Legislator Case Law & Legislation
2-19-110418/61 AI generated

2-19-110418/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-110418/61
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-110418 muutmata. Määrata kindlaks Villamehed OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista DEOS

Legislator headnote

AI generated

2-19-110418/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-110418 muutmata. Määrata kindlaks Villamehed OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista DEOS

Keywords

AI generated
construction defect breach of employment obligations vocational training allowance occupational pension rights service compensation loss of work
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-110418

Kohtuasi

Villamehed

OÜ

hagi

DEOS

INT

OÜ

vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

DEOS INT OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3153,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Villamehed

OÜ

(registrikood

14306859),

lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja DEOS

INT

OÜ (registrikood 11007407),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-110418 muutmata.

2. Jätta DEOS INT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud DEOS INT OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Villamehed OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista DEOS

INT OÜ-lt Villamehed OÜ kasuks välja 240 eurot ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Villamehed OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse DEOS INT OÜ-lt (kostja) 3242,57 euro saamiseks (sh põhivõlg 2958,44 eurot ja viivis

284,12 eurot). Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas

9. augusti 2019. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.

2. Hageja esitas 14. augustil 2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja 3153,15 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tööde tellija

suulise töövõtulepingu (leping) Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8 asuvates korterelamutes

soojustustööde (puistevilla paigalduse) tegemiseks. Lepingu sõlmimisele eelnes kostja

4. septembri 2018 e-kirjas esitatud tellimus ning hageja poolt samal päeval tehtud

hinnapakkumine, mille järgi oli ühikuhinna maksumus 14,90 eurot/m3. Kostja tegi algselt

päringu Põllu 8 korterelamule, kuid tellis korraga soojustustööd nii Põllu 8 kui ka Põllu 6

hoonele. Pooled leppisid kokku, et 50% tööde maksumusest tuleb tasuda ettemaksuna ning

ülejäänu pärast tööde tegemist. See tingimus sisaldus ka hinnapakkumises. Hageja on kostjale

ka varasemalt soojustustöid teinud ning suulises vormis lepingu sõlmimine on nende vahel

tavapärane praktika. Põllu 6 objektil lõpetati tööd 6. septembril 2018 ja Põllu 8 objektil

17. septembril 2018. Kostja vaatas tööd üle ja seejärel toimus tööde vastuvõtmine. Vastuväiteid

tööde kvaliteedi kohta kostja ei esitanud. Hageja edastas kostjale e-kirjaga 6. septembri 2018

arve nr 1028 (Põllu 6) summas 3145,44 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 12. september 2018,

ja 17. septembri 2018 arve nr 1029 (Põllu 8) summas 2913 eurot, mille tasumise tähtaeg oli

17. september 2019. Kostja tasus 13. septembril 2018 hagejale 2000 eurot ja 8. oktoobril 2018

1100 eurot, jättes seega tasumata 2958,44 eurot. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja

mõista ka viivise 194,71 eurot perioodi 13. september 2018 kuni 13. august 2019 eest.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt tõlgendab hageja vääralt kostja 4. septembri 2018 e-kirja

tellimusena. Hageja väidab, et saatis hinnapakkumise kostjale e-postiga, kuid selle asjaolu

tõendamiseks esitatud dokument ei ole e-kiri ning sellel on vale aadress. Hageja esitatud

hinnapakkumine ei ole usaldusväärne tõend. Hinnapakkumise tingimuseks oli 50% ettemaks,

kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta koostas ettemaksuarve. Kostja ei ole

hinnapakkumist aktsepteerinud. Hageja väidete kohaselt valmis Põllu tn 6 objekt juba kaks

päeva pärast väidetava tellimuse esitamist, kuid Põllu 8 tööd võtsid samas aega 13 päeva. Sellest

vastuolust järeldub, et hageja väited ei ole tõesed. Hagejal puudus võimekus tema väidetud

tööde tegemiseks, kuivõrd majandusaasta aruande andmetest lähtuvalt oli hagejal 2018. aastal

vaid üks töötaja. Hageja ei ole tõendanud arvete edastamist kostjale, arvete edastamise

kuupäeva ega ka seda, et saadetud arved olid sama sisuga, mis kohtule esitatud arved. Hoone

energiatõhusus ei ole tõusnud, mis kinnitab, et hageja poolt väidetavalt tehtud töö ei olnud

kvaliteetne ja kostja ei pidanud seda vastu võtma. Hageja pole tõendanud, et tööd tehti 3100

eurot ületavas mahus hageja väidetud hinnaga ja kvaliteetselt ning kostja on tööd vastu võtnud

või pidi need vastu võtma. Esineb alus viivise vähendamiseks, sest kostjale ei saanud olla

äratuntav, millal ja mis summas pidi tal maksmise kohustus tekkima.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 9. märtsi 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 2958,44 eurot ja viivise 194,71 eurot, jättis menetluskulud kostja

kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja ja kostja vahel

sõlmiti suuline kokkulepe puistevilla paigaldamiseks Põllu 6 ja Põllu 8 objektidel Vinni

alevikus. Lepingu sõlmimisele eelnevalt koostatud hinnapakkumise ühikuhind on sama, mis

hageja poolt kostjale varasemalt esitatud hinnapakkumises. Kuivõrd pooled ei ole väitnud, et

kostja oleks enne tööde tegemist esitanud hinna kohta muid ettepanekuid, saab järeldada, et

kostja nõustus hinnapakkumisega ning sellega, et kostja teeb sellel näidatud tööd.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb

iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

Kostja ei ole ära näidanud, et enne tööde tegemist lepiti kokku energiatõhususe tingimustes.

Hoone energiatõhusus sõltub erinevatest teguritest. Tunnistaja ütluste järgi tegi hageja ühe

korra parandustöid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töös esines täiendavalt puudusi, mille

kõrvaldamist ta nõudis, kuid mida ei kõrvaldatud. Seega ei saa kostja enam töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Praegusel juhul saab tööd

lugeda vastuvõetuks.

Kuivõrd tööd on tehtud ning kostjale üle antud, on hagejal õigus saada tööde eest tasu. Hageja

on kostjale esitanud kaks arvet, mille kostja on osaliselt, 3100 euro ulatuses tasunud. Seega pole

usutavad kostja väited selle kohta, et talle pole äratuntavad maksmise kohustuse suurus ja aeg.

Arvete alusel on tasumata 2958,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja

nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Viivise vähendamiseks alust ei ole.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu järeldused lepingu sõlmimisest ja töö vastuvõtmisest rajanevad arvete tasumisele ja

tunnistaja ütlustele. Hageja väitel väljastas ta arved 6. ja 17. septembril, kuid kohtuotsuses

viidatud tõendid (dtl 92 ja 93) kajastavad 23. mai 2018 ja 5. aprilli 2018 laekumisi, st enne

arvete väljastamist toimunud laekumisi. Hageja koostatud laekumiste raport ei ole

dokumentaalne tõend. Raport ei kinnita, et tasumine 2018. a oktoobris oleks toimunud arve nr

1028 või arve nr 1029 katteks, sest selles puuduvad viited nii arve numbrile kui ka objektile.

Tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes Põllu 8 hoone soojustustööde tegemist. Selle eest tasus

kostja hagejale 3100 eurot. Seda, et Põllu 6 katust ei ole soojustatud, kinnitab asjaolu, et pärast

väidetavate soojustustööde tegemist maja soojapidavus ei paranenud.

Tunnistaja ütlustest järeldub, et praegusel juhul oli nõutav töö vastuvõtmine üleandmisakti

allkirjastamisega. Töö vastuvõtmist peab tõendama hageja. Tunnistaja kinnitas, et tööde

vastuvõtmise akti ei allkirjastatud. Hageja ei ole väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kui

akti teatud aja jooksul ei allkirjastata, loetakse tööd üleantuks. Samuti ei ole hageja tõendanud,

et töö oli valminud ja selles ei esinenud puudusi, ega esitanud ühtegi e-kirja seoses töö

valmimisega. Seega ei ole kostja tööd vastu võtnud ega pidanud ka tasu maksma.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja tellis hagejalt puistevilla

paigalduse Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8 ning kas tasu maksmise kohustuse eeldused on

täidetud. Maakohus leidis, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping puistevilla paigaldamiseks

Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8, hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue kostja vastu on

muutunud sissenõutavaks ning alused viivise vähendamiseks puuduvad. Kolleegiumi arvates ei

ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole

tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse

tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6

järgi täies ulatuses ei korda.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega

lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning kostjale ei saa ette

heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks

olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka

kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata

jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja

tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid

ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-55-11, p 13).

Tõendite hindamise kohta märgib kolleegium, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Maakohus on esitatud tõenditele

tuginedes veenvalt põhjendanud lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid ja tingimusi, samuti, et

tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale

seisukohale.

9.1. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu

võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et hageja on tööd üleandmiseks ehk praegusel juhul tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti tellijale esitanud. VÕS § 638 teine lause reguleerib olukorda, kus

tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud, kuid töö loetakse sellegipoolest vastuvõetuks juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning

vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-

61484/71, p 18). Kostjale oli tõendamiskoormis teada, sest ta ise viitas asjakohasele

kohtupraktikale (vt kostja 3. aprilli 2020. a menetlusdokumendi p 7; dtl 121–122).

9.2. Kokkuvõttes järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et tasu maksmise

kohustuse eeldused on täidetud. Kuna kostja ei tõendanud tehtud tööde lepingutingimustele

mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh

eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma hagejale kokkulepitud tasu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid ei ole

esitanud põhjendusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta.

11. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1).

Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

jätta kostja kanda.

12. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks hageja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

13. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

240 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga

120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuigi hageja on TsMS § 176 lg 5

alusel kinnituse andmisel viidanud teise tsiviilasja numbrile, puudub kolleegiumil alus kahelda,

et kindlaksmääramiseks esitatud kulud on katnud seoses praeguse kohtumenetlusega. Osutatud

õigusabi ajaline maht on kooskõlas tsiviilasja mahukuse ja keerukusega, hõlmates tutvumist

apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamist. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 240 eurot. Hageja ei taotlenud TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele

kuuluvatelt ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivist.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)