4-22-1052/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1052 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Janika Kallin ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kohtuasi N.D väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. aprilli 2022 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik N.D (ik XXX) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Kohtuistungil osalenud isikud –

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 1. aprilli 2022 otsus muutmata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.D-le selle kohta, et ta pani kolmel koostati 1. aprillil 2022 väärteoprotokoll korral toime KarS § 262 lg le 1 vastava väärteo. -

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides N.D xxx tänaval restoranis olnud Ukraina põgenikke hotelli töötajat asuva hotelli X ja . Nimelt joonistas ta 25., 27. ja 30. 2022 märtsil Ukraina põgenike söögiajal restorani akna taga õhku „Z“ tähte ja

näitas nimetissõrmedega põgenike 30. märtsil 2022 näitas ta veel lõunatavatele lastele suunas. keskmist sõrme. PPA hinnangul ei vasta N.D headele tavadele ning on - käitumine solvav ja häiriv, sest Z täht tähendab vastase argessiooni sümbolit. praegu Venemaa Ukraina-

N.D peeti 31. märtsil 2022 kinni ning kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjalid menetlemiseks Harju Maakohtule leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti.

2. Harju Maakohus tegi 1. aprillil 2022 otsuse, millega tunnistas N.D KarS § 262 lg 1 järgi süüdi ja mõistis päeva talle karistuseks 10 aresti. Aresti alguseks luges kohus N.D kinnipidamise aja

31. märtsi 2022. Kohus vormistas ja kuulutas otsuse nö resolutiivotsusena, st ilma põhiosata.

3. N.D esitas 4. aprillil 2022 apellatsiooni, milles taotles tema karistamist mitte aresti, vaid rahatrahviga. N.D põhjendas taotlust sellega, et käib tööl ja ei saa pikalt töölt eemal olla.

4. Maakohus tegi põhistatud kohtuotsuse teatavaks 14. aprillil 2022.

Kohus leidis, et N.D-le ette heidetud teod on tõendatud ja vastavad KarS § 262 lg 1

tunnustele. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et N.D süü on keskmisest suurem, sest N.D pani väärteo toime korduvalt. Veel arvestas kohus, et N.D pani avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise toime kavatsetult. Maakohus märkis, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud. Kohus märkis, et karistuse . mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest Maakohus leidis, et N.D tuleb karistada arestiga, tulenevalt süüteo iseloomust, eesmärgist

ja süsteemsu N.D pani väärtegusid toime mitme päeva jooksul. Ta soovis oma sest.

käitumisega näidata oma negatiivset meelestatust Ukraina sõjapõgenike suhtes, eesmärgiga neid häirida ja solvata tahtmatust tunnistajatena kohtus käinud . Kohus arvestas ka N.D hotelli külaliste ees vabandada.

5. Pärast põhistatud kohtuotsust N.D oma apellatsiooni ei muutnud ega täiendanud. Ka kohtuväline menetleja ei esitanud kaebetähtaja jooksul apellatsiooni.

6. Ringkonnakohus tegi 4. mail 2022 määruse, millega võttis N.D apellatsiooni menetlusse. Kuna N.D ei olnud märkinud, et on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus

menetluses, määras ringkonnakohus väärteoasja arutamisele kohtuistungil, kuid ei teinud apellatsioonimenetluse pooltele istungist osavõttu kohustuslikuks.

Apellatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud ning ringkonnakohus arutas väärteoasja ilma apellatsioonimenetluse poolte osavõtuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. N.D on taotlenud apellatsioonis, et teda karistataks aresti asemel rahatrahviga. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) regulatsioonist tulenevalt on aga tekkinud olukord, kus N.D sai maakohtu otsusega mõistetud arest enne kantud, kui ringkonnakohus sai üldse hakata väärteoasja arutama.

N.D peeti väärteomenetluse raames kinni. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui isik oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohus ei lükka kohtuotsuse täitmist seaduses toodud alusel edasi, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta

täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Samas annab väärteomenetluse seadustik

maakohtule õiguse teha esialgu n ö resolutiivotsus ja lisada selle põhjendused alles siis, kui -

mõni kohtumenetluse pooltest on teatanud soovist otsus vaidlustada. Maakohus tegigi nii. Selle tulemusel oli väärteoasi sel ajal, kui N.D karistust kandis, alles maakohtu menetluses. Kuna N.D on arest kantud, ei saa ringkonnakohus enam lahendada küsimust, kas N.D tuleks aresti asemel karistada rahalise karistusega. Samas ei näe menetlusseadustik ette ka võimalust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus

apellatsiooni alusel väärteoasja arutades seisukoha, kas maakohtu mõistetud karistus on õiguspärane ja põhjendatud.

8. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise isiku süü ning aristuse mõistmisel alus k

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid, et maakohus oleks mõne neist asjaoludest jätnud arvestamata või võtnud valesti arvesse. Apellandi soov oli üksnes see, et kohus kohaldaks karistust, mis ei sunniks teda töölt puuduma. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub, et kohus on võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mille arvestamist KarS § 56 lg 1 nõuab. Kohtukolleegium ei tuvastanud ka seda, et maakohus oleks karistanud N.D arestiga mingitest asjaoludest tehtud valed

e järelduste tõttu.

9. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.