1-22-2370/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-22-2370

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mail 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-2370 (20231702197) Kohtunik

Liina Pohlak

Kriminaalasi J.K 424 lg 1 süüdistatuna KarS § järgi käskmenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav

J.K i – sikukood XXX, ajutine

elukoht , Vabariigi kodakondsus, XXX XXX ; XXX emakeel xxx keel/ xxx keel, xxx, töökoht xxx, e-post: xxx, tõkendit kohaldatud ei ole, kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja

Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § J.K 424 1 lg järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ( päevamäär arvestades a suuruseks 10 eurot), s.o. 1500 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26 27.09.2021, s.o 2 päeva -

karistusaja hulka, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 1440 eurot.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et ei pöörata täitmisele, kui rahalist karistust

J.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme J.K-lt KrMS kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 259,20 eurot riigituludesse .

2

Kohustada J.K tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 103,35 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1240,20 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksuja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- is. 99922700016315. Selgitusena Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

võib märkida: „

J.K , kriminaalasi 1-22-2370, menetluskulud“ Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb,

et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154

järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.

Esitatud süüdistus

J.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.09.2020.a kella 07:25 ajal Tallinn Õismäe tee 1a Nurmenuku Rimi kaupluse juures (suunaga Olerex tankla Õismäe tee 155a XXX, olles joobeseisundis, , Tallinn) mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga

(alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0.90 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu -

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi.

Asjaolud ja menetluse käik

13.04.2022 saabus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprok Kadi Ruusi poolt 12.04.2021 koostatud J.K uröri süüdistusakt

3

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kurite toimepanemises. Prokurör taotles asja o arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav J.K-le

põhikaristusena rahalist karistust.

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et k ohaldata äskmenetlust ei k , kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei

kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi.

Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus

käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava KarS § 4 kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja §

254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistataval

e 18.04.2022. Kaitsja sai süüdistusakti kätte 12.04.2022.

Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava J.K süü temale inkrimineeritud kurite toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus o on õigesti kvali KarS § 4 lg 1 järgi fitseeritud 42 .

Süüdistatava süü on tõendamist leidnud tema enda ütluste, tunnistajate ütluste

ning muude

kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. N nähtub süüdistatava imelt J.K

, et ta ja kahetseb. Selgitas, et viibis 26.09.2020 Tallinnas ütlustest tunnistab süüd Õismäel oma elukaaslase kodus, jõi ära 200 ml viina ja pärast veel tarvitas alkoholi sõiduautos. Kokku jõi umbes 500 ml viskit. Tuttav A andis tema kasutusse mootorsõiduki Ford Transit . T. registreerimismärgiga . On seda sõidukit ka varem kasutanud ühel korral. Seejärel öösel XXX

läks naise juurest ja istus nimetatud sõidukisse ning jätkas seal alkoholi tarvitamist. Selle põhjuseks oli see et neil tekkis elukaaslasega konflikt. Varahommikul avastas, et otsa sai Coca Cola. Alustas sõitu ja sõitis Olerexi suunas, et sealt osta Cola. Politsei tuvastas kriminaalse joobe, kõrvaldas juhtimiselt ning toimetas kinnipidamiskeskusesse.

Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt 26.09.2020 hommikul kella 07.30 ajal, sõites oma tööautoga, nägi Õismäel Nurmenuku Rimi kaupluse juures liikumas valget Ford Transitit (reg-nr ) XXX . Juhi sõidustiil oli ebakindel. Kui juht Olerex järgnes tunnistaja temale i tanklas auto peatas, koheselt ja eemaldas süütelukust auto võtme. Juht oli sõidukis üksi. Ta oli joobetunnustega. Tunnistaja helistas ka politseisse. Juht alkoholi ei tarbinud tema vaateväljas. Juhiks oli tumeda peaga mees, kes rääkis vene keelt. Politsei pidas roolis oleva mehe kinni. Isik oli tunnistajale võõras.

Tunnistaja M.-A. T.

ütluste kohaselt sai ta politseiametnikuna väljakutse kihutava ja ohtlikke manöövreid sooritava Ford Transiti kohta. Väljakutse kestel sai infot, et tunnistaja oli sõiduki Olerexis kinni pidanud ning võtmed ära võtnud. Kohale minnes selgus, et juhiks on J.K , kes oli silmnähtavalt joobes. Tuvastati joove ja toimetati politseisse.

4

Lisaks süüdistatava ütlustele ja tunnistajate , kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud

dokumentaalsed tõendid, sh isikusamasuse tuvastamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisadega, juhtimiselt kõrvaldamise

otsus ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akt sõiduki juhtimist J.K poolt

joobeseisundis. Isikusamasuse tuvastamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitavad sõiduki juhtimise fakti 26.09.2020 kell 7.30 Tallinnas Õismäe tee tõendusliku alkomeetri kasutamise prot 155a juures. Vastavalt okollile,

tuvastati J.K 26.09.2020 , alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l lõplik lugem 0.90 mg/l Seega loeb kohus täidetuks sõiduki , . joobes juhtimise objektiivse koosseisu. J.K tunnistab teo toimepanemist.

J.K-le lg 1 KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. J.K tarvitas objektiivsest käitumisest – enda sõnul ca 700ml kanget alkoholi ning asus mootorsõidukit juhtima – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.

KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. J.K pidi oma senise elukogemuse pinnalt aru saama, et sellise koguse kange alkoholi tarbimine tekitab joobe ning sellises seisundis ei tohi sõidukit juhtida. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima m pani kuriteo toime kavatsetult. ootorsõidukit, näitab see, et J.K

Teo J.K õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

KarS 424 lg 1 kohaselt on m ne § ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimi joobeseisundis karistatav . rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. § 424 lg 1 kohaselt on KarS

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis karistatav rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. rS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb Ka karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat

J.K 42 15 KarS § 4 lg 1 järgi rahalise karistusega 0 päevamäära, võttes

päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega . KarS § 68 alusel lugeda 1500 eurot eelvangistuses viibitud aeg 26-27.09.2021 s.o 2 päeva (1 eelvangistuspäev= 3 rahalise karistuse päevamäära) ehk 6 päevamäära karistuse sisse ning karistuseks jääb 144 päevamäära ehk 1440 eurot. KarS § 73 alusel ei pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele kui J.K 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

5

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus

hindab isiku süüd keskmise üüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. ks, kuid s Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist puhtsüdamlikku ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik on kinnitanud, et tal on sissetulek (lk 85).

Samuti arvestab kohus kuriteost möödunud aega, mille jooksul ei ole süüdistatav uusi

kuritegusid toime pannud. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad

andmed süüdistatava 201 .a sissetuleku kohta, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti 9

lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäära Arvestades süüdistatava süü st.

suurust, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt, puhtsüdamlikku kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida J.K edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J.K tuleb süüdi tunnistada

KarS § järgi nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga mõista 424 lg 1 ja , karistuseks rahaline karistus 150 e karistus 1500 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalin eurot. - (ehk 6 KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26 27.09.2021 s.o 2 päeva päevamäära) karistuse hulka, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 144 päevamäära ehk 1440

eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui J.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt J.K-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kurit 981 eos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kait 259,20 eurot riigituludesse. sjatasu osutatud õigusabi eest

Süüdistusakti kohaselt on prokurör esitanud ettepaneku määrata vä J.K-lt lja mõistetavad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Seoses kohtukulude ajatamisega, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 -1-1-2-

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega

menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse

jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda,

kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile

menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110- hus kindlaks ka igakuised 13 p 7 määrab ko tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik