2-21-4143/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4143

Kohtuasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks

Y vastuhagi X vastu kaasomandi teisel viisil

lõpetamiseks ja nõusolekute andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuhagis

kostja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Kostja

(vastuhagis

hageja):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.10.2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.

3. Välja mõista Y-lt X kasuks 234 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y-l tasuda X-le otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-21-4143

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis korteriomand asukohaga

XXX. Hagejale kuulub 16/25 kaasomandist ning kostjale 9/25 kaasomandist. Hageja

palub poolte kaasomandis oleva korteriomandi jagada selliselt, et korteriomand

müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel

võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega.

2. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse. Harju Maakohtu 17.03.2021

määrusega seati kostjale kuuluvale 9/25 suurusele mõttelisele osale kaasomandist

keelumärge kaasomandi mõttelise osa käsutamise keelamiseks hageja kasuks.

3. 28.09.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

õigusabikuludest 15,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. Kulud koos

käibemaksuga on 2457 eurot (15,75 h x 156 eurot/h). Samuti on hageja tasunud

riigilõivu summas 350 eurot. Kokku taotleb hageja menetluskulude hüvitamist summas

2807 eurot. Hageja palub mõista tema kasuks välja ka viivise menetluskuludelt.

4. Hageja lepingulise esindaja toimingud on järgnevad:

1) hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine, kliendiga kooskõlastamine ja

kohtule esitamine – 5 h;

2) hagi tagamise määrusega tutvumine, vea parandamise taotluse koostamine ja kohtule

esitamine – 0,5 h;

3) kostja kompromissettepanekuga tutvumine ja 06.04.2021 hageja seisukoha kostja

kompromissettepaneku osas koostamine – 1 h;

4)

kostja

määruskaebusega

tutvumine,

22.04.2021

hageja

vastuse

kostja

määruskaebusele koostamine – 5,5 h;

5) kostja vastuhagiga tutvumine, 31.05.2021 hageja vastuse koostamine – 3,5 h;

6) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas

29.04.2021 vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Kostja palus kohtul

lõpetada poolte kaasomand vaidlusalusele korteriomandile viisil, et korteriomand jääb

kostja ainuomandisse ning kostja kohustub hagejale tasuma 60 000 eurot. Olukorras,

kus üks kaasomanikest ei ole teavitanud oma soovist kaasomand lõpetada, vaid on

koheselt pöördunud kohtusse ning jätnud oma hagis ühe alternatiivina märkimata

võimaluse jätta vara kostja ainuomandisse ja maksta teisele kaasomanikule hüvitist, on

kostja sunnitud kaasomandi õiglaseks lõpetamiseks esitama vastuhagi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

2-21-4143

6. Harju Maakohtu 05.10.2021 otsusega rahuldati hagi ning lõpetati poolte kaasomand

viisil, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse

poolte vahel võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega. Maakohus jättis vastuhagi

rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata kostja 28.09.2021 taotluse kinnisvara

hindamise ekspertiisi läbiviimiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2456 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 2106 eurot) ning viivise menetluskuludelt. Maakohus jättis

kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse 17.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lg 2).

7. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1), kuna kohus rahuldas hagi ja

jättis vastuhagi rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole tegemist Riigikohtu 27.09.2010

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p-s 14 viidatud olukorraga, kus oleks põhjendatud

jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus ei rahuldanud

hagi ega vastuhagi osaliselt, vaid rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Samuti

ei teinud kohus otsust kostja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmise kohta, milline

asjaolu õigustas menetluskulude jaotust TsMS § 163 lg 1 alusel Riigikohtu 21.01.2009

otsuses nr 3-2-1-138-08. Käesolevas asjas saavutas hageja hagiga täielikult oma

eesmärgi ja kostja vastuhagiga mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-9170 p-d 13.2. – 13.3.).

8. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses kokku

ei ületa 13,5 h ning kohus vähendab osaliselt ajakulu. Kostja 05.04.2021

kompromissiettepanekuga tutvumiseks ja sellele seisukoha koostamiseks kulunud

mõistlik aeg ei ületanud 0,5 h, kohus vähendab ajakulu 0,5 h võrra. Kostja

määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei

ületanud 4,5 h, kohus vähendab ajakulu 1 h võrra. Kostja vastuhagiga tutvumisele ja

selle vastuse koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületa 2,75 h. Vastuhagi ei olnud

sisult ega õiguslikult keerukas ja puudutas üksnes kaasomandi lõpetamise viisi, kohus

vähendab ajakulu 0,75 h võrra. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot +

käibemaks ehk 156 eurot/h on käesoleva vaidluse sisu ja hageja esindaja

kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 350 eurot.

9. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda 156 eurot/h (käibemaksuga) määrab

kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks

2106 eurot (13,5 x 156). Nimetatud kulule lisandub riigilõiv 350 eurot, mistõttu määrab

kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2456 eurot (2106 + 350). Hageja taotlus

menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 351 eurot (2807-2456).

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas 04.11.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ning teha asjas uus otsus, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kostja menetluskulude väljamõistmisega ei nõustu, sellises ulatuses menetluskulude

välja mõistmine kostjalt on põhjendamatu. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike

kulutustega. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et hageja on koheselt pöördunud

hagiga kohtu poole andmata kostjale võimalust kaaluda kaasomandi lõpetamise viise.

Hageja ei ole hagis esitanud alternatiivset nõuet, pannes kostja olukorda, kus ta on

sunnitud vastuhagi esitama. Samuti ei ole kohus arvestanud Riigikohtu seisukohtadega,

mille järgi teenib kaasomandi lõpetamine mõlema kaasomaniku huve ning õiglane on

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Vastustaja seisukoht

2-21-4143

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

14. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud. Maakohtu otsus on vaidlustatud ainult menetluskulude jaotuse

ja kindlaksmääramise osas. Hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4

teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

15. Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna

käesolevas asjas ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega. Maakohus ei rahuldanud

hagi ega vastuhagi osaliselt, vaid rahuldas hagi täielikult ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Hageja ei pidanud esitama alternatiivset nõuet, sest tema sooviks oli kaasomand

lõpetada viisil, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha

jagatakse poolte vahel võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega. Kostja soovis

vastuhagis, et korteriomand jääks tema ainuomandisse ning ta tasub hagejale omandi

kaotuse eest 60 000 eurot. Maakohus kostja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisi

võimalikuks ei pidanud. Asjakohatu on kostja etteheide, et maakohus oleks pidanud

arvestamata asjaoluga, et hageja on koheselt pöördunud hagiga kohtu poole andmata

kostjale võimalust kaaluda kaasomandi lõpetamise viise. Kostja ei esitanud võrdväärset

kaasomandi lõpetamise viisi, mille vahel oleks saanud kaaluda. Kostja poolt pakutud

60 000 eurot ei saanud kuidagi pidada õiglaseks hüvitiseks hagejale omandi kaotuse

eest. Kostja ei ole näidanud, kuidas hagi rahuldamine ja vastuhagi rahuldamata jätmine

teenis antud juhul tema huve.

16. Menetluskulude suuruse osas esitas kostja üldsõnalise vastuväite, et tegemist ei ole

põhjendatud ja vajalike kulutustega. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

17. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2456 eurot,

sellest riigilõiv on 350 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 2016 eurot.

Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning

ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.

18. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et

õigusabikulu on liiga suur (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Hageja esitas

maakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt õigusabi sisu ja maht.

Maakohus käsitles nimekirjas loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt

kulunud aega. Selle analüüsi tulemusel kujunes järeldus, et hageja esindaja põhjendatud

ja vajalik ajakulu on kokku 13,5 t. Maakohus lähtus toimingute ulatuse põhjendatuse

hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast

õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on

ületanud

diskretsioonipiire

(vt

RKTKm

tsiviilasjas

nr 3-2-1-184-15,

p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

2-21-4143

19. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

20. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulu-

nimekirja põhjal. Hageja taotleb 325 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest tasumääraga

130 eurot/t, millele lisandub käibemaksu, kokku 390 eurot ((2,5x130x1,2). Hageja

esindaja tutvus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse (2,5 t).

Kostja ei vaielnud vastu hageja esindaja tunnitasumäärale, kuid leidis, et ajakulu on liiga

suur. Arvestades, et vaidlus ei ole keerukas ja maakohtu otsus on vaidlustatud üksnes

menetluskulude osas, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu

suuruseks 1,5 tundi. Tasumäär130 eurot/t ilma käibemaksuta on vandeadvokaadist

esindaja puhul aktsepteeritav. Hageja füüsilise isikuna ei saa tagasi õigusabikulus

sisalduvat käibemaksu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu

õigusabikulu hüvitamiseks 234 eurot (1,5x130x1,2). Vastavalt hageja taotlusele ja

TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)