4-22-987/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-987

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-987 (940022000012) Kohtunik Katrin Mikenberg Sekretär Jane Põldoja Väärteoasi

P. i kaebus N. Keskkonnaameti järelevalveosakonna Harjumaa büroo väärteoasjas nr 11.03.2022 otsusele

940022000012, millega

i karistati P. N. kalapüügiseaduse § 75 lg 1 ja § 80 lg 1 järgi (KPS)

KarS § 63 lg-t 1 kohaldades rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) P.

N., isikukood xxx; xxx kodanik; elab aadressil xxx; xxx tel: xxx; e-post: xxx ; Kohtuväline menetleja Keskkonnaameti (registrikood: 70008658 ) järelevalveosakonna Harjumaa büroo, esindaja K. L.; e-post:

info@keskkonnaamet.ee

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p st 1 ja § - -dest 133-135, maakohus

otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku P. i kaebus rahuldamata ning Keskkonnaameti N.

järelevalveosakonna Harjumaa büroo otsus väärteoasjas nr 11.03.2022 940022000012 muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank

EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400) 2200030399. , märkides ära kohustusliku viitenumbri

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

3. Otsuse koopia anda

ile ning Keskkonnaametile. P. N.

EDASIKAEBAMISE KORD

4-22-987

2

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis . Kassatsioon esitatakse 05.05.2022 Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE P. kontrollis N. 25.01.2022 õhtusel ajal enne hämardumist Lääne Harju vallas Lohusalu külas - Lohusalu lahe piirkonnas piki idarannikut püügile pandud nakkevõrku ning ei omanud selleks tegevuseks vajalikku kalastuskaarti. Kalastuskaardita nakkevõrguga kala püüdmisega rikkus P.

N. (KPS) - kalapüügiseaduse § 22 lg t 1, mille kohaselt tohib kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda igaüks harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides KPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud piiranguid. Samuti puudus püügile pandud nakkevõrgul tähistus/märgistus. Tähistamata/märgistamata nakkevõrguga kala püüdmisega rikkus kalapüügieeskirja § 20 P.

N. lg 1 p 2, mille kohaselt on kõigis veekogudes keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid. Sellega pani

P. N. toime KPS § 75 lg 1 (kalapüük vastava püügiõiguseta) ja KPS § 80 lg 1 (nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüük) kvalifitseeritavad väärteod.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Keskkonnaameti järelevalveosakonna Harjumaa büroo 11.03.2022 otsusega nr 940022000012 karistati

i P. N. KPS § 75 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

2. P. esitas Keskkonnaameti otsuse peale N. kaebuse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist, sest puuduvad tõendid, mille alusel teda karistada loata kalapüügis. Kaebaja

selgitas, et tunnistaja ütlustega on võimalik tõendada üksnes tema viibimist nakkevõrgu

juures, mitte aga kalapüügiga tegelemist. Kaebaja hinnangul on materjalide juures olev videosalvestus tõendina kõlbmatu ja nakkevõrgu leidmine ei tõenda veel, et tegemist oli tema paigaldatud püünisega. Lisaks leiab P. N., et tema ütluste andmisest keeldumist ei saa käsitleda tõendina süüd iseloomustava asjaoluna ei saa arvesse võtta ning ei asjaolu, et teda on varasemalt kontrollitud ega ka seda, et

ta keeldus süüd omaks võtmast. 13.04 taotluse juurde .2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud . Ta selgitas, et nägi 24.01.2022 mingisugust asja vees ja otsustas järgmisel päeval kontrollida, kas see on tema isalt varastatud võr Järgmisel päeval mere poolt tagasi tulles leidis ta võrgu üles tõstis k. , selle nud, et see ei ole tema isalt varastatud merelt veest välja ning veendu võrk, tuli ära. Pool kilomeetrit enne isa maja jooksid tema juurde maskides noormehed ja ta ehmatas ära, sest kartis, et see võrk on noormeeste oma ja kartis omakohut. Tal oli külm ja ta läks isakoju tagasi. H

iljem tuldi talle sinna järele ning ametnikud käitusid ebapädevalt. Lisaks oletas

kaebaja, et tegemist oli tormiga tulnud ja kivide vahele kinni jäänud triivvõrguga ning inimest ei tohi selles, et ta viibib rannas vahendi juures, mis isegi ei ole pandud süüdistada püügile.

3. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Ta leidis, et väärteoprotokollis esitatud

etteheide leidis tõendamist kohtuistungil tunnistaja S ütlustega, sündmuskoha . K.

4-22-987

3

vaatlusega ja kalanduse infosüsteemist tehtud päringuga. Kaebaja väited on ümber lükatud tunnistaja ütlustega ja salvestisega ning väide, et tegemist on triivvõrguga, on eksitav ja

meelevaldne. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. On üldteada, et

nakkevõrguga kalapüügiks on vajalik kalastuskaart ning kalastuskaardita ja tähistamata

nakkevõrguga soovis ebaseaduslikult kala püüda. Kesk P.

N. konnaamet on karistanud kaebajat sanktsiooni keskmises määras, mis on kooskõlas teo iseloomu ja süü suurusega.

Seega otsuse tühistamiseks puudub alus i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tehtud ,

P. N. otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

4. P. N.ile heidetakse kokkuvõtlikult ette seda, et ta püüdis avalikul veekogul kala püügiõiguseta ning tema välja pandud seisevpüünisel ei olnud nõuetekohase tähistus id i ja

märgistus . Nii pani kaebaja ühe teoga toime KPS § 75 lg § 80 lg sätestatud i -s 1 ja -s 1

rikkumised. Kohus kontrollib esmalt

i tegevuse vastavust nimetatud P. N. väärteokoosseisude objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 25.01.2022 paiknes Lohusalu külas Lohusalu lahe ranna lähedal lühema tähistamata meres asukohakoordinaatidel XY (xxx, xxx) pikkusega

nakkevõrk. kõndis märgitud päeval lahel nakkevõrgu juurde ja tõstis P.

N.

selle kontrollimiseks üles. Sündmuse toimumise ajal ei olnud P. il kehtivat kalastuskaarti. N.

N

imetatu on tõendatud allpooltoodud tõenditega. - selgitas kohtus, kontrollis 25.01.2022 vabatahtliku kalakaitsjana T nistaja S. K. un et Lohusalu rannas.

Tunnistaja nägi, kuidas üks härra kõndis vees, liigutas ja tõstis seal midagi. Tunnistaja eeldas mitmeaastase kalakaitse töö kogemuse pinnalt, et mees tõstis nakkevõrku. Mehel oli olid jalas kahlamispüksid. Tunnistaja helistas koos teiste kaasas olnud kalakaitsjatega Keskkonnaameti numbrile ja kutsusid inspektori. Tunnistaja koos

teiste kalakaitsjatega peatasid mehe, tutvustasid talle juttu. Mees ennast ja rääkisid tunnistas neile, et see on tema võrk ja küsis, et miks ta ei või kala püüda, tal vaja süüa lauale. Ajaks, mil inspektorid kohale saabusid, oli mees rannast Tunnistaja ära läinud. sõnul mere poole vaadates tähistatud võrke näha ei olnud. Tunnistajal oli rinnakaamera,

mille salvestise andis ta Keskkonnaametile. Tunnistaja tundis kohtusaalis menetlusaluses isikus

is kohtas. P. N. ära mehe, keda 25.01.2022 Lohusalu rannas

-

Eelpooltoodud tunnistaja ütlused haakuvad tunnistaja R. L. kohtus antud ütlustega.

Tunnistaja R. L. on Keskkonnaameti vaneminspektor, kes reageeris 25.01.2022 vabatahtliku kalakaitse tehtud teate peale. Kui tunnistaja sündmuskohale jõudis, siis oli P. N. juba läinud ranniku lähedale majja. Tunnista ja otsustas alustada väärteomenetlust, väljastas kaebajale kutse merest märgistamata nakkevõrgu ja tegid , leid is sellest fotod. Tegemist oli lühikese võrguga paiknes ranna lähedal (ca 5 m (maksimum 40 m), mis

rannast). pidi Nakkevõrgu küljes oli kalda pool väike valge ujuk, mille nägemiseks võrgule väga lähedal olema.

- selgub, et S s ja sellele lisatud fototabeli ündmuskoha vaatluse protokolli st 25.01.2022 avastati Lohusalu külas Lohusalu lahel asukohakoordinaatidega XY (xxxx,

xxx uputatud hallikas-rohekas , mille ) tähistamata nakkevõrk küljes valge ujuk. Nakkevõrgu merepoolses otsas märgistus puudu Nakkevõrk asu s. s rannikust umbes 10 m kaugusel. Nakkevõrgu asukoht tähistati Keskkonnaameti asukohakaardil, mis kinnitab tunnistaja Raido Luhaväli ütlusi nakkevõrgu pikkuse ja asukoha osas.

- ei olnud

K

alanduse infosüsteemi päringu nr XXX järgi P. N.il sündmuse toimumise ajal kehtivat kalastuskaarti.

4-22-987

4

6. Vaidlus on selles, kas tegemist oli

i paigaldatud ja kasutatava P. N. püünisega. Nii väitis kaebaja kohtus, et leidis võrgu sündmuskohalt juhuslikult ning tõstis selle välja vaid selleks, et veenduda, et see ei ole tema isalt varastatud ese. Samuti avaldas ta arvamust, et tegemist

võib olla ellegi kaluri alalt tuulise ilmaga lahti läinud ja kivide vahele kinni jäänud nö k

triivvõrguga. pea kaebaja neid ütluseid usaldusväärseks, kuna suheldes Kohus ei

sündmuskohal kalakaitsjatega oli tema versioon tegevusest rannas ja võrgu enda kuuluvusest teistsugune. Nimelt on kaebaja kohtuistungil antud ütlused vastuolus tunnistaja S.

kellega vesteldes tunnistas enda omaks, , miks ta ei K. ütlustega, kaebaja võrgu küsides

või kala püüda on kaebaja jaoks võõras inimene, pole mingit põhjust . Tunnistaja

S. K. arvata, et ta heidaks kaebajale ette seda, mida viimane ei ole toime pannud.

i P. N. ütlused

on ka vastuolus kohtus vaadeldud

S. rinnakaamera videosalvestisel K. nähtuga, kus kaebaja ise räägib, et see on „minu võrk“ ja „mis see üks väike võrk, mis see on siis“ ja „ma

püüan kala, ma tahan süüa saada, mis see on siis“. Tähistamata võrkude väljapanemise kohta aga väidab , et „no see varastatakse ära […], ei saa püüda, siis pannakse salvestises piht , : a“ ning küsimuse peale, et kes siis niimoodi varastab kui panete märgid peale sõnab

„kogu aeg kisutakse […] kui kalda äärde paned, on kohe läinud“ , . Kaebaja on kohtus tunnistanud, et salvestisel on tema, asjad, vestlus võis olla see, mida ta rääkis ning „mõned

jah, olid nii nagu ma rääkisin“ ja ta ei oska täpsemalt hinnangut anda

. Seega kaebaja möönab, et salvestisel kuuldu on tema vestlus vabatahtlike kalakaitsjatega ning kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjusel pidi kaebaja sündmuskohal võrgu enda omaks tunnistama, kui ta oli s

. kohtus väidetu järgi eal hoopis teisel põhjusel

7. Lisaks olid kaebaja ütlused kohtus vastuolulised ning ei haaku teiste asjas kogutud materjalidega. Näiteks rääkis kaebaja kohtus, et tal oli hirm tema juurde jooksnud maskides

noormeeste ees noormeeste oma. ja ta kartis omakohut, sest see võrk võis olla Rinnakaamera salvestisest nähtuvalt ei olnud aga il mingit nähtavat P. N. kartust, ta sai aru, et kutsutakse Keskkonnaameti töötajad ning ta pidas vabatahtlikke kalakaitsjaid isikuteks, kel on igav ja kel pole midagi teha. Videost on ka näha, et kõigi kalakaitsjate ülerõivaste

seljaosal on silmatorkav märgistus „kalakaitse“. Kaebaja kohtuistungil esitatud edasine versioon juhuslikult tuulise ilmaga kivide vahele triivinud st ei haaku sugugi kaebaja võrgu eelneva jutuga, et ta pidas rannas ja kartis, tema juurde tulnud noormehi võrgu omanikeks et need teevad talle omakohut võrgust kala varastamise pärast.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kohtus antud juurde sattumise ja P. N.i ütlused võrgu vabatahtlikega kohtumise osas ei ole usaldusväärsed ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Kogutud ja ülalnimetatud tõenditest saab teha vaid ühe järelduse -

kontrollis P. N.

25.10.2022 õhtusel ajal rannikuäärses meres püügile pandud nakkevõrku ehk teisisõnu

püüdis sellega kala. KPS § 22 lg 1 nõuab kalastuskaarti või selliseks tegevuseks harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist il ei olnud kalapüügiks 25.01.2022 luba, mis .

P. N. tähendab, et ta rikkus KPS § 22 lg 1 nõuet. alapüügieeskirja § 20 lg 1 p 2 K (KPE) keelab kasutada kõikidel veekogudel nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid. P. N.i kontrollitud püügiks pandud nakkevõrk oli varustatud kalda poolses osas pisikese ujukiga. Seda ei saa pidada nõuetekohaseks tähistuseks ega märgistuseks, kuna KPE § 10

lg 1 ja 2 nähtuvalt pidanuks sisemer seisevpüünis olema tähistatud re paigutatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga, mõõtudega vähemalt 20 × 30 cm. Tähistuslipud peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Seega vastab kaebaja tegevus KPS § 75 lg 1 ja § 80 lg 1 objektiivsele koosseisule.

9. P. avaldas arvamust, et rinnakaamera salvestist ei tohiks arvestada. Kohus N. tõendina

sellist seisukohta ei jaga. Nimelt on kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et

väärteomenetluses peab VTMS § 31 lg st 1 tulenevalt tõendamisel järgima -

4-22-987

5

kriminaalmenetluse sätteid ning KrMS § 63 lg 1 alusel võib olla iseseisvaks tõendiks ka videosalvestis, kui väärteomaterjalist on näha, mis ajal ning mil moel on kõnealune salvestis

saadud (vt RKKKo 3-1-1-74-09, 3-1-1-83-15, 3-1-1-33-11 selgub ). Käesoleval juhul väärteomaterjalist, et tegemist on vabatahtliku kalakaitsja

rinnakaamera salvestisega. S. K.

Kõnealune salvestis saadi nimetatud isiku tunnistajana Pole ülekuulamisel 08.02.2022. mingit alust seda tõendit ebausaldusväärseks lugeda.

10. KPS -s -s 1 § 75 lg 1 ja § 80 lg sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult (kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus) või ettevaatamatusest (kergemeelsus või hooletus). P. N. selgitas kohtus, et ta küll ei tegele kalapüügiga, aga on isa võrke parandanud ja temaga kaasas käinud, samuti et on ostnud kunagi Peipsi peal käinud ja kalastuskaardi, ent tavaliselt

ta püüab õngega ja selle jaoks ei pea luba olema. Eelnev näitab, et P. teadis, et N.

nakkevõrguga kala püüdmisel peab olema kalastuskaart ning nakkevõrk peab olema

märgistatud. Seega pani ta teo toime kavatsetult - tema sihiks oligi kalastuskaardi eest

tasumisest kõrvale hoida ja kala püüda nii, et seda ei oleks võimalik tuvastada või kontrollida. 11. Eeltoodu alusel on tõendatud, et KPS § 75 lg 1 ja § 80 lg 1 P. i tegu vastab N.

koosseisule. Tema õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 12. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (vt RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas

Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üldja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 13. Kalapüügi eest vastava püügiõiguseta võimaldab KPS § 75 lg 1 karistada rahatrahviga kuni

100 trahviühikut ning tähistamata või märgistamata püügivahendiga kala püüdmise eest

võimaldab KPS § 80 lg 1 karistada rahatrahviga 100 trahviühikut. pani ühe teoga P.

N. toime kahele süüteokoosseisule vastava teo, mistõttu on KarS § 63 lg 1 kohaselt õige tema

karistamine üksnes KPS § 75 lg järgi. Kohtuväline menetleja on ile määranud 1 P. N.

rahatrahvi sanktsiooni giks mh keskmises määras. KPS § 1 kohaselt on seaduse eesmär tagada kalavaru kaitse . i ja selle taastumisvõime Selleks, et seaduses toodud eesmärk täita,

peab olema ametil võimalus kalapüüki püüdmiseks mõeldud lubade reguleerida väljaandmisega. P.

N. seaduse nõudeid ei järginud ning teostas röövpüüki, mis ei võimalda

järelevalvet ja ohustab kalavarude püsimist. Süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud süüd suurendava asjaoluna iseloomustavana asjaoluna kunagise süü mitte tunnistamise ja süüd varasema väljakutse ning kontrollifakti i suhtes. Kohus neid asjaolusid süü suuruse P. N.

juures arvesse ei võta. Kohus on seisukohal, et ka nende asjaoludeta on kohtuvälise menetleja määratud karistus sanktsiooni keskmises määras õigustatud, sest see vastab P. N.i

süü suurusele ning loodetavasti sunnib teda oma käitumist ja hoiakuid muutma. Selline

karistus on kohane ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest loata ja tähistamata võrguga püük ei ole aus teiste kalastajate suhtes, kes ostavad loa ja panevad püügivahendi nõuetekohaste märgistustega üles. 14. Lõpuks on P. teinud mitmeid etteheiteid Keskkonnaameti inspektori tegevusele, kes N. te

väidetavalt häirisid sündmuse toimumise päeval tema eakat isa, koputasid tema kodu

akendele, k . Sellised etteheited tulnuks vastavalt arjusid ja ähvardasid jõu kasutamisega

VTMS § 76 lg kohtuvälise menetleja juhile. -le 1 esitada enne otsuse tegemist kaebus

es

Kaebajale on tema õigusi väärteomenetluses selgitatud ning ta on kinnitanud nendega

4-22-987

6

tutvumist oma allkirjaga. toodud etteheited mingis osas

Käesoleval hetkel ei vähenda P. N.i süüd ning kohus ei saa neid otsuse tegemisel arvestada. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

i P. N. kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isiku tegu on tõendatud ja määratud karistus on õigustatud, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik