3-21-1769/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1769

Haldusasi

K. M., R. T., R. M., M. M., J. P., H. U. kaebus Harku

Vallavolikogu

31.05.2018

otsuse

nr

„Harku

valla

ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke

alasid

ja

väärtuslikke

maastikke

määrava

ning

tihehoonestusalasid

täpsustava

teemaplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: K. M., R. T., R. M., M. M., J. P., H. U.

Vastustaja: Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebajate taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-21-1769 menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja rikkumise tõttu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestati „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering“ (tl 34-45p).

2. 02.08.2021 saabus Tallinna Halduskohtule K. M., R. T., R. M., M. M., J. P., H. U. kaebus tühistada

Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja

väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“

või alternatiivselt tuvastada õigusvastasus järgmises osas:

a. teemaplaneeringu p 1 Mõisted: VÄIKEEHITIS on kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5

m kõrge hoone või samade mõõtmetega katusega rajatis sh katusealune, mis ei ole ehitusloakohustuslik.

Väikeehitis on näiteks kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge abihoone, suvila,

aiamaja.

Detailplaneeringu

olemasolul

peab

väikeehitis

jääma

hoonestusalale

ja

jääma

ehitisealuse/hoonetealuse pinna sisse, kui planeeringu seletuskirjas ei ole lubatud teisti;

b. teemaplaneeringu p 3.1 Üldnõuded planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitustegevuseks tingimus: Kui

hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide

valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast;

c. teemaplaneeringu p 3.2.1 Nõuded elamute ja suvilate planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks

ja elamumaa jagamiseks detailplaneeringu kohustusega aladel ning juhtudel tingimus: Üldjuhul ei või

elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee maaüksuse piirile lähemale kui

5 m. Põhjendatud juhul ning kui sellega on nõus tee omanik või valdaja, võib ehitisi ehitada ka tee

maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid võib ehitada

tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m vaid siis, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

Kaebajad märgivad, et kui kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, paluvad

kaebajad kaebetähtaeg ennistada ja võtta kaebus menetlusse ning see rahuldada.

3. Kohus võttis oma 01.09.2021 määrusega kaebuse menetlusse kui tühistamiskaebuse.

05.10.2021

määrusega

peatas

kohus

haldusasja

menetluse

seoses

poolte

vaheliste

kompromissläbirääkimistega.

26.11.2021 määrusega uuendas kohus menetluse, kuivõrd pooled kompromissini ei jõudnud.

4. Kaebajate seisukohad seoses kaebuse esitamise tähtajaga.

4.1. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui kohus asub seisukohale, et kaebajad on kaebuse esitamise

tähtaja mööda lasknud, taotlevad kaebajad menetlustähtaja ennistamist alljärgnevatel põhjendustel.

4.2. Teemaplaneering on planeerimisseaduse (PlanS) § 93 lg 2 kohaselt üldplaneeringu osaks. PlanS §

94 kohaselt on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse

30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest,

kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud

tema vabadusi. Kaebajad (korter 2 ja korter 4) said teemaplaneeringus olemasolust teada peale seda, kui

olid saanud valla ehitusspetsialistilt teise e-kirja, milles oli teemaplaneeringule kui kohalduvale

planeeringule viidatud. Arvestada tuleb, et tegemist on suvise ajaga ning kaebajad (korter 4) viibisid

pikalt planeeritud suvepuhkusel, mistõttu ei saanud nad valla ehitusspetsialisti e-kirjaga põhjalikult enne

puhkuselt naasmist tutvuda. Konsulteerides peale puhkuse lõppu ehitus- ja planeerimisalaseid

eriteadmisi omava juristiga 27.07.2021, ilmnes, et asjas võib osutuda vajalikuks teemaplaneeringus

seatud omandiõiguse kitsenduste vaidlustamine. Kaebajatele (korter 1) ei ole valla ehitusspetsialist

teemaplaneeringule viitavat kirja käesoleva kaebuse esitamise seisuga saatnud, kuid teised kaebajad

teavitasid neid teemaplaneeringu olemasolust 29.07.2021 toimunud arutelul.

Kaebajad on esitanud kaebuse 30 päeva jooksul alates teemaplaneeringu kehtestamise otsusest teada

saamisest ning 6 päeva pärast teada saamist võimalikust vajadusest teemaplaneering kohtus vaidlustada.

Kui lugeda teemaplaneeringust teada saamise ajaks 01.07.2021, saabub kaebuse esitamise tähtaeg

02.08.2021 kell 24:00.

Tegelikkuses said kaebajad aga oma teemaplaneeringu vaidlustamise võimalikust vajadusest teada alles

27.07.2021, kui kaebajad (korter nr 4) olid konsulteerinud ehitus- ja planeerimisõiguse alaseid

eriteadmisi omava juristiga.

4.3. Kaebajad on ülal selgitanud, et nad ei olnud varasemalt teemaplaneeringu olemasolust teadlikud,

kuivõrd nad olid kindlad, et nende kinnistu ehitusõigust reguleerib Tõnupere maaüksuse

detailplaneering. Arvestades, et teemaplaneeringu menetlus algas 2014, see võeti vastu 2017 juunis,

avalik väljapanek toimus augustis – septembris 2017 ning avalikud arutelud toimusid oktoobris 2017,

s.o ajal, millal kaebajad ei olnud veel kinnistu omanikud, siis ei saa ka eeldada, et kaebajad pidid

teemaplaneeringu menetlusest teadlikud olema. Lisaks ei ela kaebaja J. P. püsivalt vaidlusalusel

kinnistul, vaid Tallinnas ning tema ei ole ehitise püstitamisega mingil viisil seotud olnud, olles andud

kinnistu kasutamise ja valdamise küsimuste otsustusõiguse kaasomanik H. U. Kui kohus asub

seisukohale, et teemaplaneeringu vaidlustamise tähtaeg on möödas, paluvad kaebajad kaebetähtaja

ennistada.

4.4. Nagu ülal selgitatud, siis kaebajate hinnangul ei kehti teemaplaneeringus sätestatud tingimused

kinnistutele, mille osas on enne teemaplaneeringu kehtestamist olemas kehtiv detailplaneering.

Kaebajate kinnistu osas on detailplaneering kehtestatud 2008 ning teemaplaneering on kehtestatud 2018.

Kaebajate seisukohta kinnitavad ka teemaplaneeringu kehtestamise otsuses kajastatud vallavalitsuse ja

ka järelevalvet teostanud Rahandusministeeriumi kinnitused ja selgitused, et kui alal on olemas kehtiv

detailplaneering, siis tuleb hoonestuse ja ehitiste rajamisel lähtuda detailplaneeringust. Kinnistu

omanikul on õiguspärane ootus, et maaüksusel kehtestatud detailplaneeringu normid jäävad püsima (vt

tl 34-45p lk 12, lk 13, lk 15-16). Oluline on märkida, et Tõnupere maaüksuse detailplaneering ei ole

loakohustuslike hoonete osas tänaseks päevaks veel täielikult ellu viidud – ühe ridaelamu (vt tl 13 pos

5) ehitus on lõpetamisel ning ühe eramu (vt tl 13, pos 7) ehitamist ei ole veel alustatud. Vallavalitsus

rõhutas ja sellega nõustus ka järelevalveasutus, et teemaplaneeringu kehtestamine, millega täpsustatakse

üldplaneeringut, ei muuda samale alale kehtestatud detailplaneeringut kehtetuks (vt tl 31-33, lk 12, lk

13, lk 15-16). See tähendab, et teemaplaneeringu menetluses on nii vallavalitsus kui ka menetluse üle

järelevalvet teostanud Rahandusministeerium kinnitanud, et kehtiva detailplaneeringuga alal

ehitusõiguse teostamisel teemaplaneeringu tingimused ei kohaldu ning kinnistu omanik võib lähtuda

detailplaneeringust. Ülaltoodu nähtub ka teemaplaneeringu seletuskirja p-st 3, millest tulenevalt saab

järeldada, et teemaplaneering kehtib selle kehtestamisele järgnevatele detailplaneeringute koostamisele,

projekteerimistingimuste andmisele, projekteerimisele, ehituslubade andmisele ja kinnisasjade

jagamisele. Lisaks on seal rõhutatud, et teemaplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringut, vaid

täpsustatakse seda (vt 34-45p, lk 17). Harku valla üldplaneering väikeehitiste ehitamise osas Tiskres

Apametsa piirkonnas piiranguid ei sätestanud, teemaplaneeringuga on aga väikeehitiste püstitamisele

ulatuslikud piirangud seatud, mille kaebaja on käesoleva kaebusega vaidlustanud.

4.5. PlanS § 94 kohaselt saab üldplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul

arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest.

Kaebajate hinnangul ei ole teemaplaneeringust teada saamise või teada saama pidamise hetke kindlaks

tegemisel määravaks ainult see, millal on vastustaja planeeringu kehtestamisest teated avaldanud. Kui

see nii oleks, siis oleks PlanS § 94 ka vastavalt sõnastatud, et planeeringut on võimalik vaidlustada 30

päeva jooksul planeeringu kehtestamise kohta teate avaldamisest. Nii see aga ei ole ning planeeringu

vaidlustamiseks saab kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates planeeringu kehtestamisest teada

saamisest või saama pidamisest.

Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, saab kohus tähtaja mõjuva põhjuse olemasolul ennistada.

Nagu kaebuses selgitatud, siis said kaebajad (korter 2 ja 4) teemaplaneeringust teada 01.07.2021, kui

vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist neid teemaplaneeringu nõuetest teavitas. Kaebajaid korterist

nr 1 teemaplaneeringu nõuete kohaldumisest vallavalitsus teavitanud ei ole ja nemad said

teemaplaneeringust teada alles 29.07.2021, kui teised kaebajad neid sellest teavitasid.

4.6. Vastustaja hinnangul oleksid kaebajad pidanud asuma alal kehtivate planeeringute kohta hakkama

infot otsima kohe peale vallavalitsuselt järelevalvemenetluse alustamise teadete saamist, s.o peale

21.05.2021. Kaebajate hinnangul oleks vastustaja võinud ja pidanud kaebajaid teavitama

teemaplaneeringu nõuetest kohe järelevalvemenetluse algatamise teadetes, aga ei teinud seda.

Vastustaja ei ole teinud endast kõike olenevat, et kaebajad saaksid efektiivselt oma õiguseid kaitsta.

4.7. Kaebajate teadmist või teadma pidamist teemaplaneeringu kehtestamisest ja sellest tulenevate

nõuete võimalikust kohaldumisest tuleb hinnata ka selles võtmes, et teemaplaneeringu mõiste kui selline

ei ole õigusalaseid eriteadmisi omava isiku jaoks tuttav termin. Lisaks, arvestades, et alla 20m2

ehitusealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguste ehitiste püstitamine läheb vaba ehitustegevuse alla, siis ei saa

eeldada, et enne väikeehitise (väikeehitise alla kuuluvad ka nt liivakastid, mänguväljakus, peenrakastid,

jne) püstitamist oma kinnistule peaks tutvuma kõigi alal kehtivate planeeringutega.

Arvestades, et Tõnupere tee 1 kinnistu ei paikne miljööväärtuslikus piirkonnas, vaid endisel heinamaal,

siis ehitusõiguse sedavõrd detailne piiramine, määrates ära väikeehitise asukoha üldplaneeringuga, ei

olnud ja ei pidanudki olema kaebajate jaoks ettenähtav. Kaebajate hinnangul ei saa eriteadmisi omav

isik teada, et ehitus- ja planeerimisseaduste mõttes vähetähtsate väikeehitiste rajamise detailsed

tingimused võiksid sisalduda üldplaneeringus, kuivõrd üldplaneeringu eesmärgiks ei ole seada tingimusi

selle kohta, kui kaugel ehitised võivad kinnistu piirist paikneda, sest see on detailplaneeringu

reguleerimisalasse kuuluv küsimus. Üldplaneeringu eesmärgiks on panna paika piirkonna üldised

arengusuunad ning sellega ei peaks reguleerima väikeehitiste paiknemist kinnistul.

4.8. Teemaplaneeringu olemine üldplaneeringu osaks ei ole samuti keskmise mõistliku ehitus- ja

planeerimisõiguse alaseid eriteadmisi omava inimese jaoks iseenesest mõistetav. Kui teiste

planeeringute (üleriigiline planeering, riigi eriplaneering, maakonna planeering, üldplaneering,

detailplaneering) kohta sisalduvad PlanS-is eraldi peatükid, siis teemaplaneeringu mõiste jookseb läbi

vaid mõnest sättest. Tavalise keskmise inimese jaoks on keeruline mõista planeerimisalaseid norme,

nende kohaldumist ja hierarhiat. Harku valla üldplaneering enne teemaplaneeringu kehtestamist

kaebajate kinnistu ehitusõigust piiravaid nõudeid ei sisaldanud, vallavalitsuse viidatud piirangud

tekkisid alles teemaplaneeringu kehtestamisega.

4.9. Kaebajad on peale vaidluse tekkimist püüdnud leida materjale, et mõista, kas vallavalitsuse

nõudmistel võiks olla õiguslik alus. Valdavalt on väikeehitiste kohta kajastatud info, et selliste ehitiste

puhul ei pea kohalikku omavalitsust teavitama, kuid tuleb tagada ehitiste nõuetele vastavus, eelkõige, et

ehitis oleks ohutu ning et sellega ei rikutaks naabrusõigusi (st kinnistu piirile lähemale kui 4 m võib

ehitada naabri nõusolekul). Kaebajad leidsid ka planeerimine.ee lehel Rahandusministeeriumi selgituse,

et kui vana PlanS kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu

koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks

ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm

tingimustest, küll aga tuleb järgida üldplaneeringust tulenevaid nõudeid, samuti nõudeid, mis tulenevad

ehitusseadustikust ja teistest õigusaktidest, sh ehitamise hea tava, tuleohutusnõuded, teiste isikute

õigused jms. Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebajate jaoks oleks pidanud üldplaneeringust tulenevate

nõuete järgimise vajadus teada, siis ei saanud ja pidanudki kaebajad saama mõista, et teemaplaneering

on üldplaneeringu osaks. Kui guugeldada „Harku valla kehtiv üldplaneering“, siis suunab otsingumootor

otse Harku valla üldplaneeringu lehele, kus ei ole ühtegi viidet sellele, et üldplaneeringu osaks on ka

teemaplaneering, mis sätestab võrreldes üldplaneeringuga täiendavaid olulisis omandiõiguse teostamise

kitsendusi (tl 133 – Harku valla üldplaneeringu kuvamine veebilehel).

4.10. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 2 kohaselt jäävad enne

30.06.2015 kehtestatud planeeringud kehtima ka peale 1. juulit 2015. Tõnupere tee 1 kinnistul kehtiv

detailplaneering ei piiranud väikeehitiste püstitamist kinnistule, samuti ei pidanud väikeehitised

paiknema detailplaneeringus märgitud hoonestusalal. Kaebajate jaoks ei olnud ja ei pidanudki olema

arusaadav, et kehtestatud teemaplaneeringuga võidakse muuta nende kinnistu ehitusõigust reguleerivat

detailplaneeringut. Teemaplaneeringu seletuskirja p-st 3 saab järeldada, et teemaplaneering kehtib selle

kehtestamisele järgnevatele detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele,

projekteerimisele, ehituslubade andmisele ja kinnisasjade jagamisele. Nii Harku vallavalitsus kui ka

Rahandusministeerium on kinnitanud ja selgitanud, et kui alal on olemas kehtiv detailplaneering, siis

tuleb hoonestuse ja ehitiste rajamisel lähtuda detailplaneeringust.

Kinnistu omanikul on õiguspärane ootus, et maaüksusel kehtestatud detailplaneeringu normid jäävad

püsima. See tähendab, et kehtiva detailplaneeringuga alal ehitusõiguse teostamisel teemaplaneeringu

tingimused ei kohaldu ning kinnistu omanik võib lähtuda detailplaneeringust. Isegi, kui kaebajad oleksid

teemaplaneeringu menetluses teemaplaneeringu kehtestamisest teadnud ning selle kehtestamise otsuse

ja teemaplaneeringu seletuskirjaga tutvunud, siis ei saanud kaebajate jaoks olla ettenähtav, et vastustaja

ja Rahandusministeeriumi seisukohad Tõnupere tee 1 kinnistu osas mingil põhjusel ei kehti. Vastustaja

käitumine on olnud kahepalgeline ja otseselt eksitav ning see riivab kaebajate õiguseid ja huve.

4.11. Kui kehtestatud teemaplaneeringuga siiski on piiratud kaebajate kinnistul detailplaneeringust

tulenevat ehitusõigust, siis oleks pidanud vastustaja teemaplaneeringu menetlemise käigus teavitama

sellest ka Tõnupere tee 1 kinnistu tolleaegset omanikku. Kaebajate hinnangul ei piisa olukorras, kus

üldisema planeeringuga kitsendatakse detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust, planeeringu

kehtestamise kohta teate avaldamisest ajalehes ja kohaliku omavalitsuse veebilehel, vaid

üldplaneeringus sisalduvatest omandiõigust oluliselt kitsendavatest nõuetest tuleks teavitada kõiki

isikuid, kelle detailplaneeringuid üldplaneeringuga muudetakse. Seda aga ei tehtud, sest nagu vastustaja

on viidanud, teavitati vaid planeeringu kehtestamisest. Teemaplaneeringu kehtestamise teatest ei nähtu

samuti see, et teemaplaneeringuga kitsendatakse / piiratakse detailplaneeringust ja seadusest tulenevat

ehitusõigust.

4.12. Arvestades eeltoodud ja kaebuses esitatud põhjendusi on kaebajad seisukohal, et kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks puudub alus. Kaebajad said teemaplaneeringu kehtestamisest ja sellest tulenevatest

nõuetest, millega on oluliselt ja seadusvastaselt piiratud nende omandiõiguse teostamist, teada alles siis,

kui vastustaja neid teemaplaneeringu olemasolust teavitas (kaebajad korterist 1 said teada veelgi hiljem,

29.07.2021). Keskmiste ehitus- ja planeerimisalaseid eriteadmisi mitteomavate isikutena ei saanud ega

pidanudki kaebajad saama teada ning tundma aktiivset huvi teemaplaneeringu kehtestamise osas enne,

kui vastustaja neid planeeringust tulenevate nõuete kohaldumisest teavitas. Isegi, kui kohus asub

seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, s.o kaebajad oleksid pidanud teadma teemaplaneeringu

kehtestamisest varem, siis esinevad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

5. 04.01.2022 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja palub lõpetada menetluse

kaebetähtaja rikkumise tõttu.

5.1. Vastustaja hinnangul ei ole esitatud kaebus tähtaegne, teemaplaneeringu vaidlustamise tähtaeg on

möödunud ning seetõttu tuleb jätta esitatud kaebus läbi vaatamata. PlanS § 94 sätestab, et igal isikul on

õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates

päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on

vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastustaja

hinnangul ei ole korrektne kaebajate seisukoht justkui algaks 30-päevane vaidlustamise tähtaeg kulgema

vallavalitsuse ehitusspetsialistilt 01.07.2021 kirja saamisest. Kaebajad K. M. ja R. T. (Tõnupere tee 1-

1) omandasid antud kinnisasja 12.10.2017, kaebajad R. M. ja M. M. (Tõnupere tee 1-2) omandasid antud

kinnisasjas 13.02.2018 ja kaebajad J. P. ja H. U.(Tõnupere 1-4) omandasid antud kinnisaja 06.12.2017

(kinnistusraamatu väljavõtted tl 10-12p).

5.2. Kaebajate poolt vaidlustatud Harku Vallavolikogu otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

teemaplaneering kehtestati 31.05.2018. Teemaplaneering on Harku Vallavolikogu 29.06.2017 otsusega

nr 36 vastu võetud, mille järel teavitati 12.07.2017 Harku Valla Teatajas, 25.07.2017 Harku valla

kodulehel, 21.07.2017 maakonnalehes Harju Elu ja 31.07.2017 Harku valla planeeringute meililistis

teemaplaneeringu avalikust väljapanekust. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus Harku valla

suuremates asulates 09.08-08.09.2017. Teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta avaldati 11.06.2018

Ametlikes Teadaannetes, 07.06.2018 valla veebilehel, 13.06.2018 valla ajalehes „Harku Valla Teataja“

ning 13.06.2018. a ajalehes „Eesti Päevaleht“ (tl 119-121p).

5.3. PlanS § 91 lõige 1 sätestab, et üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul

üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või

linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse

üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või

linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes

esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates

maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30

päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu

kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes

Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

Vastustaja on täitnud kõik seadusest tulenevad teemaplaneeringu kehtestamise otsuse avalikkusele

teatavaks tegemise nõuded, see tähendab, et isegi kui kaebajad faktiliselt ei saanud sel ajal

teemaplaneeringu olemasolust teada, siis nad oleksid pidanud teada saama, kuna vastustaja on enda

seadusest tulenevad kohustused täitnud ning omalt poolt teinud kõik jõupingutused selleks, et kodanikud

oleksid kehtestatud teemaplaneeringust ning selle tingimustest teadlikud. Vastustaja hinnangul on ka

kodanikul kohustus otsida tema kinnisaja kohta käivat teavet ning planeeringuid, mis tema kinnisasja

kasutust võivad mõjutada. Vastustaja ei pea õiguspäraseks olukorda, kus isikud keelduvad planeeringu

tingimuste täitmisest põhjendusel, et nad ei olnud planeeringutest teadlikud. Kui aktsepteerida selliseid

põhjendusi tekitab see küsimusi, kuidas planeeringute täitmist üleüldse tagada ning saavuta nn õigusrahu

ehk vaidlustustähtaja lõppemine.

5.4. Kõik planeeringud on Harku valla kodulehel lihtsalt leitavad ka tavakodaniku jaoks, vastustaja

hinnangul ei saa põhjendada planeeringu tingimuste mitte täitmist asjaoluga, et lihtsalt ei oldud

planeeringutest teadlikud. Kui kohalik omavalitsus on teemaplaneeringu kehtestamise otsuse

avalikkusele teatavaks teinud seaduses sätestatud viisidel, tuleb eeldada, et vallas kinnisasju omavad

isikud selle tingimustest ka teada saama pidid. Kindlasti oleks pidanud kohaliku omavalitsuse poolt

järelevalvemenetluse algatamine utsitama kaebajaid otsima nende kinnistu osas tähtsust omavaid

planeeringuid sh teemaplaneeringut, teated järelevalvemenetluse kohta edastati kõigile kaebajatele

21.05.2021 (vastavad teated on kohtule koos kaebusega esitatud).

5.5. Samuti enne väikeehitiste püstitamist R T. ja K. M. poolt 2020 aastal, M. M. ja R. M. poolt 2019

aastal ning J. P. ja H. U. poolt 2019 aastal, mil teemaplaneering juba kehtis, oleks olnud asjakohane

tutvuda oma elukoha vallas kehtivate planeeringutega, mis seadvad ehitustingimusi.

Seega on vastustaja hinnangul kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, tähtaja ennistamine ei ole

põhjendatud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

5.6. Kaebetähtaja ennistamiseks peab esinema mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus

tähendab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist olema

isikust sõltumatute asjaoludega (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, TlnHKm 22.11.2012, 3-11-2657).

5.7. Mõjuvaks ja objektiivseks põhjuseks ei saa pidada väiteid, et kaebajad ei teadnud ja ei osanud infot

leida. Vastustaja hinnangul on ka kodanikul kohustus otsida tema kinnisaja kohta käivat teavet ning

planeeringuid, mis tema kinnisasja kasutust võivad mõjutada. Vastustaja ei pea õiguspäraseks olukorda,

kus isikud keelduvad planeeringu tingimuste täitmisest põhjendusel, et nad ei olnud planeeringutest

teadlikud. Kui aktsepteerida selliseid põhjendusi tekitab see küsimusi, kuidas planeeringute täitmist

üleüldse tagada.

Viited sellele, et kaebajate näol ei ole tegemist planeerimis- ja ehitusõigusest teadmisi omavate

isikutega, ei ole asjakohased. Enamik inimesed ei oma erinevatest õigusvaldkondadest eriteadmisi, kas

siis on põhjendatud vabastada nad üldse reeglite täitmisest, kuna nad ei oma õigusalaseid eriteadmisi ja

seetõttu puudub neil igasugune kohustus ennast ka reeglitega kurssi viia. Ka ehitusseadustik § 19 lõige

1 ütleb, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule või

projekteerimistingimustele. Ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus omanik annab lihtsalt kogu

vastutuse ära rõhudes sellele, et tal puuduvad teadmised planeerimis- ja ehitusõigusest. Siis võiks

suurem osa isikud vabastada ka seaduste täitmisest, kuna nad ju ei oma õigusest eriteadmisi, seega ei

olnud sätetest teadlikud. Lisaks on käesolevas kohtumenetluses kaebajate poolt esitatud

menetlusdokumentidest selgelt aru saada, et kaebajatel on olemas vägagi head teadmised planeerimis-

ja ehitusõigusest, sh on ühe kaebaja J. P. näol tegemist advokaadiga. Seega ei saa kuidagi nõustuda

kaebajate positsiooniga justkui oleks nad teadmatuses kodanikud, kes ei tea midagi ühiskonnas

kehtivatest reeglitest. Selge on, et kaebajad on väga hästi teadlikud oma õigustest, kuid selleks, et olla

teadlik oma kohustustest oleks justkui juba eriteadmisi vaja.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebetähtaja küsimuse lahendamine

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline

taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta

põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg

möödunuks.

Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil

selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke

samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist

teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning

pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse

pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg te 1–2 järgi tavapärane

kaebetähtaeg (vt lahendeid kohtuasjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks,

kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas

kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või

kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist

ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. (Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13)

7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

8. Antud juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.

9. Käesolevas asjas on vaidlustatud tühistamisnõudega osaliselt Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus

nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“ (TP).

10. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebajad K. M. ja R. T. (Tõnupere tee 1-1) omandasid

antud kinnisasja 12.10.2017, kaebajad R. M. ja M.M. (Tõnupere tee 1-2) omandasid antud kinnisasjas

13.02.2018 ja kaebajad J. P. ja H. U. (Tõnupere 1-4) omandasid antud kinnisaja 06.12.2017

(kinnistusraamatu väljavõtted tl 10-12p). Kõik kinnistud on omandatud enne vaidlustatud TP

kehtestamist 31.05.2018.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja R. T. ehitas 2020. aastal enda boksi tagusele maa-alale

väikeehitise, ehitisealuse pinnaga 19,9 m2 ja kõrgusega 3 m. Kaebaja M. M. ehitas 2019. aastal enda

boksi tagusele maa-alale väikeehitise, ehitisealuse pinnaga ca 13 m2 ja kõrgusega ca 2,8 m. Kaebaja H.

U. ehitas 2019. aastal enda boksi tagusele maa-alale väikeehitise, ehitisealuse pinnaga ca 16 m2 ja

kõrgusega ca 2,7m. Kõigi kolme ehitise puhul on tegemist väikeehitistega, mis ei vaja ehitusseadustiku

mõistes lubade ega teatiste esitamist. Vaidlust ei ole ka selles, et ehitised ei paikne detailplaneeringus

määratud hoonestusalal.

Vaidlust ei ole ka selles, et TP on Harku Vallavolikogu 29.06.2017 otsusega nr 36 vastu võetud, mille

järel teavitati 12.07.2017 Harku Valla Teatajas, 25.07.2017 Harku valla kodulehel, 21.07.2017

maakonnalehes Harju Elu ja 31.07.2017 Harku valla planeeringute meililistis teemaplaneeringu

avalikust väljapanekust. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus Harku valla suuremates asulates

09.08-08.09.2017. Teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta avaldati 11.06.2018 Ametlikes

Teadaannetes, 07.06.2018 valla veebilehel, 13.06.2018 valla ajalehes „Harku Valla Teataja“ ning

13.06.2018 ajalehes „Eesti Päevaleht“ (vt tl 119-121p). Seega on vastustaja järginud kõiki seadusest

tulenevaid teemaplaneeringu kehtestamise otsuse avalikkusele teatavaks tegemise nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt on kõik kaebajad omandanud kinnistud enne vaidlustatud TP kehtestamist ning

kõik väikeehitised kaebajate kinnistul on rajatud peale TP kehtestamist.

11. Vaidlust ei ole selles, et TP kaebajatele teatavaks ei tehtud. Kohus märgib siinkohal, et ei nõustu

kaebajate seisukohaga selles, et kaebajad (või Tõnupere tee 1 kinnistu endine omanik) oleks tulnud

kaasata TP menetlusse ja Tõnupere tee 1 omanikku TP kehtestamisest teavitada.

PlanS § 74 lg 3 sätestab, et üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

PlanS § 76 lg 2 kohaselt kaastakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud,

kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja

asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-

ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Käesolevas asjas leiavad kaebajad, et TP rikub nende õigusi selles osas, mis puudutab väikeehitisi.

Väikeehitisi kaebajate kinnistul TP menetluse ega kehtestamise ajal ei asunud. Kinnistu osas kehtib

detailplaneering, kus on kindlaks määratud hoonestusala. Järelikult ei pidanud vastustaja ka kaebajaid

TP menetlusse kaasama, kuna vallale ei saanud olla ette nähtav, et TP võib kaebajate õigusi puudutada

ja kaebajad soovivad väljapoole hoonestusala rajada väikeehitisi. Vastasel korral tuleks asuda

seisukohale, et kõik kehtivaid detailplaneeringuid omavad kinnistute omanikud oleks tulnud kaasata

PlanS § 76 lg 2 mõttes TP menetlusse, millise seisukohaga kohus ei nõustu. TP menetlus üldplaneeringu

menetlusena on avatud menetlus, millest teavitatakse seaduses sätestatud kanaleid pidi. Vastustaja on

selle kohustuse täitnud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud kaebajad (ja ka

Tõnupere tee 1 kinnistu endise omaniku) TP menetlusse kaasama, ei oma eelnev tähtaja küsimuse

lahendamisel määravat tähtsust. HMS § 75 järgi hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui

isikul, kellele ei olnud haldusakti teatavaks tehtud, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv

haldusakt on välja antud. Selline isik peab tema õigusi riivavast haldusaktist teada saades astuma

mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui sellised isikud

saaksid nõuda akti tühistamist piiramata tähtaja jooksul, kahjustaks see õiguskindluse põhimõtet (vt

Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9).

Vaidlusalune TP kehtestati 31.05.2018 ning sellest teavitati seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et

piisava hoolsuse korral pidid kaebajad 31.05.2018 otsusest teada saama hiljemalt otsuse avalikustamisel

13.06.2018.

Isegi kui asuda seisukohale (millega kohus ei nõustu), et kaebajad TP kehtestamise otsusest selle

avalikustamisel teada ei pidanud saama, pidid kaebajad hiljemalt enda boksi tagusele maa-alale

väikeehitise ehitamisel vastavalt R. T. ja K. M. 2020.a, M. M. ja R. M. 2019.a ja H. U. ja J. P. samuti

2019.a veenduma, kas ehitustegevus on kooskõlas seaduse ja üldplaneeringu sh vaidlusaluse TP-ga, mis

on üldplaneeringu osaks ja detailplaneeringuga. Teisisõnu - hiljemalt enne ehitustegevuse alustamist

pidid kaebajad vastavalt teada saama ka TP kehtestamisest ning endale ka selgeks tegema, kas TP võib

nende õigusi puudutada või mitte. Kaebajad ei ole nähtuvalt nende esitatud järginud vastavat seaduses

ette nähtud (hoolsus)kohustust.

Kohus leiab, et kaebajad on viivitanud ebamõistlikult kaua TP hankimisega. Kaebajatel oleks tulnud

enne ehitustegevuse algust välja selgitada kõik asjasse puutuvad planeeringud sh vaidlusalune TP ning

vajadusel see välja nõuda (TP on vabalt kätte saadav valla kodulehel), sellega tutvuda ning kontrollida,

kas haldusakt võib rikkuda kaebajate õigusi ning vaidlustada see 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu

09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr

3-3-1-3-13, p 16).

Kaebajad tõid välja, et said TP-st teada alles nende suhtes riikliku järelevalvemenetluse algatamise

järgselt, kui 01.07.2021 edastas valla ehitusjärelevalve spetsialist R. Kokmann korteri nr 2 ja nr 4

omanikele e-kirjad (korteri nr 1 omanikele ei ole vallavalitsusest kaebuse esitamise seisuga vastust

laekunud, kuigi vastuskirjale saabunud automaatteate kohaselt lubati ühendust võtta hiljemalt 30 päeva

jooksul. Kaebuse esitamise ajaks ei ole vallavalitsusest vastust laekunud juba enam kui 60 päeva

jooksul), milles viitas TP tingimustele, mis tema hinnangul sisuliselt välistavad koostoimes kinnistul

kehtiva detailplaneeringuga kinnistule peale ridaelamu igasuguste muude ehitiste püstitamise (tl 29-30).

Kaebajad leiavad, et seega on nad pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul TP-st teada saamisest ehk

tähtaegselt.

Nagu kohus juba ülal välja tõi, leiab kohus, et kaebajatel tuli oma kinnistu ehitusõigust reguleerivad

planeeringud sh TP välja selgitada oluliselt enne järelevalve spetsialisti e-kirja saamist 01.07.2021.

Kohus ei saa nõustuda kaebajatega selles, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et kaebajad

ei olnud TP teadlikud ega tundnud ka huvi kõrgema astme planeeringute vastu, kuna olid veendunud, et

nende kinnistu ehitusõigust reguleerib Tõnupere maaüksuse detailplaneering ei tähenda seda, et kaebus

on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohus selgitab, et kaebajate kinnistu ehitusõigust reguleerib küll

jätkuvalt kehtiv detailplaneering, kuid see ei tähenda seda, et isikud täiendava ehitustegevuse alustamisel

ei pea välja selgitama ka kõrgema astme planeeringute olemasolu ja nendest tulenevaid võimalikke

piiranguid. Kohus leiab, et kaebajad pidid TP-st teada saama selle avalikustamisel või hiljemalt enda

kinnistul enne täiendava ehitustegevuse alustamist.

Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate väiteid sellest, et kaebajad keskmiste ehitus- ja planeerimisalaseid

eriteadmisi mitteomavate isikutena ei saanud ega pidanudki teada saama ning tundma aktiivset huvi TP

kehtestamise osas enne, kui vastustaja neid planeeringust tulenevate nõuete kohaldumisest teavitas, kuna

kaebajad ei teadnud, et TP võib nende õigusi rikkuda. Eriteadmiste puudumisega ei saa seada ohtu

õiguskindlust. Kui jaatada kaebajate seisukohta, et eriteadmiste puudumisel ei pea isikud oma

võimalikku õiguste rikkumist kaebetähtaja jooksul välja selgitama, ei saaks ühiskonnas üldse

õiguskindlust tekkida. Isikud saaksid sel juhul piiramata aja jooksul vaidlustada kõikvõimalikke

haldusakte. Selline olukord ei ole aga ühiskonnale aktsepteeritav.

Eeltoodud seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, kus on korduvalt selgitanud, et kaebuse esitamise

tähtaegade kulgema hakkamine on seotud haldusaktist teadasaamisega, mitte haldusakti

õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 2; 08.10.2002

määrus nr 3-3-1-56-02, p 10). Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru selle haldusakti

tähendusest tema õigustele. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib

tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selgumist, et siis hiljem

kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses

(Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 10).

Kohtusse pöördumise õigusele piirangute (sh kaebetähtaja) kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st

10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –

toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust.

Praegusel juhul ei astunud kaebajad mõistliku aja jooksul samme, et tutvuda mh kaebajate kinnistu

suhtes kehtestatud TP-ga (seda ei TP kehtestamise otsuse avalikustamisel ega ka enda kinnistul

ehitustegevuse teostamisel), et veenduda, kas haldusakt rikub kaebajate õigusi ja huve või mitte. Seega

on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega ning kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad

mõjuvad põhjused.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebajate taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

rahuldamata ning rahuldab vastustaja taotluse haldusasja nr 3-21-1769 menetluse lõpetamiseks HKMS

§ 124 lg 2 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu.

13. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).

Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (kuigi esitas kohtule taotluse

menetluse lõpetamiseks).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse

raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10).

Käesolevas asjas on vaidlustatud teemaplaneeringu õiguspärasus. Teemaplaneeringu kehtestamine

kuulub valla põhiülesannete hulka. Sellest tulenevalt ei saaks valla menetluskulusid kaebajatelt ka välja

mõista isegi juhul, kui need oleks kohtule esitatud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda.

Kohtu selgitused

14. Arvestades, et kaebajaid ajendas kohtusse pöörduma nende suhtes algatatud riiklik

järelevalvemenetlus, peab kohus vajalikuks selgitada lühidalt ka järgmist.

Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et järelevalvemenetlus on hetkel pooleli. Kui kaebajate suhtes

tehakse negatiivne otsus, on neil võimalik see vaidlustada kohtus tühistamisnõudega (järgides sh

kaebetähtaegu).

Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida veel, et esitatud andmete põhjal nähtub, et kaebajate kinnistu

osas seni kehtiv detailplaneering on kehtestatud 20.11.2008 ehk enne 01.07.2015 kehtima hakanud

planeerimisseaduse kehtima hakkamist.

Kuni 31.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 sätestas, et detailplaneeringu koostamine on

kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt

piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete, välja arvatud üksikelamu

kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse

pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks.

Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseaduse § 125 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu koostamine ei ole

nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Väikeehitiste osas sellist selgelt

välistust enam seaduses ei ole nagu oli varasemas redaktsioonis.

Lisaks sätestab alates 01.07.2015 kehtiv PlanS § 126 lg 1 p 21, et detailplaneeringuga lahendatakse

järgmised ülesanded: põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei

ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

Planeerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et ühe detailplaneeringu ülesandena on toodud, et

põhjendatud juhul saab detailplaneeringuga seada ehitistele tingimusi, mille ehitamiseks pole

detailplaneeringu koostamine nõutav. Sätte eesmärgiks on, et detailplaneeringu koostamise korraldaja

hindaks iga detailplaneeringu koostamisel, kas ehitisi, mille ehitamiseks ei ole ehitusluba nõutav (nt

väikeehitised), võib rajada ka väljapoole hoonestusala. Sätte rakendamine sõltub konkreetsest maa-alast

ja võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui detailplaneeringu ala hõlmab osaliselt ka rohevõrgustikku,

millele hoonete rajamist välistavad maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku üldised

kasutamistingimused. Seega on säte vajalik teatud asjaolude esinemisel planeeringu eesmärgipärasuse

säilimise

tagamiseks.

(Kättesaadav

arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-

9679fd001f43/Planeerimisseadus )

See tähendab, et alates 2015 juulist tehti põhimõtteline muudatus planeerimisseaduse regulatsioonis ja

lisati regulatsioonivõimalus, mis varasemalt puudus.

Seega tuleb vastustajal arvestada ehitusjärelevalve läbi viimisel sellega, millal kehtestati kaebajate

kinnistu suhtes kehtiv detailplaneering.

Kaebajatel on õiguspärane ootus, et olukorras, kus nende kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringu

kehtestamise ajal ei tulnud sisuliselt reguleerida detailplaneeringus väikeehitistega seonduvat, ei hakata

seda nõudma ka tulevikus nende kinnistute suhtes. Kohus leiab, et kuivõrd tol ajal ei pidanud määrama

DP-s kindlaks väikeehitiste ehitusala, siis ei pidanud isikud arvestama sellega, et väikeehitis peab asuma

DP järgsel ehitusalal ning neil on õiguspärane ootus, et selliselt arvestab kaebajate õigustega ka

vastustaja.

Seda, et kuni 21.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi ei pidanud koostama väikeehitiste suhtes

detailplaneeringut ning seadust tuleb tõlgendada viisil, et väikeehitist ei pea ehitama detailplaneeringuga

kehtestatud ehitusalalae, on kinnitanud ka õiguskantsler (vt tl 31-33 p 13). Kohus nõustub vastava

seisukohaga.

Käesolevas asjas vaidlustatud TP-ga ei muudetud kehtivaid detailplaneeringuid (sh kaebajate kinnistu

suhtes kehtivat detailplaneeringut) ning need jäid kehtima olemasoleval kujul. Vastasel korral oleks

tulnud need asjaolud selgelt TP-s kirja panna ja samuti puudutatud isikud isiklikult menetlusse kaasata,

mida vastustaja aga ei teinud.

Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates vastustajal väga põhjalikult analüüsida, kas antud juhul ikka

esineb õiguslik alus ehitusjärelevalvemenetluse läbi viimiseks ning võimaliku ettekirjutuse tegemiseks

või mitte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik