4-10-2259/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-10-2259

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010.a Pärnu

Väärteoasja number 4-10-2259

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Väärteoasi A.I

kaebus Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina

Lätt` poolt 28.06.2010.a väärteoasjas tehtud

üldmenetluse otsusele nr 2670,10,005872 Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

A.I (ik xxx, xxxxxxxxx)

vandeadvokaat Paul Järve

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 74 19 lg 2, § 7419 lg 3 p

2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg 3, § 204 3 kohus otsustas

Jätta A.I kaebus rahuldamata.

Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt` poolt 28.06.2010.a

väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,005872 osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse osas, so mõista A.I-le Liiklusseaduse § 74 19 lg

3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv 12 000.00 krooni tasuda

Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220105170786. Kui nõude tasub

teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue

rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30

4-10-2259

2 (6)

päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja

möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 18.10.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 19.10.2010.a.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 29.10.2010.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib

esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

12.05.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Timo Toova` poolt väärteoprotokoll nr AB1187723 selle kohta, et 12.05.2010.a kella 11.47 ajal Pärnumaal Halinga vallas Tallinn-Pärnu-

Ikla mnt 104. km juhtis A.I mootorsõidukit (Nissan Patrol, r/n x) ning juhi

väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,68 mg/l (lugem 0,73 mg/l

laiendmääramatus 0,05 mg/l), millega ületas lubatud 0,09 mg/l piirmäära. Oma

teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 74 19 lg 2 järgi.

28.06.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,10,005872 on A.I-le

määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 74 19

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A.I suhtes lisakaristust LS § 74 19 lg 3 p 1 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

Kaebuse sisu

23.07.2010.a laekus Pärnu Maakohtule A.I kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas.

Kõnealuse väärteootsuse järgi määrati kaebajale LS § 74 19

lg 2 alusel karistuseks

rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 74 19

lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. A.I vastulauset ei

esitanud, raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud, kergendava asjaoluna fikseeriti vabandus. Seega on A.I väärteost aru saanud.

Samas ilmneb ka politseitöötajatele teadaolevatest materjalidest, et kaebaja töötab

OÜ-s X, olles tööandjaks vähemalt 8-le inimesele. A.I töö tegemine sõltub sellest, kas tal on võimalik mootorsõidukiga toimetada vajalikke veoseid töökohta ja sealt ära. A.I-lt juhtimisõiguse äravõtmine toob endaga kaasa olukorra, kus vähemalt 8 inimest võivad jääda tööta ja osaühing lõpetada oma eksisteerimise.

Lähtuvalt eeltoodust soovib kaebaja, et maakohus ei rakendaks tema suhtes LS § 7419

lg 3 sätteid. Kui kohus peab siiski vajalikuks kaebaja suhtes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, palub A.I piirduda minimaalse ajaga (nt 1 kuu), mis võimaldaks kaebajal oma osaühingu tööd korraldada.

Lähtudes eelnevast ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 2 taotleb kaebuse esitaja asjas tehtud otsuse tühistamist lisakaristuse osas.

4-10-2259

3 (6) Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja A. K. Lätt oma 05.08.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule

palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A.I kaebus rahuldamata.

LS § 7419

lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve

käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,68 mg/1 (lugem 0,73 mg/1 laiendmääramatus 0,05 mg/1), millega ületas lubatud 0,09 mg/1 piirmäära.

Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ületades lubatud

alkoholi piirmäära on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina

pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki

juhtimise eest lubatud piirmäära ületamisel võidakse karistada rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani ning lisakaristusena võib kohaldada sõidukijuhtimise õiguse äravõtmist 3-st

kuust kuni 9 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS § 74 19 lg 2 järgi. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas.

Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks

arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huve. Raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud

menetlusaluse isiku vabandust, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas

pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud.

Käesolevast kaasusest rääkides tuleb märkida, et alkoholijoobes mootorsõiduki

juhtimine on menetlusalusele isikule karistamise aluseks olnud korduvalt.

Karistatud on menetlusalust isikut alates 2002. aastast 3-1 korral alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimise eest. Isikule on määratud 3-1 korral rahaline karistus kogusummas 22 500 krooni. Määratud on ka juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et lisakaristuse kohaldamine mõjutab menetlusaluse isiku sissetulekut, kuna menetlusalune isiku tööülesanded on seotud

transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakäsitluse korral tuleks seada

soodusolukorda juhid, kes mootorsõidukit juhivad oma ametikohustuste tõttu, mis

oleks ebavõrdne kohtlemine. Kõik on seaduse ees võrdsed ning lisakaristuse määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama liikluseeskirja nõuetest ja ei tohi

rikkumisi toime panna. Määratud lisakaristus on vajalik, menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja

hoolivalt. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest, sest alkoholi lubatud piirmäära ületamine on üks peamistest liiklusõnnetuse põhjustest.

Menetlusalune isik on oma teoga seadnud ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise.

Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. Selliste

liiklusnõuete rikkumiste osas nagu lubatud alkoholi piirmäära ületamise seisundis

4-10-2259

4 (6) mootorsõiduki juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 2670,10,005872 tehtud otsus muutmata ja A.I kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning

palusid A.I suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas ennekõike majanduslikel põhjustel. Kaebaja leiab, et kohaldatud rahatrahv summas 12 000 krooni on piisav ja mõtlemapanev karistus antud väärteo toimepanemise eest.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo

toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus

jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja möönab, et otsuses on viga, so kaebajalt on juhtimisõigus ära võetud LS § 74 19 lg 3 p 1 alusel.

Seega palub menetleja asjas koostatud väärteootsus osaliselt tühistada ning kohaldada A.I suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks LS § 74 19 lg 3 p 2 alusel. Nimetatud parandus ei raskenda isiku olukorda.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A.I kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohtuliku uurimise käigus andis kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et käib pidevalt toomas loomadele toitu. „Mulle öeldi, et mul ei ole täna vaja sõita. Aga siis helistati ja

kästi, et peab kiiresti tulema. Ma ei leidnud autojuhti. Ma olin õlut joonud, ma

tunnistan oma süüd. See oli ainult kaheksa kilomeetrit. Ma mõtlesin, et käin ära.

Auto oli Nissan Patrol, mis kuulub Sampo Pangale. Sõitsin Are alevikust suunaga

Tallinna poole ning P.A oli ka sõidukis. Tema oli ka tarvitanud alkoholi. Meil töö juures ei ole laupäevi ja pühapäevi, loomad tahavad igal päeval süüa. See oli tööpäev.

Vastu sõitis meile Pärnu-Jaagupi politseinik Sassor, tervitasime, me tunneme üksteist. Sõitsime sinisest Škodast mööda. Keerasime sinna kus, oli kunagi lihakarn, siis sinine Škoda andis peatumismärguande. Peale peatumist puhusin, ma teadsin,

et olen alkoholijoobes. Seejärel viidi mind Pärnu Politseiprefektuuri. Seal on eraldi

aparaat selle jaoks, taadeldud alkomeeter. Ma nõustusin joobega, seda ma ei vaidlustanud. Ma leian, et lisakaristus ei ole põhjendatud. Arvestades minu olukorda

ja minu tööd ja töölisi. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kaheksa inimest

võivad jääda töötuks. Nad töötavad Are alevikus. Osa elavad minu korterites. Ma ei oska midagi öelda, et ma olen varem sama asja eest karistatud, mul olid jääknähud. Ma olen kindlasti teinud järeldused ja ma annan sõna, et ma ei istu enam alkoholi

tarvitanult rooli. Ma olen kõigega nõus, aga majanduslik olukord minu ja minu tööliste olukord sõltub minust. Ma veaksin alt oma töölisi niigi raskes majanduslikus olukorras“.

Koostatud väärteoprotokollist nähtub, et A.I juhtis 12.05.2010.a kella 11:47

ajal Tallinn-Pärnu Ikla mnt 104. km sõiduautot Nissan Patrol ning väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,68 mg/l (lugem 0,73 mg/l ± laiendmäär 0,05 mg/l), millega

4-10-2259

5 (6) ületati lubatud 0,09mg/l piirmäära. Kuna väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,68 mg/l on väärtegu kvalifitseeritav LS § 74 19 lg 2 alusel. Kaebuse esitaja süü on tõendatud veel joobeseisundi kontrollimise protokolliga (tl 7);

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et kasutati

indikaatorvahendit Lion 500 nr 38490-A391 – kontrolli tulemus positiivne reaktsiooni näit 1,45 mg/l (tl 8); sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus (tl 9).

LS § 20 lg 4 näeb ette, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi

0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.

LS § 7419

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

ühe aastani. Vastavalt lg 3 p 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus leiab järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks asjaoluks

tuleb lugeda isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuid karistuse eripreventiivset

eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud

karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Kohtuvälise menetleja poolt on

kaebaja suhtes antud juhul kohaldatud nii põhikaristust rahatrahvi näol kui ka

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on karistuse

kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, so A.I on varem karistatud joobes juhtimise eest.

Kohtu hinnangul vastab kohaldatud karistus toimepandud teo raskusele ja isiku süü

suurusele. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et A.I on süüdi ohtlikus

liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Asjaolu, et rikkumine toimus kaebaja arvates tööülesannete täitmisel, kuna loomi oli vaja toita, leiab kohus, et nimetatud põhjus pole asjakohane.

Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks (1) aasta. Vastavalt sama seaduse § 26 lg 5,

kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue

väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Karistusregistri väljavõttest nähtub A.I

varasemate väärteokaristuste kohta, et kõnealuse väärteo toimepanemise

hetkel omas kaebaja kahte kehtivat karistust joobes juhtimise eest. Seega ei ole kohtu hinnangul varasemalt kohaldatud karistused olnud piisavad täitmaks KarS §

56 lg 1 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada eelmise kehtiva

liiklusalase süüteoga võrreldes raskemat sanktsiooni ning kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni alammääras.

Kohus ei pidanud siinkohal põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et ta vajab

juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega. Kohus leiab, et sõiduki juhtimine

tööülesannete täitmisega seoses ei anna privileege ega õigusi liikluseeskirjade rikkumiseks. Kohtu hinnangul satuks nimetatud motiivil lisakaristuse kohaldamata

jätmisel tööülesannetega seoses sõiduki kasutajad eelisolukorda võrreldes nendega,

4-10-2259

6 (6)

kes sõidukit igapäevaste tööülesannetega ei kasuta. Nimetatud asjaolu on aga vastuolus seaduste ja karistuste ühetaolise ja õiglase kohaldamise põhimõtetega.

Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud

rahatrahvi suurus, milline on kohaldatud LS § 74 19

lg 2 sanktsiooni üle keskmise määras ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni minimaalmääras,

nii õiguserikkuja isikule kui toime pandud teo raskusele. Kohus ei tuvastanud, et väärteo menetlemisel oleks rikutud VTMS § 150 sätteid.

Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse

väärteomenetleja A. K. Lätt` poolt 28.06.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,005872 kuulub tühistamisele osaliselt lisakaristuse osas LS § 79 19

lg 3 p 1 järgi ning mõista A.I-le LS § 74 19

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks põhjendusel, et A.I on varem käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata.

Igor Pütsep Kohtunik