2-22-6161/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-6161

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6161

Tsiviilasi

S. Õ. hagi H. Õ. vastu pärimiskõlbmatuks

tunnistamiseks, korteriomandi võõrandamiseks ja

üleandmiseks, korteriomandile tekitatud võlgade

maksmiseks ja kohtuasja tühistamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: S. Õ. (ik XXX; e-post XXX)

kostja: H. Õ.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja tagastada S. Õ. hagi H. Õ. vastu pärimiskõlbmatuks

tunnistamiseks, korteriomandi võõrandamiseks ja üleandmiseks, korteriomandile

tekitatud võlgade maksmiseks ja kohtuasja tühistamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

25.04.2022 esitas S. Õ. (hageja) Tartu Maakohtule hagi H. Õ. (kostja) vastu

järgmistes nõuetes:

1) tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks, võõrandada temalt XXX, Tartu korteriomand

ja anda see võrdsetes osades üle seadusjärgsetele pärijatele hagejale ja K. Õ.;

2) kostjal maksta kõik võlad, mida ta on korterile tekitanud;

3) tühistada kohtuasi nr 2-20-15267 (kostja hagi hageja vastu korteri vabastamiseks)

ja kostjal tasuda hagejale kõik sellega seoses tekitatud kulud (kohtukulud,

kohtutäituri tasud, riigilõiv apellatsioonkaebuselt).

Hagiavaldusest nähtuvalt oli H. ja H. Õ. kolm last (pooled ja K. Õ.). 2005. a soovis

perekond K. Õu. auto ostmiseks pangast laenu, tagatiseks vanematele kuulunud

korteriomand. Laenata sai vaid kostja nimel, kes otsustas seda ära kasutada ja teha

endast korteri ainuomaniku, sundides vanemaid lisama lepingusse ka korteri müügi

endale. Müük toimus kostja sunnil, mis seisnes ultimaatumis – korter kostja nimele või

2

laen ja autoost jäävad ära. Vanematel ei olnud soovi ega vajadust korteriomandit kostjale

võõrandada. Korteriomand oli vanemate ühine, kolmele lapsele pärandatav vara. Viimane

pärandaja, H. Õ., suri 2016. a septembris. Seda, et kostja on korteriomanik, sai hageja

teada 2020. a mais. Lepingut nägi hageja 2021. a juunis-juulis ja sai just siis aru, et

tegemist

oli

vargusega.

Korteriomandit

muutev

laenuleping

tehti

hagejaga

konsulteerimata, tema õigusi rikkudes. Hageja nõue on formaalselt aegunud, sest tema

õigeaegselt esitatud hagi lükati valetõlgenduse tõttu tagasi. Hageja soovib, et nõude

tähtaeg taastataks ja kostja esitaks tõestuse, et vanemad võõrandasid korteri vabal tahtel

ja usutava põhjendusega.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus on puudustega. Mh ei ole asjakohane hageja nõue anda

korteriomand üle, vaid taotleda tuleks kostja vajalike tahteavalduste asendamist

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt (olenevalt asjaoludest kas

kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks asjaõigusseaduse

(AÕS) § 641, kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 järgi või kinnistusraamatu ebaõige

kande parandamiseks AÕS § 65 järgi). Samuti on tasumata riigilõiv. Kohus ei pea siiski

vajalikuks jätta hagi käiguta ja anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest esineb muu

alus jätta hagi menetlusse võtmata.

3. Kohus leiab, et hagiavalduse p-des 1 ja 2 esitatud nõuded tuleb jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui:

1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Puudub õiguslik alus, millest tulenevalt saaks hageja nõudel kohustada kostjat

võõrandama endale kuuluva korteriomandi.

Samuti on hagis esitatud asjaolude põhjal perspektiivitu hageja nõue seoses

korteriomandi üleandmisega. Hageja leiab, et kostja sundis vanemaid korteriomandit

endale müüma, vastasel juhul ei oleks perel olnud võimalik pangast autoostuks laenu

saada. Tehingu tegemise ajal 17.10.2005 kehtinud TsÜS § 90 lg 1 järgi võib tehingu, mis

on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude

ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada ning selline tehing on algusest

peale kehtetu. TsÜS § 98 lg 1 I lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse

tegemisega teisele poolele. TsÜS § 98 lg 2 alusel läheb tehingu tühistamise õigus üle

õigusjärglasele. Hagiavalduses toodust ei ilmne, et esineks alust müügilepingu

tühistamiseks. Samuti on möödunud TsÜS §-s 99 sätestatud tehingu tühistamise tähtajad;

tegemist on õigust lõpetavate tähtaegadega, mille möödumisel tühistamisõigus lõppeb (vt

ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. V., I. K., V. K., M. K.

(koostajad). Tallinn 2010, lk 315). Hageja ei ole välja toonud ka tehingu tühisusele

viitavaid asjaolusid. Tähtsust ei ole sellel, et leping tehti hagejaga konsulteerimata ja et

võõrandamata jätmisel oleksid selle pärinud seadusjärgsed pärijad. Pärimisseaduse

(PärS) § 2 I lause järgi on pärand pärandaja vara. PärS § 3 lg 1 alusel avaneb pärand

isiku surma korral. Poolte vanemad teovõimeliste isikutena said oma eluajal oma vara

kasutada ja käsutada neile sobival viisil. Kuivõrd poolte vanemad võõrandasid oma eluajal

kehtivalt korteriomandi, ei kuulu see nende pärandvarasse, pärijatel sellele õigusi ei ole

ning nende õigusi ei rikuta. Seda leidis ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-20-

17850 tehtud 18.03.2021 määruses, millega jättis muutmata maakohtu 13.01.2021 hageja

hagi menetlusse võtmata jätmise määruse.

Kuna korteriomand kuulub kostjale, ei saa hageja õigusi rikkuda kostja võimalikud

korteriomandiga seotud võlad.

3

Hageja palub tunnistada kostja PärS § 6 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel pärimiskõlbmatuks. PärS

§ 6 lg 1 kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes: 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas

pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama

viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast

viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või

tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. PärS

§ 8 lg 1 kohaselt võib kohus vaidluse korral tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud

isiku nõudel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks kostja

pärimiskõlbamatusele. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et kostja võimalik pärijaks olemine

mõjutaks hageja õigusi olukorras, kus kostja ei saanud vaidlusalust korteriomandit

pärimise teel, vaid see võõrandati talle kehtivalt vanemate eluajal.

4. Hagiavalduse p-s 3 esitatud nõue tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1

p 4, lg 2 p 2 alusel.

Hageja palub tühistada kohtuasja nr 2-20-15267 (kostja hagi hageja vastu korteri

vabastamiseks) ja hüvitada endale kõik sellega seoses tekitatud kulud.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei menetletud tsiviilasjas nr 2-20-15267 kostja hagi

hageja vastu korteri vabastamiseks ning hageja ei olnud selles tsiviilasjas ka

menetlusosaline. Maakohus jättis nimetatud tsiviilasjas rahuldamata XXX korteriühistu

hagi kostja vastu korteriomandi võõrandamiseks, otsus on jõustunud.

Kostja hagi hageja vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

menetleti tsiviilasjas nr 2-20-7937. Maakohus rahuldas 12.01.2021 otsusega kostja hagi.

Ringkonnakohus rahuldas 07.05.2021 otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja

muutis maakohtu otsust üksnes menetluskulude maksetähtaegade osas. Ka selles asjas

tehtud otsused on jõustunud.

TsMS § 456 lg 1 näeb ette, et kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul

viisil kui teistmismenetluses. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud

nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse

alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmiseks on

ette nähtud konkreetsed alused, piirangud ning tähtaeg (TsMS § 702–§ 704). TsMS § 706

lg 1 kohaselt esitatakse teistmisavaldus Riigikohtule.

Eeltoodut arvestades ei ole hageja haginõue tühistada varasem kohtuasi ja hüvitada kõik

sellega seotud kulud õiguslikult perspektiivikas ja sellega taotletavat eesmärki ei ole

võimalik saavutada. Samuti näeb TsMS § 371 lg 1 p 4, et kui on olemas jõustunud Eesti

kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal

alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse.

5. Hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja TsMS § 372 lg 4 II lause alusel koos

lisadega hagejale tagastada.

6. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

7. TsMS § 372 lg 5 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik