3-22-597/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-597 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov, volitatud esindaja Markus Hallang RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu taotleja loobumise avaldus ja lõpetada menetlus taotlust läbi vaatamata. 2. Lõpetada puudutatud isikule riigi õigusabi osutamine. 3. Asjas planeeritud ja esialgsena kooskõlastatud kohtuistung 9. mail jääb ära. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipida- miskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.

2. PPA esitas 06.05 avalduse algse taotluse tagasi võtmiseks, kuna kinnipidamise alused on ära lan- genud.

3. Kohus võtab taotluse tagasivõtmise avalduse vastu (HKMS § 264 lg 7) ja kohaldades HKMSi sätteid loobumise kohta, lõpetab menetluse taotlust läbi vaatamata.

Tagasivõtmise taotluses on selgitatud, et kinnipidamise alused on ära langenud. Kohus rõhutab, et kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest VIIVITAMATULT va- bastada – vt ka Tartu Halduskohtu 11.03.2022 määruse nr 3-22-597 punkt 2 ja VRKS § 364 lg 1. Kinnipidamiseks antud kohtumäärusega on antud luba, mitte kohustus isiku kinnipidamiseks ning aluseks olevate asjaolude muutumisel tuleb PPA-l isik omal algatusel vabaks lasta. Isiku vabasta- mine ei ole vastuolus ka Tartu Halduskohtu antud loaga.

4. Isikule on määratud Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022 määrusega riigi õigusabi. Isik esitas 05.05.2022 advokatuurile adresseeritud avalduse, mille kohaselt ta taotleb advokaadi vahetamist. Isik on esitanud kohtule samal päeval ka volikirja, et isikut esindab Markus Hallang (SA Inimõigus- te Keskus kaudu).

2(2)

Eeltoodust tuleneb, et isik on võimeline ise oma õigusi, uue esindaja vahendusel kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1), mistõttu on riigi õigusabi vajadus ära langenud ja riigi õigusabi osutamine tuleb lõpetada (RÕS § 17 lg 4).

5. Menetluse lõpetamise tõttu jätab kohus ära ka esialgselt planeeritud istungi käesolevas haldusas- jas, mille võimalikust toimumisest on osalejaid teavitatud, kuid mille toimumise kohta ei ole veel kutseid saadetud.

6. Kohus peab vajalikuks obiter dictum korras selgitada oma arusaama õiguslikust regulatsioonist: - Nõukogu otsusega kehtestati artikli 2 lõigetes 1 ja 2 loetletud isikute kategooriate suhtes viivita- matu ajutine kaitse. Puudub ajutise kaitse või siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse taotlemise menetlus. Seetõttu peaks asjaomane isik end ametivõimudele ajutise kaitse või piisava kaitsega kaasnevate õiguste kasutamiseks esitledes tõendama vastavalt vajadusele üksnes oma kodakond- sust, rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset, elamist Ukrainas või perekondlikku sidet. Õigus ajutisele kaitsele tekib viivitamatult. Asjaomase isiku puhul vajalike haldus- ja regist- reerimistoimingute tagamiseks võib liikmesriik siiski otsustada, et täita tuleb teatavad nõuded, näiteks seoses registreerimisvormi ja tõendite esitamisega, nagu on ette nähtud nõukogu otsuses. Ajutise kaitse üks eesmärke on tagada kiire protsess, vähendades formaalsusi miinimumini. Vas- tavalt nõukogu otsuse põhjenduses 12 märgitule peaksid kaitset saada soovivad isikud suutma tõendada, et neil on õigus ajutisele kaitsele või siseriikliku õiguse kohasele piisavale kaitsele, esitades selleks asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele asjakohased dokumendid.1 - /…/ on väga oluline, et isik oleks täielikult kursis sellega, milliseid tavasid liikmesriik kohaldab, ning saaks seega otsustada, kas ta taotleb rahvusvahelist kaitset lisaks elamisloale, mis annab tunnistust tema ajutise kaitse staatusest (samas). - Kui isik taotleb sama-aegselt ka rahvusvahelist kaitset, peatab PPA rahvusvahelise kaitse menet- luse ajutise kaitse kehtivusajaks (VRKS § 28). Kohtul ei ole võimalik otsustada isiku kinnipida- mist VRKS §-de 361 ja 362 alusel, kui PPA-l on kaalutlusõiguseta kohustus menetlus peatada, kuid PPA ei ole seda formaalselt veel teinud. - Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejat (ehk ajutise kaitse saajat) on võimalik kohtu loal kinni pidada üksnes VRKS § 62 lg 6 alustel ehk kui elamisloa taotleja on korduvalt või tõsiselt rikku- nud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse või Sotsiaalkindlustusameti määratud koha sisekorraeeskirju (p 1); või elamisloa taotleja viibimine kinnipidamiskeskuses on vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise huvides (p 2). Teised VRKS alused sellises olukorras ei kohaldu. - Õigus ajutisele kaitsele tekib automaatselt, kuid PPA võib vastava haldusmenetluse läbiviimise tulemusel ajutise kaitse kohaldamisest ja elamisloa andmisest keelduda (VRKS §-d 57-59). Kui seejärel tekib isiku kinnipidamise vajadus, tuleb kohaldada asjakohaseid VRKS või VSS sätteid.

Tegemist on kohtu esialgse arusaamaga, millel ei ole kohtulahendile omast siduvust ja mis on ku- jundatud asja ette valmistades, arvestades taotluse kiireloomulist olemust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2022:126I:FULL&from=EN - KOMISJONI TEA- TIS - Tegevussuunised nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põge- nike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajuti- ne kaitse) rakendamiseks (2022/C 126 I/01)