1-22-2360/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-22-2360

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2022, Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-2360 (20267001032)

Kohtunik

Indrek Nummert

Abiprokurör

Pille Juhkov

Kriminaalasi

Süüdistatav

J.H süüdistuses KarS § 215 lg 1, KarS § 424 lg 1 järgi

käskmenetluses

J.H

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, Läti Vabariik

Kodakondsus: Läti

Haridus:

kesk

Emakeel:

läti keel valdab vene keelt

Töökoht: puudub

Kontaktid

Karistatus:

Eesti Vabariigis

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

ei ole kohaldatud,

kahtlustatavana oli kinni peetud 16.11.2020-18.11.2020

Kaitsja

vandeadvokaat Viktor Kozlov, RÕA korras

Kannatanu

Z.P

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada J.H § 215 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel

mõista talle KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend)

miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 800 (kaheksasada) eurot.

1-22-2360

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2020-

18.11.2020, s.o 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära. Seega lõplikuks kandmisele

kuuluvaks karistuseks on rahaline karistus 71 (seitsekümmend üks) päevamäära, s.o 710

(seitsesada kümme) eurot.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele

pööramata, juhul kui J.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.H-lt menetluskuludena riigituludesse KrMS §

179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu

(sõiduki teisaldamiskulu) 77,52 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja

tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 81 eurot, kokku 1139,52 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada riigi kasuks J.H väljamõistetud ja tasumisele

kuuluvate menetluskulude summas 1139,52 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul,

kohustades J.H-d tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt

kuu 20. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 95 eurot ja

kaheteistkümnendal kuul 94,52 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank

AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99922700015879. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number.

3. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde pakendis nr 1 olev

DVD-plaat, millel 11.06.2020 Häirekeskusele tehtud telefonikõnede helisalvestised.

4. Tõkendit ei ole kohaldatud.

5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri kätte kaitsjale ja prokurörile ning süüdistatavale ja

kannatanule vene keelde tõlgituna.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses

tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus

arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.H-d süüdistatakse selles, et tema võttis omavoliliselt, ilma kannatanu Z.P teadmata ja

nõusolekuta 16.11.2020.a. kella 20 ajal Pärnus XXX maja ees seisnud Z.P-le kuuluva

sõiduauto M B riikliku registreerimismärgiga xxxxxx väärtusega 5700 eurot ja sõitis autoga

1-22-2360

Pärnu linnast XXX juurest Valga - Uulu mnt xxx. kilomeetrini, kus politsei J.H poolt juhitud

sõiduki peatas.

Seega tema, tahtliku teoga, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, pani

toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, alkoholijoobeseisundis olevana ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust, 16.11.2020.a kella 20:45 ajal juhtis J.H Pärnu maakonnas Valga – Uulu

mnt xxx. km mootorsõidukit M B riikliku registreerimismärgiga xxxxxx. J.H kontrollimisel

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumber ARLE-0012 mõõdeti tema

poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,54 mg/l.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui

tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis J.H

mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille

kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Seega J.H, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS

§ 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

13.04.2022 esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt

prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele saadeti süüdistusakt kaitsjale ja süüdistatavale

(vene keelde tõlgituna) nii avaliku e-toimiku kaudu kui ka mõlemale e-posti aadressile

12.04.2022. Kaitsja sai süüdistusakti isiklikult avaliku e-toimiku vahendusel kätte 12.04.2022,

süüdistatav e-posti aadressilt, mil soovis prokuratuurist vastusena süüdistusaktile teada arvet,

kuhu trahv ära maksta. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule

omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud,

tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate

tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb J.H süüdi tunnistada ja

teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse

määra osas.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni üheaastane vangistus. KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära

või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on J.H-le etteheidetavate tegude näol tegemist II

astme kuritegudega, mis võimaldavad karistusena rahalise karistuse kohaldamist.

Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo olemusest ja asjaoludest, ei ole vajalik

süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud.

1-22-2360

KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära

suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära

suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 66-

67 on andmed J.H maksustatava tulu kohta 2019. ja 2020. aastal, mis oli vastavalt 807 ja 314

eurot, ning keskmise päevasissetuleku suuruse kohta 2020. aastal, milleks pärast

mahaarvamisi oli -2,4 eurot, mis tähendab, et KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse

päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust

raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides

individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendava asjaoluna

esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on

J.H hoolimata välisriigis elamisele teinud koostööd uurimisasutusega ning avaldanud

menetluse kestel ka oma värskeid kontaktandmeid. Samuti tunneb J.H huvi karistuse tasumise

kohta, mis näitab, et juba kriminaalasja uurimine iseenesest on talle eripreventiivset mõju

avaldanud. J.H-le ette heidetud tegu on toime pandud 2020. aastal ning Kohtute

Infosüsteemist nähtuvalt ei ole J.H-l peale käesoleva kriminaalasja rohkem kriminaal- ega ka

väärteoasju kohtusse jõudnud. Teisalt tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et J.H täitis oma teoga

kaks kuriteokoosseisu, samuti juhtis ta sõidukit, omamata juhtimisõigust, kuid väärtegu

neeldub kuriteona kvalifitseeritavas teos KarS § 3 lg 5 alusel.

Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, ei pea kohus

põhjendatuks e J.H-le miinimummääras rahalise karistuse mõistmist. Samas, kuivõrd J.H

puhul esineb karistust kergendav asjaolu, ning eripreventiivne mõju tema puhul on toimiku

materjalidest nähtuvalt tajutav juba ainuüksi kriminaalmenetluse läbiviimisega, on

põhjendatud karistuse mõistmine olulises määras alla keskmise, milleks on 235 päevamäära.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks J.H süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 1 ja KarS §

424 lg 1 järgi ning karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 1 järgi rahalise

karistusega 80 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot. Kuivõrd J.H oli perioodil 16.11.2020-

18.11.2020, s.o 3 päeva, kahtlustatavana kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg 1 teise lause alusel

karistusest maha arvata 9 rahalise karistuse päevamäära, mis teeb lõplikuks kandmisele

kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 71 päevamäära, s.o 710 eurot.

Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et J.H-le määratud karistuse puhul on

otstarbekas jätta see tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg

1, 3 alusel.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. J.H-lt tuleb

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest

summas 981 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses osalemise eest summas 81 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi

1-22-2360

saatekulu (sõiduki teisaldamiskulu) 77,52 eurot, kokku 1139,52 eurot, mille tasumine tuleb

võimaldada ositi 12 kuu jooksul.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-plaat Häirekeskuse

kõnesalvestistega. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale,

kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

kohtunik