1-22-255/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mail 2022.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-22-255 (21231501876)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Rahvakohtunikud

Pille Insler ja Ülla Kiili

Sekretär

Karine Grigorjan - Algmaa

Tõlgid

Ines Ürpus, Natalija Mehh,

Kriminaalasi

Roman Vassiljev süüdistuses KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7

järgi üldmenetluses;

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly

Kruusimägi

Süüdistatav

Roman

Vassiljev,

isikukood:

38305300278,

kodakondsuseta, emakeel vene keel, xxxharidusega,

elukoht:

xxx,

asukoht:

XXX,

xxx,

käesolevas

kriminaalasjas isik kahtlustatavana kinni peetud alates

18.08.2021.a. kell 02:10, alates 19.08.2021.a kohaldatud

tõkend

vahistamine

tähtajaga

kuni

18.10.2021.a,

15.10.2021.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni

18.12.2021.a,

16.12.2021.a

pikendatud

tõkendit

vahistamine kuni 18.02.2022.a;

Varasem karistatus

• 26.03.2015.a Harju Maakohtu poolt KarS § 142 lg

1 (alates 23.12.2013.a kvalifitseeritud KarS § 141

lg 1 järgi) järgi karistatud vangistusega 2 aastat,

KarS § 214 lg 2 p.p 1, 4 järgi karistatud

vangistusega 4 aastat, KarS § 331 järgi karistatud

vangistusega 6 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust, KrMS

§ 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4

kuud vangistust, KarS § 65 lg 1 ja KarS 64 lg 1

moodustati

liitkaristus

20.01.2014.a

Harju

Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega

ning loeti kergem karistus (Harju Maakohtu

20.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistus 3

kuud ja 27 päeva vangistust) kaetuks raskeima

kärsitusega, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4

kuud vangistust. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti

talle karistuseks 3 aastat vangistust; KrMS § 238

lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust;

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra, ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 4

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 10

kuud ja 7 päeva vangistust, karistusaja alguseks

loeti 01.09.2014.a; KarS § 83-2 lg 1 alusel

kohaldati vara laiendatud konfiskeerimist ning

konfiskeeriti 300.- eurot;

Kaitsja

Vandeadvokaat Gennadi Kull

Toimunud kohtuistungid

02.02.2022.a. kell 09:28 kuni kell 09:38

11.03.2022.a kell 10:03 kuni kell 14:02

31.03.2022.a kell 09:59 kuni kell 13:03

06.04.2022.a kell 13:00 kuni kell 14:12

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st § 381 lg 6 § 126 lg 3 p.p 1, 2, 4; § 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-

dest 311-313, § 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3; KarS §-

dest 56 lg 1; § 68 lg 1; TsMS § 428 lg 1 p 3 ning § 429 lg 1 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Roman Vassiljev KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat.

2. Juhindudes KarS § 68 lg 1 lugeda Roman Vassiljevile karistuseks mõistetud 6 (kuue)

aasta pikkuse vangistuse karistusasja algust alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest s.o alates 18.08.2021.a.

3. Roman Vassiljevi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta muutmata,

kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

4. Jätta käesolevas kriminaalasjas Roman Vassiljev vastu esitatud tsiviilhagi läbi

vaatamata ja lõpetada kannatanu Y esitatud tsiviilhagi menetlus seoses tsiviilhagist

loobumisega.

5. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed

tõendid s.o 1 CD-R plaat ja 1 DVD – R plaat ning nendel olev teave jätta kohtuotsuse

jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

6. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitada kohtuotsuse jõustumisel Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1,

Tallinn asuvad proovid - puuteproovid sündmuskohalt (pakendid nr 1-4, 20, 23, 24),

proovid pitsidelt (pakendid nr 6.1, 7.1, 9.1), proovid tassilt (pakendid nr 8, 8.1),

klaaspudelid Laua Viin (pakendid nr 13-15), plastpudel Fruit Aura (pakend nr 16),

klaaspudel Beloff (pakend nr 25), proovid noalt (pakendid nr 27.1-27.4), F

küünealuste kaapeproovid (pakendid nr 1-10), proovid F peopesadelt (pakendid nr 2-

3), proovid T-särgilt (pakendid nr 4-5), proovid retuusidelt (pakendid nr 2.1-2.6),

proovid särgilt (pakendid nr 1.1-1.3), Roman Vassiljevi küünealuste kaapeproovid

(pakendid nr 1-9), proovid Roman Vassiljevi kätelt (pakendid nr 2-3) (25.08.2021.a

asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11965, 20.10.2021.a asitõendi

üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH13275).

7. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad asitõendid ja nimelt:

pitsid (pakendid nr 6, 7, 9), musta käepidemega nuga (pakend nr 27) ning kirju eest

nööpidega ruuduline triiksärk (pakend nr 1) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise –

vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) kohtuotsuse jõustumisel tagastada Roman

Vassiljevile.

8. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad asitõendid ja nimelt:

kannatanu Y kuulunud Aasics tossud, nahkne tagi, lühikesed püksid Adidas,

aluspüksid (pakendid nr 18-19, 21-22) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise –

vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

9. Juhindudes KarS § 83 lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn olev asitõend ja

nimelt: punase käepidemega nuga (pakend nr 26) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise

– vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

10. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel Roman Vassiljevilt

välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635.- (üks

tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot;

• ekspertiisitasu surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-

AOS0038/437) teostamise eest summas 222.- (kakssada kakskümmend

kaks) eurot;

• osaliselt ekspertiisitasu DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE0949)

teostamise eest summas 1197.- (üks tuhat ükssada üheksakümmend seitse)

eurot;

• kohtueelses menetluses ja kohtulikul uurimisel õigusabi teenuse

osutamisega seotud kaitsjakulud kogusummas 2744,40.- (kaks tuhat

seitsesada nelikümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot;

11. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda osaliselt DNA ekspertiisiga

(ekspertiisiakt nr 21E-GE0949) kaasnenud kulu summas 57.- (viiskümmend seitse)

eurot.

12. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud sundraha, ekspertiisitasud ning

kaitsjatasud tuleb Roman Vassiljevil tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude

tasumiseks

edastatakse

kohtuotsuse

jõustumisel

Roman

Vassiljevile

kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse

peale

võivad

kohtumenetluse

pooled

esitada

apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 20.mail 2022

kell 10.00. Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistus

Roman Vassiljev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema lõi ööl vastu

18.08.2021 enne kella 01.56 Tallinnas xxx asuvas korteris mistahes raskusega

tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil Yi üks kord noaga

kõhu piirkonda. Noalöögiga põhjustas Roman Vassiljev tahtlikult Yle kõhukelmeõõnde tungiva

torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhul koos ristikäärsoole kinnisti ja peensoole ülaosa

vigastustega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates pehmetes kudedes, millest tekkis äge

verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), millest omakorda kujunes

elustamise

järgselt

välja

äge

neerupuudulikkus,

septitseemia,

peaajuturse

ning

peaajufunktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Samuti

põhjustas Roman Vassiljev sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest Yi surma, mis

saabus 21.08.2021 kell 14.30 noalöögiga põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel.

Oma tahtliku tegevusega pani Roman Vassiljev toime teisele inimesele raske

tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega põhjustas

ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus, menetlusosaliste seisukohad ja uuritud tõendid

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi edastas 14.01.2022.a

kohtule süüdistusakti üldmenetluses. Kohus andis süüdistatava Roman Vassiljevi 04. veebruaril

2022.a. koostatud määrusega üldmenetluses kohtu alla (kd I tl 8-10).

Kriminaalasja

arutati

kohtuistungitel

02.02.2022.a.,

11.03.2022.a,

31.03.2022.a

ja

06.04.2022.a. Süüdistatav Roman Vassiljev 11.03.2022.a toimunud kohtuistungil end teo

toimepanemises süüdi ei tunnistanud, märkides, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, kuid

nii nagu talle tegu ette heidetakse, ta oma süüd ei tunnista (kd I tl 7, kd II tl 52-64, 53, 71-82,

90).

06.04.2022.a toimunud kohtulike vaidluste käigus ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi asus

seisukohale, et kohtus uuritud tõenditega on Roman Vassiljevi süü temale inkrimineeritud

kuriteos tõendamist leidnud, süüdistatava poolt toime pandu on õigesti kvalifitseeritud KarS

118 lg 1 p.p 1, 7 järgi. Prokurör tõdes, et käesolevas kriminaalajas ei ole vaidlust selles, et

kuritegu aset leidis, vaidlus puudub kuriteo ajas ja kohas, vaidlustatud on üksnes teo

toimepanemise viisi ja Roman Vassiljevi tahtlust, nimelt on kaitsja asunud seisukohale, et

Roman Vassiljev tegutses hädakaitseseisundis, millisega prokurör ei nõustunud.

Prokuröri hinnangul on Roman Vassiljevile etteheidetud kuriteo toimepanemise objektiivne

külg tõendatud häirekeskusesse tehtud kõne salvestise ja selle kohta koostatud

vaatlusprotokolliga, kust on näha helistamise aeg 18.08.2021.a kell 01.56 ning kiirabi

kutsumine xxx korterisse. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milline tõendab kuriteojälgede,

s.o verejälgede ja teo toimepanemise vahendiks olnud noa leidmist sündmuskohalt, kinnitades

selliselt sündmuskohta. Sama aega ja kohta tõendavad ka tunnistajate F ja P ütlused, aga ka

meditsiinidokumendid. Kohtu tähelepanu juhiti sellele, et ka süüdistatav ise on kinnitanud teo

toimumist just eelnimetatud ajal ja kohas. Yi surma aega tõendavad prokuratuuri hinnangul Ida-

Tallinna Keskhaigla epikriis ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, mille kohaselt 21.08.2021

kell 10.00 alustati ajusurma protokolli ning surmlõpe fikseeriti 21.08.2021 kell 14:30.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi kohtulike vaidluste käigus

märkis, et samuti puudub vaidlus teo toimepanijas, seda, et teo pani toime just Roman Vassiljev,

kinnitas märgitud fakti tunnistaja F, samuti on Roman Vassiljev suhtes koostatud

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning protokollid tema ning ta riiete läbivaatus. DNA-

ekspertiisi tulemused seovad Roman Vassiljevit kuriteo sündmuskohaga. Süüdistatav ise ei

eitanud kohtus, et ta kannatanule vigastuse tekitas. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas

kriminaalasjas vaidlus ka kuriteo toimepanemise vahendis, koostatud on sündmuskoha

vaatlusprotokoll, tunnistajana on üle kuulatud P ning kuriteo toimepanemise vahendit on

kirjeldanud ka süüdistatav ise.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör märkis kohtulike vaidluste käigus, et

käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et keegi oleks teo toimepanemist pealt näinud,

tunnistaja F nägi alles tagajärgi. Kriminaalasja menetluse käigus teostati surnu kohtuarstlik

ekspertiis, koostatud on ekspertiisiakt, millise kohaselt kannatanu surma tekke põhjuseks oli

torke-lõikehaav, milline oli tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga

(näiteks noaga) vasakule poole ülakõhu piirkonda.

Vaieldamatult on saabunud kõige raskem tagajärg, Y on surnud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla

epikriisist nr E207992 nähtub, millises seisundis kannatanu peale kuriteo toimepanemist oli.

Eeltoodud tõenditega on prokuröri hinnangul üheselt tuvastatud Yl eluohtliku tervisekahjustuse

esinemine ning asjaolu, et surm saabus just selle sama eluohtliku tervisekahjustuse ehk kõhu

piirkonnas oleva torke-lõikehaava tagajärjel. Kõiki eelnimetatud tõendeid koostoimes

analüüsides on prokuratuuri hinnangul tõendatud Roman Vassiljevi poolt Yi löömine

17.08.2021.a ööl vastu 18.08.2021.a enne kella 01.56 Tallinnas xxx asuvas korteris üks kord

noaga kõhtu, millega Roman Vassiljev põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja

mille tagajärjel saabus surm.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi asus seisukohale, et antud

kaasuses esineb olukord, kus süüdistatava tahtlus on ulatunud lisaks tervisekahjustuse

tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni, s.h just nimelt kõhuõõnde ulatuva haava

põhjustamiseni ja siseorganite vigastamiseni, kuid mitte surma saabumiseni.

Raskete tervisekahjustuste tekitamise tahtlusest annab aimu piirkond, kuhu löök on tehtud.

Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad vaieldamatult, et kannatanut löödi noaga kõhtu.

Prokurör pööras kohtu tähelepanu Roman Vassiljev antud ütlustele selles osas, et viimane on

märkinud, et tema hinnanul läks nuga kannatanu kehasse kuskil 6-7cm ja just maksa piirkonda

ehk kõhtu. Roman Vassiljev avaldas ülekuulamisel, et ta mõtles, et ta saab selle suure noaga

kannatanut kuidagi tõsiselt vigastada ning sai ka aru, et ta võis vigastada siseorganeid. Seega

Roman Vassiljev teadis, et kõhuõõnes paiknevad siseorganid ning et nuga läks 6-7cm

kannatanu kehasse ning selle tagajärjel võisid saada vigastada siseorganid ning tagajärjed

võivad olla tõsised. Siseorganite paiknemine kõhuõõnes ning fakt, et nende vigastused võivad

olla eluohtlikud on sellised asjaolud, mida võib pidada üldteadaolevaks.

Prokurör pidas oluliseks teadmist, et käesolevas kaasuses teo toimepanemise vahend - nuga ei

ole läinud kuidagi juhuslikult kannatanu keha sisse, vaid Roman Vassiljev tegi konkreetse

löögiliigutuse. Tegemist ei olnud juhusliku vehkimisega ega õnnetusega, vaid tahtliku ja

teadliku löögiga kannatanu pihta. Löök kinnitab tahtluse olemasolu. Löök ei juhtu kogemata,

vaid see on inimese tahtele allutatud tegevus.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Roman Vassiljev sai küll aru kiirabi vajadusest,

kuid kohe seda ei kutsunud ehk ta lasi sündmuste ahela enda kontrolli alt välja ning teadis, et

rasked tagajärjed saabuvad ja nö nõustus nendega.

Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna prokuratuuri hinnangul alust arvata seda, et

Roman Vassiljev poleks ette kujutanud põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel,

ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi on veendumusel, et Roman Vassiljev pani eluohtliku

tervisekahjustuse tekitamise toime kavatsetusega. Süüdistatav haaras teadlikult noa ja tegi

tahtliku löögi kannatanule kõhtu. Ta teadis, et teist inimest noaga kõhtu lüües võib tekkida ka

eluohtlik tervisekahjustus ja ta pidas sellise tagajärje saabumist võimalikuks. Samuti asus

prokurör seiskohale, et ettevaatamatuse vormidest esineb praegusel juhul kergemeelsus. Roman

Vassiljev mõistis, et teise inimese noaga kõhtu löömisel võib õnnetult saabuda ka kannatanu

surm. Samas viitavad tõendid, et tal võis esineda lootus tagajärje saabumist vältida.

Kohtulike vaidluste käigus ringkonnaprokurör märkis, et tema ei nõustu sellega, et Roman

Vassiljev oli hädakaitse seisundis. Kui Roman Vassiljev oleks tegutsenud hädakaitses, siis

oleks ta seda koheselt väljendanud, et kannatanu ründas teda, ta pidi ennast kaitsma, teostas

kaitset noaga ning nüüd on vaja ruttu kiirabi. Kui olukord oleks olnud selline, siis poleks olnud

vaja esitada mingit muud versiooni.

Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi asus seisukohale, et Roman Vassiljevi ütlused teo

toimepanemise põhjuse ja teo toimepanemise viisi detailide osas ei ole usaldusväärsed. Tõele

vastab tema ütlustest see, et ta lõi Yi noaga, kuid kõik muu noaga löömist puudutav, ei ole

usaldusväärne, süüdistatava ütlused hädakaitseosas ei vasta tõele. Õigusvastasust ja süüd

välistavaid asjaolusid prokuröri hinnangul ei esine.

Riiklik süüdistaja asus seisukohale, et Roman Vassiljev tuleb süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1

p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 7 aasta pikkuse

vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel arvata viimase karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

ning lugeda Roman Vassiljevi karistusaja alguseks 18.08.2021.a. Kuna kannatanu loobus

tsiviilhagist, siis prokurör taotles kohtult jätta see läbi vaatamata.

Süüdistatava Roman Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull asus kohtulike vaidluste

käigus seisukohale, et tema hinnangul kohtus uuritud tõendite põhjal leidis kinnitust, et Roman

Vassiljevi ja Yi vahel oli konflikt, mille põhjustas Y rünnakuga Roman Vassiljevile.

Kaitsja märkis, et Roman Vassiljevi selgituse kohaselt tarbisid nad koos Yga alkoholi. Y

pikemat aega töötu ning seetõttu veetis oma aega enda äranägemist mööda. Yi isa sõnade

kohaselt kuritarvitas poeg alkoholi. Roman Vassiljev selgituse kohaselt olid tal Yga oma

vennast paremad suhted. Nii Vassiljevi kui ka tunnistaja F selgituste kohaselt oli Y heatahtlik,

heasüdamlik ja sai kõigiga läbi. Olles küllalt tarvitanud alkoholi läks Y magama, seda

kinnitavad nii tunnistaja F kui ka tunnistaja K. Tunnistaja K tunnistuse kohaselt, kes elab

Vassiljeviga samal korrusel, juhtumi õhtul ei kuulnud ta Vassiljevi korterist tulenevat lärmi. K

käis samal õhtul Vassiljevi korteris ning nägi toas magavat meest. Materjalidest nähtuvalt oli

selleks Y. Roman Vassiljevi selgituse kohaselt soovides magaval Yl kohendada tekki ja patja,

äkitselt aga lõi Y talle maniküürkääridega. Löök tabas otse silma. Löök sattus silmamuna ja

silmakoopa vahele. Tänu sellele jäi Roman Vassiljevi silm terveks. Lööke oli rohkem kui üks.

Kohtumaterjalidest on näha, et Vassiljevil on tõesti näol punetavad täpid, mis Roman Vassiljevi

selgituse kohaselt on samuti tekitatud samade maniküürkääride poolt. Roman Vassiljev

selgitas, et peale esimest lööki kaotas ta mõneks ajaks nägemise.

Süüdistatava ütlustele tuginedes märkis kaitsja, et Y jätkas rünnet, mida Roman Vassiljev

püüdis peatada, haarates Yi käest, milles olid maniküürkäärid, kuid Y jätkas vaba käega Roman

Vassiljevi löömist. Roman Vassiljev on selgitanud, et ta vaatas Yi silmadesse ning nägi, et need

on äraolevad. Ta ei olnud kunagi sellist Yi näinud. Päästmaks end Yi löökidest, mis tekitasid

nii valu kui ka maniküürkääride löökidest tervisekahjustusi, haaras Vassiljev ettejuhtuva noa

ning torkas sellega Yi keha tüvesse, eelnevalt ette valimata kohta. Löögi tagajärjel Y taltus.

Roman Vassiljev ja F nähes, et Yl tuleb verd hakkasid koheselt osutama talle esmaabi. Roman

Vassiljev helistas koheselt ka häirekeskusesse.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull hinnangul Roman Vassiljev osas ei ole

leidnud kinnitust KarS § 118 lg 1 p 7 järgi karistatava teo ei subjektiivne ega ka objektiivne

koosseis. Kohtu tähelepanu juhti teadmisele, et Roman Vassiljev selgitas, et ta tegutses

enesekaitse seisundis ja tema ainus mõte oli pääseda Yi ründest. Koheselt peale ründest

vabanemist ja märgates, et Yi kehalt tuleb verd hakkas Roman Vassiljev tegelema koos Fga

esmaabi andmisega. Veritseva haav kaeti salvrätikutega, kuna Y oli end täis roojanud, siis

tegeleti ka tema tagumiku pesemisega ning nähes, et Yi olukord ei parane kutsuti välja ka

kiirabi. Kaitsja leidis, et Roman Vassiljevi esmane teade hädaabile, et mees tuli juba haavatuna

tuppa oli tingitud hirmust ja šokist juhtunu pärast. Kuna oli enne juhtumit joodud palju alkoholi,

siis alkoholi mõjul ei suutnud Roman Vassiljev adekvaatselt käituda. Roman Vassiljevi sõnul

oli ta sellel päeval ja ka eelnevatel päevadel tarvitanud ohtralt alkoholi. Roman Vassiljev kuulati

kohtueelsel uurimisel üle hetkel, kui ta ei olnud adekvaatne ning sellest johtuvalt olid ka tema

poolt antud ütlused luululised.

Kaitsja leidis, et 18.08.2021.a. Roman Vassiljevi poolt antud ütlused on vastuolus

kriminaalmenetlusõigusega ning seetõttu nad on kohtukõlbmatud. Seetõttu erinevadki Roman

Vassiljevi poolt 28.12.2021.a. antud ütlused, mil tal enam ei olnud alkoholijoovet, ütlustest,

mis olid antud olles alkoholijoobest tingituna ebaadekvaatses olekus. Seetõttu tuleb lugeda

Roman Vassiljevi poolt 28.12.2021.a. antud ütlused saaduks seadusega kehtestatud korras ja

need tuleb lugeda usaldusväärseteks. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et Yi ja Roman

Vassiljevi vahel oleks olnud enne vahejuhtumit riid või muu konflikt. F, kes oli samal ajal toas,

ei kuulnud ei kolinat ega kõrgendatud toonidel sõnelust. Roman Vassiljevi sõnade kohaselt

kestis juhtum suhteliselt lühikest aega. Seega on Roman Vassiljevi ütlused kaitsja hinnangul

tõesed ja usaldusväärsed ning tuleb lähtuda asjaolust, et Roman Vassiljev tõrjus Yi õigusvastast

rünnet enda vastu. Kohtu tähelepanu juhiti sellele, et Yl olid ründerelvana kasutuses

maniküürkäärid, millega ta tekitas Roman Vassiljevile torkehaavu.

Kaitsja leidis, et Roman Vassiljev kasutas ründe tõrjumiseks ainsat antud olukorras kiirelt

kättesaadavat vahendit ning ei kasutanud valitud vahendit rohkem, kui tõrjeks oli vaja. Roman

Vassiljev oli tõrje teostamisel hirmul oma tervise pärast ning seetõttu tegutses kiirelt ning

läbimõtlematult. Ta sai noa kätte ning torkas sellega Yi valimatult ettejuhtuvasse

kehapiirkonda. Roman Vassiljevi ütluse kohaselt sisenes nuga Yi kehasse umbes 6 cm

sügavusele. Peale lööki Y lõpetas koheselt ründe ning Roman Vassiljev koos Fga hakkasid

koheselt talle esmaabi osutama.

Eeltoodust lähtuvalt taotles süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull kohtulike

vaidluste käigus Roman Vassiljev talle inkrimineeritud kuriteos, mis on kvalifitseeritud KarS §

118 lg 1 p.p 1, 7 järgi õigeks mõista ja kõik menetluskulud jätta riigi kanda (kd II tl 87-97).

Süüdistatav Roman Vassiljev oma viimases sõnas 06.04.2022.a asus seisukohale, et kahjuks ei

ole talle kunagi antud võimalust väljendada kahetsust. Kui ta oleks teadnud, kus elavad

kannatanu vanemad, siis ta kirjutaks neile kirja vabandusega, kuid ta süüd praktiliselt selles ei

olnud. Roman Vassiljev kinnitas, et ta ei tea, kuidas see juhtus. Ta tol hetkel ei kontrollinud

oma käitumist. Tolle hetkeseisuga ma oli ta raskelt haige, tal on 23 aastat juba XXX, sel hetkel

ta vaevaliselt liikus. Tuleb välja, et ta süü seisneb selles, et tema – Roman Vassiljev ei surnud

ära, kuna Y oleks ta reaalselt ära tapnud. Nagu joomahulluses, mis tal oli. Roman Vassiljev

kinnitas, et ta ei valeta siinkohal mitte ühtegi sõna. Alguses jah, oli tal temaga kokkulepe, et

kellelgi poleks probleeme, seepärast rääkis ta niimoodi. Pärast rääkis ta ikkagi tõde, kui talle

teatati, et Y on surnud. Roman Vassiljev palus kohtult, et teda ei karistataks, ta väga kahetseb,

et niimoodi juhtus (kd II tl 97 pöördel).

Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus menetlusosaliste taotlusel ja nõusolekul

kriminaalasjas järgmised tõendid:

• Häirekeskusse tehtud kõned 1 CD plaadil, kõnede kohta koostatud asitõendite

vaatlusprotokollid (kd I tl 39-48);

• 18.08.2021.a Põhja prefektuuri kriminaalbüroo vanemkriminalist A. Õunpuu koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 1 DVD-R plaadi fototabelitega (kd I tl 49-56);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.8.2021.a järelpäringu AS Ida –

Tallinna Keskhaiglale Y ravidokumentide väljastamiseks ja AS Ida – Tallinna

Keskhaigla vastuse päringule, millega edastati menetlejale Y suhtes koostatud epikriis

nr E207992, millises on fikseeritud kannatanule tekitatud vigastused ning fakt, et

kannatanu suri 21.08.2021.a kell 14:30 (kd I tl 57-66);

• Surnu Y suhtes koostatud surnu kohtuarstlik ekspertiisiakti nr 21E-AOS0038/437 ja

ekspertiisimaksumust kinnitava tõendi (kd I tl 67-84);

• F suhtes 18.08.2021.a koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli sh

kahtlustatava õiguste ja kohustuste vene keelse deklaratsiooni ja deklaratsiooni tõlke

(kd I tl 85-92);

• F suhtes 18.08.2021.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd I tl 93);

• F

suhtes

Politsei

–

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

kriminaalbüroo

kriminalistikakeskuse vanemkriminalist K. Puks 18.08.2021.a koostatud isiku

läbivaatuse protokolli sh protokolli juures olevad fototabelid (kd I tl 94-114);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikakeskuse

kriminalist M. Kilk 19.08.2021.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juures

olevad fototabelid (kd I tl 115-128);

• Roman Vassiljev suhtes 18.08.2021.a koostatud kahtlustatavana kinnipidamise

protokolli sh kahtlustatava õiguste ja kohustuste vene keelse deklaratsiooni ja

deklaratsiooni tõlke (kd I tl 129-136);

• Roman Vassiljev suhtes 18.08.2021.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise

protokolli (kd I tl 137);

• Roman Vassiljev suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo

kriminalistikakeskuse vanemkriminalist K. Puks 18.08.2021.a koostatud isiku

läbivaatuse protokolli sh protokolli juures olevad fototabelid (kd I tl 138-161);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikakeskuse

kriminalist M. Kilk 19.08.2021.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juures

olevad fototabelid (kd I tl 162-172);

• DNA ekspertiisiakti nr 21E-GE0949 ja ekspertiisimaksumust kinnitava tõendi (kd I tl

173-183);

• F suhtes 25.08.2021.a koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise põhistamata määruse (kd I tl 184-186);

• Roman Vassiljev suhtes väljastatud Karistusregistri väljavõtte (kd I tl 187-188);

• Roman Vassiljev suhtes koostatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.03.2015.a

kohtuotsuse nr 1-14-7032 väljavõtte (kd I tl 189-192)

• Roman Vassiljev suhtes koostatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.03.2019.a

kohtumääruse tema Harju Maakoht 26.03.2021.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7032

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta (kd

I tl 193-195);

• Tõendi Roman Vassiljevi 2020.a maksustatava tulu kohta (kd I tl 196);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.10.2021.a päringu Põhja – Eesti

Regionaalhaigla SA psühhiaatriakliinikule Roman Vassiljev tervist puudutavate

andmete väljastamiseks (kd I tl 197-198);

• SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 28.102.2021.a vastuse päringule (kd I tl 199-200);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.10.2021.a päringu SA Tartu Ülikooli

Kliinikum psühhiaatriakliinikule Roman Vassiljev tervist puudutavate andmete

väljastamiseks (kd II tl 1-2);

• Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 26.10.2021.a edastatud vastuse

päringule (kd II tl 3-4);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.10.2021.a päringu SA Viljandi Haigla

psühhiaatriakliinikule Roman Vassiljev tervist puudutavate andmete väljastamiseks (kd

II tl 5-6);

• Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 28.10.2021.a edastatud vastuse

päringule (kd II tl 7-8);

• Roman Vassiljev suhtes 19.08.2021.a koostatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kohtumääruse nr 1-21-5648 tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise osas (kd II tl

9-11);

• Roman

Vassiljev

suhtes

08.09.2021.a

koostatud

Tallinna

Ringkonnakohtu

kohtumääruse nr 1-21-5648 tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise muutma

jätmise osas (kd II tl 12-15);

• Roman Vassiljev suhtes 15.10.2021.a ja 16.12.2021.a koostatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kohtumäärused nr 1-21-5648 tema suhtes kohaldatud tõkendi

vahistamine tähtaja pikendamise osas (kd II tl 16-22);

• Roman Vassiljev suhtes koostatud süüdistusakti punktis nr 6 märgitud asitõendite ja

nende asitõendite asukoha kohta koostud asitõendi üleandmise – vastuvõtmise aktid

ning muu dokumentatsiooni (kd II tl 23-32);

• Roman Vassiljevile kriminaalasja kohtueelses menetluses riigi õigusabi andmisega

seotud dokumentatsiooni sh kaitsjatasu taotlused (kd II tl 33-50);

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, ära kuulanud süüdistatava Roman Vassiljevi selgitused, kannatanute ja tunnistajate

ütlused, ringkonnaprokuröri Kelly Kruusimägi ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi

Kull seisukohad, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid asub seisukohale, et süüdistatava süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele

seisukohale jõudmist põhjendab kohus järgmiselt.

Roman Vassiljevit süüdistatakse selles, et tema lõi ööl vastu 18.08.2021.a enne kella 01:56

Tallinnas xxx asuvas korteris mistahes raskusega tervisekahjustuste, sh eluohtlike

tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil Yi üks kord noaga kõhu piirkonda, oma tahtliku

tegevusega pani Roman Vassiljev toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise,

millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest Yi surma. KarS

§ 118 lg 1 p.p 1, 7 kohaselt on kriminaalkorras karistatav raske tervisekahjustuse tekitamine,

kui sellega on põhjustatud oht elule ja kui sellega on kaasnenud surm.

Kohus tõdeb, et puudub vaidlus kuriteo toimepanemise ajas ja kohas. Fakt, et Roman

Vassiljevile etteheidetud kuriteosündmus leidis aset ööl vastu 18.08.2021.a kella 01:56 ajal on

tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Kohtule on tõendina esitatud Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse vanemuurija

L. Lilleste koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja vaatlusprotokolli tõlge, millises on

fikseeritud süüdistatava Roman Vassiljevi poolt tehtud kõne Häirekeskusesse 18.08.2021.a

kella 01:56 ajal (kd I tl 41-47, 48). Protokollist nähtub, et märgitud kuupäeval ja kellaajal on

meesterahvas (kohtumenetluse käigus tuvastatud Roman Vassiljev) helistanud Häirekeskusesse

ning andnud teada, et xxx aadressile tuli ta juurde sõber, kellel on kõhus nuga. Häirekeskusesse

tehtud kõnes helistaja selgitab, et küllatulija on üleni külm, higine, kuid hingab ning ta palub

saata sündmuskohale kiirabi (kd I tl 53). Süüdistatav Roman Vassiljev kinnitas süüdistatavana

ülekuulamise käigus, et tema helistas Häirekeskusesse ja palus kiirabi aadressile xxx, Tallinn.

Veel kinnitab kuriteo toimepanemise kohta ja aega Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

kriminaalbüroo

vanemkriminalist

A. Õunpuu

koostatud

sündmuskoha

vaatlusprotokoll ning digitaalsele andmekandjale salvestatud fototabelis olevad fotod (kd I tl

49-56). Märgitud tõendist nähtub, et kuriteo toimepanemise kohaks on olnud aadressil xxx,

Tallinn asuv korter (vt fototabelites fotod nr 1-4). Teostatud sündmuskoha vaatlusel lisaks

sündmuskoha

kirjeldamisele,

kriminaalasja

menetleja

fotografeeris

sündmuskohta,

sündmuskohast tehtud fotod paigutati fototabelitesse ja fototabel talletati digitaalsele

andmekandjale. Sündmuskohas tehtud fotodelt on üheselt näha, et eelpool märgitud kuupäeval,

teostatud menetlustoimingu kella 02:52 ajal korteris xxx, Tallinn leiti kuriteo toimepanemise

jälgi ja nimelt verejälgi korteris (vt fototabelites fotod nr 6-8, 16, 29, 32-34), verejälgi korteris

olnud riietusesemetelt ja voodipesult, rätikutelt (vt fototabelites fotod nr 18-22, 25, 27-28 30-

31, 46-47, 75-79), samuti leiti ja võeti sündmuskohalt kaasa kuriteo toimepanemise vahendi

kahtlusega esemed – noad, (vt fototabelites fotod nr 92-93, 96-100, 101-111).

Tunnistajana üle kuulatud F kinnitas, et konflikt Roman Vassiljevi ja Yi vahel toimus Romani

juures (kd II tl 60), süüdistatav Roman Vassiljev on kohtus kinnitanud, et tema elukoht on xxx,

Tallinn (kd II tl 52 pöördel). Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud tõendites

sisalduvast teabest saab teha ühese järelduse selle kohta, et süüdistuses fikseeritud kuriteo

toimepanemise koht ja aeg on õigesti tuvastatud.

Kohus hinnangul ei ole vaidlust ka selles, et kannatanu Yi ning süüdistatava Roman Vassiljevi

vahel tekkis ööl vastu 18.08.2021.a enne kella 01:56 konflikt, mille käigus Roman Vassiljev

kasutas Yi suhtes füüsilist vägivalda. Seda fakti kinnitavad kohtu hinnangul nii kohtulikul

uurimisel üle kuulatud tunnistaja F kui ka süüdistatav Roman Vassiljev ise, seda vaatamata

sellele, et ta oma süüd talle etteheidetud kuriteo toimepanemises ei tunnista (kd II tl 53, 59

pöördel – 62 pöördel, 75 pöörde – 82). Nii on tunnistaja F kohtus kinnitanud, et tema tekkinud

konflikti pealt ei näinud, sest magas sel ajal, kuid Roman ajas ta üles ning ütles talle, et rahustas

natuke Yt noaga maha, kuna Y oli teda kääridega silma löönud (kd II tl 60 pöördel).

Kuriteo toimepanemise ajal olid korteris Roman Vassiljev, Y ja F. Seda kinnitavad lisaks

ütlustele ka tunnistaja F ja süüdistatava Roman Vassiljev suhtes 18.02.2021.a kahtlustatavana

KarS § 118 lg 1 järgi toimepandud kuriteo kahtluse tõttu koostatud isikute kahtlustatavana

kinnipidamise protokollid (kd I tl 85-92, 126-136)

Enne seda, kui F korterisse jõudis, käis selles korteris ka naaber, tunnistajana üle kuulatud K

(kd II tl 74-75). Nii on K andnud ütlusi selles, et ta läks 17.08.2021.a õhtu poole oma naabri

Roman Vassiljevi juurde selleks, et paluda, tal mitte suitsetada rõdul, mis asub K toa kõrval.

Tunnistaja märkis kohtus, et tema koputas uksele, sisenes Roman Vassiljevi korterisse, kus ta

oli maksimaalselt 2-3 minutit ja seal korteris oli veel üks meesterahvas. Korteris ta mingeid

verejälgi ei näinud, kedagi ta rohkem korteris ei näinud (kd II tl 76 pöördel ja 75).

Tunnistajana üle kuulatud F on kinnitanud, et kui tema hilisõhtul Roman Vassiljevi juurde

jõudis, olid korteris Roman ja Y. Seega on tõendatud, et kuriteo toimepanemise hetkel olid

korteris vaid need kolm isikut.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid selles, et F oleks võinud tekitada kannatanu Yle raske

tervisekahjustuse. Kohus tõdeb, et tunnistaja F seotust kuriteo toimepanemisega välistab tema

suhtes 18.08.2021.a koostatud isiku läbivaatuse protokoll ning selle juurde lisatud fototabel (kd

I tl 94-114). Sellest tõendist nähtub, et 18.08.2021 kell 03.20 ajal teostatud läbivaatuse käigus

ei fikseeritud Fl vigastusi või jälgi, mis võiksid viidata vägivalla kasutamisele kannatanu suhtes.

Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendeid analüüsides on Põhja prefektuuri kriminaalbüroo

isikuvastaste kuritegude talituse vanemuurija L. Lilleste pidanud 25.08.2021.a võimalikuks

prokuratuuri loal lõpetada kriminaalasjas menetlus F suhtes ja jätkata menetlust teise

kahtlustatava Roman Vassiljevi suhtes koostades sellekohase määruse (kd I tl 184-186).

Kohtule on tõendina esitatud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo

kriminalistikagrupi kriminalist M. Kilk koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et

19.08.2021.a on asitõendina vaadeldud 18.08.2021.a tunnistaja F seljas olnud verist T-Särki ja

musta värvi retuuse. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati T-särgil verekahtlast

määrdumist, samuti tuvastati verepositiivseid tulemusi retuusidel, kuid kohus ei välista, et

tunnistaja riided võisid saada verega kokku hetkel, kui ta oma sõnade kohaselt läks Yi juurde

ja hakkas temalt verd pühkima (kd II tl 61).

Tunnistaja F on selgitanud, et tema jõudis Romani juurde alles öösel pärast kella kahteteist, ta

oli alkoholi joobes ning nad hakkasid edasi koos Romaniga viina jooma. Y magas rõdu kõrval

oleval diivanil, oli ka tõenäoliselt purjus (kd II tl 60 ja 60 pöördel). Kohtu hinnangul tunnistaja

sellekohaseid ütlusi toetab nii tema kui ka süüdistatava suhtes koostatud indikaatorvahendi

kasutamise protokollid, millistest nähtub, et nii tunnistaja Fl, kui ka süüdistatava Roman

Vassiljevil tuvasti menetlustoimingut läbi viidud menetleja poolt 18.08.2021.a kella 02:05 ja

kella 02:06 ajal alkoholi joove 2,62 mg/l kohta (kd I tl 93, 137), samuti nähtub käesolevas

kriminaalasjas sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelis välja toodud fotodelt nr 37, 40-42 –

tühjad viinapudelid, seega on tõendatud, et kuriteo sündmuskohal võidi tarvitada alkoholi.

Tunnistaja F märkis, et Roman Vassiljevi poolt kuriteo toimepanemise ajal ta magas ning

seetõttu ta miskit ei kuulnud ega näinud enne, kui Roman ta üles ajas. Võttes arvesse tunnistajal

tuvastatud rasket alkoholijoovet, ei saa välistada, et ta võis magada ja toimuvat mitte kuulda.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis seaksid kahtluse alla tunnistaja ütluste

usaldusväärsuse.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-100-15 p 17 on juhitud tähelepanu sellele, et küsimus isikulise

tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel

lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest

on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning

kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast

vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või

tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (Vt osutatud otsus asjas nr 3-

1-1-131-13, p-d 11–12).

F kohtus antud ütlused on järjepidevad, vastuoludeta, ei prokurör ega kaitsja ole seadnud

kahtluse alla tunnistajana antud ütluste usaldusväärsust, tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel

antud ütluste avaldamist taotletud ei ole.

Tunnistajana on üle kuulatud P (kd II tl 62 pöördel, 63 ja 63 pöördel). Märgitud tunnistaja näol

on tegemist Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikuga, kes kohtuistungil kinnitas, et

tema kannatanu ja süüdistatavaga puutus kokku üksnes tööalaselt 4-5 kuud tagasi. Kuigi

tunnistaja ei mäletanud juhtunu täpset kuupäeva, andis ta detailseid ütlusi selle kohta, kuidas ta

tööülesannet täites läks korterisse, kus oli Roman, sündmuskohal oli ka kiirabi. Korterisse

minnes oli seal Roman, üks naisterahvas ja meesterahvas, kes oli põrandal selili. Tunnistaja P

kinnitas kohtus, et Romani esimene versioon toimunust oli selline, et talle tuli külla sõber, kes

oli juba noahaavaga, kuid naisterahvas, kes oli korteris väitis, et kui tema korterisse jõudis, siis

Roman oli seal juba koos kannatanuga, seda, kuidas kannatanu oli oma vigastused saanud, seda

naisterahvas öelda ei osanud. Tunnistaja P märkis kohtus, et ta vaatas korteris olnud kannatanu

jope üle ja jopes torkehaava ei olnud, trepikojas ühtegi verepiiska ei olnud. Kraanikausis nägid

nad nuga, mis oli veretaolise ollusega koos, Roman ütles, et oli sellega ulukit lõiganud, pärast

hakkas rääkima, et oli kannatanul mingeid paiseid seljalt lõiganud (kd II tl 62 pöördel, 63-63

pöördel).

Kohtu hinnangul tunnistaja P kohtus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseks, tunnistaja antud

ütlused on detailsed ning haakuvad käesolevas kriminaalasjas teiste menetluslikes tõendites

sisalduva teabega. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelite

fotodelt nr 4-6, millised on digitaalsel kujul talletatud DVD-R plaadile k.a sündmuskoha

vaatlusprotokollist, et xxx kortermaja koridoris verekahtlaseid jälgi ei leitud, verejälgi leiti

üksnes korterist seest. Samuti ei tuvastatud kannatanu musta värvi nahktagilt vigastusi,

lõikejälgi vt sündmuskoha asitõendi vaatlusprotokolli fototabelitesse lisatud fotod nr 54-59,

millised võiksid viidata Roman Vassiljev poolt sündmuskohal tunnistajale P ning süüdistatava

poolt Häirekeskusesse teada antud juhtunu osas antud selgituste tõepärasusele. Märgitust

tulenevalt kohtul puudub alus kahelda tunnistaja P poolt kohtulikul uurimisel antud ütluste

usaldusväärsuses, sellist kahtlust ei ole tõstatanud ka süüdistatava kaitsja ega prokurör.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Roman Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Gennadi

Kull asunud seisukohale, et tema kaitsealusele ei ole võimalik ette heita KarS § 118 lg 1 p.p 1,

7 kuriteo koosseisule vastavat tegu, kohus sellega ei nõustu.

KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 objektiivse külje tuvastamiseks on vaja tuvastada kas isik, kes selle teo

toime pani, tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse ning kas tekitatud tervisekahjustuse

tagajärjel saabus kannatanu surm.

Vaatamata sellele, et süüdistatav Roman Vassiljev end temale etteheidetud kuriteo

toimepanemises süüdi tunnistanud ei ole, on ta kohtus kinnitanud, et tema siiski süüdistuses

etteheidetud ajal ja kohas võttis noa ja torkas sellega natuke kannatanut, tegi seda ta seetõttu, et

Aleksandr lõi teda umbes 5 korda, 1 kord kääridega. Temal hakkas tööle enesekaitse

funktsioonid, ta kannatus katkes. Roman Vassiljev kinnitas, et ta haaras noa, ta ise ka ei saanud

aru, kuidas ta seda tegi, lihtsalt võttis selle ja hakkas lööma, torkas natuke kannatanut. Siis ta

sai aru, et võib selliselt viimast vigastada, viskas noa tahapoole (kd II tl 77 pöördel). Kohus

tõdeb, et süüdistatav on oma kaitseargumendid rajanud versioonile nagu tema oleks olnud

kannatanut surmavalt rünnates hädakaitseseisundis ja nimelt seetõttu, et kannatanu ründas teda

ja ta pidi end kaitsma. Kohus süüdistatava avaldatud kaitseversiooniga ei nõustu kuna

süüdistatava poolt nii kohtus, kui ka kohtueelses menetluses selle sisulisi selgitusi ei toeta ükski

käesolevas kriminaalasjas kogutud isikuline ega dokumentaalne tõend.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas

süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel

uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas

ütlustes on vastuolu tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt

usutavad.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Roman Vassiljev on kohtueelse uurimise ja

kohtumenetluse ajal esitanud mitmeid versioone juhtunu asjaolude kohta. Esmalt on ta

Häirekeskusesse tehtud kõnes ja kohale tulnud politseipatrullile väitnud, et kannatanu juba tuli

korterisse noahaavaga, hiljem on ta andnud ütlusi selle kohta, et enne, kui tema kannatanut

noaga ründas, ründas kannatanu teda kääridega. Kohtu hinnangul on süüdistatava selgitused

juhtunu kohta olnud ebajärjekindlad ja tema kohtus antud ütlused eneskaitsest on ennast

õigustavad ning antud ilmselgelt eesmärgiga pääseda võimalikust eesoodatavast karistusest

toimepandu eest.

Kohus leiab, et Roman Vassiljev ütlusi on võimalik arvestada üksnes osa, milles nad riimuvad

teiste asjas olevate tõenditega ja nimelt arvestab kohus süüdistatava ütlusi selles, et enne kuriteo

toimepanemist tundis ta kannatanu Yi, koos tarvitati tihti alkoholi ning viina tarvitati koos

vahetult enne kuriteosündmust ning et just tema – Roman Vassiljev oli selleks isikuks, kes

kannatanut noaga lõi. Muus osas jätab kohus süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud

ütlused tõendikogumist välja. Riigikohtu Kriminaalkolleegium 28.05.2014.a otsuses

kriminaalajas nr 3-1-1-131-13 p 12 on selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest

on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud

erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta

üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Kohus tõdeb, et käesolevas

kriminaalasjas süüdistatava kohtueelses uurimises ja kohtulikul uurimisel antud ütlused

vastuolus, vastuolude põhjuseid ei ole süüdistatav suutnud kohtule arusaadavalt selgitada.

Versioon sellest, et kannatanu ise palus tal tõtt mitte rääkida, enne kui teadvuse kaotas, ei ole

eluliselt usutav. Kohtu hinnangul juhul, kui tõepoolest oleks noaga löömisele eelnenud

kannatanupoolne rünne küünekääridega, oleks selle versiooni esitamine algusest peale olnud

süüdistatava positsioonilt kõige kasulikum, kuid seda Roman Vassiljev ei teinud.

Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, kõrvutades süüdistatava ja

tunnistajate ning kohtus üle kuulatud ekspert Andreas – Christian Hade poolt antud ütlusi,

kannatanu Y tuvastatud tervisekahjustuste olemust ja hulka, asub kohus seisukohale, et Roman

Vassiljev poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused ei haaku teiste tõenditega, ning tema ütlusi

tuleb pidada ebausaldusväärseks osas, mis puudutab kuriteo sündmuste kulgu, sealhulgas

kannatanupoolset rusikaga ja kääridega rünnakut Roman Vassiljev suhtes, samuti süüdistatava

väidet selles, et ta üksnes torkis kannatanut noaga.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on vaadeldud Roman Vassiljev kinnipidamisel,

temal seljas olnud lühikeste varrukatega triiksärk Tommy Hilfiger (kd I tl 162-165). Seda, et

tegemist oli Roman Vassiljev seljas olnud triiksärgiga kinnitab viimase suhtes koostatud isiku

läbivaatus protokoll ning selle juurde lisatud fototabelites sisalduv teave (kd I tl 138-161, 162-

172). Nendest tõenditest nähtuvalt võeti Roman Vassiljevi seljas olnud veremäärdumisega

särgilt puuteproove, samuti võeti puuteproove süüdistatava kätelt ja küünealustelt ning vasakul

jala suurel varbal olevast veresarnase aine määrdumisest. Samuti on puuteproove võetud veel

triibuliselt rätikult veresarnase aine määrdumiselt ja sündmuskohalt leitud noalt, mis edastati

DNA ekspertiisi (kd I tl 173-183). DNA ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste

pinnalt saab üheselt väita, et Roman Vassiljevil oli puutumust kuriteo sündmuskohaga ning

temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega (ekspertiisiakt nr 21E-GE0949) (kd I tl

173-183).

Kohtu hinnangul on ebausaldusväärsed ka Roman Vassiljev poolt antud ütlused tema poolt

kannatanu suhtes kasutatud ründe intensiivsuse osas. Kohtus on süüdistatav kirjeldanud nagu

tema oleks kannatanut üksnes noaga kergelt torganud, et teda maha rahustada.

Kannatanu Yi vigastuste kohta on kogutud mitmeid tõendeid, mida kohus allpool refereerib.

Nimelt on käesolevas kriminaalasjas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt

23.08.2021.a tehtud päring AS Ida – Tallinna Keskhaiglale kannatanu Y ravidokumentide

väljastamiseks (kd I tl 57-58) ning Ida – Tallinna Keskhaigla on politseile väljastanud

kannatanu Yi ravidokumendid ja epikriisi ajast, mil patsient viibis ravil AS Ida – Tallinna

Keskhaigla intensiivraviosakonnas 18.08.2021.a kuni 21.08.2021.a (kd I tl 59-66). Nii nähtub

koostatud haigusloost, et Y saabus hagilasse 18.08.2021.a. kell 03:22, tal tuvastati lahtine –

kõhu, selja alaosa ja vaagnahaav, kõhuseina lahtine haav s.t kannatanul oli noahaav ülakõhus.

Kannatanul esines südameseiskus, ta taaselustati, kannatanul esines äge posthemorraagiline

aneemia, äge neeruinsufitsients, täpsustamata neeruinsufitsients, muu septitseemia,

täpsustamata septitseemia, peaasju muud haigusseisundid, peaaju turse, märgitud vigastused

võis põhjustada kokkupuude noaga. Märgitud epikriisis on detailselt kirjeldatud kannatanu Yi

ravi ning seda, et kannatanu suri 21.08.2021.a kell 14:30 haiglas (kd I tl 59-66).

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 21E-AOS0038/437 nähtub, et kannatanu Y surma

põhjuseks on olnud kõhukelmeõõnde tunginud torke – lõikehaav vasakul pool ülakõhul koos

ristikäärsoole kinnisti ja peensoole ülaosa vigastusega ning verevalumitega vigastusi

ümbritsevates pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest

verejooksust (verekaotusšokk), millest elustamise järgselt kujunes välja äge neerupuudulikkus,

septitseemia, peaajuturse ning peaajufunktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine. Surnu

kohtuarstlikus ekspertiisiaktis ekspert kinnitab, et Yi surm saabus 21.08.2021.a kell 14.30.

Ekspertiisi käigus leidis tuvastamist fakt, et kannatanu Yl surma põhjustanud kõhukelmeõõnde

tungiv torke – lõikehaav vasakul pool ülakõhus oli eluohtlik tervisekahjustus, teised temal

esinenud vigastused ei olnud eluohtlikud. Samuti antakse teada, et kannatanu surma

põhjustanud torke – lõikehaav vasakul pool ülakõhul võis olla tekitatud 18.08.2021.a löögist

torke – lõikevahendiga lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist, nahaalune verevalum

vasakul õlavarrel ja nahamarrastus vasakul sääre-köprusel oli tekitatud mõnevõrra hiljem,

võimalik, et haiglaravi käigus seoses hooldusvõtete rakendamisega või haige transportimisega.

Ekspertiisi teostanud eksperdi hinnangul kannatanul surma põhjustanud torke – lõikehaav on

tekitatud terava vägivalla toimel laagist torke – lõikevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole

ülakõhu piirkonda (kd II tl 67- 84).

Harju Maakohtu Tallinnas kohtumajas 31.03.2022.a toimunud kohtuistungil kuulati eksperdina

üle Andreas – Christian Hade – eksperdi, kes on koostanud ka Yi suhtes koostatud eelnevalt

märgitud surnu kohtuarstiliku ekspertiisiakti nr 21E-AOS0038/437. Kohtus ekspert kinnitas

ekspertiisiaktis antud arvamust ning märkis, et tema hinnangul kannatanu Yi surma põhjuseks

saab lugeda noa torget, mis vigastas kannatanu vasakul pool ristikäärsoole kinnistit ja peensoole

ning verevalumitega vigastusi pehmetes kudedes. Samuti selgitas ekspert, et verekaotusšoki

tingib verekaotus ning verekaotusšokiga kaasneb südame veresoonkonna ringe puudulikkus,

kui süda ja veresoonkond pole võimeline enam keha vajalikul määral verega varustama (kd II

tl 71-74). Kohus ei sea kahtluse alla eksperdi poolt kohtus antud selgitusi tema poolt läbi viidud

ekspertiisi käigus tuvastatud, selle kohta koostatud ekspertiisiaktis välja toodud asjaolude ning

tuvastatu tõepärasuse ja usaldusväärsuse osas. Kohtuliku uurimise käigus on nii süüdistatav,

tema kaitsja kui ka prokurör saanud esitada küsimusi eksperdi poolt koostatud ekspertiisiaktis

avaldatu osas ning kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis väljatoodu alusel üheselt võimalik aru

saada, millega tekitati kannatanule 18.08.2021.a kehavigastus, mis tõi kaasa kannatanu surma

21.08.2021.a (vt. surnu ekspertiisiakt nr 21E-AOS0038/437 p.p 1, 2, 8, kd I tl 67-84).

Kohus tõdeb, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Roman Vassiljev tekitas

kannatanule raske tervisekahjustuse tema kodus olnud punast värvi plastikust käepidemega

noaga, millise noa üldpikkuseks tuvastati 210 mm, noa teraosa pikkuseks 183 mm, vt ka

sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevat fototabelit fotod nr 100-106. (kd I tl 49-55, sh

DVD-R plaat tl 56). Märgitud noalt võeti DNA ekspertiisi määramiseks puuteproove ning

teostatud DNA ekspertiisi (vt DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE0949) käigus tuvastati noalt

kannatanu Yi DNA (ekspertiisiakti punkt nr 1), märgitust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et

just seda nuga saab pidada kuriteo toimepanemise vahendiks.

Kohtu hinnangul Roman Vassiljevile etteheidetud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118

lg 1 p.p 1,7 järgi.

Kohus tõdeb, et käesolevas kohtuasjas oli vaidlus selles, kas süüdistatav viibis

hädakaitseseisundis. Süüdistatav ja kaitsja on taotlenud süüdistatava õigeksmõistmist lähtudes

asjaolust, et Roman Vassiljevile süüks arvatav tegu ei ole õigusvastane, kuna ta enda tervise

kahjustamise ja surmahirmus tõrjus vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele,

kahjustades kannatanu õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire.

KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,

ületamata seejuures hädakaitse piire.

Riigikohtu praktika kohaselt hädakaitse jaguneb esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või

vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüvede vastu) ja teiseks

hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva

säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse

eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on

kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (KarS § 28) hädaseisundist (KarS §

29). vt Riigikohtulahendit kohtuasjas nr 3-1-1-17-04 p.p 9-10.

Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb

kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist

on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.

Roman Vassiljev on kohtus andnud ütlusi selles, et kannatanu teda kääridega ründas, torgates

need süüdistatavale silma alla, läkisid silma sisse, kus on silmamuna, kus on pealuu ja tal hakkas

verd tulema, samuti, et kannatanu lõi teda vasaku käega pähe vastu otsmikku ja kõrva pihta (kd

II tl 80). Kohus märgib, et kuriteo sündmuskohal ühed maniküürkäärid küll olid (vt.

sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeleid nr 49-50), kuid antud käärid asuvad toas oleval

laual. Kohtus ülekuulamisel rääkis süüdistatav, et käärid olid kannatanul käes veel ka siis kui

nad olid juba püsti ja tema kannatanu kätt kinni hoidis. Kohtu hinnangul ei ole see usutav, et

kannatanu oleks pärast kääridega ründamist need ilusasti kapi peale tagasi asetanud. Kohtu

hinnangul on süüdistatav, teades, et kannatanu magamisaseme lähedal olid käärid, kasutas seda

teadmist kaitseversiooni loomisel, kuid tegelikult kannatanupoolset rünnet ei toimunudki.

Kohtule on tõendina esitatud Roman Vassiljev suhtes 18.08.2021.a kell 03:38 koostatud isiku

läbivaatuse protokoll ning märgitud protokolli juurde on lisatud ka fotod, millistel on

fikseeritud Roman Vassiljevil peale tema kinnipidamist, vahetult peale tema poolt kuriteo

toimepanemist, tal esinenud füüsilised vigastused (kd I tl 138-161). Teostatud

menetlustoimingu käigus tuvastati Roman Vassiljevil vasaku silma välinurga juures kuivanud

veresarnase ainega kaetud 4 mm suurune pindmine vigastus (fotod nr 5, 9-11). See vigastus ei

haaku kohtu hinnangul Roman Vassiljevi poolt kirjeldatud kannatanu ründetegevusega –

kannatanu lõi talle kääridega silma sisse, silma allosas, kus on pealuu, mõnda aega ei näinud ta

üldse, verd ja tükike lihst oli kääride otsas konksu peal (II kd tl 80). Kohtu hinnangul ei ole

kogutud usaldusväärseid tõendeid, mille pinnalt võiks jaatada kannatanupoolse ründe

toimumist. Samuti on süüdistatav kohus märkinud, et kannatanu lõi teda kääridega huulde (kd

I tl 80), isiku läbivaatusprotokollis menetleja süüdistatava kirjeldatud vigastusi temal

tuvastanud ei ole, samuti ei nähtu kirjeldatud vigastusi süüdistatavast tehtud fotodelt, millised

on lisatud fototabelitesse isiku läbivaatusprotokolli juurde.

Kõike eelpool öeldut kokku võttes leiab kohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et Roman

Vassiljev 18.08.2021.a enne kella 01:56 kannatanut ühel korral kööginoaga lüües oleks olnud

hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 tähenduses.

Samuti ei ole püstitatud kaitseversiooni ega kogutud ka ühtegi tõendit selle kohta, et

süüdistatava ja kannatanuga samas toas viibinud F elu või tervis oleks ohus olnud.

Kohtuliku uurimise käigus on kannatanut üldjuhul iseloomustatud rahuliku inimesena, kes

tarvitas küll sageli alkoholi, kuid ei olnud vägivaldne. Kohtule on teada, et tunnistaja F Roman

Vassiljevi poolt kuriteo toimepanemise ajal magas ja ärkas alles siis, kui süüdistatav ta üles

ajas.

Kannatanutena on üle kuulatud Yi vanemad - ema L ja isa Y (kd II tl 53 pöördel – 57 pöördel).

Mõlemad kannatanud on kohtus kirjeldanud oma poega kui rahumeelset inimest ning seda isegi

siis, kui ta juhtus alkoholi tarvitama. Kohus peab kannatanute kohtumenetluses antud ütlusi

usaldusväärseteks ja võtab arvesse andmaks hinnangut kannatanu iseloomuomadustele.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull on seadnud kahtluse alla kannatanu Yi poolt

kohtus antud ütluste usaldusväärsuse selles osas, kas tema poeg kuritarvitas alkoholi või mitte

- jaatades kannatanupoolset alkoholi kuritarvitamise võimalikkust kohtueelses menetluses ja

eitades seda kohtumenetluses, kuid kohtu hinnangul kannatanu Y kohtueelses uurimises ja

kohtulikul uurimisel antud ütluste erinevus ei ole sellise kaaluga ega mõjuga, millise esinemine

tingiks ütluste tõendikogumist välja jätmist (kd II tl 56-57). Kohtuliku uurimise käigus on

tuvastamist leidnud, et kannatanu Y oma ema ja isaga koos ei elanud ning igapäevaselt viimane

oma vanematega ei kohtunud, kuid vaatamata sellele suhtles ta ema ja isaga telefoni teel

tihedalt. Kohus tõdeb, et tõenäoliselt on märgitud asjaolust tingituna avaldas kannatanu Y oma

teadmist sellest, kuidas tema poeg alkoholi tarvitamisesse suhtus. Kohus peab vajalikuks

märkida, et kannatanu poolt igapäevane alkoholi tarvitamine ei ole antud asjas määrava

tähtsusega. Tõendamist ei ole leidnud süüdistatava kaitseversioon kannatanupoolsest rünnakust

kääride ja kätega. Kohtu hinnangul ei viita ka kannatanute L ja Yi poolt kohtus antud ütlused

sellele, et kannatanu Yl oleks tavaks võimalikke tekkinud konflikte lahendades kasutada

vägivalda. Märgitu tähendab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et Roman

Vassiljev või temaga ühes ruumis viibinud tunnistaja F oleks olnud hädakaitseseisundis, kuna

ei ole tõendatud kannatanupoolset rünnet ei Roman Vassiljevi ega ka F suhtes. Kuna kohus on

tuvastanud, et süüdistataval ei tekkinud hädakaitseseisundit, siis ei ole ka hädakaitset ning

kohtul puudub vajadus hakata analüüsima süüdistatava väidetavat kaitsetegevust ja selle

vastavust väidetavale ründele.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite pinnalt

on üheselt tuvastatud süüdistatavale Roman Vassiljevile etteheidetud KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7

objektiivne koosseis, sealhulgas ka põhjuslik seos toimepandud teo ning saabunud tagajärje

vahel.

Isikule saab KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritavat tegu ette heita ja teda selle eest

karistada üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk

põhikooseisule (KarS § 121 lg 1) vastav tagajärg. Hinnates eelpool välja toodud tõendites

sisalduvat teavet kogumis asub kohus seisukohale, et Roman Vassiljevil oli temale süüdistuses

etteheidetud ajal ja kohas kannatanuga tekkinud konflikti käigus soov lahendada tüli selliselt,

et tekitada kannatanule Yle kehavigastusi, juhul kui ta ei oleks seda soovinud, valinuks ta muu

mooduse tekkinud tüli lahendamiseks. Kuid süüdistatav Roman Vassiljev pidas vajalikuks

kannatanut rünnata tema tervist kahjustaval viisil, lüües Yi ühel korral noaga kõhu piirkonda,

põhjustades selliselt viimasele kõhukelmeõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool

ülakõhul koos ristikäärsoole kinnisti ja peensoole ülaosa vigastustega ning verevalumitega

vigastusi ümbritsevates pehmetes kudedes, mille tõttu tekkis kannatanul äge verekaotus

sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), millest omakorda kujunes elustamise

järgselt välja äge neerupuudulikkus, sepitseemia, peaajuturse ning peaajufunktsioonide täielik

ja pöördumatu lakkamine, mis aga on eluohtlik tervisekahjustus. Kohus asub seisukohale, et

Roman Vassiljev lüües noaga kannatanut kõhupiirkonda, pidi aru saama, et sellise teoga võib

ta suure tõenäosusega viimasele tekitada eluohtliku tervisekahjustuse, sest üldteadaolevalt

inimese kõhupiirkond on elutähtis piirkond ning selles piirkonnas asuvad elutähtsad organid.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Roman Vassiljev lõi kannatanut noaga

ühel korral, vaatamata sellele, et süüdistatava tegevus ei olnud intensiivne (vaid üks löök), kuid

see tõi kaasa kannatanu surma.

Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et Roman Vassiljev pani temale etteheidetud teo toime

tahtlikult s.t tema tahtlus on ulatunud lisaks tervisekahjustuste tekitamisele ka eluohtliku

seisundi põhjustamiseni, kuid mitte kannatanu surma saabumiseni ning tema tegevus on olnud

teadlik, kuid Roman Vassiljev on kergemeelselt arvanud, et kõige raskemat tagajärge,

kannatanu surma ei saabu.

Käesolevas kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud fakt, et süüdistatav Roman

Vassiljev üritas peale kuriteo toimepanemist kannatanut abistada, pannes kannatanu haavale

koos tunnistaja Fga peale sidemeid ja rätikuid, samuti süüdistatav kutsus kannatanule kiirabi,

vaidlust selles osas ei ole. Ekspert on aga selgitanud, et abi ei kutsutud koheselt.

Noaga löömine on tahtlik käitumisakt ja seetõttu saab ka käesoleval hetkel teha ühese järelduse,

et Roman Vassiljev pidi tagajärje saabumist tahtma või vähemalt möönma. KarS § 16 lg 3 järgi

isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu

ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtu hinnangul süüdistatavale etteheidetud kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 118 lg

1 p.p 1, 7 järgi. Kohus ei ole tuvastanud Roman Vassiljev suhtes õigusvastasust välistavaid

asjaolusid.

Karistus

KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

KarS 1. osa 1. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 järgi on isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. KarS § 34

kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo

keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega,

ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske

psüühikahäirega.

Kohtul ei ole kahtlust selles, et Roman Vassiljev on süüdiv, teda ei vaeva raske psüühikahäire

KarS § 34 p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma tegudest aru

saada ning oma tegevust lähtuvalt oma tahtmistest, soovidest, vajadustest ja tähelepanekutest

sihipäraselt juhtida. Kohus tõdeb, et viimasel on tuvastatud sotsialiseerunud käitumishäire ning

ta on SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas viibinud psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil

02.09.2020.a. seetõttu, et viimasel on diagnoositud mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete

tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired, kuid vaatamata sellele ei anna see kohtu

hinnangul põhjust kahelda tema süüdivuses (kd I tl 197-200). Seega ei tuvastanud kohus

süüdistatava Roman Vassiljevi süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava

isikut võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud nelja - kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr

võib jääda kas üles – või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava

karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri – üldpreventsiooni kaalutlusest tulenevalt.

Hinnates Roman Vassiljevi süü suurust KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemisel, märgib kohus, et süüdistatav lõi Yi ühel korral noaga

kõhupiirkonda, mille tulemusel sattus ohtu kannatanu elu ning mille tagajärjel Y mõned päevad

hiljem haiglas suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid on

süüdistatava süü keskmisest madalam.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks ei ole mitte paljasõnaline

kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus ning kohus peab hindama, kas on alust

uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kohtuliku uurimise lõpusirgel süüdistatav on

avaldanud kahetsust, nimelt oma viimases sõnas palus Roman Vassiljev kohtult, et teda ei

karistataks, märkides, et ta kahetseb, et sedasi juhtus (kd II tl 97 pöördel). Kohtu hinnangul

Roman Vassiljev kohtuliku uurimise käigus avaldatud kahetsus on pealiskaudne, viimane

kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus on välja mõelnud erinevaid versioone sellest, kuidas

ja miks selline tegu toime sai pandud. Süüdistatav kahetseb sündmust kui sellist, mitte aga oma

tegu ega saabunud tagajärge. Teo ja saabunud tagajärje osas Roman Vassiljev siirast kahetsust

avaldanud ei ole. Samuti pole avaldanud kahetsust kannatanu vanemate ees. Märgitust

tulenevalt puudub kohtul veendumus, et Roman Vassiljev puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb.

Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises

tuvastatud, KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ja võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Kohus arvestab Roman Vassiljevile karistuse mõistmisel tema isikut. Süüdistatav on

karistusregistri andmete kohaselt varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, see on

tõendamist

leidnud kohtutoimikus

oleva karistusregistri väljavõtte ja varasemate

kohtulahenditega (kd I tl 187-195). Kohus tõdeb, et Roman Vassiljevile varasemalt mõistetud

karistuste kohaldamine ei ole suutnud mõjutada teda kuritegude toimepanemisest loobuma.

Kohtule hindamiseks esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et Roman Vassiljev on

varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud mh Kar§ 214 lg 2 p.p 1, 4 ja § 142 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, seega on ta ka varem toime pannud kuritegusid,

millised on seotud vägivallaga. Sellest võib teha järelduse, et süüdistatavale võibki olla omane

kalduvus vägivallale, mis on kohtu jaoks isikut negatiivselt iseloomustavaks asjaoluks.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtule lisaks karistusregistri väljavõttele ning varasemale

kohtuotsusele Roman Vassiljevi isikut iseloomustavateks tõenditeks esitatud tõend isiku

maksustatava tulu kohta, millest nähtuvalt 2020.a Roman Vassiljevil Maksu – ja Tolliameti

andmete kohaselt sissetulekud olid vähesed ja nimelt 2020. aastal tehtud tulumaksuga

maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 250.- eurot (kd I tl 196).

Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna võib arvesse võtta Roman Vassiljevi käitumises

KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist –

nimelt süüdistatav Roman Vassiljev üritas koos tunnistaja Fga kannatanule tekitatud haavast

tulevat verejooksu peatada ning samuti kutsuti süüdistatava poolt kannatanule kuriteo

sündmuskohale kiirabi.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses kohus tuvastanud ei ole.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes

vangistuse.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu

olemasolu, leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest

hoidumiseks mõistes temale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra s.o karistades KarS §

118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest Roman Vassiljevit 6 aasta

pikkuse vangistusega, millise kandmisaja algust hakata KarS § 68 lg 1 tulenevalt lugema alates

tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 18.08.2021.a.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et

karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab

iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi

vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused.

Nagu öeldud, on Roman Vassiljevit varem kriminaalkorras karistatud. Kohtus on tuvastamist

leidnud, et Roman Vassiljev on toime pannud teisele inimesele raske tervisekahjustuse

tekitamise, seades ohtu kannatanu elu, tegemist on raske isikuvastase süüteoga. Inimese õigus

elule on põhiseaduslik õigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav

rikkunud. Roman Vassiljev on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on inimene surnud. Seega

puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi

vabastamist ja mõistetud reaalne vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses.

Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on kohus teinud süüdistatava Roman

Vassiljevi taotlusel mitmeid järelpäringuid erinevatesse meditsiini – ja ametiasutustesse

viimase suhtes koostatud ravi – ja meditsiinidokumentide väljastamiseks (kd I tl 4-6, 14-17, 22-

28, 31-40. Roman Vassiljev viimases sõnas palus teda üldse mitte karistada toimepandu eest.

Kohus peab vajalikuks märkida, vaatamata sellele, et süüdistataval võivad esineda

terviseprobleemid, ei ole antud fakti esinemine selliseks asjaoluks, milline tingiks talle

toimepandu eest leebema karistuse mõistmist või mõistetud karistuse – vangistuse tingimisi

kohaldamist. Kohus selgitab, et Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab

tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on arst

kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate k.a süüdistatavate, süüdimõistetute terviseseisundit,

ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase

eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lõike 1

kohaselt tagatakse eelpool märgitud isikutele ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Lõike

2 alusel kinnipidamisasutuses viibiv isik, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas

võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on Roman

Vassiljevile tulevikus tagatud ravivõimalused seoses tema terviseprobleemidega karistuse

kandmise ajal.

Tsiviilhagi

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Yi isa Y esitanud Roman Vassiljev vastu tsiviilhagi

temale õigusvastaselt tekitatud kahju summas 197,60.- euro hüvitamise nõudes. Kohtule

esitatud hagis märgitakse, et tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud

tõenditega ning hagiavaldusele lisatud dokumentidega ja nimelt Narva matusebüroo arve nr 437

(maksekviitungiga), Tallinna Krematooriumi AS arvega nr 1013908 ning Vaivara Kalmistud

Sihtasutuse arvega. Kohus võttis märgitud tsiviilhagi 04.02.2022.a Roman Vassiljevit kohtu

alla andes menetlusse (kd I 8-10).

Vaatamata sellele, et süüdistatav Roman Vassiljev võttis tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks,

siis Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.03.2022.a toimunud kohtuistungil Y kinnitas, et

tema loobub tsiviilhagist, kuna ei soovi end süüdistatava Roman Vassiljeviga siduda,

kinnitades, et tal ei ole vaja mõrtsuka raha (köide II tl 53, 56).

Riigikohus lahendis nr 1-17-11182 on juhtinud tähelepanu sellele, et 1. jaanuaril 2017.a

jõustunud KrMS § 38 1 lg 6 näeb otsesõnu ette, et kriminaalmenetluse seadustikus

reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) sätestatust. Kriminaalmenetluse seadustik sätestab õigusliku tagajärje –

tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine – tsiviilhagi tagasivõtmisel (KrMS § 2962 lg 1 p 2), aga ei

räägi kohtu pädevusest hagiavaldusest loobumise korral. Kuna tsiviilhagist loobumisel (TsMS

§ 429) ja tagasivõtmisel (TsMS § 424) on erinev tähendus ja tagajärg (vt ka osutatud otsus asjas

nr 3-1-1-13-14, p 37) ning kriminaalmenetluse seadustik hagist loobumise tagajärge ette ei näe,

tuleb tsiviilhagist loobumise korral juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. TsMS § 429

lg 1 esimese lause järgi võib hagist loobuda kuni selle kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Sama lõike teine lause sätestab, et kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesoleval hetkel kohus võtab vastu

kannatanu esindaja tsiviilhagist loobumise avalduse ja lõpetab KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428

lg 1 p 3 ning § 429 lg 1 alusel tsiviilhagi osas selle asja menetluse.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses

asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või

ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup

hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4).

Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi

tegi ettepaneku käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete

osas ja nimelt taotles riiklik süüdistaja kriminaalasja materjalide juures olevad 2 CD plaati jätta

kriminaalasja materjalide juurde. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas olevad järgmised puuteproovid ja nimelt: puuteproovid sündmuskohalt (pakendid nr 1-

4, 20, 23, 24), proovid pitsidelt (pakendid nr 6.1, 7.1, 9.1), proovid tassilt (pakendid nr 8, 8.1),

klaaspudelid Laua Viin (pakendid nr 13-15), plastpudel Fruit Aura (pakend nr 16), klaaspudel

Beloff (pakend nr 25), proovid noalt (pakendid nr 27.1-27.4), F küünealuste kaapeproovid

(pakendid nr 1-10), proovid F peopesadelt (pakendid nr 2-3), proovid T-särgilt (pakendid nr 4-

5), proovid retuusidelt (pakendid nr 2.1-2.6), proovid särgilt (pakendid nr 1.1-1.3), Roman

Vassiljevi küünealuste kaapeproovid (pakendid nr 1-9), proovid Roman Vassiljevi kätelt

(pakendid nr 2-3) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid ja nimelt:

Pitsid (pakendid nr 6, 7, 9) ning musta käepidemega nuga (pakend nr 27) tagastada KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel Roman Vassiljevile. Kannatanu Yi Aasics tossud, nahkne tagi, lühikesed

püksid Adidas, aluspüksid (pakendid nr 18-19, 21-22) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Punase käepidemega nuga (pakend nr 26) konfiskeerida ja hävitada kui teo toimepanemise

vahend ning Roman Vassiljevi särk (pakend nr 1) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Roman

Vassiljevile.

Võttes arvesse teadmist, et ringkonnaprokuröri poolt tehtud ettepanekule kohtuistungil

osalenud menetlusosalised vastu ei vaielnud, siis peab kohus asjakohaseks kohaldada

asitõendite suhtes just selliseid meetmeid, milliseid riiklik süüdistaja taotles ja nimelt:

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 1 CD -R plaat ning 1 DVD - R plaat millised on asitõendi ning

sündmuskoha vaatlusprotokolli lisad, millised asuvad käesoleva kriminaalasja materjalide

juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad järgmised puuteproovid ja nimelt:

puuteproovid sündmuskohalt (pakendid nr 1-4, 20, 23, 24), proovid pitsidelt (pakendid nr 6.1,

7.1, 9.1), proovid tassilt (pakendid nr 8, 8.1), klaaspudelid Laua Viin (pakendid nr 13-15),

plastpudel Fruit Aura (pakend nr 16), klaaspudel Beloff (pakend nr 25), proovid noalt (pakendid

nr 27.1-27.4), F küünealuste kaapeproovid (pakendid nr 1-10), proovid F peopesadelt (pakendid

nr 2-3), proovid T-särgilt (pakendid nr 4-5), proovid retuusidelt (pakendid nr 2.1-2.6), proovid

särgilt (pakendid nr 1.1-1.3), Roman Vassiljevi küünealuste kaapeproovid (pakendid nr 1-9),

proovid Roman Vassiljevi kätelt (pakendid nr 2-3) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise –

vastuvõtmise akt nr 21ATH11965, 20.10.2021.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr

21ATH13275) kohtuotsuse jõustumisel hävitada (kd II tl 23-25)

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad asitõendid ja nimelt: pitsid (pakendid nr 6,

7, 9) ning musta käepidemega nuga (pakend nr 27) ning kirju eest nööpidega ruuduline triiksärk

(pakend nr 1) kohtuotsuse jõustumisel tagastada Roman Vassiljevile (25.08.2021.a asitõendi

üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) (kd II tl 23-24).

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad asitõendid ja nimelt: kannatanu Yi kuulunud

Aasics tossud, nahkne tagi, lühikesed püksid Adidas, aluspüksid (pakendid nr 18-19, 21-22)

(25.08.2021.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) (kd II tl 23-24)

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Juhindudes KarS § 83 lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn olev asitõend ja nimelt: punase

käepidemega nuga (pakend nr 26) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr

21ATH11965) (kd II tl 23-24) konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud

kaitsjatasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha

ning ekspertiisi kulud - DNA ekspertiisi ning isiku surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamiste

eest.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse

määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral on 654 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t esimese astme kuriteo

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1635.- eurot. Kui sundraha suurus on tuletatav

kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse

üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik

kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulude puhul

on tegemist kuludega, mis seonduvad vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus(ed)

on üheselt väljaarvestatavad.

KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda

tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse

isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele

tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel

muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas

teostatud ekspertiisid on kohtu hinnangul olnud kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna

selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises

kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetasid

süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud

süüdistatavalt ka välja mõista.

Käesolevas kriminaalasjas pidi kriminaalasja menetleja vajalikuks kuriteo asjaolude välja

selgitamiseks määrata DNA ekspertiisi, millise teostamine läks maksma 1254.- eurot (kd I tl

182). Arvestades DNA ekspertiisi teostamise käigus võetud DNA analüüside kogust tuleb jätta

süüdistatava kanda ekspertiisikulu summas 1197.- eurot, sest käesoleva ekspertiisi teostamise

käigus analüüsiti 21 proovi ehk 21 analüüsiobjekti, millise ühe analüüsiühiku hind on 57.- eurot

s.t põhjendatud ekspertiisimaksumuseks on 21x57. Juhindudes KrMS § 108 lg 1 DNA

ekspertiisi teostamisega kaasnenud kulust summa 57.- eurot tuleb jätta riigi kanda.

Antud kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-

AOS0038/437 millise maksumus on olnud 222.- eurot. Arvestades fakti, et käesolevas

kriminaalasja on tõendamist leidnud, et Roman Vassiljev on pannud toime KarS § 118 lg 1 p.p

1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis on asjakohane ning põhjendatud temalt välja mõista ka

märgitud ekspertiisikulu.

Määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Roman

Vassiljevile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu

on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 2744,40.-

eurot.

Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasude välja mõistmisel juhindub kohus

KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab

kohus

menetluskulusid

määrates

süüdimõistetu

varalist

seisundit

ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Roman Vassiljev on täisealine, vaatamata sellele, et viimane igakuist

sissetulekut töötasu näol ei oma, ei ole see piisavaks põhjuseks käesolevas kriminaalasjas temal

tekkinud menetluskulusid sh sundraha vähendada või riigi kanda täies ulatuses jätta. Kohus

peab võimalikuks kohaldada Roman Vassiljev suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut, võimaldades

tal tasuda välja mõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt).

Rahvakohtunik Pille Insler (allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunik Ülla Kiili (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.07.2022. a otsusega nr 1-22-

255.