Legislator Case Law & Legislation
2-21-18136/22 AI generated

2-21-18136/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-18136/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksei Nikiforov (avaldaja) esitas 18. novembril 2021 Viru Maakohtule avalduse, milles palus väljastada temale abieluvõimetõend. Avalduse kohaselt on ta Vene Föderatsiooni kodanik, hetkel viibib ta Viru Vanglas vahi all (viibib Eestis alates 2001. a maist). Abielus ei ole varem olnud. Avaldaja märkis, et soovib sõlmida abielu ja selleks vajab ta kohtult abieluvõimetõendit Eestis abiellumiseks. Avaldaja sai notarilt teada, et Vene Föderatsiooni kodanikul on Eestis abiellumiseks vaja tõendit, et ta ei ole Venemaal sõlminud abielu. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonnast öeldi avaldajale, et vastava küsimusega peab avaldaja pöörduma kohtu poole. Eesti kohus andvat välja abieluvõimetõendi Eestis abiellumiseks. Avaldaja palus menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-21-18136/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohus keeldus 23. novembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitas avaldajale, et Eesti kohtul puudub pädevus Vene Föderatsiooni kodanikule soovitud tõendi väljastamiseks. Eesti kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas avaldaja on Vene Föderatsioonis abielu sõlminud või mitte. Kohus märkis, et avaldajal tuleb pöörduda vastava tõendi saamiseks Vene Föderatsiooni perekonnaseisuametkonna poole. Kohus asus seisukohale, et esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-18136 Tsiviilasi Aleksei Nikiforovi avaldus abieluvõimetõendi väljastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 17. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Nikiforovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aleksei Nikiforov (sünd. XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Nikiforovi Viru Maakohtu 17. jaanuari 2022. a määruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aleksei Nikiforovi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aleksei Nikiforov (avaldaja) esitas 18. novembril 2021 Viru Maakohtule avalduse, milles palus väljastada temale abieluvõimetõend. Avalduse kohaselt on ta Vene Föderatsiooni kodanik, hetkel viibib ta Viru Vanglas vahi all (viibib Eestis alates 2001. a maist). Abielus ei ole varem olnud. Avaldaja märkis, et soovib sõlmida abielu ja selleks vajab ta kohtult abieluvõimetõendit Eestis abiellumiseks. Avaldaja sai notarilt teada, et Vene Föderatsiooni kodanikul on Eestis abiellumiseks vaja tõendit, et ta ei ole Venemaal sõlminud abielu. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonnast öeldi avaldajale, et vastava küsimusega peab avaldaja pöörduma kohtu poole. Eesti kohus andvat välja abieluvõimetõendi Eestis abiellumiseks. Avaldaja palus menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Viru Maakohus keeldus 23. novembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitas avaldajale, et Eesti kohtul puudub pädevus Vene Föderatsiooni kodanikule soovitud tõendi väljastamiseks. Eesti kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas avaldaja on Vene Föderatsioonis abielu sõlminud või mitte. Kohus märkis, et avaldajal tuleb pöörduda vastava tõendi saamiseks Vene Föderatsiooni perekonnaseisuametkonna poole. Kohus asus seisukohale, et esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

3. Avaldaja esitas 14. detsembril 2021 määruskaebuse maakohtu 23. novembri 2022. a määruse peale paludes määruse tühistada. Avaldaja helistas Pskovi piirkonna Ostrovi linna perekonnaseisuametisse ja temale vastati, et nemad ei väljasta selliseid andmeid, kuna ta viibib Eestis, soovitati pöörduda Venemaa saatkonda Eestis. Vene saatkond soovitas pöörduda Eesti kohtusüsteemi.

4. Viru Maakohus jättis 23. detsembri 2021. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis avaldajale tähtaja, s.o 14 päeva määruse kättesaamisest alates määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Avaldajal tuleb kohtule esitada vormikohane ja sisult nõuetekohane ning põhjendatud eestikeelne määruskaebus, tasuda määruskaebuse esitamise eest riigilõiv

50 eurot ja esitada kohtule maksekorraldus. Kohus hoiatas, et kui avaldaja jätab puudused kõrvaldamata, keeldub kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest.

5. Avaldaja esitas 14. jaanuaril 2022 menetlusdokumendi, mille kohaselt palus vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus keeldus 17. jaanuari 2022. a määrusega avaldaja 14. detsembril 2021 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlusosalise esitatud kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (TsMS § 340¹ lg 1). Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus menetlusse võtmata (TsMS § 340¹ lg 2). TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Avaldaja sai 23. detsembri 2021. a määruse isiklikult kätte 28. detsembril 2021 ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 11. jaanuaril 2022. Kohus märkis, et avaldajal tuli sõltumata

14. jaanuari 2022 menetlusabi taotluse esitamisest kõrvaldada määruskaebuses osundatud puudused. Avaldaja ei ole nõuetekohast määruskaebust kohtule esitanud. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt keeldus kohus TsMS § 637 lg 2 alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd avaldaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puuduseid.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas 4. veebruaril 2022 määruskaebuse paludes maakohtu määruse tühistada ja tema avalduse rahuldada.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus Viru Maakohtu 17. jaanuari 2022. a määruse peale tuleb jätta TsMS § 663 lg 1, § 637 lg 1 p 2 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. TsMS § 661 lg 2 esimese lause kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toimiku materjalide kohaselt kinnitas avaldaja Viru Maakohtu 17. jaanuari 2022. a määruse kättesaamist allkirjaga 18. jaanuaril 2022 (tl 35). TsMS 661 lg 2 esimese lause kohaselt oli määruskaebuse esitamise tähtaeg Viru Maakohtu 17. jaanuari 2022. a määruse peale 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1 algas määruskaebuse esitamise tähtaeg 19. jaanuaril 2022 ja

15 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 2. veebruaril 2022. Määruskaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause järgi kohtusse jõudma 2. veebruari 2022 jooksul, st hiljemalt kell 24:00.

Määruskaebusest nähtuvalt koostas avaldaja määruskaebuse 31. jaanuaril 2022, Viru Vangla saatis kaebuse välja 2. veebruaril 2022 ning määruskaebus saabus maakohtusse posti teel 4. veebruaril 2022. Asjaolu, et avaldaja koostas ja andis määruskaebuse vanglateenistusele üle 31. jaanuaril 2022 ei anna alust lugeda määruskaebust tähtaegseks. Tsiviilkohtumenetluses pole määrav dokumendi saatmise kuupäev, vaid menetlusdokumendi kohtusse jõudmise aeg. Eesti Posti andmetel (https://www.omniva.ee/abi/era_teenused) jõuab kiri ehk lihtkirjana edastatav margistatud standardja maksikiri saaja postkasti 3 tööpäeva jooksul, juhul kui kiri postitati kirjakasti või postiasutuse kaudu enne hilisemat tühjendusaega. Järelikult ei saanud avaldaja mõistlikult eeldada, et 31. jaanuaril 2022 koostatud kiri jõuab õigeaegselt kohtusse ehk hiljemalt 2. veebruari 2022 päeva jooksul. Järelikult on avaldaja esitanud määruskaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Maakohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

11. Ringkonnakohus märgib, et praeguse määruse jõustudes, jõustub maakohtu määrus, millega avaldaja avaldus jäeti menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 ja § 477 lg 1 alusel loetakse sel juhul, et avaldust ei ole esitatud ning see ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on avaldajal võimalik esitada kohtule uus avaldus. Ringkonnakohus selgitab, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 kohaselt võib välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

12. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

13. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule TsMS § 659 ja § 643 lg 4 kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur Peeter-Liin