DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-18748/56

2-19-18748/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2022-05-10

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18748 Tsiviilasi OÜ Klindex hagi Veoautokeskuse OÜ vastu veoauto hageja otsesesse valdusesse andmise ja kahju hüvitamise nõudes Hagihind hagi hind 34 996,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Klindex (registrikood 1...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18748 Tsiviilasi OÜ Klindex hagi Veoautokeskuse OÜ vastu veoauto hageja otsesesse valdusesse andmise ja kahju hüvitamise nõudes Hagihind hagi hind 34 996,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Klindex (registrikood 10934979, Pilvetee 5, Tallinn 12618); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (Tetris Advokaadibüroo, Pille 9/1-7, Tallinn, e-post: kalju@tetrisab.ee); Kostja: Veoautokeskuse OÜ (registrikood 10360113, Tähetorni tn 21G, 11625 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo DEM, Vabaõhumuuseumi te 4c-29, Tallinn, e- post: kalle-kaspar.sepper@abdem.ee). Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. 2. Kohustada kostjat Veoautokeskuse OÜ (registrikood 10360113) üle andma hagejale OÜ-le Klindex (registrikood 10934979) VIN koodiga WDB9702871L154304 veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l otsene valdus. 3. Mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ-lt (registrikood 10360113) hageja OÜ Klindex (registrikood 10934979) kasuks välja 16 456,66 (kuusteist tuhat nelisada viiskümmend kuus eurot ja 66 senti), millest 16 200,49 eurot on kahju hüvitis ja 256,06 eurot on hüvitise summalt 14 098,24 eurolt ajavahemikus 28.11.2019 kuni 18.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivis. 4. Mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ-lt (registrikood 10360113) hageja OÜ Klindex (registrikood 10934979) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 19.02.2020 kahju hüvitiselt 16 200,49 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5. Jätta jõusse 03.12.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ-lt (registrikood 10360113) hageja OÜ Klindex (registrikood 10934979) kasuks menetluskuludena välja 11 858 (üksteist tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot. 3. Mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ-lt (registrikood 10360113) hageja OÜ Klindex (registrikood 10934979) kasuks välja viivis menetluskulult 11 858 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Hageja palus hagis kohustada kostjat andma hageja otsesesse valdusesse üle veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 14 098,24 eurot ja viivise hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja igapäevaseks majandustegevuseks kompaktlaadurite ja miniekskavaatorite rent. Hagejal on kaks veokit - MAN TGX 26.480, VIN koodiga WMA30XZZ4CW167909, mida hageja soovis võõrandada ja Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304. Veokit MB kasutas hageja kompaktlaadurite ja miniekskavaatorite transpordiks klientide objektidele. Veokite hooldamiseks pöördus hageja kostja poole.

2019. a aprillis viis hageja kostjale veoauto MAN ja tellis sellele üldkontrolli hinnaga 30 eurot + km ja diagnostika hinnaga 65,20 eurot + km. 13.05.2019 esitas kostja MAN remondikalkulatsiooni. 17.05.2019 palus hageja MAN-le töid mitte teha, kuna ei olnud teada, kas veok jääb Eestisse. Hiljem kontakteerus hageja kostjaga telefonitsi ja palus vahetada MAN-l kiirusanduri hinnaga 163,90 eurot + km ning kontrollida kliimablokki. Teisi töid hageja ei tellinud. Kokku tellis hageja MAN seonduvaid töid summas 294,1 eurot + km, sh üldkontrolli 30 eurot + km; diagnostika 65,20 eurot + km; kiirusanduri vahetuse 163,90 eurot + km ja sellega kaasneva elektritöö 1 h 35 eurot + km.

2019. aasta mais tellis hageja kostjalt teise veoauto MB hooldustööd. Hageja tellis MB käigukasti vea tuvastamiseks diagnostika hinnaga 65,20 eurot + km. Kuna sõiduk asus hageja juures, aktsepteeris hageja kostja väljakutsetasu hinnaga 65 eurot + km ja sõidukulu 5,95 eurot + km. Diagnostika tulemusel selgus, et MB-l on vajalik vahetada kulumisandur ja teostada käigukasti programmeerimine hinnaga 334,2 eurot + km, mida saab teha vaid kostja töökojas. Hageja nõustus sellega ning sõitis veokiga kostja töökotta.

Töökojas teavitas kostja, et lisaks käigukasti programmeerimisele on vajalik piduriklotside ja ketaste vahetus hinnaga 488,20 eurot + km, millega kaasneb silla reguleerimine hinnaga 65,10 eurot + km ning samuti on vajalik sõidumeeriku taatlemine hinnaga 78,90 eurot + km. Kostja esitas töödele osaliselt kirjaliku hinnapakkumise. Hageja oli nende töödega e-kirja teel nõus. Hiljem teavitas kostja, et kulumisandur on terve ja ainult juhe oli katki. Täiendavalt oli vaja puhastada kabiinilukustust, millega samuti hageja nõustus. Rohkem töid hageja ei tellinud. Kokku aktsepteeris hageja MB seonduvaid töid maksumuses 1215,15 eurot + km sh diagnostika 65,20 eurot + km; väljakutsetasu 65 eurot + km; sõit 5,95 eurot + km; käigukasti programmeerimine 334,2 eurot + km; piduriklotside ja ketaste vahetus 488,20 eurot + km; silla reguleerimine 65,10 eurot + km; sõidumeeriku taatlemine 78,90 eurot + km ja töödega kaasneva diisel 19,6 eurot + km, lukksepatöö 2 h x 29 eurot = 58 eurot + km ja 1 h elektritöö 35 eurot + km.

07.06.2019 väljastas kostja arve nr 322 MAN töödele summas 749,80 eurot + km ja nr 227 MB töödele summas 2415,75 eurot + km. Kuna arved olid üllatuslikult suured, palus hageja soodustust ja pikemat maksetähtaega. Samas viitas hageja, et arvele on lisatud töid ja detaile, millest ei ole teda teavitatud ja millega ei saanud ta arvestada. Kostja allahindlust ei võimaldanud ning hageja viitas samal päeval, et arvele on lisatud töid, milles ei ole eelnevalt kokku lepitud.

11.06.2019 esitas hageja pretensiooni, kus loetles arvetel sisalduvad tööd ja materjalid, milles ei olnud eelnevalt kokku lepitud. Hageja soovis, et kostja väljastaks korrektse arve ning soovis sõidukeid tagasi saada. Järgnenud kirjavahetuses palus hageja korduvalt tellimata töödele selgitust. 17.06.2017 tegi hageja kompromissettepaneku, sest soovis sõidukeid tagasi saada, olles valmis aktsepteerima MAN täiendavate töödena digimeeriku kaablit hinnaga 98,90 eurot + km, käigukasti plommimist 14,90 eurot + km, veakoodide lugemist ning kustutamist 39,90 eurot + km ja täiendavate tööde ajakulu 3 h ulatuses 105 eurot + km. Kompromissina oleks hageja aktsepteerinud MAN tööde maksumust lisaks 258,7 eurot + km ulatuses.

MB tööde osas pakkus hageja kompromissina, et aktsepteerib täiendavalt veakoodide lugemist ja kustutamist 39,90 eurot + km, polte, mutreid ja seibe summas 163,20 eurot + km, keevitust 45 eurot + km, elektritööd 35 eurot + km, lukksepatööd 169,2 eurot + km ehk kokku 471,9 eurot + km. Kompromissina oleks hageja aktsepteerinud MB tööde maksumust lisaks 471,9 euro + km ulatuses. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud, kuid väljastas 20.06.2019 kreeditarve, millega vähendas MB tööde arvet nr 227 337,20 euro võrra summani 2078,55 eurot + km.

29.08.2019 teatas kostja pandiõiguse teostamisest sõidukile MB alustades panditud eseme müüki. Kostja nõudis kirjas kõigi esitatud arvete täielikku tasumist ning lisaks parkimistasu aja eest, mil kostja on sõidukeid kinni hoidnud. Hageja nõuet ei aktsepteerinud ja soovis jätkuvalt veokite vabastamist.

10.

Hageja selgitas, milliste arvetel kajastatud tööde osas puudus kokkulepe. MAN sõidukit puudutaval arvel nr 322 ei lepitud kokku elektritarvikutes 6,80 eurot, digimeeriku kaablis 12,90 eurot, aku laadimises 98,90 eurot, käigukasti plommimises 14,90 eurot, veakoodide lugemise kustutamises 39,90 eurot ja 7 h 50 min kestnud elektritöös 262,50 eurot ehk kokku 455,70 eurot.

11.

MB osas esitatud arvel nr 227 ei lepitud kokku kulumaterjalis 12,80 eurot, peentarvikutes 6,40 eurot, elektritarvikutes 18,90 eurot, rattapoltides 117,60 euro, rattamutrites 34,80 eurot, konnusseibides 10,80 eurot, Eurol Universal lithium Grease kasutamises 8,90 eurot, lukksepatöös 11,50 h ja 333,50 eurot, diagnostikas 65,20 eurot, keevitustöö materjalis 45 eurot, veakoodide lugemises ja kustutamises 79,80 eurot, väljakutse tasus 129,70 eurot. Kokku ei lepitud töödes summas 863,40 eurot. Vaidlusaluste tööde maksumus kokku on 1319,1 eurot käibemaksuta.

12.

Kostja nõudis arvete tasumist ilma, et hageja oleks tööd vastu võtnud. Hageja nõudis korduvalt veokite vabastamist. Kuna kostja keeldus hageja veokit vabastamast, kandis hageja kahju, sest pidi majandustegevuse jätkamiseks ostma transporditeenust kolmandalt isikult.

13.

Kokku on hageja kulu transporditeenuse sisse ostmisel 2019 juulist kuni hagiavalduse esitamiseni 14 098,24 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ostis teenust Ground Cats OÜ-lt alates 03.07.2019 kuni 21.11.2019 kokku 10 110 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja ostis Simple Trans OÜ-lt teenust alates 01.07.2019 kuni 24.09.2019 1801,25 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja ostis Vaba Vedu OÜ-lt teenust alates 02.10.2019 kuni 27.11.2019 685,75 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja ostis teenust Puksiiriabi OÜ-lt alates 11.07.2019 kuni 23.09.2019 376,25 euro eest ilma käibemaksuta.

14.

Hageja ostis teenust Odav Puksiir OÜ-lt 27.11.2019 ja 31.10.2019 kokku 175 euro eest ilma käibemaksuta. Multifix OÜ-lt ostis hageja teenust 08-10.07.2019 195 euro eest ilma käibemaksuta. OÜ-lt Road Angel ostis hageja teenust 19.11.2019 50 euro eest ilma käibemaksuta. DSV Estonia AS-lt ostis hageja teenust alates 18.09.2019 kuni 27.11.2019 kokku 704,99 euro eest ilma käibemaksuta.

15.

Vältimaks kahju suurenemist ja vabastamaks veokid, tasus hageja MAN töödele väljastatud arvest 294,1 eurot ja käibemaksu ning MB töödele väljastatud ja hiljem vähendatud arvest 1215,15 eurot ja käibemaksu. 08.11.2019 teatas kostja esmakordselt, et hageja võib MAN sõidukile järgi tulla. Tõele ei vasta väide, et kostja tegi selle ettepaneku juba 29.08.2019. Ühtlasi teatas kostja oma nõude suurenemisest summani 6 476,90 eurot.

16.

MAN veoki tagasi saamiseks saabus hageja kostja juurde 13.11.2019. Kostja soovis MAN veoki uksi puldist avada, kuid ebaõnnestunult. Selgus, et aku oli tühi, kuigi kostja arves sisaldus MAN aku täitmise tasu. Kuna MAN veoki aku oli tühi, palus hageja kostjalt abi veoki käivitamiseks (aku toiteks). Kostja keeldus. Järgmisel päeval tuli hageja uuesti laetud akudega. 14.11.2019 õnnestus MAN veoki käivitamine ning hageja taastas veoki valduse.

17.

MAN veokit vastu võttes selgus, et kostja ei ole kokku lepitud töid teinud. Hageja tellis kostjalt MAN-l kiirusanduri vahetuse hinnaga 163,90 eurot ja sellega kaasneva elektritöö 1 h ehk 35 eurot. Hageja tellis Keil M.A. OÜ-lt hinnangu kostja töödele. Hinnangust lähtuvalt ei olnud kiiruseandur (tahhograafi kiiruse andur KITAS) vahetatud. Andur ja anduri juhe olid vanad, katki oli anduri pistik ja puudus plomm. Seega ei olnud kostja teinud kokku lepitud kiirusanduri vahetust ja sellega seotud töid 198,90 euro eest.

18.

Kokku leppimata MAN töödest on veel tegemata tööd kokku 396,1 euro eest. Tegemata on aku laadimine hinnaga 14,90 eurot, käigukasti plommimine hinnaga 19,80 eurot ja paigaldamata digimeeriku kaabel hinnaga 98,90 eurot. Kuna kiirusandur ja digimeeriku kaabel olid vahetamata, ei saanud kostja teha elektritöid mahus 7,5 h x 35 eurot ehk 262,5 eurot.

19.

Hageja tellis kostjalt oma mõlema veoki hooldustööd. Kostja teostas hooldustööd ulatuses, milles ei olnud kokku lepitud ning keeldus veokeid väljastamast enne, kui hageja tasub arved. Kuna kostja keeldus veokeid väljastamast, puudus hagejal võimalus tööde vastuvõtmiseks ja kontrolliks. Ühe veoki MAN kättesaamisel ja tööde vastuvõtmisel ilmnes, et kostja ei ole kokkulepitud mahus ehk 198,90 euro ulatuses töid teinud. Samuti ei olnud kostja teinud kokku leppimata töid summas 396,1 eurot + km, mille eest ta tasu nõuab.

20.

Vaidlusaluse tööde maksumus on ilma käibemaksuta 1319,1 eurot. Kostja nõuab täna hagejalt 6476,90 euro tasumist, mille katteks on alustanud veoauto MB pandieseme võõrandamist. Kostja on veokite kinnipidamisega tekitanud hagejale vähemalt 14 098,24 euro ulatuses kahju, mis tuleb kostjalt välja mõista.

21.

Hageja esimene nõue on veoauto MB väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Hageja on veoauto MB omanik ja kostja on veoauto valdaja. Hageja viitas VÕS § 636 lõikele 1, § 637 lõikele 4 ja § 654 lõikele 1. Selleks, et kostja oleks saanud kohaldada pandiõigust, pidi tasunõue olema sissenõutav. Kostja keeldus hagejale veokeid üle andmast ja hagejal ei olnud võimalust töid vastu võtta. Kuna hageja keeldus alusetut arvet tasumast, ei olnud hagejal võimalust töid vastu võtta, mis omakorda välistab kostja õiguse teostada pandiõigust.

22.

Hageja viitas VÕS § 639 lõikele 1. Kuna eelarve oli siduv, tuli selle suurenemine VÕS § 13 lg 1 järgi eraldi kokku leppida. Hageja on tasunud kostja arveid summas 1509,25 eurot (tööde osas, milles kokku lepiti), kuigi ta ei ole MB töid vastu võtnud. MAN veoki tööde osas on tööd osaliselt tegemata. Igal juhul puudub kostjal eelarvet ületava summa osas nõudeõigus.

23.

Hageja teine nõue on kahjuhüvitamise nõue. Kuna kostja keeldus kuni 08.11.2019 mõlema veoki vabastamisest, kuigi pandiõigust teostas ta ainult ühe veoki osas, oli hageja sunnitud tellima veoteenust kolmandatelt isikutelt. Kostja rikkus veokite kinnipidamisega hageja valdust. Hageja hoiatas, et veokite kinnipidamisega tekitab ta hagejale kahju. Vaatamata kõigele keeldus kostja veokeid vabastamast. Kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 115 lg 1 § 127 lg 1 ja § 128 lg 2 järgi. Kooskõlas TsMS §-ga 367 nõuab hageja kahjuhüvitiselt 14 098,24 eurolt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.

24.

Vaidluse all on aktsepteerimata kostja arved summas 1582,90 eurot. Kostja nõuab hagejalt ka mõlema veoki kinnihoidmisega kaasnenud parkimistasu, tasumata arvete ja õigusabikulude hüvitamist summas 6476,90 eurot. Hageja ei pea sellist nõuet põhjendatuks, kuna tegemist ei ole AÕS § 279 lg 6 tagatavate kulude, vaid kostja enda majandustegevusega (kostja korraldab oma territooriumil parkimist 10 eurot ööpäevas) ning sõidukite kinnihoidmine oli põhjustatud kostja enda poolt.

25.

17.02.2020 seisukohas osundas hageja, et pooled vaidlevad selle üle, millised tööd hageja tellis ja millised tööd kostja tegelikult tegi. Kostja väited, et hageja tellis temalt arvetel nr 322 ja nr 227 järgi teisi töid, ei vasta tõele. Asjaolu kinnitab fakt, et MB veoki tööde osas esitas kostja hiljem osalise kreeditarve. Tõenäoliselt soovis kostja tulu teenimise eesmärgil müüja hagejale teenuseid tagasiulatuvalt, põhjendades seda tava ja hädavajadusega. Hädavajalikud tööd ja liiklusohutus ei olnud antud tellimuse sisuks.

26.

Hageja leppis kokku konkreetsetes töödes, mitte selles, et kostja teostaks omal äranägemisel vajalikke töid. Kostja väide, et osad tööd tehti hädavajaduse tõttu ja on krediteeritud, ei ole tõene. Kostja kreeditarves kirjeldatud tagumine plommikaas, kiirusepiiraja kontroll, digimeeriku patarei vahetus ja elektritööd ei ole seondu hädavajaduse või ohutu kasutamisega. Pooltel puudus mittesiduva eelarvega kokkulepe. Kui kostja hinnangul oli üks või teine töö hädavajalik, oleks kostja pidanud sellest hagejat eelnevalt teavitama ja ootama ära tema juhise.

27.

Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole arveid vaidlustanud ja soovis vaid allahindlust. Hageja teatas koheselt, et arvele on lisatud töid ja detaile, millest ei ole teda teavitatud ja millega ei saanud ta arvestada. 11.06.2019 esitas hageja detailse pretensiooni. Vaidlus arvete üle tekkis koheselt arvete saamisel. Ebaõige on kostja järeldus, et töö üleandmise eelduseks on arvete täielik tasumine. Antud juhul lepiti kokku siduva eelarvega konkreetsetes töödes. Kostja ei ole hagejat mistahes lisatööde vajadusest ega maksumusest teavitanud, rääkimata selles kokku leppimisest.

28.

Pooltel puudub vaidlus, et kostja vabastas veoauto MAN valduse 13.11.2019. Kuna veoki aku oli tühi, sai hageja selle ära viia alles järgmisel päeval. MAN veokile tellis hageja üldkontrolli ja diagnostika, mille tulemusel palus hageja vahetada ainult kiirusanduri. Kiirusandur oli tegelikult vahetamata. Kuna MAN veok ei olnud sõidukorras ja hageja plaanis selle võõrandada, transporditi veok hageja territooriumile, kus ta jäi seisma. 18.11.2019 vaatas hageja töötaja VS veoki üle. Ta leidis, et tõenäoliselt on kostja poolt kiiruseandur vahetamata, tegi sellest foto ja saatis hagejale. Hagejal tekkis võimalus viia veok Keil M.A OÜ-sse alles 21.11.2019, kus see jäi ootama tööde järjekorra saabumist. Ajavahemikul 14.11-21.11 seisis veok hageja territooriumil. 26.11.2019 kuupäeval on Keil M.A. väljastanud kinnituskirja, ülevaatus tehti varem.

29.

Ebaõige on kostja väide, et hageja vahetas toimiva kiirusanduri mittetöötava vastu. Ülevaatuse tegija Keil M.A kinnitas arvamuses, et andur ning anduri juhe on vanad ning neid ei ole vahetatud. Hageja kinnitas, et MAN veoki valduse taastamisest so 14.11.2019 kuni 21.11.2019 ülevaatuseni ei ole ta veokit kasutatud ega mingeid töid sellel teinud. Mittetoimiva kiirusanduri vahetamine oleks olnud majanduslikult ebamõistlik, kuna hageja tasus Keil M.A. OÜ-le tööde eest (anduri remont ja ülevaatus) 156 eurot.

30.

Kuna hageja ei saanud enne veoki vastuvõtmist tööde kvaliteeti kontrollida, tuli tal oma õiguste kaitseks akti lisada: „pretensioonid on, remondi kvaliteeti kontrollida ei saa, kõrvalistuja uks on mõlkis, tagatulele on kukkunud rehvid /.../ Autot kätte ei saanud, akud tühjad, auto ei avane ja ukselukk on rikutud“ . Asjaolu, et akud olid tühjad ja auto uksed ei avanenud, pole vaidluse all. Käitumises, kus klient fikseerib veoki vastuvõtmisel sellel esinevad visuaalselt nähtavad puudused, ei saa olla midagi taunimisväärset.

31.

Kokku leppimata töö oli kostjal tegemata. MAN veoki aku oli tühi ja veokit ei olnud võimalik samal päeval käivitada. Kostja on selle omaks võtnud. Kostja väide, et sõiduki aku oli problemaatiline, mistõttu ta selle eest ei vastuta, on kummaline. Hageja viis sõiduki remonti, kuid kokku lepitud tööd oli tegemata. Sõiduki äraviimisel kostja käivitamiseks abi ei andnud. Kostja väide, et ta käis mitu korda problemaatilist akut väljakutse alusel laadimas, on paljasõnaline.

32.

Kostja väite ebaõigsust kinnitab fakt, et hageja tellis eelnevalt MAN veoki üldkontrolli. Kui kostja oleks tuvastanud probleemid akuga, oleks kostja selle ülevaatuse tulemusel teatavaks

teinud. Ülevaatusel ega hiljem kostja aku probleeme ei tuvastanud, vaid esitas väite alles kohtus. Kostja väide, et ta ei teinud veokite tagasisaamisel takistusi, on arusaamatud. Kostja kinnitas ise, et veokite vabastamise eelduseks oli arvete tasumine. Hageja nõudis arvete ümbertegemist vastavalt kokkulepitud teenustele, millest kostja samuti keeldus. Kostja nõustus MAN veoki vabastamisega alles 08.11.2019.

33.

Kuna kostja keeldus hagejale veokit väljastamast, oli hageja sunnitud ostma veoteenuse kolmandatelt isikutelt. Hageja põhitegevusalaks on väiketraktorite ja ehitustehnika rent ning nende rendiobjektidele viimise ja tagasitoomiseks vajab ta veokit. Kostja kahjustas hagejat tahtlikult, sest ta teadis, et hageja vajab veokit. Kostja vabastatud MAN veokit ei ole hageja väiketraktorite vedamiseks kasutanud. Tegemist on sadultüüpi veokiga ning väiketraktorite peale ja mahalaadimiseks tuleks MAN veokil kasutada haagist. Väiketraktorite vedamine suure veoki ja haagisega ei ole otstarbekas. Hageja kasutas väiketraktorite vedamiseks Mercedez Benz veokit, mis oli väiketraktorite veoks kohandatud. Rohkem veokeid, millega hageja oleks saanud transporditeenust osutada, tal ei ole.

34.

Kostja pandiõiguse teostamine on alusetu. Kostja soovib pandiõiguse käigus võõrandada hageja Mercedez Benz veoki. Pandiõiguse realiseerimine eeldab, et kostjal oleks hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja nõudis hagejalt veoauto MAN arve tasumist ja keeldus veokit välja andmast enne, kui hagejal oli võimalik töö üle vaadata. Sarnaselt nõuab kostja hagejalt veoauto Mercedez Benz arve tasumist ja keeldub veokit välja andmast ilma, et hagejal oleks võimalik töö üle vaadata.

35.

Lisaks kostja veokite parandamise arvete alusetusele on alusetud kostja nõutud hoiustamistasu, õigusabikulud ja viivis. Veokite hoiustamistasu arvestusega 10 eurot ööpäevas ei ole hädavajaliku kulutus, vaid kostja tulu. Kostja tugineb kodulehel avaldatud tasulise parkla hinnakirjale, kuid jätab tähelepanuta, et poolte vahel puuduvad igasugused kokkulepped, mille järgi oleks kostja õigustatud hageja veokit kinni hoidma ja teenima sellelt tulu 10 eurot ööpäevas. Hagejale ei kehti mistahes tüüptingimused, kus selline tingimus võiks pärineda. AÕS § 279 lg 6 järgi oleks pandiga tagatud pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Vajalikuks kulutusteks ei saa lugeda kostja tulu teenimist. Näiteks Termak Autopargi AS tasulises parklas maksab veoauto hoiustamine 40 eurot kuus.

36.

Kostja õigusabikulude nõue on põhjendamatu. AÕS § 279 lg 6 ei näe ette alust kohtueelsete menetluskulude nõudmiseks. Lisaks on õigusabikulud pandiõiguse ja enampakkumisteate koostamiseks ja kuulutuse avaldamiseks summas 1449,91 eurot ilmselgelt ebamõistlikud. Vaidlusalune osa tööde maksumusest moodustas kostja arve nr 322 järgi 455,7 eurot ja arve nr järgi 863,4 eurot ehk kokku 1319,1 eurot. Hea usu põhimõttega ei saa kooskõlas olla 1319,1 euro suuruse vaidluse tagamiseks hoida kinni 2 veoautot (kogumaksumusega üle 30 000 euro), tekitades sellega hagejale kahju üle 14 000 euro. Kostja õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne.

37.

19.02.2020 suurendas hageja nõuet. Veok Mercedez-Benz veok on jätkuvalt kostja valduses. Teist sobivat ehitustehnika transpordivahendit hagejal ei ole. Hageja on jätkuvalt sunnitud tellima ehitustehnika transportimisteenuse kolmandatelt isikutelt. Hageja suurendas kahju nõuet 2102,25 euro võrra.

38.

Hageja tellis teenust Ground Cats OÜ-lt 22.11.2019 kuni 21.12.2019-31.01.2020 summas kokku summas 1543,5 eurot. Hageja tellis Simple Trans OÜ-lt 04.11.2019 kuni 14.11.2019 teenust summas 122,50 eurot. Hageja tellis Vaba Vedu OÜ-lt teenust alates 11.12.2019 kuni

14.02.2020 summas 271,25 eurot. Hageja tellis Odav Puksiir OÜ-lt 09.12.2019 kuni 24.01.2020 teenust summas 75 eurot. Hageja tellis ABC Ehitusteenus OÜ-lt teenust alates 22.01.2020 kuni 13.02.2020 summas 90 eurot.

39.

Hageja suurendas kostja vastu esitatud 14 098,24 eurost põhinõuet 16 200,49 euroni ja taotles suurendatult põhinõudelt viivise väljamõistmist alates haginõude 19.02.2020 suurendamisest kuni nõude rahuldamiseni.

40.

20.04.2020 seisukohas ei nõustunud hageja kostja väidetega. Hageja tellis kostjalt MAN veoki üldkontrolli, diagnostika, kiirusanduri vahetuse ja sellega kaasneva elektritöö hinnaga 294,1 eurot, millele lisandus käibemaks. Need tööd sisaldasid endas nii kulumaterjale kui töö enda teostamist. Mõistlik isik ei saa eeldada, et tellitud tööde hinnale 294,1 eurole lisandub veel nn kulumaterjali summas 455,7 eurot.

41.

Hageja on detailselt välja toonud milliste tööde ja nn kulumaterjalide osas kokkulepe puudus. Iga mõistlik töövõtja oleks tellijale selgitanud, milline töö ja milline kulu on millise tellimusega seotud. Kostja on sellest läbivalt keeldunud. Tööd, milles kokkulepe puudus, ei olnud hädavajalikud. Samuti ei lepitud kokku tööde kulumaterjalides. Hinnapakkumised ei sisaldanud ainult varuosasid, vaid konkreetseid töid, sh üldkontroll, diagnostika, kiirusanduri vahetus, elektritöö, lukksepatöö, käigukasti programmeerimine, piduriklotside ketaste vahetuse jne ning nende eest on tasutud. Kostja väide, et pakkumine sisaldas üksnes varuosi, vastuolus esitatud tõenditega.

42.

Kostja esitas uue väite, et MB kohapealne diagnostika oli kulukam, mis näitab, et kostja loob tagantjärgi arvetele sisu. Diagnostika pakkumine ei olnud märgitud aja, vaid tükitööna. See nähtub arvest ja kostja kodulehe väljatrükist. Kostja ei leppinud hagejaga kokku, et kohapealse diagnostika korral juhindutakse tunnipõhisest arvestusest.

43.

Eksitav on kostja väide, et ta teavitas 29.08.2019 nõudeavalduses, et teostab pandiõigust ainult MB osas. Kostja keeldus enne 29.08.2019 teadet mõlema veoki väljastamisest. 11.06.2019 kirjas viitas kostja mõlemale veokile. 29.08.2019 kirjas teatas kostja pandiõiguse teostamisest Mercedes Benz suhtes, kuid ei avaldanud, et ta on nõus MAN veoki üle andma. Pärast hageja pöördumisi nõustus kostja veoki MAN vabastamisega alles 08.11.2019. 08.11.2019 kirjas oli tegemist esmakordse nõusolekuga MAN veoki vabastamiseks, mille hageja realiseeris.

44.

Kostja oli teadlik, et hageja vajas veokeid teenuse osutamiseks. 12.06.2019 vaidlust lahendades küsis kostja hagejalt: „Kas osutate teenust liikluses ohtliku sõidukiga ?“. Samuti teavitas hageja kostjat, et veokite kinnihoidmisega kaasneb kahju. Kostja teadis, et veok MAN ei ole arvel ja teenust saab osutada vaid Mercedez Benz veokiga. Kostja mõistis, et MB-d kasutab hageja igapäevaselt majandustegevuses, mistõttu seadis ta pandi sellele sõidukile. Kostja väljastas üksnes arved ja nõudis nende tasumist, mitte ei teavitanud töö valmimisest ja võimalusest see üle vaadata. Kostja saatis 07.06.2019 hagejale lakoonilise teate arvete saatmise kohta.

45.

Ebaõige on kostja väide, et hageja keeldus läbirääkimistest. Sisuliselt keeldus nendest kostja oma 18.06.2019 e-kirjas. Õigusabi kasutamine on kostja õigus, kuid see ei aidanud kaasa asja lahendamisele. Kostja hoidis veokeid kinni ja nõudis arvete täielikku tasumist nii enne kui pärast õigusabi kasutamist.

46.

Hageja ei nõustunud, et ta ei ole tõendanud transporditeenuse sisseostmist. Kõik teenuse arved on tasutud peale Ground Cats OÜ arve nr 040/2020, mille osas on kokkulepe, et tasumine toimub mai kuus. Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks saanud vältida kahju tekkimist, kui oleks tasunud tagatise 6476,90 eurot. Vaidlustatud osas on arvete summa 1319,10 eurot. Hagejal ei olnud võimalik majanduslikult tasuda tagatist 6476,90 eurot.

47.

26.10.2020 seisukohtades selgitas hageja, et tema kahju nõue ei sisalda kokku hoitud summat. Kuna kostja on jätkuvalt keeldunud veoki MB väljaandmisest, suureneb igakuiselt hageja kahju. Hageja on ostnud sisse veoteenust Ground Cats OÜ-lt perioodil 17.02.2020 – 23.10.2020 summas 8221,5 eurot. Hageja kirjeldas, millistel marsruutidel on teenust osutatud.

48.

Kostja valduses oleva MB veoki igakuine orienteeruv kulu on 1084,82 eurot. Keskmine kütusekulu ühes kuus on 131,45 eurot (hageja 2018. aasta kütusekulu MB veokile oli 1252 liitrit, arvestades 2019. a teises pooles tellimuste mahu suurenemist, on kulu arvestatud topelt). Töötaja palgafondi kulu 780,5 eurot (töötaja palgafond kuus on 1561 eurot, kuid töötaja täitis 50 % ulatuses ka teisi tööülesandeid). Veoki hoolduskulu on 101,26 eurot kuus (hageja aktsepteeris kostja tehtud töödest MB veokile 1215,15 eurot hooldus – ja remondikulu aastas, jagatuna kuudele moodustab see 101,26 eurot). Kulu kindlustusele on 25,77 eurot kuus ja 309,27 eurot aastas. Teemaks on 41,67 eurot kuus ja 500 eurot aastas. Ülevaatuse kulu on 4,17 eurot kuus ja 50 eurot aastas.

49.

Kokkuhoitud MB kulu summa kuus on seega 1084,82 eurot. Hageja nõuab kostjalt MB ebaseaduslikus valduses oleku eest hüvitist alates 01.07.2019-19.02.2020 perioodi eest so 7 kuu eest. Seega on kokkuhoitud MB kulu ajavahemikus 01.07.2019-19.02.2020 7593,74 eurot (7 x 1084,82). Hageja kahju on alates 17.02.2020 - 23.10.2020 ainuüksi Ground Cats OÜ-lt saadud teenuse võrra suurenenud 8221,5 euro võrra. Hageja ei suurenda selle võrra hagi nõuet, vaid arvestab 8221,5 eurot kaetuks teenuse tellimisega kokkuhoitud 7593,74 euroga.

50.

Hageja ei nõustunud, et kuna ta on kostja nõuet osaliselt tunnistanud, vastutab ta ise enne seda tekkinud kahju eest. Kostja ei vabastanud 10.10.2019 tasumise järgselt MB veokit, see on tänaseni kostja valduses. Kostja ei ole kirjavahetuses kordagi öelnud, et vabastab veokid, kui hageja tasub summa, milles ei ole vaidlust. Kostja keeldus enne arvete täielikku tasumist veokeid üle andmast enne 10.10.2019 ja enne 29.08.2019 pandiõiguse seadmist. Lisaks on kostja hoidnud veokeid kuni 29.08.2019 ilma igasuguse õigusliku aluseta. Kostja lihtsalt keeldus enne arvete tasumist mõlema veoki väljastamisest. Kostja on hagejale teadlikult kahju tekitanud, sest valis pandiõiguse teostamiseks veoki, mida hageja kasutas igapäevaselt majandustegevuses.

51.

Kostja järeldus, et praktikast tulenevalt puudus pooltel siduva eelarvega kokkulepe, on meelevaldne. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse eelarve siduvust. Kostja väide on vastuolus kogutud tõenditega. Pooltel puudub vaidlus, et kostja esitas 13.05.2019 ja 27.05.2020 tööde hinnapakkumised, millised hageja aktsepteeris, so tegemist oli siduva eelarvega. Hageja ei ole kostjalt kunagi mingeid töid siduva eelarveta tellinud. Hageja nõustus, et kostja esitas talle 2016. a arve, mille hageja tasus. Arve tasumine ei tõenda siduva eelarveta kokkuleppe olemasolu.

52.

Kostja väited, et tellitud tööde ajakulu pole võimalik ette näha, on asjakohatud ning eluliselt mitteusutavad. Mõistlik tellija ei sõlmiks töövõtulepingut olukorras, kus puudub teadmine, kui kalliks võib töö minna. Tegemist ei olnud unikaalse loomingu, vaid tavapäraste remonditöödega, mille kulu on mõistlikult ettenähtav. Nimelt selleks tellis hageja eelnevalt diagnostika ja üldkontrolli, et saada teada tööde maht ja maksumus.

53.

Hageja on avaldanud ja tõendanud, et MAN sõiduki kiirusandur on vahetamata. Enne veoki üleandmist vahel spidomeeter näitas ja vahel ei näidanud kiirust. Probleemi üks osa oli tõenäoliselt ebapiisav ühendus või viga katkiolevas pistikus, mille tuvastas Keil M.A. OÜ. Tõenäoliselt seetõttu jättis hageja kiirusanduri vahetamata, kuna enne töödega alustamist võis ühendus toimida. Hageja tuvastas probleemid kiirusanduriga siis, kui tema töötaja kahtlustas, et kiirusandur on jäänud vahetamata ja saatis hagejale vastava foto. Peale seda pöördus hageja Keil M.A. OÜ-sse, kus leiti, et andur ja anduri juhe on vanad, pistik on katki ning neid ei ole vahetatud.

54.

Kostja on esitanud arve, millega soovib tõendada, et kolmas isik on juba 29.04.2020 vahetanud ära kiirusanduri, andurikaabli ning paigaldanud käigukastile uue plommi. Arve sisus ei ole kiirusanduri ega andurikaabli vahetusest juttu. Lisaks ei kajasta arve mitte MAN sõiduki töid, vaid MB sõiduki töid, mis on kostja valduses. Arvelt nähtub, et tööd teostati veokile registrimärgiga XXXXXX. Järelikult tehti töid MB veokile, mitte MAN veokile.

55.

Hageja esitas kohtule foto MAN kiirusandurist koos võrdlusfotoga, millel on näha sama kiirusandur uuena. MAN kiirusandur on kerega sarnaselt määrdunud, kiirusanduri ühenduskoht ei ole eristatav. Võrdlusfotol on nähtav uus kiirusandur, mis oleks MAN külge kinnitatuna silmatorkavalt eristatav.

56.

Hageja esitas tõendina väljatrüki Termak Autopargi AS kodulehel (www.termak.ee) pakutavast parkimisteenusest Tallinnas Mustamäel, Pilvetee 8. Parkimishinnaks on 40 eurot kuus. Kostja nõutud parkimistasu näol ei ole tegemist hädavajalike kulude katmisega. Hageja leiab, et ka Termak Autopargi AS teenuse näol ei ole tegemist mitte hädavajalike kulude katmise vaid tulu teenimisega, kuid seda kostjaga võrreldes 7 x väiksemas mahus. Hoiustamisel kostja kulusid ei kandnud. Veok asub kostja enda territooriumil välioludes ja mingite kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud. Kahju nõude osas esitas hageja kohtule selgitused kõigi vedude kohta.

57.

26.02.2021 seisukohas selgitas hageja uuesti, et pidi veo teenust sisse ostma, kuna tal puudusid muud võimalused ehitusmasinate transportimiseks. Kuigi hageja üldtingimuste järgi tuleb klientidel transpordikulu hagejale tasuda, ei ole tegu reegliga, vaid kõik sõltub kliendiga sõlmitavast kokkuleppest. Osade klientide arvetele lisandub transpordikulu ja osadele klientidele korraldab hageja transpordi enda arvel. Hagejale tekkinud kahju see ei muuda. MB veoki kinnihoidmise tagajärjel ei saa hageja ise teenust osutada ja oli sunnitud selle ostma teiselt isikult. Sellega on tekkinud hagejale kahu. Asjaolu, kas kliendid hüvitavad veoarved ise või mitte ei muuda kahju suurust.

58.

Varasemalt transportis hageja seadmed kliendile enda MB veokiga, tegemist oli hageja teenuse ühe osaga. Juhul, kui transpordiarve tuli tasuda kliendil jäi summa hagejale. Arvestades summalt maha MB veoki kasutamise kulu, oli ülejäänud hageja tulu. Kostja tegevuse tagajärjel pidi hageja transporditeenuse sisse ostma. Järelikult tasus ta kliendilt saadud raha transporditeenuse osutajale. Hagejal jäi tulu saamata. Kui klient transpordikulu ei hüvitanud, oli tegu otsese kahjuga. Mõlemad väärtused on samad.

59.

Kui kostja ei oleks MB veokit kinni pidanud, oleks hageja saanud osutada veoteenust ise ning teeninud seeläbi tulu. Asjaolu, et hageja kasutas MB veokit ehitusmasinate transpordiks, ei ole vaidluse all. Hageja esitas tõendina klientidele väljastatud arved. Tegemist on ehitusseadmete rendi arvetega, mis sisaldasid seadme vedu. Esitatud arved seonduvad juba kohtule esitatud arvetega. Hagejalt poolt vedajalt ostetud teenus kajastub omakorda hageja klientidele väljastatud arvetel.

60.

Lisatud arved koos varasemalt esitatud veoteenuse osutaja arvetega tõendavad, et hageja sisseostetud veoteenus oli majandustegevuseks vajalik ja tagas klientide ees võetud kohustuse täitmist. Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks saanud transporditeenust osutada ka haagistreileriga. Kostja esitatud kuulutus oli pärit 21.12.2011. Haagist ei kasutatud igapäevaseks majandustegevuseks ja see võõrandati 2016.

61.

Hageja avaldas varem MB kokku hoitud kuluks 1084,82 eurot. Tõendite järgi on tegelik kulu pisut suurem so 1170,07 eurot kuus. MB läbisõit läbisõit aastas oli 2017. a – 2018. a 13 160 km kuus. Hageja esitas Maanteeameti kodulehelt saadud võrdlusandmed, mille järgi 10.05.2018 tehnoülevaatusel fikseeriti veoki läbisõiduks 524 539 km ja aasta varem oli läbisõiduks 511 379 km, mis teeb kokku 13160 km aastas (524539-511379/12) ja 1096 km kuus. Kütuse keskmine müügihind oli 0,92eurot/l km-ta. Hageja veoki linnasõidu kulu oli orienteeruvalt 22l/100 km, mis arvestades keskmist kuu läbisõitu 1096 km on 241,12 liitrit (22/100x1096). MB kütuse kuu maksumus 221,83 eurot.

62.

MB juhi palgafondi kulu kuus on kokku 1552,12 eurot. Kuna töötaja täitis 50 % ulatuses teisi tööülesandeid on tema ühe kuu kulu maksumus 776,06 eurot, mida hageja tõendab töötaja palgaarvestuse väljatrükiga. Veoki hoolduskulu 101,26 eurot kuus tulenes nende tööde maksumusest, millega hageja nõustus. Teekasutuse tasu oli 41,66 eurot kuus, mida tõendab väljavõte Transpordiameti teekasutustasu kodulehelt. Kulu kindlustusele oli 25,09 eurot kuus , mida tõendab kindlustuspakkumus. Tehnoülevaatuse kulu 4,17 eurot kuus tõendab Profdiagnostik OÜ kodulehe hinnakiri.

63.

Hageja nõuab kostjalt MB ebaseaduslikus valduses oleku eest hüvitist alates 01.07.2019- 19.02.2020 perioodi eest so 7 kuu eest. Kokku hoitud MB kulusumma ajavahemikus 01.07.2019- 19.02.2020 on 8190,49 eurot (7x1170,07). Hageja kahju on alates 17.02.2020 - 23.10.2020 ainuüksi Ground Cats OÜ-lt saadud teenuse võrra suurenenud 8221,5 euro võrra. Hageja ei suurenda selle summa võrra hagi nõuet, vaid arvestab summa 8221,5 eurot kaetuks teenuse tellimisega kokkuhoitud summaga 8190,49 eurot.

64.

Kostja õigusabikulude nõue on alusetu. Kostja esindaja ei ole saatnud enne 29.08.2019 hagejale ainsatki kirja, seega ei saanud hageja arvestada võimalike õigusabikuludega ega neid ära hoida. Majandus – ja kutsetegevuses tegutsevad isikud saavad reeglina hakkama oma igapäevaste probleemide lahendamisega.

65.

Kostja kasutas ebaproportsionaalset õiguskaitsevahendit ja põhjustas sellega hagejale teadlikult kahju. Kostja on oma nõude tagamiseks pantinud MAN veoki asemel MB veoki. Sellega ei ole tagatud mitte ainult kostja nõue, vaid tekitati hagejale oluline kahju, mis sõltumata pandiõiguse seadmise põhjendatusest tuleb kostjal hüvitada.

66.

05.07.2021 seisukohtades selgitas hageja oma nõudeid. 19.02.2020 suurendas hageja hagi ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 16 200, 49 eurot põhinõudena. Lisaks taotles hageja mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 (seadusjärgne) viivis põhinõudelt 14 098,24 eurot hagiavalduse esitamisest kuni 18.02.2020 ja viivis põhinõudelt 16 200,49 eurot haginõude suurendamisest 19.02.2020 kuni kohase täitmiseni.

67.

Kahju 16 200,49 eurot tulenes perioodil 03.07.2019 – 13.02.2020 kolmandatelt isikutelt tellitud transporditeenuste maksumusest. Kuna kostja keeldus MB veokit vabastamast, oli hageja majandustegevuse jätkamiseks sunnitud transporditeenuse tellima ja selle eest tasuma

kolmandatele isikutele. Kahjusumma 16 200,49 eurot on kolmandatelt isikute poolt perioodil 03.07.2019-13.02.2020 hageja ehitusmasinate transporditeenuse maksumus.

68.

Hageja on osadele klientidele transpordimaksumuse renditeenuseele lisanud. Iga kliendiga lepiti kokku erinevalt. 16 200,49 euro suurusest transporditeenuse kogumaksumusest on hageja kliendid omakorda hagejale tasunud 6064,5 eurot. Tegu on summaga, mis lisati kliendi arvele. Selle summa näol on tegemist saamata jäänud tuluga. Kui hagejal oleks olnud MB otsene valdus, oleks hageja saanud kogu transporditeenuse maksumuse 6064,5 eurot endale.

69.

16 200,49 euro suurusest transporditeenuse kogumaksumusest 8936,5 eurot klientide arvetele ei lisatud. Selle summa näol on tegemist kahjuga, mida hageja pidi kandma. Juhul, kui hagejal oleks olnud MB otsene valdus, oleks hageja saanud seda kahju vältida ja osutanud sama teenust oma MB veokiga. 26.02.2021 menetlusdokumendi lisas 1 olevas tabelis on see kajastatud: „kahju“ lahtris.

70.

16 200,49 euro suurusest transporditeenuse kogumaksumusest 1199,49 euro ulatuses kasutas hageja teenust ise ehitusseadmete transportimiseks kas hooldusse või logistilistel põhjustel. Tegemist on kahjuga, mida hageja pidi kandma. Juhul, kui hagejal oleks olnud MB otsene valdus, oleks hageja saanud seda kahju vältida, vedades ehitusseadmeid oma MB veokiga. 26.02.2021 menetlusdokumendi lisas 1 olevas tabelis on see kajastatud: „kahju“ lahtris ühes vastavate ridade kõrval avaldatud märkusega „enda tarbeks“. Saamata jäänud tulu 6064,5 eurot ning kahju 8936,5 eurot ja 1199,49 eurot moodustavad hageja põhinõude 16 200,49 eurot.

71.

03.07.2019 – 13.02.2020 perioodil on hageja hoidnud kokku orienteeruvalt 1170,07 eurot kuus. Kokku on 03.07.2019-13.02.2020 transporditeenuse sisse ostmise tõttu hoitud kokku 8190,49 eurot (7 kuud x 1170,07 eurot). Kuna MB on jätkuvalt kostja valduses, oli hageja järgneval perioodil 17.02.2020-23.10.2020 sunnitud ostma sisse veoteenust vähemalt summas 11 302,64 eurot. Selle kahju osas ei ole kostjale haginõuet esitanud. 11 302,64 euro suurusest kahjusummast on 8221,5 eurot hageja tasunud veoteenuste eest Ground Cats OÜ-le. Hageja loeb perioodil 03.07.2019 -13.02.2020 teenuse sisse ostmisega kokku hoitud kulu 8190,49 eurot tasaarvestatuks 17.02.2020-23.10.2020 Ground Cats OÜ-lt sunnitud teenuse sisse ostmise maksumusega 8221,5 eurot.

72.

Klientidega lepingute sõlmimisel on hagejal programm, kuhu konkreetse tellimuse andmed sisestatakse. Hageja esitas programmi väljavõtte ajavahemikus 01.07.2019-16.02.2020 s.t tegemist on perioodiga, mis hõlmab endas nõude aluseks olevat kahju tekkimise perioodi 03.07.2019-13.02.2020. Tõend kinnitab transporditeenuse osutamist ja seda, millistele klientidele transpordikulu lisati. Iga kuupäeva kõrval on tulp pealdisega „TR“, millesse sisestati andmed, kas klient soovis transporti (TR-transport) ja kui soovis, siis kas transport korraldati hageja kulul. Kui transport korraldati hageja kulul, on tulbas märge T. Kui transpordi eest maksis klient, oli tulbas vastav transpordi maksumus numbrites. Transporditeenust osutati ainult koos juhiga, veokit ennast rendile ei antud.

73.

Hageja esitas kohtule veokijuhi kolme kuu töötasu väljavõtte 2019. aastal. Kuna autojuhi tööga hõivatus aina langes, lõpetati autojuhiga 2019 septembrist tööleping. Kostja esitas kohtule hageja 2019 majandusaasta aruande, väites, et transporditeenuse sisse ostmine võis olla hagejale tulusam kui seda ise osutada. Hageja sellega ei nõustunud ja esitab selle tõendamiseks 2020 majandusaasta aruande. 2020. aastal suurenes sisse ostetud transporditeenuste osakaal ca 40 % võrra, mis suurendas hageja kahjumit. 2020 majandusaasta aruande kasumiaruande väljavõtte

real „kaubad, toore, materjal ja teenused“ on 2020. aasta kulud – 181 158 eurot ca 40 % võrra suurenenud 2019 aasta 129 850 euro kuludest.

74.

13.10.2021 seisukohtades selgitas hageja uuesti, et kahju 16 200,49 eurot on kolmandatelt isikutelt perioodil 03.07.2019-13.02.2020 sisse ostetud ehitusmasinate transporditeenuse maksumus.. Kahjusummat tõendab hageja kolmandate isikute transpordiarvetega. Kolmandad isikud väljastasid arved reeglina teenuse osutamise perioodi eest, mis sisaldas erinevaid vedusid. Kolmandate isikute arved sisaldasid omakorda mitut erinevat vedu mitme erineva kliendi objektile. Näiteks on hagejale perioodil 03.07.2019-13.02.2020 sisseostetud teenuse eest väljastanud 9 erinevat vedajat 39 arvet. Hageja kajastas omakorda nendel arvetel sisalduvaid vedusid oma klientidele 156 erineval arvel. Arvete ja teenuste seostamiseks on hageja esitanud tabeli, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

75.

Hageja on tasunud kõik vedajate arved. Hageja ei ole pidanud arvestust mitme kilomeetri ulatuses on kolmandad isikud hagejale teenust osutanud. Selleks puudus vajadus ja seda ei kajasta arved. Hagejale osutatud transporditeenuse eripärast ei olnud oluline läbitud kilomeetrite arv, kuna enamus teenuseid osutati kas Tallinna siseselt või Tallinna lähiümbruses.

76.

Kostja väide, et hageja ei ole tõendand kõiki MB kulusid, on otsitud. Hageja on esitanud kõik tema kasutuses olevad tõendid. Asjaolu, et ajavahemikul 03.04.2017-10.05.2018 oli MB läbisõit 13 160 km ja järgneval aastal 5461 km võis olla põhjendatud teenuste osutamise vähesusest ja sellest, et 2019 aprillis läks MB katki. See oli ka põhjuseks, miks MB veokile 2019 mais kostjalt tööd telliti.

77.

Ebaõige on kostja väide, et talle ei olnud kahju ettenähtav. Kahju tekkimine oli kostjale teada ja veokite kinnihoidmine teadlik, kuna kostja ilmselt lootis, et hageja surve all nõustub põhjendamatuid arveid tasuma. Kostja väide, et hageja ei oleks saanud MB veokiga teenust osutada, kuna sel puudus ülevaatus, ei ole asjakohane. MB veoki ülevaatus lõppes 30.04.2019, peale mida so 2019 mais viidi veok kostja juurde remonti. Pärast remonti oleks hageja teinud ülevaatuse. Kuna kostja hoidis veokit alates 2019 maist kinni, ei saanud hageja seda majandustegevuses kasutada ega sellele ülevaatust teha.

78.

Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta oleks saanud veoteenust osta oluliselt odavamalt. Raimar Transport osutab teenust reeglina Tartus, kuid hageja vajab teenust Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Teiseks ei ole mõlema veoteenuse pakutavad veokid madala kandevõime tõttu sobivad. Raimar Transport puksiiri kandevõimeks on märgitud 1550 kg, Agaris Consult OÜ puksiiride kandevõimed on vastavalt 1450 kg ja 1650 kg. Kostja valduses oleva ja hagejale kuuluva MB kandevõime oli 6576 kg. Hageja poolt klientidele veetavate ehitusmasinate mass jääb 2500 kg (Bobcat) – 6000 kg (ekskavaator) vahele. Hageja ehitusmasinate vedamiseks sobilike masinate hulk on piiratud ning veoteenuse osutajad pakuvad seda teenust ainult koos juhiga.

79.

Hagejal ei ole selliseid veoteenuste pakkujate arveid või ostjatele väljastatud arveid, millelt nähtuks eraldi kilometraaž. Veoteenuste pakkujatele ega hagejale ei olnud arvel kajastatav kilometraaž vajalik. Samuti puudub selline teave hageja ostjatele väljastatud arvetel, kuna veoteenust ei müüdud mitte kilometraaži vaid tükihinnaga. Hageja on esitanud kogu olemasoleva dokumentatsiooni, mis veoteenuse osutamist ja ostjatele väljastatud teenust puudutab.

80.

22.11.2021 esitas hageja täiendavalt autojuhi töölepingu, mille järgi oli autojuhi bruto töötasu 1167,01 eurot (so 1000 eurot neto) kuus. Autojuhi tööleping lõpetati 16.08.2011, mille

kohta esitab hageja tööregistri väljatrüki. Lisatud tõenditega koos 05.07.2021 menetlusdokumendi lisas 3 oleva töötaja juuni-august palgakulu arvestusega tõendab hageja autojuhi töötasu kulu suurust.

81.

12.01.2022 seisukohas parandas hageja varasema eksimuse ja esitas andmed selle töötaja kohta, kes vedas hageja renditehnikat. Hageja võttis tehnika veoks tööle alates 01.04.2019 töötaja AK, mida tõendab tööregistri väljavõte. Enne 01.04.2019 vedas tehnikat teine töötaja. Töötaja palgakulu tööandjale oli 2019 juunis 1207,2 eurot, juulis 1113,48 eurot, ja augustis 1256,48 eurot. Töölepingut ja töötaja juhiluba ei ole kahjuks tööandjal säilinud, sest töösuhe lõppes 2019 septembris). Kuna töötaja täitis 50 % ulatuses teisi tööülesandeid, on tema ühe kuu kokkuhoitud kulu maksumus juunis 603,6, juulis 556,74, augustis 628,24 eurot so keskmiselt 696,13 eurot kuus. Kuigi varasemalt kohtule esitatud andmetel oli töötaja kokkuhoitud kulu maksumus suurem so 776,06 eurot kuus ja hageja kokkuhoitud kulu on nüüd väiksem so 693,13 eurot kuus, ei hakka hageja kahjunõuet muutma (suurendama) ja jääb senise arvestuse juurde.

82.

Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja kordas väiteid selle kohta, milliste MAN veoki tööde osas pooled kokku leppisid. Teistes arvel nr 322 märgitud töödes ei ole kokku lepitud ja hageja ei ole töid aktsepteerinud. Puudus kokkulepe kulumaterjalide, elektritarvikute, digimeeriku kaabli, aku laadimise, käigukasti plommimise, veakoodide lugemise ja kustutamise ning 7,5 h elektritöö osas, kokku sumas 455,70 eurot. 83. Hageja tasus arve aktsepteeritud osas summas 294,1 eurot, millele lisandus käibemaks. Alles 08.11.2019 teatas kostja, et hageja võib MAN sõidukile järgi tulla. Sõidukile järgi tulles selgus, et aku oli tühi, kuigi arvel sisaldus aku täitmise tasu 14,90 eurot. Asjaolu, et aku oli tühi, ei ole vaidluse all. Kostja väide, et aku oli probleemne, ei vasta tõele. Diagnostikas sellist puudust ei avastatud. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on tõendatud, et akul ei olnud probleeme ning diagnostika seda ei näidanud.

84.

Hageja töötaja VS teatas MAN veoki kättesaamisel hagejale, et kiirusandurit ei olnud vahetatud. 03.02.2022 kohtuistungil tunnistas ta, et kohtule esitatud foto on tehtud tema poolt ja kiirusandurit ei ole vahetatud. Kostja on väitnud, et kiirusanduri koos kaabli ja plommimisega tegi tema koostööpartner Parkli HL OÜ, kuid ta ei ole seda kontrollinud. Kostja tunnistaja JV avaldas, et ta tööd ei kontrollinud.

85.

Menetluse käigus asus kostja väitma, et tegu ei olnud uue, vaid kasutatud anduriga, mida oli võimalik pakkuda soodsama hinnaga ja mida hageja 29.04.2019 telefonikõnes aktsepteeris. Hiljem väitis kostja vastuoluliselt, et testanduri kokkulepe sõlmiti juba 23.04.2019. Kohtuistungil avaldas kostja töötaja, et kiirusanduri viga tuvastati alles koostööpartneri juures ja ta võttis kiirusanduri igaks juhuks kaasa. Seega ei ole tõendatud kostja väited, et kiirusanduri vahetamine lepiti kokku juba 23.04.2019 telefonivestluses. Hageja seaduslik esindaja on 03.02.2022 kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppeid soodsama testanduri paigaldamiseks ei olnud. Seega kokkulepitud MAN töödest jättis kostja tegemata kiirusanduri vahetuse hinnaga 163,90 eurot ja sellega kaasneva elektritöö 1 h hinnaga 35 eurot.

86.

Kokku leppimata MAN töödest jäid tegemata tööd summas 396,10 eurot ilma käibemaksuta. Tegemata jäi aku laadimine hinnaga 14,90 eurot, käigukasti plommimine hinnaga 19,80 eurot ja digimeeriku kaabel hinnaga 98,90 eurot. Kuna kiirusandur ja selle küljes olev digimeeriku kaabel olid vahetamata, ei saanud kostja teha ka elektritöid 7,5 h x 35 eurot ja kokku maksumusega 262,5 eurot. Ühtlasi on kostja väitnud, et viimaseid töid tegi tema koostööpartner, kelle arvel aga sellises mahus elektritööd ei kajastu. MAN veokil kokku lepitud töödeks oli üldkontroll, diagnostika ja kiirusanduri vahetus. Üldkontroll ning diagnostika olid tehtud.

Ülejäänud kokkulepitud ja kokku leppimata tööd (aku laadimine, käigukasti plommimine) on tegemata.

87.

2019 aasta mais tellis hageja kostjalt MB hooldustööd. MB veokil oli käigukasti probleem ja vea tuvastamiseks tellis hageja diagnostika hinnaga 65,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna sõiduk asus hageja juures, aktsepteeris hageja kostja väljakutsetasu hinnaga 65 eurot ja sõidukulu 5,95 eurot. Diagnostika tulemusel selgus, et MB-l on vajalik vahetada kulumisandur ja teostada käigukasti programmeerimine hinnaga 334,2 eurot ilma käibemaksuta, mida sai teha vaid kostja töökojas. Hageja nõustus ja sõitis veokiga kostja töökotta. Kostja teavitas, et lisaks käigukasti programmeerimisele on vajalik piduriklotside ja ketaste vahetus hinnaga 488,20 eurot, millega kaasneb silla reguleerimine hinnaga 65,10 eurot ning sõidumeeriku taatlemine hinnaga 78,90 eurot. Kostja esitas töödele osaliselt kirjaliku hinnapakkumise. Hageja oli nende töödega nõus.

88.

Hiljem teavitas kostja, et kulumisandur on terve ja ainult juhe oli katki. Täiendavalt oli vaja puhastada kabiinilukustust, millega hageja nõustus. Teisi kostja arvel nr 227 toodud töid ei ole hageja tellinud ega hiljem aktsepteerinud. Kokku aktsepteeris hageja MB seonduvaid töid maksumuses 1215,15 eurot, millele lisandus käibemaks (diagnostika 65,20 eurot, väljakutsetasu 65 eurot, sõit 5,95 eurot, käigukasti programmeerimine 334,20 eurot, piduriklotside ja ketaste vahetus 488,20 eurot, silla reguleerimine 65,10 eurot, sõidumeeriku taatlemine 78,90 eurot ja töödega kaasnev kütus 19,60 eurot, lukksepatöö 2 h x 29 = 58 eurot ja 1 h elektritööd 35 eurot).

89.

Läbirääkimiste käigus esitas kostja MB osas kreeditarve, millega vähendas arvet 337,20 euro võrra summani 2078,55 eurot. MB osas puudus kokkulepe kulumaterjalide, peentarvikute, elektritarvikute, rattapoltide, rattamutrite, koonusseibide, Euro Universal Lithium Grease, 11,5 h lukksepatöö, Autocom diagnostiga, keevitustöö materjalide, veakoodide lugemise ja kutsutamise ning väljakutse tasu osas kokku summas 863,40 eurot.

90.

Pooltel oli kokku lepitud väljakutse ja diagnostika maksumus tükitasuna, mitte ajakulu maksumusena. Seda kinnitas 02.03.2022 istungil kostja tunnistaja. Mistahes täiendavaid töö või hinnakokkuleppeid MAN ega MB veoki osas ei tehtud. Seda kinnitas 02.03.2022 istungil läbivalt kostja tunnistaja. Tööde maksumusest teavitamata jätmist kinnitab kohtueelne kirjavahetuses. Töövõtulepinguga saab kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Antud juhul lepiti kokku siduva eelarvega konkreetsetes töödes. Kokku lepitud hinnapakkumised ei sisaldanud mitte üksnes varuosi, vaid konkreetseid töid. Kuna poolte vahel oli siduv eelarve, ei saa kostja nõuda tasu tööde eest, mille sisus ja maksumuses ei ole kokku lepitud.

91.

Kostja ei oleks saanud veokeid kinni hoida ega pandiga koormata isegi siis, kui kõikides töödes ja hindades oleks eelnevalt kokku lepitud. VÕS § 654 lg 1 järgi on töövõtjal pandiõigus töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kostja tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Töid ei ole hagejale üle antud. Alusetu on ka kostja nõutav hoiustamistasu.

92.

Kostja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu. AÕS § 279 lg 6 ei näe ette alust kohtueelsete menetluskulude nõudmiseks. Lisaks on õigusabikulud pandiõiguse ja enampakkumisteate koostamiseks ja kuulutuse avaldamiseks summas 1449,91 eurot ebamõistlikud ja paisutatud.

93.

Pandi seadmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on

kahju tekitamine teisele isikule. Vaidlusalune osa 10 tööde maksumusest moodustas kostja arve nr 322 järgi 455,7 eurot ja arve nr järgi 863,4 eurot kokku 1319,1 eurot. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole 1319,1 euro suuruse vaidluse tagamiseks hoida kinni 2 veoautot (kogumaksumusega üle 30 000 euro), tekitades sellega kahju üle 16 000 euro. Kostja koormas pandiga just selle veoki, mida hageja kasutas oma majandustegevuses.

94.

Hagejale tekkis kahju 16 200,49 eurot tulenevalt kolmandatelt isikutelt tellitud transporditeenusest. Käesoleva vaidluse tingis kahju, mille kostja põhjustas hageja MB veoki alusetu kinnihoidmisega. Hageja pakkus kostjale asja lahendamiseks juba 17.07.2019 kohtueelselt kompromissi, olles nõus tasuma tööde eest, milles pooled kokku ei leppinud. Kompromissina oleks hageja olnud valmis tegema täiendava makse, jättes tasumata vaid 588,5 eurot. Kostja kompromissiga ei nõustunud.

95.

Kostja ei ole peale üldsõnaliste selgituste avaldanud, milliste tööde ja kokkulepete alusel arvete summad tekkisid. Tunnistaja JV selgitas, et elektriku ja lukksepa tööde hinnastamine käib teostatud tundide alusel. Teenuse tellijat huvitab lõpphind ja see peab olema sõnaselgelt avaldatud. Pooled ei sõlminud sellist kokkulepet, mis oleks andnud kostjale vabad käed omal valikul ja mahus teha endale sobivaid töid ja neid sobivalt hiljem hinnastada.

96.

Puudub alus lugeda hageja seadusliku esindaja ütlused ebausaldusväärseteks. Hagejal puudus vajadus vaidlustada eraldi arve märkusi. Ebausaldusväärsed on kostja tunnistaja ütlused, kes luges istungil ette vastuseid kostja antud dokumendist. MAN kiirusanduri vahetamata jätmise eest ei ole hageja kahjunõuet esitanud, kuigi seda väidab kostja. Tegu on ühe tegemata tööga. Eluliselt ei oleks võimalik, et hageja vahetaks pahatahtlikult ise ühe kiirusanduri teise vastu, sõidaks sellega tuhandeid kilomeetreid, viiks seejärel sõiduki vea tuvastamiseks kolmanda ettevõtte juurde ja tasuks selle eest veel kord. Ebaõige on kostja väide, et kuna hageja tunnistas tasunõuet osalise tasumisega, oli pandiõigust teostatud õiguspäraselt. Hageja tasus arve osaliselt, et saavutada kompromiss.

97.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohuslane ning õigusabikulu on käibemaksuta. Hageja õigusabikulu on kokku 142 h ja 43 minutit ehk 17 126 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 750 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. 02.12.2019 on hageja tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. 07.12.2020 on hageja tasunud täiendava riigilõivu 250 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 18 226 eurot (riigilõivud 1100 eurot ja õigusabikulu 17 126 eurot). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

98.

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja seaduslik esindaja pöördus mais 2019 kostja poole ning palus koostada hinnapakkumised sõidukite MAN TGX 26.480 ja Mercedes-Benz Atego varuosade ja varuosade paigaldamise ning sõidukite hooldustöödele. Kostja töötaja JV koostas hinnapakkumised. 28. mail 2019 kinnitas hageja kirjalikult kostja töötaja JV hinnapakkumise MB töödele. MAN-le koostatud hinnapakkumise kinnitas hageja esindaja telefoni teel. Pärast hinnapakkumiste kinnitamist viis hageja sõidukid kostja territooriumile.

99.

Seega sõlmisid hageja kostja töövõtulepingu. Kostja tegi kokku lepitud tööd valmis 07.06.2019 ja kostja esitas hagejale samal päeval arved nr 322 ja 227. Hageja sai arved kätte ega vaidlustanud neid, vaid soovis allahindlust ja maksetähtaja pikendamist. Kostja allahindlust ei

võimaldanud. Alles 11.06.2019 teatas hageja ootamatult telefoni teel, et sõidukile on tehtud töid, milles ei ole kokku lepitud. Kostja sellega ei nõustunud. Ühel sõidukil vahetati rattapoldid ja - mutrid, kuna need olid roostes. Samuti teostati kiirusepiiraja kontroll ja digimeeriku patarei vahetus, mis ei olnud tellitud, kuid seda tehti, et hageja saaks oma sõidukeid liikluses kasutada. Tegu oli hädavajalike töödega.

100. Lisaks telefonivestlustele pidasid pooled kirjavahetust tööde osas. Hageja nõustus esindaja tasuma rattapoltide ja – mutrite vahetusega seotud tööde eest. Hageja ei olnud nõus tasuma kiirusepiiraja kontrolli ja digimeeriku patarei vahetuse eest, sest tööd ei olnud temaga kooskõlastatud. Seega koostas kostja kiirusepiiraja kontrolli ja digimeeriku patarei vahetuse tööde eest kreeditarve nr 357 summas 404,65 eurot.

101. Vaatamata kreeditarve koostamisele hageja kohustusi ei täitnud ega tasunud arveid kogusummas 3394 eurot. 10. oktoobril 2019 tasus hageja 1 811,10 eurot. Kostjal oli seejärel hageja vastu nõue 1 582,90 eurot. Lisaks jättis hageja tasumata arve nr 387. Kostja esitas arve nr 387, sest kostja pidi hageja sõidukeid hoidma tasulises parklas. Tasulise parkla hinnakirja kohaselt oli sõiduki hoiustamise päevatasu 10 eurot, millele lisandus käibemaks. Päevatasu on avalikult nähtav kostja veebilehel, kus on üleval kostja muude teenuste hinnakiri. Hoiustamise tasu oli 1050 eurot.

102. Lisaks põhivõlgnevuse ja sõidukite hoiustamise tasumisele kohustub hageja AÕS § 279 lg- st 4 ja 6 tulenevalt hüvitama kostjale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kostjale tekkinud kulutused. 15. jaanuari 2019 seisuga on kostja seoses hageja võlgnevusega tasunud õigusabikulusid summas 1 436,58 eurot ja enampakkumisega seotud kulusid 13,33 eurot ehk kokku 1 449,91 eurot. Hageja on kohustatud ka arvete nr 227 ja 387 tähtaegselt tasumata jätmise eest tasuma viivist seaduses sätestatud määras summas 122,35 eurot. Kostjal on hageja vastu rahaline nõue kogusummas 5 453,16 eurot (teostatud tööde eest tasumata summa 1 582,90 eurot + hoiustamistasu kokku 14.11.2019 seisuga 2 298 eurot + õigusabikulud 1 449,91 eurot + viivis 15.01.2020 seisuga 112,35 eurot = 5 453,16 eurot).

103. Hageja kahju nõuet pidas kostja arusaamatuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja territooriumil olnud sõidukitega oleks saanud ta vältida transporditeenuse sisseostmist. Sõiduk MAN TGX 26.480 ei ole Eesti Vabariigis arvel, seega nimetatud sõidukiga hageja teenust osutada ei saanud. Kostja teavitas hagejat, et sõiduki MB kättesaamise eelduseks oli arvete tasumine. Hageja sai kahju tekkimist vältida. Hageja tasus tööde eest osaliselt alles 10.10.2019, kuigi arved olid esitatud juunis.

104. Ebaõige on hageja väide, et kostja teatas alles 08.11.2019, et hageja võib sõidukile MAN järgi minna. Kostja on teatanud alates juunist, et hageja võib sõidukitele järgi tulla, kui tasub arved. Lisaks on kostja seadnud 29. augustil 2019 pandiõiguse üksnes MB-le. Seega oli hagejal alates 29. augustist 2019 võimalus kostja territooriumilt sõiduk MAN ära viia, kuid ta ei kasutanud seda õigust.

105. Hageja paljasõnalised väited tööde mitte tellimise kohta ei anna alust jätta arved tasumata. Hagejale on esitatud arved vastavalt kokkulepitud ja teostatud töödele. Tööde osas, milles pooled kokku ei leppinud, kuid mis olid hädavajalikud sõiduki ohutuks kasutamiseks, on kostja esitanud hagejale osalise kreeditarve.

106. Kostja ei nõustunud, et sõidukil MAN jäi kiirusandur vahetamata. Hageja viis sõiduki ära 14.11.2019, kuid Keil M.A OÜ tegi ülevaatuse 26.11.2019 ehk ligi nädal aega hiljem.

Ülevaatuse juures kostja ei viibinud. Keil M.A OÜ hinnang ei ole õiguspärane ega kontrollitav. Kostja ei nõustunud, et ta jättis aku laadimata, sest see oli tühi. Sõidukil MAN oli väga problemaatiline aku, mis tihtipeale tühjaks sai. Enne 13. novembrit 2019 sõiduk seisis, mistõttu on ilmne, et aku läks uuesti tühjaks. Kostja ei vastuta aku järjekordse tühjenemise eest.

107. 19.03.2020 seisukohas ei nõustunud kostja, et ta ei täitnud teavitamiskohustust VÕS § 641 lg 3 alusel. Antud säte ei sisalda teavitamiskohustust. Põhjendamatu on eeldada, et hageja ei ole kohustatud teostatud töödega seonduvate kulumaterjalide eest tasuma. Iga mõistlik isik mõistab, et kui ta viib oma auto hooldusesse ning soovib näiteks õlivahetust, tuleb tal tasuda õlivahetusega seotud töökulu ja uue õli kulu isegi siis, kui seda ei ole eraldi välja toodud.

108. Tõele ei vasta hageja väide, et arved ei vasta hinnapakkumisele. Pakkumised tehti üksnes varuosadele ning muud kulud lisandusid töödele. Tööde osas, mis ei olnud kokkulepitud ning mida hageja ka hiljem ei aktsepteerinud, on kostja teinud kreeditarve. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei teatanud enne 08.11.2019 võimalusest sõiduk tagasi saada. Kostja teatas pandiõiguse teostamisest 29.08.2019. Teates on kirjas, et kostja teostab oma pandiõigust üksnes MB osas. Seega oli alates 29. augustist 2019 hagejal võimalus sõiduki MAN valdus taastada. 109. Kostja ei olnud teadlik hageja majandustegevusest ega sellest, millist sõidukit hageja kasutab. Kostja seadis MB-le pandi, sest see sõiduk oli arvel, teine ei olnud. Kostja ei nõustunud, et tema tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja teatas, et tööd on valmis, kuid hageja ei ole tulnud töid üle vaatama.

110. Kostjale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kui hageja oleks täitnud lepingulisi kohustusi ning tasunud kostja arved tähtaegselt või proovinud kostjaga pidada läbirääkimisi, ei oleks kostjal olnud vajadust õigusabiteenuse järele.

111. Hageja palus kostjal teha sõidukile MB diagnostikat. Vastavalt hageja väljakutsele läks kostja töötaja JV hageja territooriumile. Kohapeal selgus, et sõiduki käigud ei lülitunud sisse ja sõidukiga ei olnud võimalik kohalt liikuda. JV hoiatas hagejat, et kohapeal diagnostika tegemine on kulukam, kui töökojas, sest kohapeal ei pruugi viga korda saada. Hoolimata sellest soovis hageja, et JV teostaks tööd kohapeal. Lõpptulemusena sai JV sõidukil esimese käigu sisse ja sellega sai sõita kostja töökotta. Kohapealne ajakulu oli 3 h, kuid kostjale arusaamatul põhjusel keeldus hageja töö eest tasumast ning väitis, et ta ei ole kostjalt tööd tellinud.

112. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud vältida transporditeenuse sisseostmist, kui sõiduk MB oleks olnud tema valduses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on reaalselt kahju kandnud. Hageja ei ole esitatud ühegi arve tasumist tõendavat maksekorraldust ega kirjavahetust, et arvetel märgitud teenuseid oleks üldse reaalselt tellitud ja osutatud. Lisaks oleks hagejal olnud võimalik tasuda hagi tagamisel tagatise 6 476,90 eurot, mille järel oleks ta saanud sõiduki valduse tagasi ning s kahju oleks jäänud hagejal olemata. Hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist.

113. 25.09.2020 seisukohas vaidles kostja taas kahju nõudele vastu. Kahju ei saa võrduda tellitud teenuse hinnaga. Hageja on säästnud enda kulusid, mida hageja peab tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas talle kahju õigusvastaselt. VÕS § 1045 lg 2 p 1 sätestab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tulenes seadusest. Kostja on teostanud hageja sõidukitele tellitud tööd ning hageja ei tööde eest täielikult tasunud. Kostja seadis õiguspäraselt hageja sõidukile pandi ega vastuta pandiõiguse rakendamisega kaasneva kahju eest. Hageja on 10.10.2019 tunnistanud kostja nõuet 352,92 euro ja 1 458,18 euro ulatuses ehk

kokku summas 1 811,10 eurot. Seega igasugune kahju enne 10.10.2019 on tekkinud hageja enda tegevuse tagajärjel.

114. Poolte vahel puudus siduva eelarvega kokkulepe. Poolte koostöös oli tavapärane, et hinnapakkumist ei koostatud kulumaterjalide osas, vaid nende kulu lisati kokkulepitud tööde eest esitatavale arvele. Hageja aktsepteeris seda 2008, 2009 ja 2016. aastal, mil ta kasutas kostja teenust. Vaidlusaluste tööde teostamisel teavitas JV korduvalt, et tellitud tööde ajakulu ei ole võimalik ette näha, mistõttu ei ole võimalik esitada lõpliku hinnapakkumist. Hageja aktsepteeris tööde teostamist ilma, et tal oleks teada lõplik teenuse osutamise hind. Seega puudus poolte vahel kokkulepe siduva eelarve osas.

115. Kostja väitis, et kiiruseanduri vahetusega seotud töö on teostatud. Kui sõiduk käivitati ning sõidukiga alustati sõitu, oli hagejal koheselt võimalik tuvastada, kas kiiruseandur töötab ehk kas sõiduki spidomeeter näitab sõidukiirust või mitte. Hageja sai sõiduki MAN TGX 26.480 valduse 14.11.2019. Seega hagejal oli võimalik 14.11.2019 isiklikult veenduda kiiruseanduri töökorras olekus, kuid hageja kasutas sõidukit 12 päeva.

116. 19.12.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja kahju nõue on tõendamata ning hageja väited on vastuolus tõenditega. Kõikidele hageja esitatud arvetele on märgid üldsõnaliselt „transpordi teenused“. Arvetelt ei ole võimalik järeldada, millist veoteenust ja millal ning kelle tellimuse alusel hagejale osutatud on. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tellinud veoteenuseid ja neid teenuseid on osutatud. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel kajastatud vedusid oleks hageja saanud teha üksnes MB-ga.

117. Hageja veebilehel on OÜ Klindex mehhanismide kasutamise tingimuste punkti 7 viimases lauses märgitud, et hagejalt seadmete rentimisel on klient kohustatud tasuma seadmete rendi ja transpordi eest. Hageja veebilehel olevast hinnakirjast nähtub, et rendiseadmete transpordi teenustasu on alates 70 eurot + km ning nimetatud teenuse hind kehtib üksnes klientidele, kes on hagejale tasunud ettemaksu. Kuivõrd hageja enda veebilehel on märgitud, et seadmete transpordi eest tasuvad hageja kliendid, ei saa hagejale olla tekkinud kahju, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks ta on pidanud tellima veoteenuseid kolmandatelt isikutelt sedavõrd kõrge veoteenuse tasuga, kui tema enda valduses on haagis/treiler, millega tal oleks võimalik iseseisvalt veoteenust osutada. Hageja ei ole tõendanud kahju õigusvastast põhjustamist kostja poolt.

118. Seaduses ei ole sätestatud, et töövõtja peab pandiõiguse teostamisel arvestama võlgnikuga ning peab pandiõigust teostama viisil, mis kahjustaks võlgnikku kõige vähem. Kostja kasutas oma seaduslikku õigust ning seadis töövõtja pandiõiguse MB-le. Kostja ei ole hagejale tahtlikult kahju tekitanud.

119. Kiiruseanduriga seonduva töö teostas kostja koostööpartner Parkli HL OÜ, kes vahetas 29.05.2019 ära kiirusanduri ja andurikaabli ning paigaldas käigukastile uue plommi. Kostja on ekslikult märkinud 25.09.2020 menetlusdokumendis, et töid teostati 29.04.2020. Hageja tellis kostjalt 23.04.2019 sõidukile MAN TGX 26.480 kiirusanduri ja digimeeriku andurikaabli vahetuse ning plommi paigalduse. Kuivõrd kostja nimetatud töid ise ei teosta, tellis ta soovitud tööd oma koostööpartnerilt Parkli HL OÜ-lt. Parkli HL OÜ väljastas kostjale 29.04.2019 arve nr 191477. Sõidukil MB teostas Parkli HL OÜ 29.05.2019 sõidumeeriku tehnilise kontrolli, kiirusepiiraja kontrolli, digimeeriku patarei vahetuse ning paigaldas puuduva plommikaane ja plommis selle vastavalt hageja juhistele.

120. Parkli HL OÜ arve nr 191477 on väljastatud 29.04.2019 ja arve nr 191845 on väljastatud 29.05.2019. Arve nr 191477 on kostja tasunud 31.05.2019 ja arve nr 191845 15.06.2019. Asjaolu, et Parkli HL OÜ väljastatud arved on seotud hageja sõidukiga, tõendab arvel nr 191845 märgitud MB registreerimismärk ja arvel nr 191477 märgitud sõiduki MAN VIN-kood. Parkli HL OÜ arvete osas ei ole kostja hagejale kirjaliku hinnapakkumist koostanud, kuivõrd hageja tellis Parkli HL OÜ poolt teostatud tööd telefoni teel ega soovinud kirjaliku hinnapakkumist e- postile. Hageja ei soovinud Parkli HL OÜ tööde osas eraldiseisvat kirjaliku hinnapakkumist, mistõttu ei ole tööd kajastatud kostja 13.05.2019 hinnapakkumises.

121. 22.12.2020 seisukohtades viitas kostja hageja väidetele, mille kohaselt ei saanud Parkli HL OÜ teha kiirusanduriga seotud töid 29.04.2019, sest hinnapakkumine esitati alles 13.05.2020. Töö tehti 29.04.2019. Kostja on ekslikult märkinud oma 25.09.2020 menetlusdokumendis, et töid teostati 29.04.2020.

122. 12.03.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja kahju nõue ei ole jälgitav. Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, mitme kilomeetri ulatuses on kolmandad isikud hagejale teenust osutanud, et täpselt välja arvestada hageja kokku hoitud bensiinikulu. Samuti ei ole võimalik hageja tõenditest tuvastada kokku hoitud palgakulu. 26.02.2021 menetlusdokumendis on hageja esmakordselt avaldanud, et tema nõue kostja vastu koosneb otsesest varalisest kahjust ning saamata jäänud tulust. Seega jääb arusaamatuks, millest hageja nõue lõplikult koosneb, kuidas see on arvestatud ja millised on seda tõendavad tõendid. Kostja ei anna nõusolekut hagi aluse muutmiseks.

123. Hageja juhatuse liikme AS allkirjastatud 2019. aasta majandusaasta aruandest selgub, et hagejal on tulusam veoteenust sisse osta kolmandatelt isikutelt kui klientidele oma sõidukiga transporti osutada. Kasumiaruandest nähtub, et 2019. aasta tulu vähenes 14% ja kulu vähenes 32,4%.

124. Hageja on eitanud sõidukitel MB ja MAN esinevaid puudusi, kuid ei ole vaidlustanud kostja esitatud arvetel „märkuste“ all kajastatuid probleeme. Kostja arvetel on eraldi koht märkuste jaoks, kuhu kostja märgib sõidukitel esinevad vead ja puudused, mis vajavad arve esitamise seisuga kõrvaldamist. Sõidukil MB esinesid arvestatavad puudused, mis nõudsid lisainvesteeringuid selleks, et sõiduk üldse maanteeliikluses osaleda saaks.

125. Hageja pidi tõendama, et ta kasutas enne 29.05.2019 sõidukit MB igapäevaselt oma majandustegevuses ega olnud sunnitud kasutama kolmandate isikute transporditeenust ning et kolmandate isikute transporditeenust hakkas hageja kasutama alles juulis 2019. Hageja lepingulise esindaja koostatud tabel on tema tõlgendus. Hageja ei ole esitanud raamatupidamise dokumente, mis kinnitaksid esitatud arvete õigsust. Puuduvad hankijate arveid, millest nähtuks osutatud teenuse kilometraaž, ostjate arveid koos spetsifikatsiooniga ja finantsprogrammi aruandeid.

126. Hageja on arvestanud sõiduki MB sõidukulu selle läbisõidu alusel perioodil 03.04.2017 kuni 10.05.2018 ning leidnud, et hageja osutas sõidukiga teenust 13 160 km. Kostja sellega ei nõustunud. Hageja peab tellitud transporditeenuse kilometraaži täpselt, mitte arvestuslikult keskmisena. Kilometraaži välja arvutamine on võimalik. MB sõidumeeriku andmetest nähtub, et hageja kasutas sõidukit MB perioodil 03.04.2017 kuni 10.05.2018 teenuse osutamiseks mahus 13 160 km, kuid perioodil 11.05.2018 kuni 29.05.2019 vaid 5 461 km.

127. Hageja ei ole tõendanud sõiduki MB kulusid täielikult. Mais 2019, kui sõiduk MB kostja juurde remonti toodi, puudus sõidukil tehnoülevaatus. Maanteeameti väljavõtte kohaselt lõppes MB tehnoülevaatus 30.04.2019. Seega hageja ei kasutanud MB-d igapäevases majandustegevuses alates maist 2019. Kilometraaži puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada hageja kokkuhoitud sõiduki MB kütusekulu, mis on teenusega seonduv suurim kuluartikkel. Hageja oletuslik kütusekulu arvestus ei ole tõendamiskoormuse täitmine. Ebaõige on veoki hoolduskulu arvestus. Kindlustuse pakkumine ei saa tõendada tegelikku kindlustuse kulu.

128. Hageja peab kahjunõude tõendamiseks esitama detailse väljavõtte selle kohta, kui suurele osale arvetele jättis hageja tavapäraselt transporditeenuse lisamata. Kui hageja osutas klientidele transporditeenust tasuta, ei ole hagejal õigus kostjalt kahju ehk saamata jäänud tulu nõuda, sest mingit tulu ei oleks hageja teeninud. Hageja ei ole tõendanud bensiinikulu ja palgakulu kokkuhoidu transporditeenuse osas, mida osutasid kolmandad isikud.

129. 12.03.2021 seisukohas tõi kostja välja, milliste asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudus. Vaidlus puudub, et hageja kutsus kostja töötaja 20.04.2019 hageja territooriumile veoautole MB diagnostikat tegema. Hageja esindaja helistas 22.04.2019 hommikul JVle ning teavitas, et toob sõiduki MAN kostja töökotta remonti ning sõiduk toodi 23.04.2019. Hageja tellis sõidukile MAN üldkontrolli ja arvutitöö, mistõttu saatis kostja hagejale 13.05.2019 e-kirjaga MAN varuosade hinnapakkumise.

130. 16.08.2021 seisukohtades vaidles kostja kahju nõudele jätkuvalt vastu. Kostja ei saanud kahju ette näha, sest tal puudus teave, milliseid lepinguid hageja oma klientidega sõlmib. Hagejal oli võimalik kahju vähendada, jättes kolmandatelt isikutelt transporditeenuse tellimata ning osutada klientidele transporditeenust renditud sõidukiga ise. Avalikest andmetest nähtub, et hagejal oleks olnud võimalik rentida klientidele transporditeenuse osutamiseks sõiduk rendihinnaga 70-75 eurot päevas. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli sunnitud kasutama kolmandate isikute transporditeenust kostja tegevuse tõttu ning varasemalt kasutas ta oma majandustegevuses üksnes sõidukit MB.

131. 20.12.2021 seisukohas viitas kostja sellele, et hageja oli esitatud tõendid autojuhi töötasu kohta. Töölepingus on hageja katnud kinni töötaja andmed. Hageja on koostanud töölepingu tagantjärgi. Kui hagejal oleks olnud tööl autojuht-abitööline töölepingu punktis 5.1. sätestatud töötasuga (bruto töötasu summas 1 167,01 eurot), oleks hageja saanud oma väidet tõendada arvelduskonto väljavõttega, millest nähtub töötasude reaalne tasumine. Hageja ei ole tõendanud väidetud mahus tööjõukulude kandmist. Töötajate registri väljavõttest ei nähtu, et hageja palgal oleks olnud autojuht. Samuti ei nähtu tõendist, milline oli väidetava autojuhi töötasu. Tööjõukuludega kokkuhoitud summat ei ole võimalik tõendada töötamise registri väljavõttega, vaid arvelduskonto väljavõttega, millest nähtub töötasu maksmine.

132. Töötamise registri väljavõte on seotud lihttöölisega, mitte autojuhiga. Hageja väite kohaselt oli töötajal kombineeritud töökoht „autojuht-abitööline“, kuid see väide on ebausutav, sest siis oleks tööregistrisse märgitud töötaja ametinimetuseks autojuht, mitte lihttööline.

133. 24.01.2022 seisukohas ei nõustunud kostja hageja esitatud tõenditega töötaja kohta. Hageja eksitab teadlikult kohut ega esita õigeid andmeid. Hageja teatas 12.01.2022 menetlusdokumendis, et tal ei ole töötaja AKga sõlmitud töölepingut alles. Samas on hageja kinnitanud, et tööleping sõlmiti 01.04.2019, kui töötaja hageja juures tööle asus. TLS § 5 lg 5 sätestab, et tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme

aastat töölepingu lõppemisest arvates. Seega pidi hageja AKga sõlmitud töölepingut säilitama kuni 02.04.2029.

134. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud isik töötas autojuhina. Tööregistri andmetest nähtub, et hagejal ei olnud palgal ühtegi autojuhti, vaid kõik töötajad olid lihttöölised. Avalikest Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et 2019 aastal oli hagejal I kvartalis 2 töötajat, II kvartalis 4 töötajat, III kvartalis 3 töötajat, IV kvartalis 2 töötajat ja 2020. aasta I kvartalis 1 töötaja. Tööregistri väljavõttest nähtub, et AK oli hageja töötajaks perioodil 01.04.2019- 30.09.2019, Jaan Leht 01.04.2019-22.12.2020, AS 02.01.2007-01.03.2020 ja JT 07.01.2019-16.08.2019. Tunnistajate ülekuulamise taotluses on hageja väitnud, et tema töötajad olid VS ja JS.

135. Hageja 2019. aasta majandusaasta aruande lisas 2 „Tööjõukulud“ on töötajate arvuks märgitud 3. Seega on hageja esitanud valeandmeid töötajate osas, kuna tunnistaja VS ei ole hageja töötajad. Samuti ei ole hageja töötajaks JS.

136. Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja seaduslik esindaja ja kostja tunnistaja on kinnitanud, et nad suhtlesid telefoni teel. Tunnistaja JV on kinnitanud, et hagejal ja kostjal ei olnud tasu osas kindlat kokkulepet, kuivõrd töö maht ei olnud teada. Tunnistaja selgitas hageja esindajale, et kostja kodulehel on üleval kostja teenuste hinnakiri. Tunnistaja ütlusi on vande all kinnitanud hageja esindaja, kes on avaldanud, et JV selgitas talle telefoni teel, kui palju maksab asja korda tegemine.

137. Tunnistaja JV kinnitas, et hageja ja kostja leppisid kokku MAN üldkontrollis, diagnostikas, ABS vea kindlakstegemises, kiirusanduri kaabli ja kiirusanduri vahetuses ning aku täitmises. MB osas lepiti kokku, et kostja teeb vajalikud tööd, et saada MB käigud tööle. Samuti lepiti kokku sildade reguleerimises, tahhograafi taatlemises, esimeste piduriketaste klotside vahetuses, diagnostika teostamises ja vajalike tööde teostamises seoses piduri vea eemaldamisega. Kostja arvetel toodud märkusi ei ole hageja vaidlustanud, seega vastavad need tõele.

138. Hageja esindaja avaldas vande all, et MAN kulumisandur oli terve. Nimetatud väide ei ole kooskõlas tsiviilasja toimikus olevate tõenditega. Kostja väljastas hagejale 07.06.2019 arve nr 227. Nimetatud arvele on märgitud „NB! Väntvõlli andur, parem esimene piduriklotsi kulumisandur ning tagumised piduriklotsid/kettad vajavad vahetust!”. Hageja ei ole arvele lisatud märkust vaidlustanud. Seega oli hageja teadlik kulumisanduri vahetuse vajadusest. Kuna hageja esindaja andis teadlikult valeütlusi, on tema ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata.

139. Hageja seadusliku esindaja vande all avaldatud väide, et MAN sõiduki akuga ei olnud probleeme, on vastuolus tõenditega. Kostja väljastas hagejale 05.06.2019 arve nr 322, millel oli märgitud „NB! Rattamutrid pingutada 100 km järel! AUTO ON LIIKLUSES OHTLIK! NB! Silla reguleerimine ning üldhooldust vaja teostada! Tuled kontrollida! Esiklaasi, esi- ja tagapidurikettad + klotsid, mägipiduriklapp, tagumise diffri simmerling, AD-Blue jahutusklapp, kliimaplokk, jahutusvedeliku tasemeandur ning akud vajavad vahetust! Õhkpadjad ning sõidumeerik vaja kalibreerida!”. Hageja ei ole arvele lisatud märkust vaidlustanud. Samuti on tunnistaja S kinnitanud, et akudega esines probleeme. Seega ei saanud MAN akud olla terved.

140. Tõenditega on vastuolus hageja seadusliku esindaja väide, et varasemalt oli kostja teinud vaid ühe töö hinnapakkumise alusel. Hageja ja kostja on teinud koostööd 2008, 2009 ja 2016 aastal. Varasemate koostööde raames ei ole hageja ja kostja kulumaterjalide osas eelnevat

kokkulepet sõlminud. Samuti ei ole kostja varem hagejale hinnapakkumist esitanud. Hageja esindaja andis valeütlusi.

141. Keil M. A OÜ hinnang ei ole õige ning selle usaldusväärsus ei ole kontrollitav. Enne hinnangu andmist oli sõiduk MAN hageja valduses üle nädala. Puudub teave, mida hageja sõidukiga tegi. Hageja ei ole tõendanud, et kinnituskiri on antud Keil M. A OÜ volitatud ja pädeva isiku poolt. Avalikest andmetest nähtub, et Keil M. A OÜ esindajaks on AM, mitte TS, kes kinnituskirja on väljastanud. Kostja on tõendanud, et kiiruseanduriga seonduva töö teostas kostja koostööpartner Parkli HL OÜ, kes vahetas 29.04.2020 kiirusanduri ja andurikaabli ning paigaldas käigukastile uue plommi. Kostja teostas pandiõigust seaduslikult. Hageja ei tasunud arveid tähtaegselt, kuigi pidas kostja tasunõuet vähemalt 1811,10 euro osas põhjendatuks. Hageja kahju nõue ei ole jälgitav ega tõendatud.

142. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 11 718,75 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Advokaadibüroo DEM OÜ osutas kostjale õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot ilma käibemaksuta. Kokku osutati õigusteenust 93 h 45 min. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, palus ta kohtul menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Täiendava menetluskuluna palus kostja välja mõista 218,75 eurot.

143. Kostja palus kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust. Hageja menetluskulud on põhjendamatud vähemalt 66 h 46 min ulatuses. Alusetu on ka riigilõivu kulu 100 eurot. Hageja 28.11.2019 ja 23.04.2020 hagi tagamise taotlused jäeti 29.11.2019 ja 13.05.2020 kohtumäärustega rahuldamata. Hageja esindaja töömaht on üle paisutatud. Hagi koostamiseks ei saanud kuluda 22 tundi, vaid maksimaalselt 7 tundi. Kuna hagi tagamise taotlus jäi osaliselt rahuldamata, on alusetu kogu selle koostamise ajakulu, vaid ajakulu on põhjendatud 50% ulatuses.

144. 17.02.2020 arvamuse koostamiseks ei saanud aega kuluda 11 h 36 min, vaid põhjendatud aeg on 8 h. Nõude suurendamise avaldus oli esitatud sisu osas ühel lehel ja selle koostamise mõistlik ajakulu on 24 min. 20.04.2020 menetlusdokumendi koostamiseks võis aega kuluda 8 h. Hageja 23.04.2020 taotlus jäi rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud selle koostamise ajakulu. 26.10.2020 vastuse koostamiseks ei saanud kuluda 20 h 12 min, vaid 10 h. 26.02.2021 dokument koosnes 6 lehest ja selle koostamiseks ei saanud kuluda 18 h 02 min. Põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 h. 05.07.2021 dokument koosnes seitsmest lehest ja selle koostamiseks ei saanud kuluda 14 h 18 min. Menetluskulude taotlus oli esitatud ühel lehel ja põhjendatud ajakulu on 24 min. 25.03.2022 ja 28.03.2022 toimingute tegemiseks pidi aega kuluma maksimaalselt 3 h kokku.

KOHTU PÕHJENDUSED

145. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.

146. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) hagejale kuuluvad veokid Mercedes-Benz Atego 1222l ja MAN TGX 26.480; 2) hageja viis 2019. a aprillis kostja juurde veoki MAN ja soovis kostjalt saada teenusena veoki üldkontrolli ning diagnostikat; 3) diagnostika tulemusel esitas kostja hagejale 13.05.2019 veoki MAN suhtes

hinnakalkulatsiooni, milles sisalduvaid töid palus hageja mitte teha, kuid palus kostjal vahetada kiirusanduri ning kontrollida kliimablokki; 4) 2019. a mais tellis hageja kostjalt veokile MB käigukasti vea tuvastamiseks diagnostika ning oli nõus tasuma väljakutsetasu ning sõidukulu; 5) hageja tellis kostjalt veokile MB kulumisanduri vahetuse, käigukasti programmeerimise, piduriklotside ja –ketaste vahetuse, silla reguleerimise ja sõidumeeriku taatlemise; 6) kostja esitas MB-l teostatavatele töödele hinnapakkumise, millega hageja nõustus; 7) kostja väljastas 07.06.2019 arve nr 322 veokile MAN tehtud töödele summas 749,80 eurot, millele lisandus käibemaks ja arve nr 227 veokile MB tehtud töödele summas 2415,75 eurot, millele lisandus käibemaks; 8) hageja ei tasunud tähtaegselt arveid nr 322 ja 277; 9) hageja esitas 11.06.2019 kostjale pretensiooni, milles loetles arvetes märgitud tööd ja materjalid, millistes hageja hinnangul kokku ei lepitud; 10) hageja nõudis kostjalt arvete muutmist ja kostja valduses olevate sõidukite tagastamist; 11) 20.06.2019 koostas kostja kreeditarve, millega vähendas veoki MB suhtes koostatud arve nr 277 summat 337,20 euro võrra; 12) 29.08.2019 teatas kostja hagejale, et teostab veoki MB suhtes pandiõigust, nõudes hagejalt arvete nr 322 ja 277 täielikku tasumist ja parkimistasu maksmist; 13) hageja tasus arvest nr 322 294,10 eurot ja käibemaksu ning arvest nr 277 1215,15 eurot ja käibemaksu; 14) kostja teatas hagejale 08.11.2019, et hageja võib järgi tulla veokile MAN; 15) hageja soovis veokit MAN kostja valdusest ära viia 13.11.2019, kuid sõiduki käivitamine ei õnnestunud, sest aku oli tühjenenud; 16) hagejal õnnestus veok MAN kostja valdusest ära viia 14.11.2019.

147. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus teostada pandiõigust hageja veokile MB või kas kostja on kohustatud hagejale veoki valduse tagastama. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest kostja teostas pandiõigust veokile MB põhjendamatult, mistõttu ei saanud hageja veokit igapäevases majandustegevuses kasutada ja pidi sisse ostma transporditeenust. Kohus hindab vaidluse lahendamisel esmalt seda, kas kostja teostas seaduslikult pandiõigust ning kas hageja veoki tagastamise nõue kuulub rahuldamisele. Seejärel kohus hindab, kas hageja kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue kuuluvad rahuldamisele.

Hageja nõue kohustada kostjat andma hagejale üle veoauto Mercedes-Benz otsene valdus

148. Hageja leidis, et kostja suurendas alusetult mõlema sõiduki suhtes teostatud tööde kohta esitatud arvet ning lisas mõlemale arvele töid ning tarvikuid, milles ei olnud kokku lepitud. Hageja ei nõustunud tasuma arveid ulatuses, milles kokkulepe puudus. Veoki MAN osas tellis hageja kostjalt üldkontrolli, diagnostika, kliimabloki kontrolli ja kiirusanduri vahetuse. Muid töid hageja ei tellinud. Kokku tellis hageja veoki MAN suhtes töid hinnaga 294,10 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei tellinud arvel nr 322 märgitud erinevaid kulumaterjale, aku laadimist, käigukasti plommimist, veakoodide lugemist ja kustutamist ning 8,5 h ulatuses elektritöid. Kogumis on arvet suurendatud 455,70 euro võrra. Pärast veoki MAN tagasi saamist selgus hagejale, et ka kokku lepitud töid ei olnud tehtud. Keil M.A. OÜ tuvastas, et kiirusandurit tegelikult ei vahetatud. Kokku leppimata töödest oli aku tegelikult jäänud laadimata, tegemata oli käigukasti plommimine ja paigaldamata digimeeriku kaabel. Kuna andur ja kaabel olid vahetamata, ei saanud kostja teha arvel märgitud ulatuses elektritöid.

149. Sõiduki MB suhtes tellis hageja esmalt enda juurde kostja esindaja käigukasti vea diagnostika tegemiseks ja leppis kokku konkreetses diagnostika hinnas, väljakutse tasus ja

sõidukulus. Diagnostika tulemusena nõustus hageja, et sõidukil tuleb vahetada kulumisandur ja teha käigukasti programmeerimine. Nende tööde tegemiseks viidi sõiduk kostja juurde. Lisaks nõustus hageja, et kostja vahetab piduriklotsid ja –kettad, reguleerib silla ja taatleb sõidumeeriku. Nende töödega nõustus hageja e-kirja teel. Arvel nr 227 kajastatud kulumaterjalides, peentarvikutes ja elektritarvikutes, poltides, mutrites, seibides, määrimisvahendis, 11,5 h lukksepatöös, diagnostika tasus tunnitasuna, keevitustöö materjalis, veakoodide lugemises ja kustutamises kokku ei lepitud. Kokku ei lepitud töödes summas 863,40 eurot.

150. Hageja leidis, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud siduva eelarvega kokkulepe. Kokkulepet ületavas osas ei ole hageja töid tellinud ega pea nende eest tasuma. MB-ga seotud töid ei ole hageja vastu võtnud. Kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa ta pandiõigust kohaldada. Parkimistasu ja õigusabikulusid ei saa kostja hagejalt nõuda, sest ta on ise põhjustanud sõidukite alusetu kinnihoidmise. Kostja nõuab hagejalt ka ebamõistlikult kõrget parkimise tasu. Kui võrrelda kinni hoitava sõiduki väärtust ja tasumata arvete summasid, on kostja kohaldatud õiguskaitsevahend ebaproportsionaalne.

151. Kostja väitis esmalt, et koostas kreeditarve nr 357 nende tööde osas, milles kokkulepe puudus. Muus osas asus kostja väitma, et poolte vahel oli mittesiduva eelarvega kokkulepe, mis tulenes nendevahelisest varasemast praktikast. Kostja koostatud hinnapakkumised sisaldasid ainult varuosi. Seda, kui palju kulub töödeks aega, ei olnud võimalik hinnata. Lisaks peab iga mõistlik isik aru saama, et töö tegemisega kaasnevad kulumaterjalid, milliste eest tuleb täiendavalt tasuda. Kuna hageja arveid ei tasunud, tuli kostjal kohaldada pandiõigust. Kuna kostja pidi sõidukeid hoidma tasulises parklas, oli tal õigus nõuda hoiustamise tasu 1050 eurot. Lisaks kandis kostja seoses hageja võlgnevusega õigusabikulusid 1 436,58 eurot ja enampakkumise kulusid 13,33 eurot. Kostjal on hageja vastu rahaline nõue kogusummas 5 453,16 eurot.

152. Kostja teostas kõik tööd. Sõiduki MAN aku oli tühi ajal, mil hageja sõidukile järgi tuli, sest selle sõiduki aku oligi problemaatiline ja sai pärast laadimist uuesti tühjaks. Keil M.A. OÜ arvamus on ebausaldusväärne, sest see on koostatud mitu päeva pärast seda, kui hageja sõiduki tagasi sai ning teada ei ole, milline on arvamuse allkirjastanud isiku pädevus.

153. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda kohtul jätta hagi rahuldamata. Esmalt ei nõustu kohus hageja väitega, et töövõtulepingu puhul saab tellija rakendada pandiõigust üksnes juhul, kui töövõtu tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Sellist otsest nõuet seadusest ei tulene. VÕS § 654 lg 1 sätestab, et töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Selleks, et töövõtja saaks seaduslikult pandiõigusele tugineda, peavad tal olema töövõtulepingut tulenevad nõude (RK TKo 2-19-8472, p 13).

154. AÕS § 279 lg 1 järgi võib pandiga tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 kohaselt võib pandiga tagada ka tingimuslikku nõuet ning AÕS § 279 lg 3 kohaselt võib pandiga tagada tulevikus tekkivat nõuet. Seega võib järeldada, et töövõtjal on õigus kohaldada pandiõigust ka siis, kui tema nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Küll aga tuleb töövõtjal pandiõiguse kohaldamise seaduslikkuse põhistamiseks kohtu hinnangul tõendada, et tal on kas sissenõutavaks juba muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuv rahaline nõue töövõtulepingu alusel.

155. AÕS § 279 lg 6 järgi on pandiga tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Eeltoodu alusel võib

töövõtja lugeda pandiga tagatuks ka oma nõudeid, mis on seotud asja müügiga või pandieseme säilitamisega, kuid tegemist peab olema vajalike kulutustega, mitte mistahes kuludega.

156. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et tal on lepingust tulenev töövõtutasunõue ulatuses, milles hageja jättis arved nr 322 ja 227 tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et kõik kulud, milliseid ta samuti luges pandiga tagatuteks ehk hinnakirja järgne ööpäevane tasu sõiduki hoidmise eest ja õigusabikulud, oleksid olnud vajalikud kulud AÕS § 279 lg 6 mõttes. Kostja ei ole tõendanud nõue olemasolu, sest ta ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu kõigi materjalide ja tööde osas, mis olid arvele kantud. Kostja ei ole tõendanud mittesiduva eelarvega lepingu sõlmimist hagejaga ega isegi seda, et ta teostas kõik arvetel märgitud tööd ja kasutas kõiki kulumaterjale.

157. VÕS § 8 lg 1 näeb ette, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

158. Kostja väitis, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu pakkumuste esitamise ja nendele nõustumuste andmise teel. Seda, et pooled oleksid kokku leppinud kõigis arvetel märgitud töödes ja kõigi materjalide kasutamises, samuti selles, millist tasu kogumis tuleks hagejal tööde eest tasuda, ei ole kostja tõendanud.

159. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel olid sõlmitud töövõtulepingud veokitele MAN ja MB diagnostika ja remonditööde tegemiseks.

160. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli mittesiduv, peab seaduses toodud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama (RK TKo 3-2-1-102-14, p 14, 3- 2-1-79-08, p 12, 3-2-1-72-15, p 9). Ainult töövõtja koostatud ja esitatud arvest nõuet ei teki (RK 3-2-1-72-15, p 10).

161. Samas tuleneb VÕS § 639 lõikest 2, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.

162. Kostja asus menetluse käigus väitma, et pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves. Kostja ei ole selle väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Isegi juhul, kui pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu mittesiduva eelarvega, oleks kostja pidanud eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Käesoleval juhul nähtub hageja väidetest, et arvete summad olid kokku lepituga võrreldes vähemalt 50% suuremad. Seega juhul, kui kokku lepitud eelarve oleks olnud mittesiduv, oleks kostja pidanud sellest tellijat teavitama, kuid sellist teavitamist ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Kohus ei pea võimalikuks olukorda, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik sõlmib sõidukite remondiks selliseid kokkuleppeid, milliste puhul ei ole tasumisele

kuuluvad summad isegi üldjoontes ette nähtavad. VÕS §-st 639 ei tulene töövõtjale õigust nõuda tellijalt tasu omal äranägemisel ning nõuda maksmist selliste teenuste või varuosade eest, milles kokkulepe puudub.

163. VÕS § 23 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast (VÕS § 23 lg 1 p 2). Kostja väitis menetluse käigus, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika mittesiduva eelarvega kokkulepete kohta, kuid seegi väide ei leidnud menetluse käigus tõendamist.

164. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 sätestab, et tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

165. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et hageja oleks mõlemal arvel märgitud tööd vastu võtnud. Kuigi tasunõude sissenõutavaks muutumine ei ole otseseks eelduseks pandiõiguse kohaldamisel, oleks kostjal tulnud tõendada, et tal on lepingust tulenevad rahalised nõuded hageja vastu ehk et ta on teinud arvetel märgitud tööd. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna hageja ei ole töid vastu võtnud, et ei saa lähtuda eeldusest, et kõik tööd on nõuetekohaselt tehtud. Kostjal lasus kohustus tõendada, milliste tööde tegemises kokku lepiti ja mida ta tegelikult tegi.

166. 24.08.2020 eelistungil selgitas kohus (toimiku 1. kd, lk 162-163) kostjale vajadust põhistada ja tõendada oma tasunõuet. Kohus selgitas kostjale vajadust iga töö osas välja tuua, millal ja kuidas selle osas kokkulepe sõlmiti. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet mittesiduva eelarvega kokkuleppe kohta. 11.01.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 207-208) selgitas kohus kostjale uuesti, et tal tuleb tõendada oma väiteid lepingu sisu osas. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja mittesiduva eelarvega kokkuleppe sõlmimist hagejaga ega kõigi arvetel märgitud tööde tegemist või varuosade kasutamist.

167. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 05.06.2019 arve nr 322 (toimiku 1. kd, lk 7) veokil MAN tehtud tööde eest kokku sumas 899,75 eurot. Hageja väitis, et arvel märgitud kulumaterjalides (6,80 eurot), elektritarvikutes (12,90 eurot), digimeeriku kaablis (98,90 eurot), aku laadimises (14,90 eurot), käigukasti plommimises (19,80 eurot), veakoodide lugemises ja kustutamises (39,90 eurot) ning elektritöös 297,50 eurot) puudus poolte vahel kokkulepe. Vastupidist kostja menetluse käigus ei tõendanud.

168. Arve all oli märkuste all märgitud, et sõiduk oli liikluses ohtlik ning olid loetletud tööd, mida oli vaja sõidukil teha. Kostja ei ole selgitanud, milliste andmete alusel märkused tehti ega esitanud kohtule diagnostika tulemusi tõendavaid tõendeid. Kostja heitis hagejale ette arvel märgitud märkuste vaidlustamata jätmist, kuid ei põhistanud, millest tulenes hageja kohustus märkusi vaidlustada ning millist õiguslikku tähendust omab see käesolevas asjas.

169. 07.06.2019 esitas kostja hagejale arve nr 227 (toimiku 1. kd, lk 12) kokku summas 2898,90 eurot. Arve oli esitatud veokile Mercedes-Benz (MB). Hageja leidis, et tal puudus kostjaga

kokkulepe arvele märgitud kulumaterjali (12,80 eurot), peentarvikute (6,40 eurot), elektritarvikute (18,90 eurot), rattapoltide (117,60 eurot), rattamutrite (34,80 eurot), koonusseibide (10,80 eurot), määrimisvahendi Eurol Universal Lithium Grease (8,90 eurot), lukksepatööde (391,50 eurot), kahe korra diagnostika (130,40 eurot), keevitustööde ja materjalide (45 eurot) ning väljasõidu teenuse (194,70 eurot) osas. Arve all olid taas märgitud märkused vajaduse kohta vahetada mõned detailid ja pingutada rattamutrid.

170. Arved saadeti hagejale 07.06.2019 e-kirjaga (toimiku 1. kd, lk 71), milles puudus viide, et hagejal on võimalik enne arve tasumist tööd üle vaadata. Ühestki asjas kogutud tõendist ei saa järeldada, et kostja oleks pakkunud hagejale võimalust töid üle vaadata ja vastu võtta. Kuna hageja ei ole töid vastu võtnud, tuli kostjal tõendada, mida ta tegelikult tegi ja mille eest arved esitas.

171. 20.06.2019 koostas kostja hagejale kreeditarve nr 357 (toimiku 1. kd, lk 13), milles vähendas tasumisele kuuluvat summat 404,65 euro ulatuses tagumise plommiklaasi, kiirusepiiraja kontrolli, digimeeriku patarei ja vahetuse ning 7,50 h elektritöö osas. Seega nõustus kostja ise, et arve oli esitatud tööde ja teenuste eest, milles poolte vahel kokkulepe puudus.

172. Hageja ja kostja esindajate e-kirjade vahetusest mais ja juunis 2019 (toimiku 1. kd, lk 8-11) nähtub, et kostja esindaja JV saatis hagejale 13.05.2019 e-kirjas MAN sõiduki varuosade pakkumise. Pakkumises olid märgitud elektritöö ja lukksepatöö tunnihinnad. Kohus osundab, et pakkumises märgitud varuosi vaidlusalune arve ei kajasta. Pakkumises puudub mistahes märge selle kohta, et see ei ole ammendav ning tööde tegemisel lisanduvad pakutud hinnale erinevad kulumaterjalid ja tarvikud, mis suurendavad oluliselt tööde kogumaksumust. Hageja tänas 17.05.2019 pakkumise eest ja teatas, et ta esialgu pakutud remonti teha ei soovi.

173. 29.05.2019 saatis kostja töötaja hagejale e-kirja ja teatas, et MB kulumisanduri maksumuseks on 68,90 eurot. Samal päeval saatis ta veel teise e-kirja, kus selgitas, et MB-le lisandub silla reguleerimise töö 65,10 eurot ja tahho taatlemine 78,90 eurot. E-kirja kohaselt pidi summale lisanduma käibemaks. Hageja teatas 28.05.2019, et teeb ära MB tööd ja MAN veokiga seonduvad tööd jäävad ootele. Eelviidatud e-kirjad on kooskõlas hageja väidetega selle kohta, milles ta kostjaga kokku leppis ja milles mitte.

174. 02.03.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja JV (toimiku 3. kd, lk 18-20) avaldas, et hageja soovis esmalt teada, miks sõiduki MB käigud ei lähe sisse. Tunnistaja läks hageja juurde, sai sisse esimese käigu ja teatas hagejale, et tal läks aega 3 tundi. Samas kinnitas ta, et hagejaga tasus kokku ei lepitud, sest tunnistaja sõnul ei küsinud hageja hinda. Samuti väitis tunnistaja, et ta ei osanud hinda öelda, sest ei teadnud, kui kaua aega läheb. Kohus leiab, et järelikult ei leppinud hageja ja kostja kokku, et diagnostika tegemise eest pidi hageja tasuma tunnitasu alusel, lisaks kokku lepitud väljasõidu tasule ja kütusekulule.

175. Järgmisena toodi tunnistaja JV ütluste kohaselt kostja juurde sõiduk MAN. Hageja soovis teha üldkontrolli, arvutidiagnostikat ja veakoodide lugemist. Samuti olevat hageja avaldanud, et spidomeeter tuleb tööle saada. Tunnistaja väitis, et helistas hagejale ja avaldas, et saab pakkuda kasutatud andurit poole hinnaga ja andurikaabel tuleb vahetada. Hageja nõustus tunnistaja ütluste kohaselt sellega. Tunnistaja avaldas anduri hinna, aga kaabli hinda hageja ei küsinud. Samas kõnes olevat hageja soovinud teada, mis viga on ABS süsteemis, kuid tunnistaja olevat talle öelnud, et need on mahukad tööd. Tunnistaja edasiste ütluste kohaselt leiti diagnostikas palju vigu, kuid hinnas ei lepitud kokku, sest hageja seda ei küsinud. Tunnistaja väitis, et MAN

sõiduki puhul lepiti kokku üldkontrollis, diagnostikas, ABS vea kindlaks tegemises. Vahetati kiirusandur ja selle kaabel. Aku oli tühi ja see täideti enne tööde alustamist.

176. Tunnistaja JV avaldas, et sõiduk MB toodi kostja juurde, et käigud saada tööle ja silda reguleerida, tahhograafi taadelda ja esimeste piduriketaste klotsid vahetada ning teha diagnostika. Need tööd olevat hageja palunud ära teha. Lisaks soovis hageja teada kulumisanduri hinda, silla reguleerimise ja tahhograafi taatlemise hinda, elektriku ja lukksepatööde hinnad. Tunnistaja tegi enda sõnul hinnapakkumise ja hageja sellega oli nõus. Need tööd tehti tunnistaja sõnul ära.

177. Tunnistaja JV väitis, et sõidukil MB tuli korda teha ka juhtmestik, kuid selle hinnas kokku ei lepitud, sest kostja ei teadnud hinda. Samuti väitis tunnistaja, et ta ei märkinud hinnapakkumises materjalide hinda, sest ei olnud teada, milline on materjali kulu. Samuti väitis tunnistaja, et eraldi tööde hindu kokku ei lepitud, vaid lepiti kokku konkreetsetes varuosades ja nende hindades. Eeltoodust võib järeldada, et kostja tunnistaja tegelikult kinnitas, et mitmete arvetel märgitud tööde ja varuosade ehk kulumaterjalide kasutamises või hinnas pooled tegelikult kokku ei leppinud ja neid ei kajastanud kostja hinnapakkumistes, vaid lisas lihtsalt arvetele.

178. 02.03.2022 istungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja AS (toimiku 3. kd, lk 20-21) avaldas, et ta tellis sõidukile MB diagnostika ja väljakutse. Kostja olevat viidanud hinnakirjale ja seal oli diagnostika kirjas tükihinnaga. Tuvastati käigukasti probleem ja kulumisanduri viga, mistõttu viidi MB kostja juurde. Lisaks andis hageja nõusoleku piduriklotside ja –ketaste vahetamiseks, muus osas soovis hageja hinnapakkumist. Hinnapakkumisega hageja nõustus.

179. MAN sõiduki viis hageja ise AS ütluste kohaselt kostja juurde ja lepiti kokku, et tehakse üldkontroll ja arvuti diagnostika. Samuti andis hageja kinnituse, et spidomeeter tuleb korda teha. Kostja ütles kiirusanduri hinna ja sellega hageja nõustus. Ülejäänud tööde osas palus hageja teha hinnapakkumise. See tehti, kuid hageja soovis tööd jätta ootele. Hageja esindaja kinnitas, et varem ei olnud praktikat, et kulumaterjalide osas kokku ei lepitud. Diagnostika vead teatati telefoni teel, hageja soovis vahetada kiiruseanduri ja palus muus osas esitada hinnapakkumise. Kostja ei öelnud, et tööd on mahukad. Sõiduki akuga ei olnud probleeme ja seda diagnostikas ei tuvastatud.

180. Kohus leiab, et pooltevahelise kokkuleppe sisu osas on usaldusväärsed hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, sest need on kooskõlas kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Teisalt ei saa kostja tunnistaja JV ütlustest järeldada, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid arvetel märgitu ulatuses. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt remonditöid tegev ettevõte ei suuda tellijale avaldada, milline on kogu töö lõplik hind ega oska arvestada võimalike tarvikute kulu ja tööde tegemiseks vajalikku aega.

181. Mitmel puhul on kostja töötaja väitnud, et ühe või teise töö või varuosa hinda ei märgitud hinnapakkumisse, sest hageja hinda ei küsinud. Hinna küsimata jätmine ei tähenda kohtu arvates seda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe mittesiduva eelarvega. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud lepingut sõlmima viisil, kus ta oleks nõustunud tasuma kostjale mistahes summasid mistahes tööde eest.

182. Mistahes poolte vahel välja kujunenud praktikat mittesiduva eelarvega lepingute sõlmimiseks ei ole kostja tõendanud. Kostja esitas oma väite tõendamiseks varasemalt hagejale

29.06.2016 koostatud arve (toimiku 1. kd, lk 172) erinevate tööde, varuosade ja tarvikute kohta. Hageja tasus arve (toimiku 1. kd, lk 173). Ainuüksi arvest ei saa kohus järeldada, milline oli poolte vahel töö tegemisele eelnenud kokkulepe. Ühe varasema arve alusel ei saa kohus järeldada, et poolte vahel oli praktika, mille kohaselt tegelike tööde ja materjalide maksumuses kokku ei lepitud. Muid tõendeid kostja ei esitanud.

183. Seda, mida kostja arvete nr 227 ja 322 tegelikult tegi, kui palju kulus tööde tegemiseks aega ja milliseid materjale kasutati, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja teatas kostjale 07.06.2019, et arvetel on palju ebamääraseid ridu, millest hagejat ei ole teavitatud (e-kiri toimiku 1. kd, lk 76). 11.06.2019 e-kirjas loetles hageja mõlemas arves kajastatud tööd ja materjalid, mida ta tellinud ei olnud. Täiendavalt teatas hageja, et ta arveid ei aktsepteeri ja ootab parandatud arveid. 17.06.2019 kordas hageja palvet arved korda teha, et hageja saaks need tasuda ja sõidukid ära viia. Lukksepatööde ja elektritööde osas palus hageja saata tööde täpse kirjelduse koos ajakuluga. Hageja palus saata mõlema sõiduki diagnostika ja vigade väljavõte. Seega ei saa pooltevahelise mittesiduva eelarvega kokkuleppe olemasolu asjas kogutud kirjalike tõendite alusel tuvastada. Ühtlasi nähtub e-kirjadest, et hageja soovis kostjalt selgitust tegelikult tehtu kohta, kuid ei saanud seda.

184. 18.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 80), milles teatas, et hind ei kuulu vaidlustamisele. Muus osas kostja hageja väidetele sisuliselt ei vastanud. 19.06.2019 e- kirjas teatas hageja (toimiku 1. kd, lk 86), et on nõus tasuma vaid tellitud ja kokku lepitud tööde eest. Hageja soovis kostjalt akte, milles on märgitud tehtud tööd koos ajakuluga. Hageja teatas, et seoses sõidukite kinnipidamisega kaasneb talle igapäevaselt 100 kuni 150 eurot lisakulu transporditeenuse sisseostmiseks ja lisaks jääb saamata tulu. 20.06.2019 saatis kostja teise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 81), milles teatas, et on hagejat kõigest teavitatud, kuigi nõustus samas, et ei ole teavitanud materjalidest, pidades seda naeruväärseks. Kostja nõudis arvete tasumist, misjärel võis hageja sõidukitele järgi tulla. Seega saab järeldada pooltevahelistest e-kirjadest, et kostja ei ole eitanud, et kõigi arvetel märgitud materjalide osas kokkulepe puudus, sest kostja ei pidanud seda vajalikuks.

185. 10.10.2019 tegi hageja kostjale ülekande summas 352,92 eurot (toimiku 1. kd, lk 37) MAN sõiduki kiiruseanduri, diagnostika, üldkontrolli ja ühe tunni elektritöö eest. Samal päeval tegi hageja kostjale teise ülekande summas 1 458,18 eurot (toimiku 1. kd, lk 37 pöördel) MB sõidumeeriku, piduriklotside ja ketaste, diisli, silla reguleerimise, lukksepatöö, käigukasti, väljakutse, kahe sõidu, diagnostika ja ühe tunni elektritöö eest. Seega tasus hageja kostjale tööde ja teenuste eest, millistes olid pooled selgelt kokku leppinud.

186. 08.11.2019 teatas kostja hagejale (toimiku 1. kd, lk 38), et hagejal tuleb tasuda kogu kostja nõutud summa, misjärel tagastab kostja sõiduki MB. 12.11.2019 palus hageja esindaja kostjal teatada, kas sõidukile MAN on võimalik järgi tulla (toimiku 1. kd, lk 39). 13.11.2019 allkirjastasid pooled akti (toimiku 1. kd, lk 92), mille kohaselt ei saanud hageja kätte sõiduki MAN valdust, sest akud olid tühjad ning selle asjaolu üle pooltel vaidlus puudub.

187. 02.03.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud VS (toimiku 3. kd, lk 17-18) avaldas, et ta käis veokil MAN järel kaks korda, sest esimesel korral sõiduk ei käivitunud, kuna aku oli tühi. Päras ära toomist jäi sõiduk tunnistaja sõnul seisma ega sõitnud rohkem. Tunnistaja kinnitas, et tema tegi foto kiiruseandurist enne, kui sõiduk viidi Keil M.A OÜ-sse. Andurit nähes sai tunnistaja aru, et keegi seda ei ole puudutanud. Andurit ei olnud vahetatud, sellel ei olnud plommi peal. Lisaks oleks uus andur olnud tunnistaja sõnul puhast värvi. Hageja esitas kohtule ka VS tehtud foto vaidlusalusest kiirusandurist (toimiku 1. kd, lk 188-189) koos fotoga uuest

kiiruseandurist.

188. Keil M.A töökoja meister on 26.11.2019 allkirjastanud kinnituse (toimiku 1. kd, lk 40), mille kohaselt oli teostatud sõidukil MAN kiiruseanduri kontroll. Kontrolli tulemusena tuvastati, et andur ning anduri juhe on vanad ning neid ei ole vahetatud. Samuti oli katki anduri pistik ja puudus plomm. Arvamuse eest koostas Keil M.A hagejale arve summas 187,20 eurot (toimiku 1. kd, lk 40 pöördel). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et vaatamata arvel märgitule ei olnud veokil MAN tegelikult kiiruseandurit vahetatud. Ühtlasi ei saa järeldada, et arvel märgitu kohaselt oleks tegelikult veokil täidetud aku, sest kui hageja sõidukile järgi tuli, seda käivitada ei õnnestunud. Kostja väited aku probleemide kohta ei ole millegagi tõendatud.

189. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et Keil M.A hinnang ei ole usaldusväärne, sest seda ei ole allkirjastanud juhatuse liige. Hinnangul märgitu kohaselt on selle allkirjastanud töökoja meister. Üksnes kostja kahtlustest ei piisa selleks, et tuvastada töökoja meistril pädevuse puudumist. Ühtlasi ei pea kohus eluliselt usutavaks, et hageja oleks ise vahetanud uue paigaldatud anduri vana vastu nende päevade jooksul, mis eelnesid sõiduki Keil M.A OÜ-sse viimisel. Sellised kostja kahtlused ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud. Usutavaks ei saa pidada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja teeks ise kulutusi anduri vahetamiseks ja seejärel uusi kulutusi Keil M.A OÜ-lt hinnangu saamiseks.

190. Vastupidiselt leiab kohus, et anduri tegelikku vahetamist ei ole kostja suutnud usaldusväärselt tõendada. Kostja esitas väidete tõendamiseks kohtule Parkli HL OÜ arve 29.05.2019 (toimiku 1. kd, lk 174) kostjale sõidumeeriku kontrolli, kiirusepiiraja kontrolli, digimeeriku patarei vahetuse ja tagumise plomikaane eest. Millisele sõidukile on töid tehtud, arvest ei nähtu. Arvele on keegi käsitsi peale kirjutanud „Klindex“, kuid see ei tõenda arve seotust kostjaga. Samuti ei saa ainuüksi arve alusel järeldada, mis töid tegelikult tehti. Kohus osundab, et vähemalt hagejale esitatud arvete osas möönis kostja, et töid seoses digimeeriku patareiga ja tagumise plommikaanega tegelikult kokku ei lepitud.

191. Samuti esitas hageja kohtule Parkli HL OÜ arve 29.04.2019 (toimiku 1. kd, lk 203) digimeeriku andurikaabli vahetuse eest. Arvest ei saa järeldada, kas või milline töö oli tegelikult tehtud. Kiirusanduri vahetamist sõidukil MAN kummastki arvest järeldada ei saa.

192. Kostja ise ei väitnud menetluse käigus, et ta oleks sõlminud hagejaga kokkuleppe mitte uue, vaid kasutatud anduri paigaldamise kohta. Sellise väite esitas esimest korda istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja JV. Kohus tunnistaja ütlusi selles osas usaldusväärseteks ei loe. Nimelt väitis tunnistaja JV, et ta viis ise sõiduki MAN kiirusanduri vahetamiseks kostja töökojast 15 km kaugusel asuva koostööpartneri juurde. Samas on kostja esitanud kohtule sõiduki MAN registreerimistunnistuse (toimiku 1. kd, lk 206, tõlge lk 202), millest võib järeldada, et sõiduk ei olnud Eestis arvele võetud ning järelikult ei saanud seda liikluses kasutada. Kohus ei pea seetõttu võimalikuks, et tunnistaja JV sõitis sõidukiga 15 km kaugusel asuva koostööpartneri juurde. Kogumina ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja oleks tegelikult sõiduki MAN kiirusanduri ära vahetanud.

193. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale juunist kuni septembrini 2019 mitmeid e-kirju (toimiku 1. kd, lk 18-19), millistes kinnitas, et on nõus tasuma vaid tellitud tööde eest ning avaldas soovi sõidukid tagasi saada. 29.08.2019 saatis kostja hagejale esindaja kaudu nõudeavalduse (toimiku 1. kd, lk 14-16), milles teatas arvete tasumata jätmise tõttu pandiõiguse teostamisest. Avalduses teatas kostja, et on seadnud pandiõiguse hageja sõidukile MB. Teise sõiduki osas kostja midagi ei avaldanud. 21.10.2019 saatis hageja kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk

137-138), milles selgitas, millises osas ja miks ta arveid ei aktsepteerinud. Hageja pidas pandiõiguse teostamist ebaproportsionaalseks ja palus veokid vabastada.

194. Kohus leiab, et kostjal puudus alus kohaldada sõidukile MB pandiõigust, sest kostja ei ole tõendanud nõuete olemasolu hageja vastu tulenevalt arvete nr 227 ja 322 osast, milles hageja jättis arved tasumata. Kostja ei ole tõendanud, kas või milliseid töid ta tegelikult tegi, kui palju tarvikuid kulutas ja kui kaua ning milliseid töid tegi. Kostja ei ole tõendanud hagejaga kokkulepete sõlmimist arvete nendes osades, milles hageja kokkuleppeid eitas. Kostja ei ole tõendanud seda, et kuigi hageja tasus sõiduki MAN kiirusanduri vahetuse eest, andur tegelikult vahetati.

195. Kuivõrd kostja puudus õigus kohaldada pandiõigust, ei ole tal õigust hageja sõidukit vallata ega nõuda hagejalt sõiduki alusetu valdamise tõttu mistahes kulude, sealhulgas õigusabikulude (toimiku 1. kd, lk 82-82) ja sõiduki parkimisega seotud kulude (toimiku 1. kd, lk 78-79) hüvitamist. Iseenesest nõustub kohus hageja väitega, et kui kostja oleks pandiõigus kohaldanud seaduslikult, ei olnud tema nõutud parkimise kulu nõue mõistlik, sest sõidukit oleks saanud turvaliselt parkida ja hoiustada palju väiksema tasu eest (toimiku 1. kd, lk 190).

196. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja esimene nõue kuulub rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada andma hagejale üle veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l VIN koodiga WDB9702871L154304 otsene valdus.

Hageja kahju hüvitise nõue ja viivise nõue

197. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 16 200,49 eurot ja viivise, kuna alusetu pandiõiguse teostamise tõttu tuli hagejal majandustegevuseks vajalikku transporditeenust sisse osta. Hageja hoiatas, et veoki kinnipidamisega kaasneb hagejale kahju. Hageja kasutas väiketraktorite vedamiseks nimelt kinni hoitud veokit MB, mis oli selles kohandatud. Vaidlustatud arvete summa oli 1319,10 eurot ning pandiõiguse kohaldamine veokile oli ebaproportsionaalne. Lisaks ei olnud hagejal võimalik tasuda koheselt menetluses sõiduki vabastamiseks vajalikku tagatist 6476,90 eurot. Kulu, mida hageja teenuse sisseostmisel igakuiselt kokku hoidis, oli ligikaudu 1084,82 eurot, millest 131,45 eurot oli igakuine kütusekulu, 780,50 eurot töötajaga seotud kulu, 101,26 eurot hoolduskulu, 25,77 eurot kindlustuse kulu, 41,67 eurot teemaks ja 4,17 eurot ülevaatuse kulu. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist perioodi eest 01.07.2019 kuni 19.02.2020. Tegelikult suurenes hageja kahju ajavahemikul 17.02.2020 kuni 23.10.2020 Ground Cats OÜ-le tasutu ulatuses veel 8221,50 euro võrra, mille ulatuses tasaarvestas hageja kokku hoitud kulud kogusummas 7593,74 eurot. Kui hageja oleks veoki MB tagasi saanud, oleks hageja kas teeninud tulu transporditeenustega, milliste eest kliendid tasusid või saanud ise teenust osutada odavamalt.

198. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole järgitav ega tõendatud. Hageja oleks saanud kahju ära hoida, kui oleks menetluse kestel tasutud tagatise 6476,90 eurot. Veoteenuste ostmist ei ole hageja tõendanud ning hageja ei ole tõendanud, et ta sai transporditeenust osutada üksnes veokiga MB. Hageja veebilehel avaldatud üldtingimuste kohaselt pidid kliendid hagejale transpordi eest tasuma, mistõttu ei ole hageja kahju kandnud. Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hageja tõenditest ei nähtu, milliste kilomeetrite ulatuses teenust osutati, mistõttu ei saa kokku arvestada bensiinikulu. Lisaks nähtub hageja 2019. a majandusaasta aruandest, et teenuse ostmine oli hagejale tulus. Hageja ei ole esitanud raamatupidamise dokumente, mis kinnitaksid arvete õigsust. Veoki MB ülevaatus lõppes 30.04.2019 ja selle sõidukiga ei oleks saanud teenust osutada.

199. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema vastu kahju nõude esitamiseks puudub alus, sest kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli lepinguline suhe ning selle lepingulise suhte alusel hoidis kostja hageja sõidukit enda valduses. Hageja ei ole kostja vastu esitanud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat kahju nõuet, vaid on nõude esitamisel tuginenud sellele, et kostja rikkus kokku lepitud lepingut, kui kohaldas pandiõigust. 11.01.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 207-208) selgitas kohus kostjale, et hageja ei ole esitanud tema vastu deliktilist nõuet.

200. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut, kui esitas hagejale kokku lepituga võrreldes suuremas summas arveid ning nõudis tasu maksmist ka tööde eest, mida tegelikult ei tehtud. Kostja rikkus lepingut, kui asus hageja survestamiseks talle kuuluvat sõidukit kinni hoidma, sest kostjal puudus alus pandiõiguse teostamiseks. Kuna kostja rikkus lepingut, oli hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

201. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahjuhüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et pandiõiguse seadusliku kasutamise eesmärgiks on ära hoida kahju, mis võiks tellijale tekkida tema esemete alusetust kinnipidamisest.

202. VÕS § 127 lõikest 3 tuleneb, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna hageja teavitas kostjat kohtumenetlusele eelneval ajal korduvalt kahjust, mis veoki alusetu kinnihoidmisega talle tekib, pidi kahju tekitamine olema kostjale ettenähtav. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja oleks ise saanud kahju ära hoida, kui oleks tasunud tagatise. Tegu on küllaltki suure summaga, mille ühekordne väljamaksmine võis olla ettevõttele majanduslikult keerukas ning lisaks puudus kostjal alus nõuda hagejalt pandiõiguse kohaldamisega seoses kulude hüvitamist.

203. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on tõendanud, et talle kuulus veok MB, mida ta kasutas igapäevases majandustegevuses transporditeenuste osutamiseks. Kuna hageja on antud asjaolu tõendanud, oleks kostjal tulnud esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis välistaksid põhjusliku seose olemasolu, kuid seda kostja ei teinud.

204. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja on esitanud kohtule andmed ja tõendid kulude kohta, mida ta hoidis kokku seoses teenuse sisseostmisega. Olukorras, kus hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid, ei saanud kostja tugineda üksnes vastuväidetele, vaid kostjal oleks tulnud esile tuua ja tõendada asjaolusid,

millistest tulenevalt pidid kokku hoitud kulud olema oluliselt suuremad. Ainuüksi kostja kahtlused ja etteheited ei ole piisavad selleks, et hageja väidetele vastu vaielda. Hageja avaldusele, mille kohaselt ta tasaarvestab kokku hoitud kulud talle täiendaval perioodil tekkinud kahjuga, ei ole kostja vastu vaielnud.

205. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 alusel on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

206. Hageja väitis menetluse käigus, et temale tekkinud kahju on osaliselt otsene varaline kahju ja osaliselt saamata jäänud tulu. Olukorras, kus hageja enda kanda oleks jäänud lepingulises suhtes kliendiga transpordikulu, oleks hageja saanud teenust osutada oluliselt soodsamalt võrreldes sisse ostmisega. Kui aga klient tasus teenuse eest, jäi hagejal saamata tulu. Kohus ei nõustu kostja väitega et kuivõrd hageja täpsustas menetluse kestel nõude õiguslikku alust, on kostjal võimalik mitte nõustuda hagi aluse muutmisega. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja on menetluse kestel täiendanud oma kahju nõude õiguslikku alust, mitte muutnud nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei olnud kostja nõusolek hagi muutmiseks vajalik.

207. Kohus leiab, et hageja kahju nõue kuulub rahuldamisele, sest hageja on nõude olemasolu ja selle suurust piisavalt tõendanud. Hageja nõude kujunemine ja selle arvestus on kohtule selged. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja hinnangul olid kokku hoitud kulud oluliselt suuremad või oleks hageja saanud teenust sisse osta oluliselt soodsamalt, oleks kostjal tulnud vastavaid väiteid tõendada, kuid kostja seda ei teinud.

208. Hageja esitas kohtule transporditeenust osutanud ettevõtete Ground Cats OÜ (toimiku 1. kd, lk 20-22) arved transporditeenuse eest alates 24.07.2019 kuni 21.11.2019, Simple Trans OÜ transporditeenuse arved alates 11.07.2019 kuni 30.09.2019 (toimiku 1. kd, lk 23-26), Vaba Vedu OÜ arved alates 15.10.2019 kuni 28.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 27-28), Puksiiriabi OÜ arved alates 13.07.2019 kuni 25.09.2019 (toimiku 1. kd, lk 29-31), Odav Puksiir OÜ arved alates 02.11.2019 kuni 27.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 32), Multifix OÜ arve 23.07.2019 (toimiku 1. kd, lk 33), OÜ Road Angel 19.11.2019 arve (toimiku 1. kd lk 34) ning DSV Estonia OÜ arved alates 23.09.2019 kuni 28.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 35-36).

209. Täiendavalt esitas hageja kohtule samade teenuse osutajate arved hilisema perioodi eest. Hageja esitas Ground Cats OÜ arved 20.12.2019 kuni 31.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 113-114), OÜ Simple Trans arve 15.11.2019 (toimiku 1. kd, lk 115), Vaba Vedu OÜ arved alates 16.12.2019 kuni 01.03.2020 (toimiku 1. kd, lk 116-118), Odav Puksiir OÜ arved 11.12.2019 ja

17.01.2020 (toimiku 1. kd, lk 119-120) ja ABC Ehitusteenus OÜ arved 23.01.2020 ja 21.02.2020 (toimiku 1. lk 121-122). Hageja esitas kohtule konto väljavõtted arvete tasumise kohta (toimiku 1. kd, lk 139, 2. kd, lk 120). Kohus leiab, et arved koos konto väljavõttega tõendavad, et hageja on ostnud sisse teenust transpordi jaoks. Kostja ei ole selgitanud, milliseid täiendavaid raamatupidamise dokumente oleks hageja pidanud teenuse sisseostmiseks esitama ja miks esitaud tõendid hageja kulusid ei tõenda. Hageja esitas kohtule ka Ground Cats OÜ arved 05.06.2020 ja 23.10.2020 (toimiku 1. kd, lk 186-187).

210. Hageja esitas kohtule esindaja koostatud tabeli transpordikulude kohta, selgitades veoste marsruute (toimiku 1. kd, lk 175 pöördel – 176, lk 180 pöördel - 183). Kohus nõustub kostja väitega, et tegu ei ole tõendiga, kuid ei nõustu, et tabel ei ole arusaadav. Hageja esitas teise tabeli kasutatud teenuse sisu osas (toimiku 2. kd, lk 5-9). Kohus selgitas 03.05.2021 istungil, et arvestab tabelit seletusena, mitte tõendina (toimiku 2. kd, lk 111-112). Seletus annab võimaluse mõista, kuidas ja mille jaoks hageja transporditeenust kasutas ning kohtul puudub alus kahelda seletuse usutavuses. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille alusel peaks hageja seletuses toodud asjaolusid lugema ebausutavateks või vastuolus olevateks asjas kogutud tõenditega.

211. Kostja esitas väljavõtte hageja kodulehelt (toimiku 1. kd, lk 197-198) mehhanismide kasutamise tingimuste kohta, mille punkti 7 järgi pidi klient lisaks mehhanismi töötunnile kandma hageja transpordikulu. Hageja sellele iseenesest vastu ei vaielnud. Hageja esitas enda arved klientidele (toimiku 2. kd, lk 10- 88), mis sisaldasid tasu transpordi eest ja tabeli tellimuste esitamise kohta perioodil 03.07.2019 kuni 13.02.2020 (toimiku 2. kd, lk 121-153). Tellimuste tabelist nähtub, et tähisega TR on tähistatud transpordikulu, märge T tähendas, et transport korraldati hageja kulul. Kui lisatud oli summa, tasus selle klient. Hageja seletusest nähtub, et mitte alati ei tasunud klient transporditeenuse eest, kuid ta võis seda kokkuleppe alusel teha.

212. Hageja esitas väljavõtte Maanteeameti registrist sõiduki MB kohta (toimiku 2. kd, lk 89), millest lähtuvalt oli sõiduki läbisõit 03.04.2017 tehnoülevaatuse tegemise ajal 511 379 km ja 10.05.2018 524 539 km. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et hiljemalt 30.04.2019 oleks sõiduk pidanud läbima uue ülevaatuse (tõend toimiku 2. kd, lk 105-106). Kuidas ainuüksi see asjaolu välistab hageja kahju nõude esitamise kostja vastu, ei ole kostja põhjendanud. Vaidlus puudub selle üle, et kuna kostja ei olnud nõus hagejale sõiduki valdust tagastama, ei saanud hageja teha sõidukiga toiminguid, sealhulgas läbida tehnoülevaatust. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk MB ei oleks tehnoülevaatust saanud ühelgi juhul läbida. Seega on põhjendatud hageja väide, et kui kostja oleks sõiduki tagastanud, oleks hageja saanud sellele teha tehnoülevaatuse ja sõidukit kasutada.

213. Kostja esitas kohtule tõendi, mida ta nimetas Parkli HL OÜ protokolliks (toimiku 2. kd, lk 104). Dokumendi kohaselt oli sõidukile MB paigaldatud kiirusepiiraja ja sõiduki läbisõiduks oli märgitud 530 000 km. Dokumendist ei saa järeldada, mille alusel on sinna läbisõit märgitud. Ainuüksi selle tõendi alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väidet, et hageja kasutas veokit alates 11.05.2018 kuni 29.05.2019 vaid 5461 km läbimiseks, mistõttu ta ei kasutanud seda transporditeenuse osutamiseks. Üksnes läbisõidu andmete alusel kohus sellist järeldust teha ei saa.

214. Kokku hoitud kulude tõendamiseks esitas hageja esmalt palgateatise (toimiku 2. kd, lk 90), millel oli isiku nimi kinni kaetud. Teatise järgi oli kellegi kuupalgaks 1167,01 eurot. Millise töötajaga tegu on, tõendist järeldada ei saa. Hageja esitas kohtule ka teised palgateatised (toimiku 2. kd, lk 154-155), mille kohaselt oli töötaja palk juunis 2016 1162,82 eurot, juulis 2016 1167,01 eurot ja augustis 1108,51 eurot. Kes töötaja oli või kellena ta töötas, tõendist ei nähtu.

215. Seejärel esitas hageja kohtule kinni kaetud andmetega töölepingu (toimiku 2. kd, lk 178- 179), mille kohaselt oli töötaja tööle võetud 07.01.2019 autojuht-abitöölisena. Tema töötasuks oli 1167,01 eurot. Töötamise registri väljavõte (toimiku 2. kd, lk 180) näitab, et isik töötas alates 07.01.2019 kuni 16.08.2019. Ametinimetuseks on märgitud lihttööline. Täiendavalt esitas hageja töötamise registri väljavõtte juba koos isikute nimedega (toimiku 2. kd, lk 192). Hagejal oli neli töötajat ja kõik olid nad registrisse märgitud lihttöölistena. Hageja esitas kohtule AK palgateatised (toimiku 2. kd, lk 193-194) palga maksmise kohta 2019. a juunis, juulis ja augustis, samuti maksekorraldused palga väljamaksmise kohta (toimiku 2. kd, lk 195).

216. Kogumis nähtub eeltoodud tõenditest, et hageja juures töötas varasemalt töötaja, kes oli poole kohaga autojuht ning kelle tööga seonduva palgakulu hoidis hageja kokku, kui pidi hakkama teenust sisse ostma. Vastupidist ehk palgatööjõuga seonduva kulu puudumist või siis hoopis suurema kulu kokkuhoidmist ei ole kostja tõendanud ning ainuüksi kostja kahtlustest ei piisa selleks, et hageja esitatud tõendid ümber lükata. Kostja esitas kohtule omakorda väljavõtte keskkonnast teatmik.ee (toimiku 2. kd, lk 199-201), millest nähtuvalt oli hagejal 2019. aasta jooksul kokku 2 kuni 4 töötajat. Ainuüksi sellest, millisel ajal ja mitu töötajat hagejal oli, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, milline oli transporditeenuse sisseostmisega seotud kokku hoitud tööjõukulu.

217. Hageja esitas andmed sõiduki teekasutuse maksu arvestuse kohta (toimiku 2. kd, lk 91), mille järgi tuli alates 25.02.2021 kuni 25.02.2022 tasuda maksu summas 500 eurot. Kindlustuse pakkumise järgi tuli liikluskindlustuse eest tasuda 309,27 eurot aastas (toimiku 2. kd, lk 92) ja korralise ülevaatuse eest hinnakirja järgi 60 eurot (toimiku 2. kd, lk 93). Hageja on selgitanud, kuidas ta nende andmete alusel on välja arvutanud igakuise kokku hoitud kulu. Kostja ei ole hageja arvestustele vastu vaielnud ega tõendanud suurema kulu olemasolu. Suurema kulu kokkuhoidmist ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja põhistamata vastuväidete alusel, milliste kohaselt ei ole hageja esile toonud ja tõendanud sisse ostetud teenuste puhul läbitud kilomeetreid. Kohus nõustub hagejaga, et tal puudus õigus oma teenuseosutajatelt nõuda sellise arvestuse tegemist. Kuna tegemist on kostja vastuväitega, oleks kostjal tulnud tõendada, milline oli hageja tegelikult kokku hoitud kulu.

218. Kostja esitas kohtule hageja 2019. a majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 99-103), mille kohaselt oli hageja tulu võrreldes varasema aastaga väiksem, kuid väiksemad olid ka kulud. Kohus ei saa ainult aruande alusel järeldada, et kokku hoiti kulusid nimelt hagejale kuuluva veoki mittekasutamise ja teenuse sisseostmisega. Tegu on kostja meelevaldse järeldusega. Hageja esitas oma 2020. a majandusaasta aruande kasumiaruande (toimiku 2. kd, lk 156), mille kohaselt hageja kulud hoopis suurenesid võrreldes varasema aastaga. Seega ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et teenuse sisseostmine oli hagejale hoopis majanduslikult kasulik.

219. Kostja esitas kohtule hageja reklaamkuulutuse haagise rendi kohta (toimiku 1. kd, lk 199), kuid kuulutus ei tõenda, et sama haagist oli võimalik kasutada tehnika, sealhulgas väiketraktorite transpordiks. Kostja esitas kohtule avalikult kättesaadava andmed puksiiride rentimise kohta (toimiku 2. kd, lk 161-162), mille kohaselt on puksiiri võimalik rentida hinnaga 70-75 eurot ööpäevas. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, kas viidatud puksiirid on sobivad hageja tehnika transportimiseks. Hageja selgitas, et kostja esitatud tõenditelt nähtuvad teenuseosutajad osutavad teenust Tartus, kuid hageja tegutseb Tallinnas. Samuti selgitas hageja, et kostja esitatud tõendites märgitud puksiidide kandevõimed ulatuvad kuni 1650 kg, kuid kostja valduses oleva veoki kandevõime oli 6576 kg. Seega ei ole kostja esitanud tõendeid võrreldava ja hagejale vajaliku teenuse kohta. Hageja väidetele kostja vastu ei vaielnud ega tõendanud, et tema viidatud

teenusepakkujad oleksid saanud pakkuda teenust Tallinnas ning oleksid olnud võimelised teostama väiketraktorite transporti.

220. Kogumis ei ole kostja tõendanud vastuväiteid hageja kahju nõudele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 16 200,49 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõude. Algselt kahju hüvitise summalt 14 098,24 eurolt tuleb seadusjärgses määras välja mõista viivis alates 28.11.2019 kuni 18.02.2020 summas 256,06 eurot. Alates 19.02.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitise summalt 16 200,49 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

221. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et 03.12.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulud

222. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

223. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohuslane ning õigusabikulu on käibemaksuta. Hageja õigusabikulu on kokku 142 h ja 43 minutit ehk 17 126 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 750 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. 02.12.2019 on hageja tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. 07.12.2020 on hageja tasunud täiendava riigilõivu 250 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 18 226 eurot (riigilõivud 1100 eurot ja õigusabikulu 17 126 eurot). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

224. Kostja pidas hageja kulusid õigusabile ülepaisutatuteks ja palus kulusid vähendada. Samuti pidas kostja alusetuks hageja kulu riigilõivule 100 euro ulatuses, sest hageja 28.11.2019 ja 23.04.2020 hagi tagamise taotlused jäid rahuldamata. Kohus nõustub kostja riigilõivu puudutavate väidetega ja leiab, et hageja põhjendatud kuluks ei ole kulu riigilõivule kokku summas 100 eurot, mis oli seotud rahuldamata jäänud hagi tagamise taotlustega.

225. Hageja esindaja tunnitasu õigusabi osutamisel peab kohus mõistlikuks. Küll aga nõustub kohus osaliselt kostja väidetega, et hageja kulu õigusabile on üle paisutatud. Kohus nõustub, et hagiavalduse koostamisele ei saanud esindajal vaidluse sisu ja avalduse mahtu arvestades kuluda 22 h 06 min. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks 8 h, arvestades asjaolu, et suur osa dokumendist

moodustas hagi tagamise taotlus. 17.02.2020 arvamuse koostamise mõistlikuks ajaks loeb kohus dokumendi sisu arvestades 11 h 36 min asemel 9 h. 20.04.2020 seisukoha koostamisele võis esindajal mõistlikult aega kuluda 5 h, mitte 6 h 40 min. Alusetu on ajakulu 4 h 24 min 23.04.2020 taotluse koostamisele, sest taotlus jäi rahuldamata.

226. 26.10.2020 seisukoht oli kohtule esitatud küll 19-l lehel, kuid suure osa sellest moodustas tabel, mistõttu on mõistlik aeg dokumendi koostamiseks kohtu hinnangul mitte 20 h 12 min, vaid 17 tundi. 11.01.2021 sai esindajal istungiks valmistumiseks mõistlikult aega kuluda mitte 2 h 30 min, vaid 1 tund, sest tegu oli eelistungiga, mis kestis alla tunni. 26.02.2021 ei saanud esindajal täiendavate tõendite kogumiseks ja esitamiseks aega kuluda 18 h 02 min, sest dokument oli esitatud 6 lehel ilma mahukate tõenditeta. Mõistlikuks ajaks loeb kohus 7 h. 02.05.2021 sai esindajal mõistlikult aega kuluda istungiks valmistumiseks 2 h 48 min asemel 1 h, sest istung ise kestis alla tunni aja. 05.07.2021 ei saanud esindajal täiendavate tõendite esitamiseks kuluda aega 14 h 18 min, sest dokument oli esitatud kuuel lehel ning sellele ei olnud lisatud mahukalt tõendeid. Kohus loeb mõistlikuks ajaks 7 h.

227. 19.10.2021 ei saanud istungiks valmistumisel esindajal aega kuluda 4 tundi, vaid kohus loeb mõistlikuks ajaks 1 tunni. Lõplike seisukohtade koostamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 8 tunni asemel 7 tundi, arvestades menetlusdokumendis sisalduvaid kordusi. Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu mõistlikuks ja kooskõlas olevaks kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga, samuti istungite kestvuse ajaga.

228. Kogumis loeb kohus hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja mõistlikuks 90 h 29 min ulatuses. Arvestades kohtu hinnangul mõistlikku tunnitasu 120 eurot, on hageja esindaja kulud õigusabile põhjendatud 10 858 euro ulatuses. Kuna kohus luges hageja kulu riigilõivule põhjendatuks summas 1000 eurot, on hageja menetluskulud kogumis põhjendatud 11 858 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 11 858 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 11 858 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023. a otsusega nr 2-19- 18748.