2-22-5434/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5434

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X

paigutamiseks

psühhiaatriakliinikusse

tahtest

olenematule ravile

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. aprilli 2022 määrus (esialgse

õiguskaitse pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Asjast puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi

Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 16. aprilli 2022 määruse resolutsiooni p-s 1 esialgse

õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaega selliselt, et pikendada X suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani

alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 12. aprillil

2022 kell 14.50, s.o kuni 22. mai 2022 kell 14.50. Täpsustada maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest

olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 22. mail 2022 kell 14.50 või mõnel eelneval

päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

2. Jätta Harju Maakohtu 16. aprilli 2022 määrus muus osas muutmata, täiendades

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 16. aprilli 2022 määrus kehtib järgmises sõnastuses:

4.1. Pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest

2-22-5434

olenematule ravile võtmisest 12. aprillil 2022 kell 14.50, s.o kuni 22. mai 2022 kell

14.50.

4.2. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lõpeb 22. mail 2022 kell 14.50 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud

otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise

eelduste äralangemisega.

4.3. Kohus annab loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks,

eelkõige

psühhoosivastase,

rahustava

ja

meeleolu

stabiliseeriva

ravi

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil,

juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei

manusta või

ravimeetoditega ei nõustu.

4.4. Kui puudutatud isik vabastatakse kinnisest asutusest enne kohtu määratud aega,

tuleb avaldajal sellest kohut viivitamatult teavitada.

4.5. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

4.6. Jätta menetluskulud riigi kanda.

4.7. Toimetada määrus kätte puudutatud isiku esindajale, määruse väljavõte

puudutatud isikule ning edastada määrus teadmiseks kohalikule omavalitsusele.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 13. aprilli 2022 Harju

Maakohtule taotluse, millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

1.1. Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik teistkordselt

haiglaravil PERH psühhiaatriakliinikus. Esmakordselt viibis ta haiglaravil 2016. aastal, kui

puudutatud isikul diagnoositi mitteorgaanilist psühhoosi. Haiglajärgselt puudutatud isik

psühhiaatrile pöördunud ei ole ja ravimeid ei tarvita. Puudutatud isiku psüühiline seisund on

alates eelmisest suvest tasapisi halvenenud. Puudutatud isiku käitumisse ilmus kummalisust,

tekkisid meelepetted. Periooditi muutus pööraseks, karjus ja laamendas, väitis, et venelased

ründavad, sõimas vene keeles, kuigi kedagi näha polnud. Läks riidu oma tüdruksõbraga,

viimane kavatses puudutatud isiku maha jätta. 20. märtsil 2022 on puudutatud isik saanud

jalaluumurru. Puudutatud isik süüdistas taas venelasi, kes talle kallale tulid, kuigi lähedased

arvavad, et hüppas kolmandalt korruselt alla, kui tüdruk oma lahkuminekust teada andis.

Hüppamisega on puudutatud isik ähvardanud juba varasemalt. Puudutatud isiku vanemate

poole on pöördunud ka sõbrad, kes on täheldanud tema ebaadekvaatsust, kaootilist käitumist,

seosetust mõttekäigus ja soovitasid ta ravile viia. Puudutatud isik enda eest ei hoolitsenud, kogu

korter oli lagastatud, kasimisest keeldus. Töövõimeline pole juba pikalt olnud. Nii sõbrad kui

pereliikmed survestasid puudutatud isikut arsti poole pöörduma, kuid sellest ta keeldus

2-22-5434

kategooriliselt, endal häiret ei tunnistanud. Pere pöördus abi saamiseks perearsti ja sealt kaudu

psühhiaatri poole, kust anti nõu kiirabi väljakutsumiseks.

1.2. Puudutatud

isik

viidi

12. aprillil

2022

kell

14.50

kiirabiga

politsei

saatel

psühhiaatriahaiglasse, kuhu ta paigutati psühhoosi ägenemise tõttu ravile tahtest olenematult.

Vastuvõtul oli tema mõttekäik ja selgitused segased, kõneles arusaamatult pereprobleemidest,

konfliktidest ja ähvardustest. Muuhulgas süüdistas venda, kes tulnud talle kallale ja nüüd vennal

õnnestunud teda psühhiaatriakliinikusse saata. Vennal endal olevat peretüli, temal probleeme

pole, abist keeldus.

1.3. Puudutatud isikul on diagnoositud täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29), mis on

raske psüühikahäire. Psühhoosist lähtuvalt on tema reaalsustaju, mõtlemine ja käitumine

tugevalt häiritud, käitumine ettearvamatu ja ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku

seisundit ja varasemat ravikogemusest arvestavalt ei ole alust prognoosida tema psüühilise

seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, mistõttu on vajalik tema suhtes tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamine ja temale psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu

stabiliseeriva ravi manustamine haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.

2. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 13. aprillil 2022. Ärakuulamisel oli puudutatud isik

ärritunud ja tige, kehakeel oli kaitsev. Puudutatud isik ei mõistnud, miks ta on haiglas.

40-päevasest ravist rääkides hakkas naerma. Rääkis, et kodus ei võta ravimeid, sest pole vaja

olnud, kuigi tõdes, et on 4 aastat tagasi siiski võtnud. Haiglasse sattus enda arvates seetõttu, et

vend tuli talle kallale, peab ebaõiglaseks, et vend mõisteti süütuks. Rääkis ka sõnavabadusest

ja bürokraatiast ja leidis, et ta peaks juba vabaduses olema.

3. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse kohaldamist.

4. Raviarsti hinnangul on puudutatud isik väga kuri ega mõista ravi vajadust. Ta kuuleb hääli

ega kontrolli oma käitumist.

5. Maakohus kohaldas 13. aprilli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

alates 12. aprillist 2022 kell 14.50 kuni 16. aprillini 2022 kell 14.50 koos vajadusel tahtevastase

ravimite manustamisega.

6. Puudutatud isiku raviarst IV 14. aprilli 2022 arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku

seisund muutunud, tal puudub koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on ta ohtlik endale

ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus pikendas 16. aprilli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 12. aprillil 2022, s.o kuni 22. maini

2022. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb

22. mail 2022 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis

maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eelkõige

psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.

2-22-5434

Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-le 1. Maakohus tuvastas esialgse

õiguskaitse taotlust lahendades, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire – täpsustamata

mitteorgaaniline psühhoos (F29). Puudutatud isik sõimas enne haiglasse toomist inimesi, keda

teised ei näinud, ning ähvardas korteriaknast alla hüpata. Sõprade väitel oli tema käitumine

kaootiline ja mõttekäik segane. Arvatavasti murdis puudutatud isik oma jalaluu, kui hüppas

pärast lahkuminekut aknast alla. Seetõttu leidis maakohus, et puudutatud isik ei ole haigusest

tingituna suuteline aru saama ega kontrollima oma käitumist. Arvestades nähtamatute

ründavate venelaste sõimamist ning võimalikku aknast alla hüppamist võib puudutatud isik

praeguses vaimses seisundis olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Puudutatud isikule on pärast

varasemat hospitaliseerimist määratud ravimid, mida puudutatud isik ei võtnud. Samuti ei

käinud puudutatud isik pärast haiglast vabanemist psühhiaatri juures. Seetõttu ei pidanud

maakohus usutavaks, et puudutatud isiku suhtes võiks toimida vabal tahtel põhinev ravi ning

muu psühhiaatriline ravi oleks piisav. Raviarst teatas kohtule 14. aprillil 2022, et puudutatud

isiku terviseseisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud, jätkuvalt puudub

koostöövalmidus raviks ja ravita jätmisel on puudutatud isik ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Seega ei ole puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning

esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud.

Arstide hinnangul vajab puudutatud isik ravi 40 päeva.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu

16. aprilli 2022 määrus tühistada. Puudutatud isik esitas määruskaebuse ka iseseisvalt, paludes

Harju Maakohtu 16. aprilli 2022 määrus tühistada.

9. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik enese hinnangul ohtlik endale ega teistele.

Hoopis vend tuli kallale ja lõi teda puudutatud isiku enda karguga. Vend tuli teda

ennetähtaegselt vanaema korterist välja ajama. Vanaema on surnud ja jättis korteri vennale.

Arvab, et läheb pere juurde tagasi elama. Parem oleks siiski eraldi, siis ei tekiks konflikte. Endal

tal ei ole elamist, aga ehk on võimalik linnalt saada. Jalaga on nüüd hästi, käis röntgenis. Neli

päeva oli rahunemiseks hea ja piisav. Ta võib vajadusel ravimeid kodus võtta, suudab seda teha

iseseisvalt küll. Puudutatud isikul on hetkel oluline tegeleda äritegevusega. Kaks aastat tehti

ettevalmistusi ja nüüd saaks alata. Tuleb juhatuse koosolek, kus üks uus liige ja ta peab isiklikult

kohal olema. Teevad edaspidi hauaplaate ja urne. Praegu ei töötanud. Puudutatud isik on kindlal

veendumusel, et tema ohtlikkus endale ega teistele ei ole tõendatud.

10. Maakohus andis avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele

vastu.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjäreldustes TsMS § 657 lg 1

p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt

tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse

resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse

kohaldamise algus- ja lõpuaja.

2-22-5434

13. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast

isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40

päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534

lg 5 teine lause).

14. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt

võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult

järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane.

15. Puudutatud isik on määruskaebusest nähtuvalt seisukohal, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

eeldused ei olnud tema suhtes esialgse õiguskaitse pikendamisel täidetud. Kolleegium sellega

ei nõustu ning on kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et

eelduste esinemine puudutatud isiku suhtes on esialgse õiguskaitse pikendamisel olnud

täidetud. Samuti oli enne vaidlustatud määruse tegemist maakohus puudutatud isiku isiklikult

ära kuulanud ning puudutatud isiku raviarst esitanud maakohtule hinnangu, mille järgi oli

esialgse õiguskaitse pikendamine vajalik. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud

isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi

kohaldamiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses.

16. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Avaldaja taotlusele lisatud

psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb täpsustamata mitteorgaaniline

psühhoos (F29), millest tulenevalt on tema reaalsustaju, mõtlemine ja käitumine tugevalt

häiritud, käitumine ettearvamatu ja ohtlik nii endale kui teistele. Ringkonnakohtul puudub alus

kahelda psühhiaatrite seisukohtades.

17. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt puudutatud isiku ohtlikkuse. Kolleegium ei nõustu

määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku ohtlikkus ei ole tõendatud. Psühhiaatrite

arvamusest, puudutatud isiku ärakuulamisest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast

määruskaebusele nähtub, et puudutatud isik on ohtlik nii endale kui ka teistele ning puudutatud

isik vajas pikemat ravi kui esialgselt rakendatud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku

isiklikult ära 13. aprillil 2022 ning veendus tema tervislikus seisundis. Puudutatud isik on

käitunud pööraselt, karjunud ja laamendanud ning süüdistanud tema ründamises ja haiglasse

toomises inimesi, keda teised inimesed ei näinud. Samuti süüdistas puudutatud isik haiglasse

saatmises enda venda. Psühhiaatrite esitatud arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik ühtlasi

ähvardanud aknast alla hüpata ning arvatavasti murdis puudutatud isik ka oma jalaluu peale

tüdruksõbraga lahkuminekut aknast alla hüpates. Kuivõrd puudutatud isik kahtlustab tema

ründamises ja haiglasse toomises teisi inimesi, keda ta on ka sõimanud, on ähvardanud aknast

alla hüpata ning on seda potentsiaalselt ka teinud, võib ta praeguses seisundis olla ohtlik nii

teistele kui ka endale.

2-22-5434

Avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et puudutatud isikul on varasemalt, 2016. aastal

diagnoositud psühhoos, mil ta viibis haiglaravil ning haiglajärgselt suunati ta ambulatoorsele

ravile, ordineeriti antipsühhootiline toetusravi. Haiglajärgselt ei ole puudutatud isik psühhiaatri

poole pöördunud ega ravimeid tarvitanud. Samuti ei ole psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt

puudutatud isik ise endal esinevat häiret tunnistanud. Maakohtu 13. aprilli 2022 ärakuulamisel

puudutatud isik ei mõistnud, miks ta on haiglas ning ühtlasi ka märkis, et kodus ta ei võta

ravimeid, kuna ei pea seda vajalikuks. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib

viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1).

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik ei ole haigusest tingituna

suuteline aru saama ega kontrollima oma käitumist ning ta on ravita jäämisel ohtlik nii endale

kui ka teistele.

18. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi

meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik varasemalt talle määratud

ravimeid tarvitanud ning ta ei ole pöördunud psühhiaatri poole, kuigi ta oleks pidanud seda

tegema. Avaldaja esitatud vastusest määruskaebusele nähtub, et muu abi kui psühhiaatriline

ravi kontrollitud ja järelevalvega psühhiaatriahaigla statsionaaris ei olnud võimalik puudutatud

isiku suhtes rakendada. Maakohus asus seega põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas

tema tahtest olenemata ravi osutades.

19. Kolleegium märgib, et maakohus jättis ära kuulamata puudutatud isiku lähedased.

TsMS § 536 lg 2 p 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära

kuulama ka isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed. Riigikohtu praktika

kohaselt ei pea kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel alati puudutatud isiku lähedasi ära

kuulama, kuid selline kohustus tekib esialgse õiguskaitse pikendamisel (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730 p 17). Siiski sätestab eelnevast erandid

TsMS § 536 lg 21. Lähedaste ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada (TsMS § 536

lg 22). Maakohus ei ole puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmist määruses

põhjendanud, kuid kolleegium saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades selles osas

maakohtu määruse põhjendusi.

Praegusel juhul oleks võinud põhjendatud olla puudutatud isiku venna ja vanemate ära

kuulamine. Kuigi puudutatud isik ei ela asja materjalide kohaselt nende isikutega koos, on

TsMS § 536 lg 2 mõtteks kuulata ära puudutatud isiku lähedased isikud ka siis, kui ta ei ela

nendega koos. TsMS § 536 lg 21 p 3 sätestab, et isiku abikaasat ja muid isikuga koos elavad

pereliikmeid ei pea ära kuulama, kui nende ärakuulamine ei aita ilmselt kaasa asja

lahendamisele. Kolleegium leiab, et kuna avaldaja esitatud taotlusele lisatud psühhiaatrite

arvamus kajastab selgitusi puudutatud isiku käitumise ja tema igapäevase elu kohta ning

koostöövalmidus raviks ei ole lähedaste poolt objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud

isiku lähedaste ärakuulamine aidanud asja lahendamisele ilmselt kaasa. Ringkonnakohtul ei ole

alust arvata, et puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja lahendust.

20. Maakohtu määruses on esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu ravi kohaldamine

määratud alates 12. aprillist 2022 kuni 22. maini 2022 ilma kellaajalise täpsuseta.

Ringkonnakohus täpsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaega kellaajaliselt

selliselt, et puudutatud isiku suhtes pikendatakse tahtest olenematu ravi tähtaega kuni

40 päevani alates 12. aprill 2022 kell 14.50 kuni 22. mai 2022 kell 14.50 (vt Riigikohtu 19.

veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.5).

2-22-5434

21. Eeltoodule tuginedes olid täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks

ning maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

22. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

23. TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)