2-22-614/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-614

Tsiviilasi

OÜ Põldmäe avaldus üle võõra kinnisasja avalikult

kasutatavale

teele

juurdepääsu

saamiseks

ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: OÜ Põldmäe (registrikood 14331485),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Puudutatud isik I: T. A. (isikukood xxxx) lepinguline

esindaja Maris Sõmer

Puudutatud isik II: Saue vald (Saue vallavalitsuse

kaudu)

Puudutatud

isik III:

osaühing

Bomans

Eesti

(registrikood 11143926)

Puudutatud

isik IV:

Osaühing

IS

Systems

(registrikood 10553585)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Põldmäe avaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Põldmäe kanda.

3. Määrata kindlaks T. A.i menetluskulud ning mõista OÜ-lt Põldmäe T. A.i kasuks

välja 446,83 eurot. Saue vallal, osaühingul Bomans Eesti ja Osaühingul IS Systems

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2-22-614

2 (7)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Põldmäe (avaldaja) esitas 14.01.2022 avalduse üle võõra kinnisasja avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

2. Vahetu juurdepääs avaldaja kinnistule puudub ning avaldaja on faktiliselt pääsenud enda

kinnistule mööda Põldmäe teed, mis on eraldi transpordimaa kasutusotstarbega kasutatav kuni

Vanasilla kinnistuni, milline kuulub puudutatud isikule I.

3. Avalduse kohaselt soovib avaldaja juurdepääsu kinnisasjale mööda Vanasilla kinnistut ja

Põldmäe teed. Taotletav juurdepääs alates Harku teest kuni avaldaja kinnisasjani kulgeb

mööda järgmisi kinnistuid: Põldmäe tee L3, Põldmäe tee L4, Põldmäe tee L1, Põldmäe tee L2

ja Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1. Avalduse kohaselt on Põldmäe tee L4, Põldmäe tee

L1, Põldmäe tee L2 ja Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1 kinnistute omanikud seadnud

teeservituudi Põldmäe 20 kinnistu kasuks tähtajalisena.

4. Alternatiivne toimiv juurdepääs tegelikult puudub. Põldmäe tee 20 kinnistu soetamisel

29.05.2019.a. sõlmitud lepingu alusel on avaldajal võimalik kuni 29.05.2024 kasutada

juurdepääsu ka üle aadressil Põldmäe tee 16 asuva kinnisasja. Vastava kokkuleppe sõlmis

avaldaja lähtudes eeldusest, et suudab viie aasta jooksul sõlmida kokkuleppe juurdepääsu

saamiseks üle Vanasilla kinnistu.

5. Avaldaja soovib juurdepääsu mööda olemasolevat teed, mis on olnud ajalooliselt kasutusel

avaldajale kuuluvale kinnistule juurdepääsuteena. Vajalik juurdepääs kulgeb üle puudutatud

isiku I kinnisasja hinnanguliselt 40 m pikkuse ja 4 m laiuse lõiguna, mis moodustab

puudutatud isiku I kinnistust (kokku kinnistu pindala 13 400 m2) täiesti ebaolulise osa.

Juurdepääsu määramine mööda Põldmäe teed ei too puudutatud isikule I kaasa mingisuguseid

täiendavaid kulutusi, elukorralduslikke muudatusi ega muudaks ka puudutatud isikule I

kuuluva Vanasilla kinnistu väärtust. Avaldaja poolt taotletav juurdepääs on seega

maakorralduslikult ja objektiivselt väga lihtsasti teostatav (sisuliselt ei too see kaasa

mingisuguseid faktilisi elukorralduslikke muudatusi).

6. Oma 20.04.2022 vastuses kohtunõudele sedastab avaldaja, et üksikutel juhtudel võib

tekkida vajadus manööverdada avaldaja kinnistule pääsemiseks ka suurema haagisega.

Arvestades suurema haagise pöörderaadiust ei pruugi 4 m laiune ala olla piisav. Seetõttu

korrigeeris avaldaja algse avalduse teist palvepunkti vastavas ulatuses ning palus määrata

juurdepääsutee laiusega 6 m. Muus osas jäi avaldaja algse taotluse juurde.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isiku I vastuväidete kohaselt on

Põldmäe tee 20 kinnistule juurdepääsemiseks kinnistusraamatusse kantud reaalservituut, mille

alusel saab kuni 29.05.2024 avaldaja tasuta kasutada juurdepääsu üle Põldmäe tee 16 kinnistu.

2-22-614

3 (7)

8. Puudutatud isik I väidab, et Vanasilla kinnistu lõigul ei ole ajalooliselt teed olnud, vaid

kinnistul on olnud pigem pinnasesse sõidetu rajad, mida on varasemalt kasutatud lähedal

olevate heinamaade hooldamiseks.

9. Avaldaja ei ole selgitanud ega põhjendanud niivõrd suuremahulise ehk 40 m pikkuse ja 4 m

laiuse juurdepääsu vajadust lisaks olemasolevale juurdepääsule üle Põldmäe tee 16 kinnistu.

Jääb täiesti arusaamatuks, miks on eluliselt vajalik rajada täiendav 4 m laiune ja 40 m pikkune

teelõik olukorras, kus avaldajal on vajalik juurdepääs oma kinnisasjale olemas ning

vaidlusalusele teelõigule jõudmiseks tuleb läbida Põldmäe tee ligi poole kitsam lõik Põldmäe

tee 7 külgneval teelõigul.

10. Puudutatud isik I leiab, et sellise talumiskohustuse lisamine tema kinnistule kahjustab

oluliselt kinnistu edaspidiseid kasutamisvõimalusi ja selle väärtust ning ei lähe kokku tema

edaspidiste plaanidega oma kinnistu kasutamisel. Vanasilla kinnistu omanik peab sisuliselt

loobuma ca 400 m2 ulatuses oma kinnistust avaldaja kasuks. Avaldaja mugavus ja soov sõita

üle Vanasilla kinnistu ei kaalu üles puudutatud isiku I õiguste riivet ega õigusta juurdepääsu

määramist.

11. Avaldaja on juba tahtlikult kahjustanud Vanasilla kinnistut, olles teinud omavoliliselt

tegevusi ning muutnud oma äranägemise järgi olulisel määral kinnistu algset olukorda.

Avaldaja on oluliselt laiendanud algset teelõiku, mille läbimist tavapärase sõiduautoga on

puudutatud isik I tänaseni vaikimisi tolereerinud.

12. Eeldatavasti soovib avaldaja vaidlusalust teelõiku kasutada suurte sõidukitega läbimiseks,

mistõttu on avaldaja tee laiendamiseks kasutanud teadmata täitematerjale ning kahjustanud

pinnast teelõigu kõrval.

13. Juurdepääs avaldaja kinnistule on olemas ja seda aastaid sellisel viisil kasutatud. Isegi, kui

seatud servituudi alusel on juurdepääsu õigus kasutada kuni 29.05.2024, siis oleks oluliselt

vähem koormav alustada ettevõtetel omavahel läbirääkimisi olemasoleva kokkuleppe

pikendamiseks. Samuti jääb avalduses selgusetuks, milles seisneb juurdepääsu taotleja

ülekaalukas huvi juurdepääsust tulenevate kitsendustega võrreldes, kui Põldmäe OÜ

majandustegevus sisuliselt puudub.

14. Menetlusse kaasatud kohalik omavalitsus (puudutatud isik II) märgib, et Põldmäe tee 20

kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning eeldatavasti riivab võimalike

puudutatud isikute huve kõige vähem avaldaja pakutud lahendus st, et Põldmäe tee 20

kinnistule määratakse juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi Vanasilla kinnisasja.

15. Puudutatud isikud III ja IV ei ole menetluses mistahes seisukohti esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ning TsMS § 613 lg 1 p 1 ja

lg 2 kohaselt vaatab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi

hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg

5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma asjaolud,

millele kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähendust.

17. Avaldaja taotleb tema kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramist.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

2-22-614

4 (7)

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei

jõuta, määrab need kohus.

18. Kohus selgitas pooltele 07.02.2022 määruses kohalduvat õigust ja asjaolu, et lahendab

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asja hagita menetluses kaalutlusotsusega

kinnisasjade omanike põhjendatud huvide kaalumise teel. Kohus korraldas 23.03.2022

paikvaatluse. Menetlusosalised suulist ärakuulamist ei soovinud. Kohus leiab, et avaldus tuleb

jätta rahuldamata.

19. Alljärgnevalt hindab kohus, kas eeldused avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude

rahuldamiseks on täidetud. Eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega.

20. Avaldajale kuulub Põldmäe tee 20 kinnisasi Vatsla külas Saue vallas Harjumaal. Poolte

menetlusdokumentide kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja kinnisasi ei külgne

avalikult

kasutatava

teega.

Seda

kinnitasid

ka

23.03.2022

vaatlusele

ilmunud

menetlusosalised ja see nähtub ka kaardimaterjalilt.

21. Samas on kohtu ette toodud, et Põldmäe tee 20 kinnistu kasuks on seatud tähtajaline (kuni

29.05.2024) tasuta servituut üle Põldmäe tee 16 kinnistu, mis tagab hetkel juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele.

22. Avaldaja märgib, et üle Põldmäe 16 kinnistu servituudi alusel kulgev juurdepääs ei

võimalda avaldaja kinnistule ligipääsu haagisega sõidukitega, kuivõrd on selleks liiga kitsas.

Sellega põhjendab avaldaja vajadust saada üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja

kulgeva tee kasutusõigust ka praegu, mitte üksnes tulevikuks. Avaldaja selgitab, et ilma

vastava juurdepääsuta, mida avaldaja on seni regulaarselt kasutanud, ei ole avaldajal võimalik

endale kuuluvat kinnistut sihtotstarbeliselt (tootmismaana) kasutada.

23. Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat

juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb

juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu 21.

mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21), ning et autoga juurdepääsu võimaldamine

üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on

kinnisasjale juba olemas (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21 ja

Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Lahendis 2-19-15916 jäi

Riigikohus sama seisukoha juurde, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu

määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotleja kinnisasjale on juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt olemas.

24. Järgnevalt hindab kohus, kas käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud täiendava

juurdepääsu määramiseks ning kas täiendava juurdepääsu määramine võiks olla õigustatud,

arvestades servituudiga tagatud juurdepääsu üle Põldmäe 16 kinnistu.

25. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eelduse näol on

tegemist objektiivse kriteeriumiga, mis on täidetud üksnes juhul, kui kinnistu piirneb vahetult

avalikult kasutava teega selliselt, et kinnistule pääsemiseks puudub vajadus kasutada võõrast

kinnistut. Erinevalt avaldaja tõlgendusest märgib kohus, et AÕS § 156 lg 1 sõnastuse kohaselt

on eelduseks „vajaliku juurdepääsu puudumine,“ mitte „avalikult kasutatava teega mitte

piirnemine.“ Vastupidine tõlgendus võimaldaks avaliku teega mitte piirneva kinnistu

omanikul nõuda juurdepääsu määramist mitmest asukohast, kuivõrd ka kohtu poolt määratav

2-22-614

5 (7)

juurdepääs ei täidaks sellisel juhul avaldaja tõlgenduses objektiivset kriteeriumit. Selline

tõlgendus ei saa aga olla normi eesmärgiks.

26. Vaatlusel (tl 49-55) tuvastas kohus, et juurdepääs üle Põldmäe tee 16 on avaldajale

kuuluvale Põldmäe tee 20 kinnistule tagatud, kuid suurte veoautodega ei ole tee kitsuse tõttu

suure tõenäosusega läbitav (vt protokolli fotod 13-17). Väiksemad sõidukid, sh kaubikud,

mahuvad juurdepääsu kasutama.

27. Seega kohus tuvastab, et kuni 29.05.2024 on avaldajale kuuluvale Põldmäe 20 kinnistule

tagatud juurdepääs avalikult kasutavale teele läbi selleks otstarbeks seatud servituudi.

Juurdepääs kulgeb muuhulgas üle Põldmäe tee 16 kinnistu.

28. Järgnevalt hindab kohus, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid täiendava

juurdepääsu määramist üle Vanasilla kinnistu.

29. Kuivõrd avaljadale on juba tagatud juurdepääs kuni 29.05.2024, saavad täiendava

juurdepääsu määramise põhjused olla pelgalt ärilised. Avaldaja on ka ise märkinud, et soovib

täiendavat juurdepääsu selleks, et kasutada kinnistut tootmismaana. Samuti on avaldaja oma

20.04.2022 menetlusdokumendis leidnud, et ärilistel põhjustel on vaja juba 6 meetri laiust

juurdepääsu varasemalt taotletud 4 meetri laiuse juurdepääsu asemel.

30. Riigikohus on lahendis 2-19-15916 selgitanud, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud üle võõra

kinnisasja juurdepääsu määramise eelduseks ei saa olla üksnes äriühingu äriline huvi kasutada

oma kinnisasja ja sellel asuvaid hooneid võimalikult kasumlikult. Sealjuures ei ole avaldaja

ka esile toonud, et Põldmäe tee 20 hoone/kinnistu kasutamine ei ole üldse võimalik. Nimetatu

ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, kuivõrd tootmismaana kasutamisel on võimalik

korraldada suurte veokite/haagiste laadimine vajadusel eemal, transportides kauba (mille

olemust ei ole avaldaja nimetanud) veokiteni väiksemate transpordivahenditega, mis mahuvad

manööverdama ka praegusel juurdepääsu alal.

31. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-04 selgitanud, et hinnata tuleb, kas ärilistel kaalutlustel

on täiendavat juurdepääsu taotletud olukorras, kus kinnisasja ja sellel asuva hoone

sihtotstarbeline kasutamine täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud või olukorras, kus

kinnisasja sihtotstarbelise kasutamine on võimatu, nt täiendava juurdepääsu taotlemine

olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava

juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada.

32. Kohus veendus vaatlusel vahetult ning tuvastab, et kinnistu kasutamine ilma täiendava

juurdepääsuta ei ole välistatud, kuigi võib olla avaldajale vähem kasumlik või vähem mugav.

33. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et juurdepääsu esimene sisuline eeldus

AÕS § 156 lg 1 järgi ei ole täidetud. Kuivõrd täitamata on kohustuslik sisuline eeldus, ei ole

avaldaja nõude rahuldamine võimalik ning kohus ülejäänud AÕS § 156 lg 1 eelduste

esinemist ei kontrolli ning nendega seotud menetlusosaliste väiteid ei käsitle.

34. Seonduvalt olemasoleva juurdepääsu tähtaegsusega, st servituut on kehtiv kuni

29.05.2024, on kohus avaldajale ja avaldaja vandeadvokaadist esindajale kahel korral

(esimene kord 07.02.2022 määruses (tl 35-36), teine kord 29.03.2022 kohtu kirjas (tl 56))

selgitanud, et kuivõrd avaldaja on avalduses üldsõnaliselt maininud, et pärast 29.05.2024

avaldajal puudub igasugune juurdepääs Põldmäe 20 kinnistule, tuleb avaldajal selgitada, kas

ta on esitanud nõude tuginedes TsMS §-le 369, mis reguleerib hagi esitamist enne nõude

sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas avaldajale ka TsMS § 5, mille kohaselt hagi

(avaldust) menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

35. Avaldaja ei esitanud seisukohta, kas tema nõuet juurdepääsu määramiseks üle Vanasilla

kinnistu tuleb käsitleda nõude esitamisena enne nõude sissenõutavaks muutumist TsMS § 369

2-22-614

6 (7)

alusel. Kuigi TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste esitatud taotlustega, siis ei ole kohtul alust väljuda avaldusega seatud

piiridest (TsMS § 3 lg 1, § 4 lg 1). Seetõttu ei käsitle kohus hageja nõuet kui tulevikus

sissenõutavaks muutuvat nõuet juurdepääsu saamiseks alates 30.05.2024.

36. Eeltoodust tulenevalt jääb avaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

38. Käesoleval juhul otsustab kohus, et menetluskulud kannab täielikult avaldaja, kes pöördus

kohtusse põhjendamatu avaldusega, millise kohus jättis rahuldamata. Seetõttu on õiglane jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

39. TsMS § 175 lg 1

kohaselt

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

40. Puudutatud isik I on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude tekkimist

tõendava käsunduslepingu. Puudutatud isikule I on käesoleva tsiviilasja menetluses osutatud

õigusteenust 20 tunni ulatuses, tunnihinnaga 70 eurot ehk kokku 1 400 euro ulatuses.

41. Avaldaja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on puudutatud isiku I poolt

menetluskulude nimekirjas kajastatud kulude maht põhjendamatult üle paisutatud,

põhjendatud ja vajalikuks saab pidada kulusid üksnes seoses menetlusdokumentide

koostamisega ja menetlustoimingul osalemisega ning dokumentide koostamisel ei saanud

kuluda enam kui 6 tundi.

42. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikule I osutatud õigusteenuse maht on vaidluse sisu

ja keerukust arvestades ülepaisutatud:

a) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on avalduse menetlusse võtmise

määrusega ja avaldaja avaldusega tutvumiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on

põhjendamatu ajakuluga, avaldus ise on koos vormistuslike elementidega 4 lk pikk

(sisu alla 3 lk), avalduse lisad ei ole mahukad, lisadeks on kinnistusraamatu

väljavõtted, kaart ja kirjavahetus KOV-ga. Kohtu menetlusse võtmise määrus on

samuti standardne määrus. Maksimaalselt saab tutvumiseks põhjendatud ajakuluks

pidada 30 minutit.

b) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on 02.02.2022 vastuse

koostamiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, vastuse sisu ja

mahtu ulatuses, on põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

c) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtu 07.02.2022 määrusega

tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, määruses esitatud

selgituste sisu arvestades on põhjendatud ajaks mitte enam kui 20 minutit.

d) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja 21.02.2022

vastusega tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, avaldaja

menetlusdokumendi sisuline osa on 1 lehekülg pikk, avaldusel on kõigest 2 lisa,

millest üks on kaart. Põhjendatud ajakuluks on mitte enam kui 20 minutit.

2-22-614

7 (7)

e) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on 14.03.2022 seisukoha

koostamiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, vastuse sisu ja

mahtu ulatuses, on põhjendatud ajakuluks mitte üle 40 minuti.

f) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on teiste puudutatud isikute

seisukohtadega tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga.

Teistest puudutatud isikutest on seisukoha esitanud üksnes Saue vald, seisukoht on 1,5

lehekülge pikk ega ole õiguslikult keerukas. Põhjendatud ajakuluks sellise

dokumendiga tutvumisel on mitte enam kui 20 minutit.

g) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on paikvaatlusel osalemise

ajakulu 1 tund. Paikvaatluse protokolli kohaselt algas vaatlus kell 11:00 ja lõppes kell

11:23. Seega on põhjendatud ajakulu 23 minutit.

h) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on paikvaatluse protokolliga

tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, mõistlikuks

ajakuluks saab pidada 20 minutit.

i) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtu 29.03.2022 määrusega

tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, määruses esitatud

selgituste sisu arvestades on põhjendatud ajaks mitte enam kui 20 minutit.

j) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on 18.04.2022 seisukoha

koostamiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, vastuse sisu ja

mahtu ulatuses, samuti arvestades, et puudutatud isik I osaliselt kordab varasemaid

seisukohti, on põhjendatud ajakuluks 1 tund.

k) Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja 20.04.2022

vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamiseks kulunud 2 tundi. Tegemist on

põhjendamatu ajakuluga, avaldaja menetlusdokument võtab kokku varasemad

seisukohad ega ole pikk, puudutatud isiku I 02.05.2022 menetlusdokument on sisult

0,5 lehekülge pikk ning samuti kordab varasemalt avaldatut. Põhjendatud ajakuluks on

mitte enam kui 40 minutit.

43. Seega on puudutatud isiku I põhjendatud ajakuluks kokku käesolevas asjas 6 tundi ja 23

minutit.

44. Puudutatud isiku I esindaja tunnihind 70 eurot on vaidluse keerukust arvestades

põhjendatud.

45. Seega on puudutatud isiku I põhjendatud menetluskulu 446,83 eurot (6 tundi ja 23 minutit

* 70), mis tuleb avaldajalt välja mõista.

46. Ülejäänud puudutatud isikud menetluskulude nimekirju ei ole esitanud ning kulude

kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust. Puudutatud isikutel II, III ja IV rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik