2-20-16707/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

9. mai 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-16707

Tsiviilasi

Narva linn, XXXXXXX korteriühistu avaldus Liudmila

Sokolova vastu 725 euro 96 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liudmila Sokolova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Narva linn, XXXXXXX, esindajad XXXXXXX tn 5

korteriühistu (registrikood

XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Puudutatud isik: Liudmila Sokolova (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liudmila

Bogdanova

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde määruskaebuse lisas 5 olev 29. oktoobri 2020. a protokolli väljavõte

ning keelduda määruskaebuse lisades 1–4 ning 6 ja 7 olevate tõendite vastuvõtmisest.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. mai 2021. a määrus muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Liudmila Sokolova kanda.

4. Mõista Liudmila Sokolovalt Narva linn, XXXXXXX korteriühistu kasuks välja

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulu 90 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Narva linn, XXXXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 12. novembril 2020 Viru

Maakohtule avalduse Liudmila Sokolova (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud

isikult välja mõista põhivõla 725 eurot 96 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot 25

senti ning alates 13. novembrist 2020 sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Puudutatud isik teatas 24. detsembril 2020 maakohtule, et võlg on täielikult tasutud

11. novembril 2020 (645 eurot 5 senti) ja 25. novembril 2020 (62 eurot 22 senti) ja palus jätta

menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik märkis, et tasus võla enne kohtumenetluse

algatamise teate saamist.

3. Avaldaja esitas 29. detsembril 2020 maakohtule taotluse, milles palus võtta vastu

avaldusest loobumine ja lõpetada menetlus ning määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja avaldaja poolt kantud menetluskulud 298 eurot, s.h riigilõiv 25 eurot,

esindajakulu 270 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.

Avaldaja selgitas, et puudutatud isik tasus võla (sh jooksva arve) pärast kohtu poole

pöördumise alustamist ja avalduse esitamist. Avaldaja leidis, et menetluskulude

väljamõistmine puudutatud isikult on põhjendatud, kuna võlgnevus on pikaajaline ja

puudutatud isik ei esitanud põhjendatud seisukohta või vastuväiteid, mis oleksid avalduse

rahuldamata jätmise aluseks. Võlgnevuse tasumisega tunnistas puudutatud isik võlgnevuse

olemasolu.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus lõpetas 5. mai 2021. a määrusega tsiviiliasja menetluse avaldaja

loobumise tõttu. Maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Maakohus tagastas avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust

(25 eurot) ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 178 eurot.

Maakohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel.

Seoses menetluskulude jaotusega märkis maakohus, et avaldus esitati maakohtule 12.

novembril 2020. Puudutatud isiku vastusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et nõue täideti

avaldaja ees täielikult 25. novembril 2020. Seega pärast avaldaja poolt kohtusse pöördumist.

Avaldaja saavutas oma eesmärgi pärast seda, kui ta oli sunnitud pöörduma kohtu poole.

Avaldaja tegevuse tagajärjel on puudutatud isik enda pikaajalise võlgnevuse (alates 2015. a-

st) tasunud. Kuna puudutatud isik täitis nõude peale avalduse esitamist kohtusse, mõistis

maakohus menetluskulud välja puudutatud isikult.

Maakohus leidis, et avaldaja (määruses ekslikult märgitud hageja) esindajakulud on

põhjendatud ja vajalikud osaliselt, summas 150 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu katteks 178 eurot,

sh riigilõiv 25 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot ning esindajakulu 150 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik palub 23. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha uus määrus, millega jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik tasus võlgnevuse 645 eurot 5 senti 11. novembril 2020. 25. novembril 2020

ei tasunud puudutatud isik võlgnevust, nagu väidab avaldaja, vaid avaldaja jooksva nõude

novembrikuu eest. Vaatamata sellele, et avaldaja oli teadlik 11. novembril 2021 tema kontole

645 euro 5 sendi laekumisest, pöördus avaldaja 12. novembril 2020 avaldusega kohtu poole.

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Määruskaebuses esitatud väited on suuremas jaos asjakohatud ning seotud avalduses

esitatud nõude sisulise põhjendatusega.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

9. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab puudutatud isik määrust osas, millega jäeti avaldaja

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 esimese lause

järgi jõustunud osas, milles maakohus lõpetas menetluse avaldaja nõudest loobumise tõttu.

10. Puudutatud isik on esitatud koos määruskaebusega uusi tõendeid. TsMS § 662 lg 3

järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde koos määruskaebusega esitatud avaldaja

juhatuse 29. oktoobri 2020. a protokolli väljavõtte (kaebuse lisa 5).

Määruskaebuse lisades 1–4 ja 7 olevad väljavõtted ja dokumendid ei ole määruskaebuse eset

arvestades asjakohased tõendid. Iseenesest asjakohased tõendid on määruskaebuse lisas 6

olevad maksekorraldused ja 2020. a oktoobri eest esitatud arve (teatis nr 29/202010), kuid

need tõendid on juba asja toimikus (tl-d 46 ja 55), mistõttu puudus vajadus nende teistkordseks

esitamiseks koos määruskaebusega.

11. Ringkonnakohus keeldub eelmärgitut arvestades määruskaebuse lisades 1–4 ning 6 ja

7 olevate tõendite vastuvõtmisest. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub

vajadus nende tagastamiseks.

12. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja

menetluskulud peaksid jääma tema enda kanda.

TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS

§ 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Need sätted kohalduvad TsMS § 477 lg 1 alusel ka

hagita asja lahendamisel. Samuti võimaldab TsMS § 172 lg 1 näha kohtul hagita menetluses

ette menetluskulude õiglase jaotuse.

Avaldaja esitas avalduse maakohtule 12. novembril 2020. Maakohtule esitatud võla tasumise

teates (tl 51) ning seejärel avaldaja avalduse loobumisele esitatud vastuses (tl 66) on

puudutatud isik üheselt ja arusaadavalt kinnitanud, et tema võlg on täielikult tasutud 11.

novembri 2020. a ja 25. novembri 2020. a maksetega. Puudutatud isik esitas maakohtule

ülekannete maksekorraldused, millel oli selgituseks märgitud "KORTERIMAKS X 1-29" (tl

55). Maksekorraldustest nähtuvalt tasus puudutatud isik 11. novembril 2020 avaldajale 645

eurot 5 senti ja 25. novembril 2020 veel 62 eurot 22 senti. Maksekorraldustest ei nähtu, et 11.

novembri 2020 ülekandega tasuti juba sissenõutavaks muutunud võlg ja 25. novembri 2020

ülekandega 2020. a oktoobri eest esitatud nõue (62 eurot 22 senti), nagu väidab puudutud isik

määruskaebuses. Maakohtule puudutatud isik täpsustavaid selgitusi rahaülekannete kohta ei

esitatud.

Puudutatud isik täitis seega avaldaja nõude ning avaldaja loobus seetõttu avaldusest.

Puudutatud isik on kinnitanud maakohtule enda võla tasumist kahes osas, millest teine osa on

tasutud pärast avaldaja avalduse maakohtule esitamist. Samuti tegi puudutatud isik esimese

makse avalduse esitamisele eelnenud päeval. Selleks ajaks oli suurem osa avaldaja lepingulise

esindaja kuludest tõenäoliselt juba tekkinud.

Lähtuvalt eelnevast on maakohus õigesti menetluskulude jaotamisel jätnud menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

12.2. Võrreldes avaldaja juhatuse 29. oktoobri 2020. a protokollist nähtuvat võlga (645 eurot

5 senti) 2020. a oktoobri kohta esitatud arvel (tl 46) kajastatud nõuetega, siis tekib erinevus

ilmselt viivisenõudest, mida protokollis pole märgitud. Arvel märgitud põhivõlg ja viivis on

kokku 667 eurot 99 senti (võlg 663 eurot 74 senti ning viivis 4 eurot 25 senti). Kokku tuli

puudutatud isikul arve alusel 25. novembriks 2020 tasuda 730 eurot 21 senti (sh 2020. a

oktoobri eest 62 eurot 22 senti, varasemate perioodide võlgnevus 663 eurot 74 senti ning viivis

4 eurot 25 senti). Sama suurusega nõuded (põhivõlg 725 eurot 96 senti ja sissenõutavaks

muutunud viivis 4 eurot 25 senti) on avaldaja esitatud ka maakohtule.

Puudutatud isiku esitatud põhjendusi ja tõendeid nende koosmõjus vaadates ei ole võimalik

järeldada, et kogu võlg oli avaldajale tasutud enne avalduse kohtusse esitamist.

Puudutatud isik põhjustas seega oma käitumisega eelkõige ise olukorra, kus avaldajal tuli oma

õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Asjaoludest nähtuvalt oli tegemist pikaajalise

võlgnevusega ning puudutatud isik ei olnud hoolimata korduvatele meeldetuletustele võlga

tasunud. Olukorras, kus puudutatus isik asus oma kohustusi täitma kohtusse pöördumise

tulemusena, oleks ebaõiglane, kui avaldaja peab kandma menetluskulusid.

13. Maakohus määras avaldaja menetluskulude suuruseks 178 eurot. Maakohus rahuldas

avaldaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt. Puudutatud isik on

määruskaebuses märkinud, et ei ole nõus menetluskulude 178 eurot väljamõistmisega

avaldaja kasuks. Samas ei ole puudutatud isik sisulisi vastuväiteid menetluskulude

suurusele esitanud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. mai 2010.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

diskretsioonipiire ületanud.

14. Määrusekaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud selles esitatud väited, mh väited

menetlusosaliste erimeelsustest seoses remondifondi, remondi teostamise kulutuste ja

tööde tegemist puudutavate dokumentide edastamisega.

15. Lähtudes eelmärgitust, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

16. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

17.1. Avaldaja esitas 7. aprillil 2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on avaldaja kandnud määruskaebusele vastamisega seotud

menetluskulusid kokku 90 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad

lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja vandeadvokaat R. Golovenko on

nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks)

ning teinud järgmised toimingud: 20. detsembri 2021 kohtunõudega tutvumine,

määruskaebusega tutvumine, määruskaebuse osas seisukoha koostamine ja

kohtule esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine – kõik kokku 45

minutit (0,75 tundi).

Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

17.2. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

17.3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise

kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

11).

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulud on asja keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebusele esitatud vastuse sisulise osa koosneb küll üksnes

paarist lausest, kuid esindajal kulus aega ka määruskaebuse ja kohtunõudega tutvumisele ning

menetluskulude nimekirja koostamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (sh käibemaks)

TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus avaldaja kantud hüvitatavate kulude

suuruseks 90 eurot (0,75 × 120) ning mõistab nimetatud summa puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja.

17.4. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest