1-20-6028/56 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-20-6028 1(6) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-6028 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Renat Djagilevi (Djagilev) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Renat Djagilev isikukood 3900...
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1-20-6028 1(6)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-6028 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Renat Djagilevi (Djagilev) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Renat Djagilev isikukood 39003210316; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Renat Djagilev (videosilla vahendusel)
kaitsja Margus Viira (videosilla vahendusel) RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § § 175 lg 1 p st 4, § - -dest 426, 432, - 180 lg-test 1,3 kohus määrab:
Jätta tingimisi enne tähtaega Renat Djagilev vangistusest vabastamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo Margus OÜ- le Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks osutatud riigi õigusabi eest Renat Djagilevile 122,40 eurot. M Renat Djagilevilt kaitsjatasu 122,40 eurot, mis tuleb õista Eesti Vabariigi kasuks välja tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 20,40 eurot.
1-20-6028 2(6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 23.09.2020. a otsusega tunnistati Renat Djagilev süüdi KarS § 263 lg 1 p-i 1, -de 5, 9, -i 1 ja § 199 lg 2 p § 215 lg 2 p § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti R. Djagilevile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. -te 1- KarS § 74 lg 3 alusel jäeti R. vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Djagilevile mõistetud Kohesele ärakandmisele kuulus temale mõistetud karistusest 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2019 kuni 23.11.2019, s.o 2 päeva. Ülejäänud karistus, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust Djagilev ei pane 2 jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid.
2. Harju Maakohtu 21.01.2021. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele R. Djagilevile Harju Maakohtu 23.09.2020. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.01.2021.
Karistuse kandmise lõpp on 17.03.2023.
3. 08.10.2021. a määrusega jättis Viru Maakohus R. Djagilevi vangistusest tingimisi enne
tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 4. Viru Vangla esitas 22.04.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Djagilevi vangi vabastamise otsustamiseks. R. Djagilev on andnud stusest tingimisi enne tähtaega nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99920700040448 Renat Djagilev, 1-20-6028 menetluskulud , kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõu täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile e täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule , tema kaitsjale, prokurörile ja Renat Djagilevile Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
1-20-6028 3(6)
5. Kohtule edastatud vangla arvamuses toodud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, R. Djagilevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 6. Kinnipeetav R. Djagilev kinnitas 09.05.2021 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. vanglas esimest korda ning tal on suured võlad, Ta selgitas, et pole kuid ta ei soovi terve elu vanglas olla ning tahab võlgnevustest vabaneda. Ta soovib muutuda ning elada normaalset elu. sh ei R. Djagilev selgitas, et rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, läinud ravile, olid probleemid alkoholiga. Vanglas läbitud programm aitas mõista, et sest tal peab alkoholisõltuvusest vabanema ning ta on veendunud, et suudab vabanemisel alkoholist loobuda. Tal puudub vabanemisel töökoht, kuid töö leidmisega aitab ta onu, kes töötab Tallinna x AS-s, ning ta suhtlusringkonda jäävad ema, onu ja tüdruksõber. 7. Kaitsja hinnangul R. Djagilev on mõistlik vabastada enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, sest alternatiivselt kaheksa kuu möödumisel ei ole süüdimõistetul vabaduses ühtki kohustust ning õiguskuul käitumine on tõenäoline just kontrollitud keskkonnas ta ekas
ning sellisel juhul saab kohus kohustuse Kaitsja hinnangul on määrata pöörduda arsti poole. R. Djagilev Kaitsja palus kohtul vabaduses võimeline käituma õiguskuulekalt. prokuröri arvamus tähelepanuta jätta, sest see ei ole põhjendatud, ning ka vangla arvamusest ei nähtu objektiivseid asjaolusid . , miks vangla ennetähtaegset vabastamist ei toeta MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil R. Djagilevi ning tema kaitsja, on seisukohal, et R. Djagilev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 9. KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused on vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud R. Djagilevi vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli k Täiendavalt on uud. R. elektroonilise valve kohaldamiseks tema Djagilev andnud nõusoleku lisakohustusena tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. 10. KarS § 76 lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. -s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada KarS § 76 lg erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud
individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi
1-20-6028 4(6)
tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK hul hinnatakse isiku käitumist m nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal ju vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). 12. Positiivselt iseloomustab R. Djagilevi tema Ta s käitumine karistuse kandmise ajal. tööta alates 26.05.2021 koristajana ning alates 17.11.2021 pesuvahetajana. Ta on motiveeritud töötama ning suhtub tööülesannetesse kohusetundlikult. Ta läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning probleemioskuste arendamise vestlused sotsiaaltöötajaga. R. Djagilevil ei esine suhtlemisraskusi ning ta on rahulik ja viisakas. Samuti on tal vabanemisjärgselt elukoht onutütrele kuuluvas korteris aadressil xxx, kus saab elama asuda üksinda. Vabanemisjärgselt on talle toeks ema, onu ning tüdruksõber
. 13. R. Djagilevil Viru Vangla 18.11.2021 on üks distsiplinaarrikkumine. käskkirja nr 6-3/1026- rikkus kinnipeetav Viru Vangla kodukorra p- 7.1.4, mille kohaselt on 1 järgi i isevalmistatud esemed kinnipidamisasutuses keelatud. Kinnipeetaval oli kambris kaks kokku õmmeldud rätikut. määrati teo eest karistuseks – – R. Djagilevile leebeim karistuse liik noomitus. R. Djagilev selgitas kohtuistungil, et rätikute kokkuõmblemise eesmärk oli rätik suuremaks teha. Kohus arvestab rikkumise väheolulisust ega omista sellele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suurt kaalu. 14. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu tema vara üles semast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21; 1-14-10087, p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt. 15. Kahtlusi R. Djagilevi õiguskuulekas käitumises ajal tekitab eelkõige tema praegusel alkoholisõltuvus ning puudulikud majandusliku toimetuleku ja probleemide lahendamise oskused. 16. Kohus peab küll positiivseks R. Djagilevi siirast soovi tegeleda oma alkoholiprobleemiga, kuid tema varasem käitumine on näidanud, et üksnes soovist alkoholi mitte tarvitada tema puhul ei piisa. on R. Djagilev tunnistanud, et varasemalt ole ta Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei suutnud alkoholi tarvitamist õigel hetkel lõpetada. Samuti tunnistab kinnipeetav, et pani kuriteod toime alkoholijoobes või alkoholi sõltuvuse tõttu – näiteks varastas süstemaatiliselt
toidukauplusest kanget alkoholi. Ta selgitas, et rikkus ka käitumiskontrolli nõudeid alkoholisõltuvuse tõttu, kuid samal ajal ei alustanud vanglast vabanemisel sõltuvusravi. Ka praegusel juhul arvab R. Djagilev, et ta ei vaja vabanemisjärgselt sõltuvusravi ning on kindel, et suudab alkoholi mitte tarvitada ka ilma selleta. Kinnipeetav läbis sõltuvuskäitumise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus tunnistas sõltuvusprobleemi ning jõudis otsusele, et soovib alkoholist loobuda, kuid ta usk plaani täitmisesse on kesine. Kuigi R. Djagilev ab sa seega aru, et kõik tema probleemid on tingitud alkoholist, ei ole ta astunud reaalseid samme, et vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Arvestades seda, et R. Djagilevil on vangla meditsiiniosakonnalt saadud info kohaselt diagnoositud alkoholisõltuvus, siis on selge, et selle probleemiga tuleks ka vabaduses aktiivselt tegeleda (nt otsida psühholoogilist tuge või pöörduda spetsialisti poole).
1-20-6028 5(6)
17. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. R. Djagilevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning mõlemal korral on teda karistatud mh varguse eest. Kinnipeetav tõi välja, et läks varastama, kui oli töötu. R. Djagilevil ei ole pärast vabanemist kindlat töökohta, kuid soovib xxxAS-i trammipargi koristajana, kus ta vangla andmete uuesti alustada tööd kohaselt töötas 2020. aastal vaid paar kuud. Enne vangistust töötas kinnipeetav
lisaks xxx - AS le lühiajaliselt ettevõtetes xxx, samuti Norras laevakajutites. R. Djagilev selgitas kohtuistungil, et töötas töökohtadel lühikest aega (kuni kolm kuud), sest ta vallandati hilinemise või tööle mitteilmumise tõttu, kuna tal oli probleeme alkoholiga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt läks R. Djagilev enda sõnul omakorda varastama seetõttu, et oli vahepeal ilma tööta. Eeltoodut arvestades peab kohus praegusel eriti oluliseks riskiteguriks vabanemisel kindla töökoha puudumist. Kuigi kohtuistungil märkis R. Djagilev, et sooviks tööle asuda ettevõttesse, kus töötab tema , kes lubas töölesaamisega aidata, puudub igasugune garantii, et R. Djagilevil onu on ka reaalselt võimalus vabanedes xxx - trammipargi AS i s tööle asuda. Samas on Djagilevil R. tasumata rahalisi kohustusi ligikaudu 20 000 euro ulatuses. Arvestades vabaduses kindla töökoha puudumist ja R. Djagilevi puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ning märkimisväärseid rahalisi kohustusi, säilib kohtu hinnangul oht, et R. Djagilev võib hõlptulu saami uusi varavastaseid kuritegusid. se eesmärgil toime panna 18. Kuigi nagu ka R. Djagilevi karistus saab – kaitsja asjakohaselt märkis – ca 8 kuu pärast nagunii kantud, siis ainuüksi see asjaolu ei anna alust teda praegu enne tähtaega vabastada. Esiteks, kui R. Djagilevi edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ning l on tõsimeelne eesmärk õiguskuulekalt käi , siis on tal vangistuses võimalik astuda samme selleks, et tuda leida endale töökoht, mis oleks talle vabanemisel ka reaalselt garanteeritud. Mõistetavalt võib see kinnipeetava puhul osutuda keerulisemaks, kuid ei ole siiski välistatud. Teiseks, tasuks R. Djagilevil tõsiselt kaaluda põhihariduse omandamist, millist võimalust on talle vanglas pakutud, kuid millest R. Djagilev on keeldunud. Nimelt võimaldaks põhihariduse olemasolu omandada ka juba kutseharidust, mis suurendaks märkimisväärselt tema võimalusi tööturul. Seni, kuni R. Djagilevil puudub vabaduses kindel sissetulek, tal puuduvad majandusliku toimetuleku oskused ning hariduse ja töökogemuse pinnalt on sisenemine tööturule raskendatud, siis säilib tema puhul märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. 19. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Harju Maakohtu 23.09.2020. a otsusega jäeti R. Djagilevile mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata: kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust ning 2 aastat ja 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Djagilev ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid. Harju Maakohtu 21.01.2021. a kohtumäärusega pöörati kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus täitmisele, sest R. Djagilev rikkus registreerimiskohustust, alkoholi tarvitamise keeldu ning kohustust alluda sõltuvusravile vanglast vabanemisel. 30.09.2020 ning 21.01.2021. a Süüdimõistetu vabanes vanglast määrusega pöörati karistus täitmisele, s.o juba 3 kuud ja 3 nädalat pärast vanglast vabanemist. Samuti kuulutas kohus e arutamist R. Djagilevi enne kohtuotsuse täitmisele pööramis tagaotsitavaks, sest ta ei ilmunud 17.12.2020 toimuvale kohtuistungile. Eeltoodu tekitab kohtus kahtlusi, et R. Djagilev on praegusel ajal vabanemisel võimeline järgima käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi.
1-20-6028 6(6)
20. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 21. R. Djagilevi kaitsja Margus Viira esitas 09.05.2022 tasu kohtule taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusa kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas bi kulude 122,40 eurot: materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 75 minutit ning istungil osalemiseks 37 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas J -st 3 -st 1 ning põhjendatuks. uhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg ja § 23 lg justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude
hüvitamise kord” § 1 lg dest 1 ja 10, § 7 lg - -dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks . KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub 122,40 eurot kaitsjatasu R. Djagilevilt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsiali ilmselt seerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Samas hinnates R. Djagilevi varalist seisundit K-Raha andmetel on – tal 20229,06 pesuvahetajana euro suurune võlgnevus ning ta töötab vangistuses – määrab kohus, et R. Djagilev peab kaitsjatasu, s.o 122,40 eurot tasuma osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuupäevaks kuulub tasumisele , selliselt, et iga kuu 25. vähemalt 20,40 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Regiina Lebedeva kohtunik