamine IT-valdkonna töökohale oleks kostja

jaoks sellest tulenevalt märkimisväärseid lisakulutusi põhjustav ega oleks

majanduslikult otstarbekas, arvestades, et hageja pidanuks läbima IT-valdkonna

kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse õppe. Kostja hinnangul ei taga Vali IT!

programmis osalemine vajalikke oskusi ja kogemust kostja vabadele töökohtadele. 6-

nädalat kestev programm ei ole ühelgi viisil samaväärne mitu aastat vältava

2-19-5468

kõrghariduse mahu ja sisuga ning programmi sisuks on tarkvaraarendajate koolitamine,

mis ei vasta kostja töötajate profiilile. Kostja juures ei tööta ühtki tarkvaraarendajat.

16. Isegi juhul, kui kohus rahuldab hageja taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel,

ei ole põhjendatud hüvitisena välja mõista kuue kuu keskmist töötasu.

17. Hagejale on makstud TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist

ja TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 4771,93 eurot

hüvitist. Samuti määrati hagejale Eesti Töötukassa 13.12.2018 otsusega hüvitis

töötuskindlustusseaduse § 142 lg 1 p 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul,

kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb TLS § 109 lg 1 kohaselt välja

mõistetavat hüvitist vähendada hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitiste

ning Töötukassa poolt hagejale makstud hüvitiste võrra.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Harju Maakohtu 29.09.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Eesti Vabariigil väljamõistetavad menetluskulusid ei ole.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

-

hageja sõlmis 29.09.2010 Eesti E-tervise Sihtasutusega töölepingu, mille kohaselt

asus hageja alates 04.10.2010 tööandja juures tööle hankejuhina (tl 18-21, 34-37);

-

29.11.2016 teavitati töötajat Sotsiaalministeeriumi hallatava asutusena TEHIKu

moodustamisest alates 01.01.2017, mis võttis üle Eesti E-tervise Sihtasutuse

ülesanded, samuti anti TEHIKule üle kehtivad töölepingud vastavalt TLS § 112 lg-

le 1 (tl 40);

-

tööandja andis hagejale 10.12.2018 üle kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse,

milles teatas töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 13.12.2018 TLS § 89 lg

1 alusel seoses töö ümberkorraldamisega;

-

hageja on kätte saanud koondamishüvitise ja hüvitise ülesütlemisest vähem ette

teatatud aja eest.

20. Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemisel täidetud formaalsed eeldused – kirjalik

vorm, põhjendamise nõue. Töötaja kinnitas avalduse kättesaamist oma allkirjaga (tl 38).

21. Maakohus viitas TLS §-le 87, § 89 lg-tele 1, 3 ja § 89 lg-le 5. Kostja poolt töölepingu

ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel ei ole tühine. Kostja on esile toonud, et kostja juures

esines koondamissituatsioon ja vajadus töö ümberkorraldamiseks (TEHIKU direktori

06.12.2018 käskkiri, tl 107). Tööandjal on õigus asutuse tööd ümber korraldada ning

töö- ja ametikohtade arvu vähendada, õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid

töö- ja ametikohti luua või koondada ning õigus ilma töötaja nõusolekuta otsustada

kulude optimeerimise ja ressursside (sh tööjõu) efektiivsema kasutamise üle.

22. Tööandja võib ka alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus

koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi samal

ametikohal töötavaid inimesi, keda koondada ei ole.

23. Koondamise otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige ametijuhenditest. Ametijuhendist

selgub, milliste ülesannete või eesmärkide täitmist töötajalt oodatakse ja milliseid

tööülesandeid saab teistele töötajatele jagada. Tutvudes hageja ning teiste üldosakonnas

töötavate juristide ning hankespetsialistide ametijuhenditega on kohus seisukohal, et

hankejuhi tööülesanded erinesid juristide ja hankespetsialistide tööülesannetest ning

seetõttu puudus kostjal kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel vastavaid töötajaid

võrrelda, kuna samasugusel ametikohal olevaid teisi töötajaid asutuses ei olnud.

Hankejuht täitis muuhulgas juhtimisfunktsiooni, mida teised hageja poolt võrreldavatel

ametikohtadel töötavad isikud ei täitnud. Nii selgub hageja ametijuhendist, et hankejuhi

töökohustuseks oli muuhulgas riigihangete nõuetekohaseks läbiviimiseks vajaliku

hanke dokumentatsiooni ja hankelepingu koostamine vastavalt hankekorrale ning

2-19-5468

osalemine hangete läbiviimise protsessis ning hankemenetluse käigus tehtud otsuste

kinnitamine; hankeplaani ja hangete tööplaani koostamise koordineerimine ning

vastavuse tagamine keskuse tööplaaniga; hankeplaani ja hangete tööplaani täitmise

tagamine, täitmise aruandluse koostamine; hankespetsialistide tööde koordineerimine;

hankekorra kaasajastamine, ettepanekute tegemine hankeprotsessi parendamiseks (tl

100). Hankespetsialistide ega juristide ametijuhendites viidatud tööülesandeid ei leia.

24. Ametijuhenditest

nähtuvalt

ei

täida

juristid

ülesandeid,

mis

seonduvad

juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise ja täitmisega, kuid nende

tööülesannete hulka kuuluvad samas mitmed tööülesanded, mida ei täitnud hankejuht.

Näiteks oli juristide tööülesandeks muuhulgas kostja poolt ette valmistatavate

õigusaktide eelnõude koostamine või läbivaatamine/muudatusettepanekute tegemine ja

keskuse poolt kooskõlastamisele kuuluvate eelnõude kohta ettepanekute/arvamuste

koostamine; kahe juristi tööülesanneteks on lisaks tööandja töökorralduslike

dokumentide ja käskkirjade koostamine ja läbivaatamine ning ühe juristi

tööülesanneteks on muuhulgas tööandja andmekaitseametniku tööülesannete täitmine

(tl 100-105).

25. Ka hankespetsialistid ei täida tööjuhendite kohaselt hankejuhi tööülesandeid, mis

seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise ja täitmisega, samuti ei ole

hankespetsialistide ülesandeks haldus-, töövõtu-, käsundus- jms lepingute koostamine

või ülevaatamine, keskuse osas läbi viidavate hangetega seotud auditite, revisjonide jm

kontrollidele vastuste koostamise koordineerimine ja esitamine ja keskuse esindamine

õiguslike vaidluste lahendamisel ja läbirääkimistel. Ametijuhenditest nähtub, et

hankespetsialistid täidavad muuhulgas ka vahetu juhi, hankejuhi ja direktotri poolt

antavaid täiendavaid tööülesandeid töökoha eesmärgist tulenevalt.

26. Hageja etteheide, et tegelikkuses allkirjastati ametijuhend vähem kui 1 kuu enne

koondamist, ei oma antud asjas tähendust. Tööjuhendi ettevalmistamist alustas hageja

vahetu juht augustis 2018. a. Hagejal oli võimalus ametijuhendi sõnastuses kaasa

rääkida ning hageja on ametijuhendi allkirjastanud. Lisaks on tööülesanded märgitud

töölepingus, ametijuhend vaid täpsustab neid.

27. Hageja heidab ette ka seda, et tööandja ei pakkunud talle koondamisel teist tööd. Kostja

on selgitanud, et koondamise ajal asutuses vabadele töökohtadele kandideerimiseks

peeti vajalikuks IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse olemasolu

ja varasemat töökogemust IT valdkonnas. Hageja kostja ootustele selles valdkonnas ei

vastanud. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja oleks pidanud saatma hageja ümberõppele

Vali IT! Programmi, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused.

Kostja soovis vabadele töökohtadele võtta tööle isikuid, kel on IT-valdkonna

kõrgharidus või rakenduslik kõrgharidus. Tööandjal on õigus kaaluda, kas töötajale

täiendusõppe korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt

suuri kulusid (TLS § 89 lg 3; RKTKo nr 3-2-1-152-11, p 10).

28. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei saanud kostjal

viidatud kulusid tekkida. Seega kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista.

Apellatsioonkaebus

29. Hageja esitas 29.10.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

30. Maakohus on vääralt kohaldanud TLS § 89 lg-t 5. Koondamise korral tuleb võrrelda

sarnaste tööülesannetega töötajaid või nende kategooriaid. Maakohus on ebaõigesti

otsinud erinevate ametikohtade tööülesannete erinevusi, selle asemel, et võrrelda

tööjuhendeid sisuliselt ning tervikuna.

2-19-5468

31. Hageja on tööjuhendite sisulise võrdlemise lihtsustamiseks koostanud tööjuhendite

põhjal tabeli (apellatsioonkaebuse lisa). Hageja ja teised üldosakonna töötajad (juristid

ning hankespetsialistid) tegid sarnast tööd ning tegemist on sama kategooria töötajatega

TLS § 89 lg 5 mõttes. Võrreldud töökohtade töö eesmärk ning tulemus on sarnane ning

võrreldav. Umbes 80% tööülesannetest kõigil võrreldud töötajatel kattub. Samuti on

töötajatel olemas pädevus üksteise asendamiseks, hankejuhil on pädevus asendada

juriste ning täita kõiki juristi tööülesandeid. Hageja töökohustused hankeplaani ja

hangete tööplaani koostamise koordineerimisel ning vastavuse tagamisel keskuse

tööplaaniga ning hankekorra kaasajastamisel ja ettepanekute tegemisel hankeprotsessi

parendamiseks, moodustasid hageja kõigist töökohustuste ainult väga väikese osa ning

seega on tema töö võrreldav teiste töötajatega.

32. TLS § 92 lg-st 2 tuleneb ümberpööratud tõendamiskoormis. Juhul, kui tööandja ütleb

üles töölepingu töötajaga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, siis tuleb tööandjal

vaidluse korral tõendada, et ta on enne koondamisteate esitamist koostanud analüüsi,

millised töötajad täidavad sarnaseid tööülesandeid, ning välistanud nende hulgast

töötajate esindajad ning alla kolmeaastast last kasvatavad isikud.

33. Kohtule esitatud tööjuhendite kohaselt allusid kõik nimetatud töötajad üldosakonna

juhatajale ehk üldosakonnas ei olnud kahte juhtimistasandit. Seega on paljusõnaline

kostja väide, et ümberstruktureerimise tulemusena jäid üldosakonna juhataja ja asutuse

direktori täita hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid seotud protsesside ja inimeste töö

juhtimisega ning otsuste langetamisega asutuse nimel.

34. 01.09.2019 ehk umbes üheksa kuud pärast hageja töölepingu ülesütlemist loodi kostja

juurde uus hankespetsialisti töökoht ning 01.11.2019 loodi kostja juurde õigustalitus,

mille juhiks sai üks kostja jurist. Need asjaolud viitavad sellele, et hageja töölepingu

ülesütlemine ei tulenenud kulude kokkuhoiu vajadusest. 01.09.2018 ehk umbes kaks

kuud enne hageja töölepingu ülesütlemist loodi kostja üldosakonda juristi töökoht.

Vastustaja seisukoht

35. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

37. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

38. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei

pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise

seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

2-19-5468

TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas

esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

39. Kostja on täitnud TLS § 92 lg-st 2 tuleneva tõendamiskoormise ja on tõendanud, et ütles

töölepingu üles töölepingu seaduses sätestatud lubatud alusel, see on TLS § 89 lg 1

alusel koondamise tõttu.

40. Maakohus ei ole TLS § 89 lg-t 5 vääralt kohaldanud. Nimetatud sätte alusel on

töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes

kasvatab alla kolmeaastast last. Eelisõigust on võimalik tööandjal arvestada juhul, kui

koondataval töökohal töötab mitu isikut, vastasel juhul ei ole võimalik eelisõigust

rakendada. Võrreldavad töökohad vaidlusaluse juhul puudusid, mistõttu ei olnud hageja

osas eelisõiguse kohaldamine võimalik.

41. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja puhul oli tegemist juhtimisülesandeid täitva

töötajaga, milliseid ülesandeid teistel töötajatel, kellega hageja soovib end võrrelda, ei

olnud. Hageja juhtimisülesanded jaotati asutuse direktori ja üldosakonna juhataja vahel.

Ümberstruktureerimise tulemusena jäid üldosakonna juhataja ja asutuse direktori täita

hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid seotud protsesside ja inimeste töö juhtimisega

ning otsuste langetamisega asutuse nimel.

42. Hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tabel ei ole uus kirjalik tõend, vaid

hagejapoolne nägemus tööülesannete jagunemisest ja täitmisest. Töökohtade sisulisel

võrdlusel omab tähtsust tööülesannete kirjeldus, mis on kokku lepitud töölepingus ja

töötajate poolt allkirjastatud tööjuhendites. Tähtsust ei oma antud juhul mitte osaliselt

kattuvad tööülesanded, vaid ülesanded, mida teistel töötajatel täita ei tulnud. Erinevate

tööülesannete kokku lugemise pinnalt ei saa teha järeldust, kui suure osa tööajast

töötajad erinevaid ülesandeid täidavad, kuna see ei arvesta tööülesannete sisu. Kostja

on välja toonud, et ühelgi teisel töötajal asutuses ei lasunud näiteks kohustust kõikide

läbiviidavate riigihangetega end kurssi viia ja asutuse nimel otsuseid langetada.

Tegemist on kahtlemata ajamahuka tööülesandega, mis pidi võtma suure osa hankejuhi

tööajast – vastasel juhul ei saa asuda seisukohale, et töötaja oleks oma töökohustusi

oodatava hoolsuse määraga täitnud.

43. Hankejuhi spetsiifilised tööülesanded, mis seisnesid juhtimisfunktsiooni täitmises

(menetluslike otsuste langetamine hankija nimel, asutuse hankeprotsessi ja -korra

kaasajastamine, hankeplaani ja hangete tööplaani koostamine ja juhtimine ning nende

vastavuse tagamine asutuse tööplaaniga, hankespetsialistide töö koordineerimine), ei

olenenud sellest, mitmetasandiline oli juhtimissüsteem osakonnas. Asendusperioodil

kolleegi tööülesannete täitmine ei muuda samuti kokkulepitud tööülesandeid sarnaseks

ega töökohti võrreldavaks. Asendamise korral on tegemist ajutise iseloomuga või

ühekordse kohustuse täitmisega, mis ei saa töötaja töö püsivaks osaks ega muuda

tööjuhendist tulenevaid ülesandeid.

44. Asjaolu, et peaaegu aasta pärast koondamist on kostja oma tööd uuesti ümber

korraldanud, võtnud seejuures tööle ühe täiendava hankespetsialisti ja loonud asutuse

struktuuri eraldi õigustalituse, ei mõjuta nii pika perioodi pärast hageja koondamise

õiguspärasust. Asutuse eelarve võimalused ja sisulised vajadused muutuvad aja jooksul.

Kostja lähtus koondamisotsuse tegemisel selle aja võimalustest ja vajadustest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud

hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

2-19-5468

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

46. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)