2-21-6049/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6049

Kohtuasi

X hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu isikuandmete

õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Eesti Rahvusringhäälingu vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja

vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kohtuistungil 14. aprillil 2022

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-6049

osas, millega maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt

rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud X kanda.

2. Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a otsuse resolutsioon muus osas

muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada vastuapellatsioonkaebus.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.

6. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2-21-6049

2 (23)

6.1. Jätta hagi isikuandmete (nime ja kujutise) õigusvastase kasutamise lõpetamise

nõudes rahuldamata.

6.2. Jätta hagi au teotamise lõpetamise nõudes rahuldamata.

6.3. Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

6.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotust saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 1 kohaselt

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu (kostja)

vastu, milles palus kohustada kostjat rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest

hoidumiseks töötlema XX.XX.XXXX. a saate „Pealtnägija“ saatelõigu videofaili selliselt, et

hageja nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ja tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud

äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel ning hageja nimi

eemaldatakse täielikult saatelõigu peale loetud tekstist, ja näitama avalikkusele üksnes

töödeldud videofaili koos lisatekstiga „Isikuandmed on eemaldatud tulenevalt isikuandmete

kaitse seaduse (IKS) § 4 ja § 25 lg 3 p 1“, mille suurus on 1:7 kaadrist ning mis peab olema

nähtav kogu aja vältel, kui näidatakse saatelõigu kaetud isikuandmetega osi. Hageja palus

kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli Eesti Televisiooni eetris XX.XX.XXXX saade „Pealtnägija“,

mille kordust näidati XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Saade on

järelvaadatav ETV veebikeskkonnas. Saates kajastati C ja Q konflikti Peterburis asuva

kinnisvara üle (edaspidi ka saatelõik). Saates kajastati hagejast järgmiseid visuaalseid ja sõnalisi

lõike: (a) saatelõigu minutitel 00:09 kuni 00:18 on hageja suur portreefoto ning taustaks tekst

„Me kõik mäletame elamislubade skandaali, kus kümned rikkad venelased said

libainvesteeringute alusel toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis elamislubasid“; (b)

saateminutitel 06:13 kuni 06:16 on suur hageja portreefoto, taustaks tekst „„Pealtnägija“

paljastas, kuidas IRL-i kuuluvad Riigikogu liige F ja Tallinna volikogu liige X aitasid

muretseda

elamisloa

ligi

saja

viiekümnele

inimesele

Venemaalt

ja

teistest

eksliiduvabariikidest“; (c) saatelõigus näidatakse hagejat videoklipis saateminutitel 07:10 kuni

07:12; (d) hageja nime näidatakse suures plaanis äriregistri väljavõttel saateminutitel 06:49 kuni

06:51; (e) hageja nime näidatakse suures plaanis ajalehe artikli roosa värviga märgitud lõigus

2-21-6049

3 (23)

saateminutitel 07:22 kuni 07:23. Seega on saates töödeldud hageja isikuandmeid – nime ja

kujutist – ilma hageja teadmise ja nõusolekuta ning selleks õiguslikku alust omamata. Lisaks

avaldas kostja XX.XX.XXXX uudisteportaalis err.ee saate kohta artikli, kus avaldati samuti

hageja isikuandmeid.

1.2. Pooled pidasid kirjavahetust rikkumise kõrvaldamiseks. Kostja oli nõus hageja nime välja

võtma uudisteportaalis err.ee avaldatud artiklist ning tagas, et hageja nimi ei oleks

otsingumootorite kaudu saatelõiguga seostatav. Kostja lisas uudisteportaalis err.ee saatelõigu

kohta avaldatud artiklile järgneva teksti: „Märkus: Saates mainitud elamislubade väljastamise

temaatikat on uurinud kaitsepolitsei ja riigikogu komisjon, kes X ja tema äriühingute toonases

tegevuses ei leidnud midagi õigusvastast. X-l puudub seos loos käsitletud C-le etteheidetavate

tegudega.“ Kostja ei nõustunud saate video lingi eemaldamisega ega video muutmisega.

1.3. Hageja nõuded põhinevad isikuandmete avaldamise õigusvastasusel (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja p 7, § 1046 lg 1) ja isiklike õiguste riivel (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja IKS

§ 4) ning õigusel nõuda oma isikuandmete parandamist ja kustutamist (IKS § 25 lg 3, VÕS §

1055 lg 1).

1.4. Hageja ei ole C ja Q vaidluse osapooleks ega ole seotud ka C muu isikliku või

äritegevusega. Hageja ei ole kunagi olnud teadlik C ja Q vaidlusest ega ole tundnud Q. Lisaks

on kostja kinnitanud 30. detsembri 2020. a kirjas nr 1.1-7/117-20, et saate põhiteema ei puuduta

hageja õigusi, ja 30. jaanuari 2020. a vastuses nentinud, et lugude keskmes ei ole hageja ja F-

ga seotud elamislubade juhtum.

1.5. Hageja ei nõustu väitega, et C sai elamisloa „elamislubade juhtumi raames“. Hageja

äriühing pakkus C-le enam kui kaksteist aastat tagasi seadusliku majandustegevuse raames

nõustamisteenust, mis seisnes elamisloa taotlemise käigus isiku abistamises elamisloa

taotlemisega kaasnevas tehnilises asjaajamises, mida tehti sel ajal kehtinud õiguslikus

raamistikus. Toonaste elamislubadega seotud kriminaalasja raames ei tuvastatud seaduse

rikkumist ning kriminaalmenetlus lõpetati.

1.6. Kostja avalikustas hageja isikuandmed saatelõigus vaatajahuvi tekitamiseks, mis on

sensatsioonijanu ja erahuvi, mitte avalik huvi.

1.7. Saatelõigus

on

hageja

isikuandmete

(nimi

ja

fotod,

video)

käsitlemine

ebaproportsionaalselt ulatuslik, arvestades hageja ebaolulist ja väga kaudset seost

kõrvalteemaga. Kui võrrelda hageja visuaalset kujutamist saate teemaks olnud juhtumi

peategelase C kajastamisega, saab väita, et kuigi ajaliselt näidati C fotodel ja videolõigus veidi

rohkem, siis enamik tema fotodest ja video olid äratundmatuseni udused ja halva kvaliteediga.

Seevastu hageja isikuandmeid on avaldatud suures plaanis, selgelt, meeldejäävalt, neid mitmeid

kordi korrates. Saatelõigus eksponeeriti hagejat mõjusamalt kui C, kes oli peategelaseks ja nn

antikangelaseks. Saatelõigus ei töödeldud hageja isikuandmeid minimaalselt vajalikul määral.

1.8. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 mõttes. Hageja ei ole

pea kümme aastat olnud ühiskondlikult tegev, ta ei ole ühegi erakonna ega ühenduse liige, ta ei

täida avalikke ülesandeid, ta ei tegele enda isiku ega loomingu eksponeerimisega. Samuti ei tee

hagejast avaliku elu tegelast asjaolu, et ta kunagi võis avaliku elu tegelane olla. Seega ei saa

televaatajatel olla tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ega tema tegevuse vastu.

2-21-6049

4 (23)

1.9. Lisaks rikuti Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.5, sest avalikkusel ei olnud huvi saada

teada hagejast seoses 2011. a elamislubade temaatikaga, vaid avalik huvi oli seotud C

tegevusega.

1.10. Hageja teadmise ja nõusolekuta tema isikuandmete põhjendamatu avaldamine seoses

2011. a elamislubade sündmustega ja kontekstis, kus keegi kolmas isik on väidetavalt käitunud

õigusvastaselt (nagu tänaseks on selgunud, ei tuvastanud järelkontrolli teostanud PPA midagi

õigusvastast), millega hagejal ei ole puutumust, loob hagejast negatiivse kuvandi, mis seostab

teda õigusvastase käitumisega ja kahjustab hageja mainet. Seega tekitab hageja isikuandmete

õigusvastane töötlemine hagejale põhjendamatuid kannatusi.

1.11. Saatelõigu alguses luuakse vaatajale saatejuhi sensatsioonijanule viitavate avafraasidega

ja samal ajal hageja näokujutise demonstreerimisega mulje, et tegemist on skandaali ja

ebaseadusliku tegevusega seotud isikuga, kuigi hageja pole seotud teemaga, milleks on

vähetuntud ärimeeste Q ja C tüli ja C äritegevus Eestis laiemalt. Kostja on sellise

teemakäsitlusega andnud ebakohase väärtushinnangu hagejale mitte konkreetse väitega tema

isiku kohta, vaid tõstes teda meelevaldselt kirjeldatud olukorra konteksti. Hageja isiku

käsitlemine on kostjale tavapärane sensatsioonijanule viitav tegevus.

1.12. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Saade on põhjustanud

hagejale hingelist valu ja kannatusi sellega, et hagejat on temale soovimatult järjekordselt

seostatud 2011. a elamislubade temaatikaga kontekstis, mis loob vaatajale mulje, justkui oleks

hageja tegevuses olnud midagi ebaseaduslikku, kuigi riiklikud uurimisorganid on sellega seoses

lõplikud järeldused teinud ja hinnangud andnud, leides, et hageja tegevuses ei olnud midagi

ebaseaduslikku. Elamislubade temaatika jätkuv avalikkuse ette toomine seoses hagejaga ja

hagejast sellega negatiivse kuvandi loomine kahjustab hageja mainet nii avalikkuse kui ka

sõprade ja tuttavate hulgas ning tekitab tema suhtes halvustavat suhtumist. Hagejat on seostatud

negatiivses kontekstis, viidates võimalikus õigusrikkumises osalemisele, C-ga, kelle isiku ja

äritegevusega ei ole hagejal olnud mingit puutumust enam kui kümme aastat. Hageja ei soovi

olla jätkuvalt seostatud ammu möödunud sündmustega. Mittevaralise kahju suuruse hindamisel

tuleb arvestada asjaoluga, et saade on avaldatud ka elektroonilises meedias, mille leviala on

oluliselt suurem kui näiteks paberväljaandel või ühekordselt eetris olnud telesaatel. Seetõttu on

avaldatud informatsioon kättesaadav pikema aja jooksul suuremale ringile isikutele. Kostja

rikkumine on jätkuv.

1.13. Hageja soovib hagiga saavutada mh seda, et lõppeks ka edaspidi tema seostamine ja tema

isikuandmete avaldamine negatiivses kontekstis ja tema mainet kahjustavalt seoses minevikus

toimunud seadusliku tegevusega, milleks oli hagejale kuulunud äriühingu poolt legaalne

nõustamis- ja asjaajamisteenuste osutamine, mh elamislubade alane õigusnõustamine, ning

seoses sündmustega ja isikutega, kellega hagejal puudub mistahes seos. Hageja ei soovi enda

isikule tähelepanu, mida tema isik ei vääri, ja soovib, et lõpeks tema nime ja muude

isikuandmete väärkasutamine vaid sensatsioonijanu ja meediakanalite müüginumbrite

edendamise eesmärgil.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja isikuandmete töötlemine on

kooskõlas IKS §-ga 4. Kostja ei vaidlusta hageja esile toodud asjaolusid, mis puudutavad

andmete avaldamist. Tõele vastab ka, et hageja pöördus korduvalt kostja poole. Kostja

2-21-6049

5 (23)

eetikanõunik on korduvalt vastanud, et hagejaga seotud poliitilise skandaali, sh tema nime,

mainimine saates on asjakohane ja õigustatud ning kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega.

Kostja näitas hageja suhtes head tahet ja eemaldas XX.XX.XXXX kostja veebis ilmunud saadet

kokkuvõtvast artiklist hageja nime, et see ei tuleks otsingumootorite kaudu välja ega tekitaks

seeläbi

veebiotsingutes

värskendatud

seoseid

varasema

poliitilise

skandaaliga.

Ajakirjanduseetika nõuete rikkumise kahtluse korral ja juhul, kui kostja eetikanõuniku hinnang

ei olnud hagejale veenev, oli hagejal võimalik pöörduda Eesti Meediaettevõtete Liidu

pressinõukogu poole. Hageja seda vajalikuks ei pidanud.

2.2. XX.XX.XXXX. a saates kajastatud loo keskmes ei ole hageja ja F-ga seotud elamislubade

juhtum. Samas ei saa seda juhtumit pidada asjasse mittepuutuvaks. Venemaa ettevõtja C sai

elamisloa 2011. a-l avalikkuse ette jõudnud elamislubade juhtumi raames. Skandaal on tänaseks

ajaloosündmus. Hageja seos nn elamislubade skandaaliga on avalikkusele teada ja ka meedias

jätkuvalt ulatuslikult kajastatud. Artiklid on kättesaadavad paljudes veebiväljaannetes.

Ajakirjandusel on õigus refereerida varasemaid artikleid ja kasutada lõike varasematest

saadetest loo terviklikkuse tagamiseks ning päevakajalise loo tausta selgitamiseks.

2.3. Saate sissejuhatuses kõlab vaid üks lause: „Me kõik mäletame elamislubade skandaali, kus

kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel ja toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis

elamislubasid.“ Lause taustal kuvatakse kahe tolleaegse poliitiku, s.o hageja ja F fotod. Fotod

kaovad kaadrist pärast lause lõppu. Saatejuhi sissejuhatus jätkub loo peategelase C teemal.

Fotode suurus on tingitud stuudioplaanist. Kuna stuudios on ekraanid suuremõõdulised, siis ei

ole fotode kuvamine väiksemana mõeldav. Võrdlus saate muude kaadritega ei ole kohane, sest

ülejäänud kaadrid ei ole stuudio taustaks.

2.4. Saatelõigus alates 06:00 mainitakse hageja nime ja saatelõigus alates 07:09 nimetatakse

PPA järelkontrolli ning lause taustana näidatakse mõne sekundi vältel kostja arhiivi kaadreid

30. novembri 2011. a ja 7. detsembri 2011. a saadetest „Pealtnägija“, milles skandaaliga seotud

hageja ja F annavad intervjuusid. Tegemist on telesaatele omase tavapärase viitamisega

varasemale sündmusele koos asjaomaste arhiivikaadrite kasutamisega. Loos esinev Q ütleb, et

C sai elamisloa hageja kaudu ning ka tema ise püüdis oma pereliikmetele hageja abiga

elamislube saada. Seega on seose loomine saate peategelase elamisloa saamise ning tolleaegse

poliitilise skandaali ja selle keskmes olnud poliitikutega ajakirjanduslikus mõttes põhjendatud

ja kohane. Hagejat mainitakse vaid seoses ajaloosündmusega, tehes seda minimaalselt ja ilma

lisakommentaaride või hinnanguteta.

2.5. Asjakohatud on hageja viited tema andmete kasutamisele meediakanalite müüginumbrite

suurendamiseks. Hageja on avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle saated ja programmid

on tasuta kättesaadavad.

2.6. Hageja nime mainimine ja foto kuvamine temaga seotud poliitilise skandaali meenutamisel

ei kahjusta ülemäära hageja õigusi. Saates ei kajastata ühtki hageja eraelulist detaili, vaid tema

tegevust ajal, mil ta oli avalikkusele tuntud poliitik. Lisaks on hageja nimi ja fotod nn

elamislubade skandaaliga seoses avalikkusele hästi teada ja ka meedias ulatuslikult kajastatud.

2.7. Isikuandmete avaldamisega ei teotatud hageja au. Saate sissejuhatuses ei anta hagejale

ebakohast väärtushinnangut. Ühiskonnas kujundati väärtushinnang elamislubade skandaaliga

seonduvale juba ligi 10 aastat tagasi ja selle ajaloosündmuse meenutamine ei saa kuidagi anda

uut hinnangut toimunule ega ka hagejale eraldi. Kuna saade ei lahka hageja tegevust

elamislubade skandaaliga seonduvalt, ei too hageja kohta välja ühtki uut faktiväidet ega anna

ka ühtki hinnangut tema isikule või tegevusele, siis ei saa saates kajastatu hageja au teotada.

2-21-6049

6 (23)

2.8. Kostja ei ole tekitanud hagejale mittevaralist kahju. Hageja väited nagu põhjustaks

vaidlusalune saatelõik talle täiendavat hingelist valu ja jätaks mulje, et ta on teinud midagi

ebaseaduslikku, on meelevaldsed. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Rahalise

hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised,

kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas ning

kohustas kostjat töötlema XX.XX.XXXX. a saate „Pealtnägija“ videofaili (minutitel 06:13 kuni

06:16; 07:10 kuni 07:12; 06:49 kuni 06:51; 07:22 kuni 07:23) selliselt, et hageja nägu fotodel

ja videolõigus on varjatud ning tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri

dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel, ja näitama avalikkusele üksnes

töödeldud videofaili. Maakohus jättis hagi au teotamise lõpetamise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõuetes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate eluliste asjaolude üle, mis puudutavad saadetes

„Pealtnägija“ ja „Insight“ ning kostja portaalis avaldatut. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et

avaldatud on hageja isikuandmeteid (nimi, näokujutis).

3.2. Hagejal on õigus nõuda õigusvastaselt avaldatud isikuandmete avaldamise ning au teotava

tegevuse lõpetamist ja andmete kustutamist või parandamist VÕS § 1046 lg 1, VÕS § 1055 lg

1 ja IKS § 25 lg 3 järgi. Hagejal on õigus nõuda ka mittevaralist kahju VÕS § 127 lg 1 ja § 128

lg 1 järgi.

3.3. Isikuandmed on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016,

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art

4 p 1 kohaselt igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete

töötlemiseks on vajalik õigusliku aluse olemasolu, milleks IKÜM art 85 p 1 järgi võib olla nn

meediaerand, mille järgi on isikuandmete töötlemine lubatud ajakirjanduslikel eesmärkidel.

Isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemiseks ja nende meedias avalikustamise

eelduseks on avalik huvi, avalikustamine peab olema kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega ja isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti

õigusi. Sama põhimõte on sätestatud ka IKS §-s 4, mille kohaselt isikuandmeid võib

andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada

meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

3.4. Maakohtu hinnangul puudutas saate temaatika avalikku huvi, sest majanduskeskkond ja

riiki investeeringuid tegevate isikute rahaliste vahendite päritolu on nii riigiasutuste kui ka

avalikkuse jaoks oluline teave, eriti olukorras, kus rahalised vahendid pärinevad riigist, millega

Eestil on poliitilisi pingeid. Lisaks on hageja tegevuse vastu jätkuv avalik huvi. Kuigi hageja

on avalikust elust ja poliitikast taandunud, on tema 2011. a tegevustel pikaajalised tagajärjed.

Hageja toonased kliendid tegutsevad Eestis edasi. Saates seatakse kahtluse alla nende isikute

äritavad. Avalik huvi on näidata, et ka kümme aastat tagasi toimunud sündmustel on mõju

tänapäeval. Ajakirjandusel ja ajakirjanikul on õigus refereerida oma varasemaid artikleid ja

saateid, kui see on vajalik loo terviklikkuse tagamiseks ning päevakajalise loo tausta

selgitamiseks. Pole põhjendatud ega tõendatud, et kostja avaldas andmeid üksnes

sensatsioonijanust.

2-21-6049

7 (23)

3.5. Kostja tegevust reguleerivad Eesti ajakirjanduseetika koodeks ja Eesti Rahvusringhäälingu

hea tava. Eetikakoodeksi p 1.5 järgi ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada

põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.

Eesti Rahvusringhäälingu hea tava p 1.3 ütleb, et teemade mitmekesisuse nõude puhul

eeldatakse, et sisuloojad ei kohanda oma tegevust auditooriumi hüpoteetilisele huvile ja ei

tegele vaid teemadega, mida auditooriumi enamus ootab. Avalikkust ei käsitleta turuna, mille

puhul mingite teemade käsitlemine on populaarsem ja põnevam, tuues nii suuremaid

auditooriumi numbreid.

3.6. Kuna hageja tegevuse vastu oli avalik huvi olemas, saab järeldada, et kostja ajakirjanikud

olid veendunud, et informatsiooni esitamine on vajalik. Tõeste ajaloofaktide esitamine võib

põhjustada kannatusi, kui see toob välja isiku eraelulised asjaolud, mis võivad põhjustada

valulikke meenutusi, näiteks lähedase surm või kuriteo ohvriks langemine. Kostja on välja

toonud hageja kümne aasta taguse majandustegevuse, mis oli legaalne, kuid mille suhtes oli

tollel ajal ja on ka praegu avalik huvi. Selline tegevus ei saa põhjustada kannatusi ega olla

ebaeetiline.

3.7. Hageja isikuandmete, s.o saates suures plaanis hageja näopildi ja teiste fotode avaldamine,

oli ebaproportsionaalne. Hageja nime mainiti saates üksnes konteksti loomiseks ja saates antud

intervjuu selgitamiseks. Kohtu hinnangul oleks sellises olukorras olnud proportsionaalne

mainida hageja nime saatejuhi esitatud tekstis, kuid mitte näidata tervet lõiku varasemast

saatest. Televisioonis, kus suurem rõhk on info visuaalsel tajumisel, rõhutab fotode jms

näitamine saateosa ning esitatavat informatsiooni palju suuremal määral kui üksnes suuliselt

isiku nime mainimine. Vaatajal polnud vaja teada, milline hageja välja näeb, sest informatsioon

oli oluline üksnes hageja kunagise tegevuse ja selle pikaajalise mõju kontekstis.

3.8. Seega ei ole täidetud kõik IKS § 4 eeldused, mis on vajalikud andmete töötlemiseks

ajakirjanduslikul eesmärgil. Hageja märkis hagiavalduses, et ta nõue on suunatud sellele, et

lõpetada tema isiku seostamine 2011. a-l toimunud sündmustega, mille käigus antakse talle

negatiivne hinnang. Kohus leidis, et õigus olla unustatud ei tähenda seda, et hageja isikut ei tohi

ajaloosündmuste kontekstis üldse kunagi mainida. Kohus saab kohustada kostjat lõpetama

konkreetse tegevuse saate ja artikli avaldamisel.

3.9. Kostja ei ole hageja au teotanud. Saatest ei saa välja lugeda, et hageja isikule antud hinnang

on sisu või vormi tõttu Eesti ühiskonnas halvustava tähendusega. Samuti ei pidanud hageja

2011. a-l enda tegevuse kajastamist tema au teotavaks. Saatejuht kasutas hageja tegevuse kohta

sõna „skandaal“ ning viitas ajaloosündmustele, mis on tõesed ja leidsid aset 2011. a-l. Sõna

„skandaal“ kasutamine ei saa olla au teotav, sest skandaal tähendab kõmulist pahandust või

piinlikku vahejuhtumit, seega sündmust, mis püüab tähelepanu, kuid mis ei ole alati halvustav.

Saates kasutatuna annab „elamislubade skandaal“ küll hinnangu hageja tegevusele, kuid

saatejuhi tekstis ei märgita, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Ka saates esinenud

riigiametnike selgitustest on aru saada, et elamisloaks vajalike andmete esitamine on elamisloa

saaja, mitte hageja kohustus, ning hageja tegevus ei ole olnud ebaseaduslik.

3.10. Maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kuna kostja

ei ole hageja au teotanud, siis ei ole kostja tegevus õigusvastane. Hageja isikuandmete

avaldamine oli ebaproportsionaalne, kuid selles osas ei ole hageja kahju tekkimist veenvalt

tõendanud. Hageja peab arvestama, et ka poliitikast lahkunud isikuid, kes ei ole igapäevaselt

avaliku huvi orbiidis, võib seoses ajaloosündmuste kajastamisega uuesti tähelepanu keskmesse

tuua. Oluline ka see, et 2011. a-l ei pidanud hageja kostja tegevust õigusvastaseks. Hageja ei

2-21-6049

8 (23)

ole oma kannatusi tõendanud ega muul moel usutavaks teinud. Andmete avaldamise lõpetamine

on piisav, et hageja õigusi kaitsta.

3.11. Maakohus käsitas hageja nõuet lisada videofailile tekst kohtuotsuse täitmise viisina TsMS

§ § 445 lg 1 mõttes. Kuna kohus rahuldas hageja nõude üksnes osaliselt, ei ole põhjendatud

videofailile selgituse lisamine, et isikuandmed on eemaldatud, sest eemaldada on vaja üksnes

pildimaterjal hageja kohta.

3.12. Ebaproportsionaalne on üksnes hageja näo ja nime kohta fotode ja videolõigu näitamine,

mitte saatele peale loetud tekstis nime avaldamine. Seega tuleb kostjal rikkumise

kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks töödelda (otsuses ilmselt ekslikult

kasutatud sõna „eemaldada“ – ringkonnakohtu märkus) XX.XX.XXXX. a saate „Pealtnägija“

ja XX.XX.XXXX saate „Insight“ hagejat puudutava saatelõigu videofaili selliselt, et hageja

nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ning tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud

äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel, ja näidata avalikkusele

üksnes eelpooltoodule vastavalt töödeldud videofaili.

3.13. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada. Hageja palub muuta otsuse resolutsiooni p 2 järgmiseks: „Kohustada Eesti

Rahvusringhäälingut rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks töötlema

20.11.2019 saate „Pealtnägija“ videofaili selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on

varjatud ja tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka

ajaleheartikli väljavõtte kujutisel ning hageja nimi eemaldatakse täielikult saatelõigu

pealeloetud tekstist, ja näitama avalikkusele üksnes eelpooltoodule vastavalt töödeldud

videofaili koos lisatekstiga „Isikuõandmed on eemaldatud tulenevalt IKS § 4 ja § 25 lg 3 p 1“,

mille suurus on 1:7 kaadrist ning mis peab olema nähtav kogu aja vältel, kui näidatakse kaetud

isikuandmetega saatelõigu osi.“ Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et esines avalik huvi hagejat

saates kajastada. Hagejal puudus saatelõigu teemadega mistahes puutumus. Maakohus jättis

tähelepanuta, et ka kostja ise on 30. detsembri 2020. a kirjas nr 1.1-7/117-20 kinnitanud, et

saate põhiteema ei puudutanud hageja õigusi. Seega möönab ka kostja, et saatelõik ei olnud

hagejast, vaid hoopis C ja Q vaidlusest ja kahtlustest C investeeritud raha päritolu osas. Kostja

on ka 30. jaanuari 2020. a vastuses hagejale nentinud, et lugude keskmes ei ole hageja ja F-ga

seotud elamislubade juhtum. Samuti lisas kostja hageja nõudel saatelõiku ümber jutustanud

artikli juurde märkuse, mis täpsustab hageja seost elamislubade juhtumiga: „Märkus: Saates

mainitud elamislubade väljastamise temaatikat on uurinud kaitsepolitsei ja riigikogu komisjon,

kes X ja tema äriühingute toonases tegevuses ei leidnud midagi õigusvastast. X-l puudub seos

loos käsitletud C-le etteheidetavate tegudega.“ Ka selle märkuse lisamisega tunnistas kostja, et

C poolt esitamata jäetud andmete kontekstis puudus avalik huvi hageja vastu. Seega oli hageja

isikuandmete avalikustamine saatelõigus põhjendamatu ja õigusvastane.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja saatelõigus kajastamisel ei rikutud ajakirjanduseetika

põhimõtteid. Hagejat nimetati üksnes selleks, et artikkel oleks lugejatele huvitavam, ilma

selleks objektiivset põhjust omamata. Seega on tegemist Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p

2-21-6049

9 (23)

1.5 rikkumisega. Samuti on rikutud kostja hea tava p-i 1.3, kuna otsiti sensatsiooni ja väljuti

teemade objektiivse käsitlemise piirest.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei teotanud hageja au ebakohase väärtushinnanguga.

Saatelõigus anti hagejale halvustav hinnang. Maakohus jättis tähelepanuta saatejuhi väljendid

saatelõigu alguses, kus hagejast räägiti järgmist: „Me kõik mäletame elamislubade skandaali,

kus kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel toonaste IRL-i poliitikute toel

Eestis elamislubasid“, „„Pealtnägija“ paljastas, kuidas IRL-i kuuluvad Riigikogu liige F ja

Tallinna Volikogu liige X aitasid muretseda elamisloa ligi saja viiekümnele inimesele

Venemaalt ja teistest eksliiduvabariikidest“, mõlemale taustaks hageja portreefoto. Samuti jättis

kohus tähelepanuta saatelõigu sisulised teemad, nagu isikutevaheline äritüli, loo ühe

peategelase C võimalikud probleemid elamisloa taotlemisel andmete esitamisega, C

investeeritava raha päritolu puudutavad kahtlused jne. See kõik kokku lõi konteksti, kus

hagejale kui asjasse mittepuutuvale isikule anti väärtushinnang, mis iseloomustab teda kui

saatelõigus käsitletud negatiivse kontekstiga teemadega seotud isikut.

4.4. Kummaline on kohtu seisukoht, et 2011. a-l ei pidanud hageja enda tegevuse kajastamist

au teotavaks, kuid 2019. a-l peab. 2019. a teave ja uurimiskokkuvõtted annavad 2011. a

sündmustele objektiivselt teistsuguse tähenduse kui neile sündmustele võidi anda 2011. a-l. See

on ka põhjus, miks hageja ei pidanud 2011. a-l enda kajastamisi tema au teotavaks, aga 2019.

a-l ja ka praegusel ajal peab. 2011. a väärtushinnangute kordamine ei ole tänase teadmise juures

elamislubade temaatikaga seotud asjaoludest enam asjakohane.

4.5. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kostja

vastu. Kuna hageja au on teotatud, siis on tegemist õigusvastase tegevusega, millega tekitatud

mittevaraline kahju tuleb hüvitada. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole oma kannatusi

tõendanud ega muul moel usutavaks teinud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13

selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab, kui hageja

tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei pidanud hageja

tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab isikuõiguste rikkumise

tõendamisest. Kostja rikkus hageja isikuõigusi sellega, et ta avaldas vastuolus IKS §-s 4

sätestatuga meedias ilma hageja teadmise ja nõusolekuta hageja isikuandmeid, kahjustades

sellega hageja kui andmesubjekti õigusi.

4.6. Maakohus leidis ebaõigesti, et videofailile hageja nõutud selgituse lisamine ei ole

põhjendatud. Selgituse lisamine on vajalik, et videofaili vaatajad saaksid aru, miks videofaili

on osaliselt töödeldud, ega arvaks, et tegemist on pelgalt tehniliselt vigase videofailiga.

4.7. Kuna maakohus rahuldas hagi põhjendamatult vaid osaliselt, siis on kohus teinud ebaõige

lahendi ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

4.8. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis ilmselges tagaseljaotsuse tegemise ja

tagaseljaotsusega hagi rahuldamise olukorras tagaseljaotsuse tegemata. Hageja esitas kohtu

tegevusele maakohtus vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja tugineb

apellatsioonkaebuses ka nimetatud menetlusõiguse rikkumisele.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-21-6049

10 (23)

Vastuapellatsioonkaebus

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata. Kostja palub tema menetluskulud jätta hageja kanda.

6.1. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et IKS § 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Kohus leidis ekslikult, et hageja isikundmete saates näitamine oli ebaproportsionaalne. Kohus

ei ole analüüsinud ega selgitanud, milles seisneb hageja õiguste kahjustamine ja miks see on

ülemäärane, arvestades ajakirjanduslikku eesmärki ning avalikku huvi. IKS § 4 kohaldamata

jätmiseks ei piisa järeldusest, et ajakirjanik oleks saanud andmesubjekti kajastada vähem, vaid

peab esinema põhjus, miks saab väita, et isikuandmete töötlemine oli andmesubjekti õigusi

ülemäära kahjustav. Ka isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

isikuandmete kasutamine ajakirjanduslikul eesmärgil ilma andmesubjekti nõusolekuta

olukorras, kus esineb andmesubjekti õiguste riive, on lubatud. Alles siis, kui esineb õiguste või

vabaduste ülemäärane riive, tuleb kaaluda, kas avalik huvi kaalub andmesubjekti õiguste riive

üles.

6.2. Hageja õigusi ei ole kahjustatud. Hageja isikuandmete kasutamist saates ei saa pidada

ebaproportsionaalseks ega ülemääraseks. Hageja isikuandmeid on kajastatud väga väikeses

mahus, üksnes mõne sekundi jooksul. Asjaolu, et hageja foto oli mõned sekundid kaadris

hetkedel, kui teda saates mainiti, on telesaadetes tavapärane. Samuti ei puudutanud saade ühtegi

hageja eraelulist detaili. Lisaks kasutati saates 10 aastat vana materjali, mistõttu pole hageja

kohta kajastatud midagi uut, mis poleks avalikkusele juba teada. Ainus saates avaldatud hagejat

puudutav väide käsitles seda, kuidas Riigikogu liige F ja hageja kui IRL-i kuuluv Tallinna

volikogu liige aitasid 2011. a elamislubade skandaali ajal muretseda elamisloa ligi saja

viiekümnele inimesele Venemaalt ja teistest endistest liiduvabariikidest. Kostjale teadaolevalt

on tegemist õige väitega ning sellele ei vaidle otseselt vastu ka hageja. Hagejat on saates alati

kajastatud kõrvuti F-ga. Hagejale pole eraldi tähelepanu juhitud. Hageja tegevuse kohta ei anta

saates hinnanguid, ei viidata hageja õigusvastasele käitumisele ega avaldata hageja kohta

valeandmeid. Hageja põgus mainimine ajaloosündmuse käsitlemise raames ei ole käsitatav

hageja õiguste kahjustamisena. Samuti õigustab hageja õiguste mõõdukat riivet avalik huvi

teema vastu. Hageja saates kajastamine on niivõrd põgus, et on võimalik, et keskmise

tähelepanuga vaatajale jäi hageja kajastamine saates tähelepanuta.

6.3. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ning otsus sisaldab vastuolulisi

põhjendusi. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, milles seisneb hageja õiguste kahjustamine, ega

see, et kohus oleks kaalunud õiguste kahjustamise raskust ajakirjandusliku eesmärgi täitmise ja

avaliku huviga. Hageja ja ka kohus heidavad kostjale sisuliselt ette hageja saates kajastamist

iseenesest. Hageja on väitnud, et saates oleks tulnud jätta hageja üldse mainimata, ning kohus

on leidnud, et proportsionaalne oleks olnud mainida hageja nime ühel korral pealeloetavas

tekstis. Sellised etteheited on põhjendamatud. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks väita, et

hageja nime ja näo kasutamine, sõltumata avaldamise kontekstist ja eesmärkidest, oleks

õigusvastane. Kohus ei ole põhjendanud, miks on õigusvastane näidata eetris 10 aastat vana

pildimaterjali hagejast. Otsuses puuduvad põhjendused, miks hageja nime ja kujutise näitamine

on tema õiguste niivõrd oluline ja intensiivne riive, et selle õigustamiseks puudub igasugune

õiguslik alus ning seda tuleb koheselt pidada hageja õiguste ülemääraseks kahjustamiseks.

Sealjuures on kohus otsuses märkinud, et kostja välja toodud hageja kümne aasta taguse

majandustegevuse suhtes oli tollel ajal ja on ka praegu avalik huvi ning selline kostja tegevus

ei saa põhjustada kannatusi ega olla seega ka ebaeetiline. Kuna kohus on ise märkinud, et

2-21-6049

11 (23)

isikuandmete töötlemine ei saa hagejale kannatusi põhjustada, ei ole kostja hinnangul ka alust

jätta IKS § 4 kohaldamata.

6.4. Sisuliselt jääb kohtu põhjendustest mulje, et kuna kostjal oleks olnud võimalik hageja

isikuandmeid kasutada ka vähem, on ebaproportsionaalne kõik, mis lisandub hageja

ühekordsele mainimisele. Selline seisukoht on ülemäärane sekkumine ajakirjandusvabadusse.

Kohus on sisuliselt andnud hinnangu, et ajakirjanikud oleksid saanud teha teistsuguseid

valikuid, mida saates näidata. Elamislubade skandaali ja hageja saates kajastamine on olnud

saatetegijate ja toimetuse otsus ning selline otsus ei saa olla etteheidetav. Etteheidetav saab olla

õigus- või eetikanormide rikkumine, kuid millisel kujul otsustavad ajakirjanikud ja saate

režissöör ühele või teisele sündmusele telesaates viidata, on toimetuse otsus ja tuleneb

meediateenuse osutaja toimetusvastutusest ning tegevusvabadusest (meediateenuste seaduse §-

d 6 ja 13). Kuna ka kohus on möönnud, et hagejale pole saates isikuandmete avaldamisega

kahju tekitatud, ei saa väita, et saate tegijad on saate koostamisel midagi valesti teinud.

6.5. Lisaks on otsuses isikuandmete avaldamise proportsionaalsuse kohta tehtud järeldused

vastuolus otsuse muude seisukohtade ja järeldustega. Näiteks on kohus proportsionaalsuse

hindamise juures öelnud, et vaatajal puudub vajadus teada, milline hageja välja näeb, sest see

informatsioon oli oluline üksnes hageja kunagise tegevuse ja selle pikaajalise mõju kontekstis.

Sellise seisukohaga on vastuolus otsuse varasemas osas, kus kohus analüüsib avaliku huvi

olemasolu, esitatud seisukoht, et saate temaatika ja hageja toonase tegevuse vastu on avalik

huvi olemas. Kohus pole sealjuures märkinud, nagu hõlmaks avalik huvi üksnes hageja nime

suulist esitamist ning välistatud oleks hageja näokujutis. Samuti on kohus selgelt öelnud, et

ajakirjandusel ja ajakirjanikul on õigus refereerida oma varasemaid artikleid ja saateid, kui see

on vajalik loo terviklikkuse tagamiseks ning päevakajalise loo tausta selgitamiseks. Ka hagejat

kujutava foto- ja videomaterjalina on saate tegijad taaskasutanud 2011. a „Pealtnägija“ saate

materjali. Seega on ebaloogiline kohtu hiljem esitatud hinnang, et kostja poolt oli vale kasutada

varasemast materjalist võetud hageja näo ja nime kujutist. Kuna kohus on kohtuotsuse ühes

osas jõudnud järeldusele, et hagejale pole kahju tekkinud või vähemalt pole hageja seda

veenvalt tõendanud, ei saa kohus kohtuotsuse teises osas järeldada, et hagejale on tekkinud

ülemäärane kahju IKS § 4 tähenduses.

Apellandi seisukoht

7. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse.

Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas, kohustades

2-21-6049

12 (23)

kostjat töötlema vaidlusaluse saatelõigu videofaili (minutitel 06:13 kuni 06:16; 07:10 kuni

07:12; 06:49 kuni 06:51; 07:22 kuni 07:23) selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on

varjatud ja tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka

ajaleheartikli väljavõtte kujutisel, ja näitama avalikkusele üksnes eelpooltoodule vastavalt

töödeldud videofaili. Maakohus jättis hagi rahuldamata au teotamise lõpetamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõuetes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hageja vaidlustas

maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ja palus teha tühistatud osas uus otsus,

millega hagi rahuldada. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse vastuapellatsioonkaebusega osas,

millega kohus hagi osaliselt rahuldas, ja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata. Kumbki pool vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse

osas. Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsus vaidlustatud kogu ulatuses.

10. Poolte apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikest seisukohtadest ja ringkonnakohtu 14.

aprilli 2022. a istungil avaldatust nähtub, et pooled ei vaidle asja lahendamisel oluliste asjaolude

üle, v.a ulatuses, mis puudutab vaidlusaluses saatelõigus hageja kohta avaldatud hinnanguid.

Vaidlustamata osas lähtub ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi maakohtu tuvastatud

asjaoludest.

11. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja nimi ja kujutis (saatelõigus avaldatud

fotol ja videolõigus) on isikuandmed IKÜM art 4 p 1 järgi ning nende saates avaldamine on

isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 p 2 järgi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on

käsitatav saates avaldatud hageja isikuandmete vastutava töötlejana ja ka võimalike hageja

kohta käivate väärtushinnangute avaldajana. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas

hageja isikuandmete avaldamine saates oli õiguspärane, kas kostja on avaldanud hageja kohta

saates ebakohaseid väärtushinnanguid ning kas hagejal on eelnevast tulenevalt õigus nõuda

kostjalt rikkumise lõpetamist, sh millisel viisil, ning mittevaralise kahju hüvitamist.

12. Kolleegium hindab kõigepealt hageja apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus rikkus

menetlusõiguse normi, jättes asja lahendamata tagaseljaotsusega (I). Seejärel analüüsib

kolleegium hageja nime ja kujutise kasutamisega seotud nõudeid (II) ning ebakohase

väärtushinnanguga au teotamisest tulenevaid nõudeid (III). Lõpetuseks käsitleb kolleegium

menetluskulude jaotuse ja vajadusel kindlaksmääramise küsimusi.

I

13. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis

ilmselges tagaseljaotsuse tegemise ja tagaseljaotsusega hagi rahuldamise olukorras

tagaseljaotsuse tegemata. Hageja arvates eelistas maakohus sellega menetluses kostjat. Asja

materjalidest nähtuvalt esitas hageja 6. septembri 2021. a menetlusdokumendis TsMS § 333 lg

1 järgse vastuväite maakohtu tegevusele seoses kostjale hagile vastamiseks täiendava tähtaja

andmisega ja tagaseljaotsuse tegemata jätmisega, mille maakohus jättis 27. septembri 2021. a

kohtuistungil rahuldamata (vt protokoll, ajamärk 00:00:40). Vastavalt TsMS § 652 lg-le 6 ja §

333 lg-le 3 saab hageja tugineda maakohtu võimalikule menetlusõiguse normi rikkumisele

apellatsioonimenetluses.

14. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, jättes tagaseljaotsuse

tegemata ja andes kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks.

14.1. Praeguses asjas ei esitanud kostja hagile vastust maakohtu 30. aprilli 2021. a määrusega

antud tähtaja jooksul. Oma 14. juuni 2021. a kirjas selgitas kostja seda eksitusega, mille tõttu

ei jõudnud kohtumäärus koos lisamaterjalidega majasiseselt menetlusse, ning palus hagile

2-21-6049

13 (23)

vastamise tähtaega pikendada (I kd, tl 127). Maakohus rahuldas kostja taotluse 15. juunil 2021.

Kostja esitas hagile vastuse maakohtu määratud uueks tähtpäevaks 1. juuliks 2021.

14.2. TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Nimetatud sättest ei tulene kohtule kohustust tagaseljaotsus teha, vaid sellekohane õigus. Ka

Riigikohus on selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus ning esmajoones

on selle mõte võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale

(vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 15.1). Praegusel juhul ei

hoidnud kostja kohtumenetlusest kõrvale, vaid põhjendas hagile vastamata jätmist oma 14.

juuni 2021. a kirjas kohtule ning avaldas soovi hagile mõistliku aja jooksul vastata. Selles

olukorras jättis maakohus õigesti asja tagaseljaotsusega lahendamata. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et praegusel juhul ei oleks tagaseljaotsuse tegemine taganud õigusrahu, vaid

poolte vahel oleks vaidlus tõenäoliselt jätkunud. Ka see õigustas asja menetlemise jätkamist.

II

15. Hagiavalduses on hageja oma nime ja kujutise õigusvastasel kasutamisel põhinevate nõuete

õigusliku alusena viidanud VÕS § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 7 ning §-le 1046 koos §-ga 1055, aga

lisaks ka IKS § 25 lg 3 p-le 1. Maakohus käsitas hageja nõude õigusliku alusena VÕS §-e 1046

ja 1055 ning IKS § 25 lg-t 3 (maakohtu otsuse lk 8). Kolleegium täiendab ja osaliselt muudab

selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

Kolleegium arutas hageja nõude õiguslikku alust pooltega 14. aprilli 2022. a kohtuistungil, kus

pooled nõustusid ringkonnakohtu seisukohaga, et IKS § 25 lg 3 ei ole praegusel juhul

asjakohane, kuna see säte paikneb IKS 4. ptk-s, mida § 12 kohaselt kohaldatakse isikuandmete

töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning

karistuse täideviimisel. Seega tuleb viide IKS § 25 lg-le 3 maakohtu otsusest välja jätta. Samuti

ei tule praegusel juhul hageja nõude õiguslik alus otsekohalduvast IKÜM-st. Kuna hageja ei

ole nõudnud kostjalt oma isikuandmete kustutamist, mh kostja arhiivist, ei ole kolleegiumi

hinnangul tegemist IKÜM art 17 tähenduses õiguse andmete kustutamisele (n-ö õigus olla

unustatud) teostamisega. Samuti ei ole hageja nõue rikkumise lõpetamiseks käsitatav IKÜM art

18 ja art 4 p 3 tähenduses isikuandmete töötlemise piiramise nõudena. Seega on hageja nõude

õiguslik alus praegusel juhul kas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 koos lg-ga 3 ja § 1055 või

alternatiivselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 koos §-ga 1046 ja § 1055. Kolleegium nõustub

maakohtuga selles, et hageja taotlus lisada vaidlusaluse saatelõigu videofailile pärast selle

töötlemist lisatekst on käsitatav rikkumise lõpetamise nõude osas otsuse täitmise viisi

täpsustamise taotlusena TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Sellega nõustus ringkonnakohtu istungil

ka hageja (vt 14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:10 ja 00:18:22).

Riigikohus on leidnud, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks

ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-ga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse

õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. IKS-i sätted, mis reguleerivad

isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi, saavad olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes

kaitsenormideks. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas

kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 4. oktoobri

2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p-d 10 ja 12 ning seal viidatud kohtupraktika). Isiku

nime või kujutise õigustamatu kasutamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel

õigusvastane, arvestades lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 sätestatut. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud

2-21-6049

14 (23)

õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised, kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse

tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt samas, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).

16. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on avaldanud saatelõigus hageja isikuandmeid, s.o nime

ja kujutist, järgmiselt:

-

saateminutitel 00:09–00:18 hageja suur portreefoto (taustaks tekst „Me kõik mäletame

elamislubade skandaali, kus kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel

toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis elamislubasid“);

-

saateminutitel 06:13–06:16 hageja suur portreefoto ja taustal peale loetud tekstis hageja

nime mainimine („“Pealtnägija“ paljastas, kuidas IRL-i kuuluvad Riigikogu liige F ja

Tallinna volikogu liige X aitasid muretseda elamisloa ligi saja viiekümnele inimesele

Venemaalt ja teistest eksliiduvabariikidest“);

-

saateminutitel 06:49–06:51 hageja nime näitamine suures plaanis äriregistri väljavõttel;

-

saateminutitel 07:10–07:12 hageja näitamine videoklipis;

-

saateminutitel 07:22–07:23 hageja nime näitamine suures plaanis ajaleheartikli roosa

värviga märgitud lõigus.

17. Samuti ei vaidle pooled järgneva üle:

-

vaidlusalune saatelõik rääkis Eestis tegutseva investori C ja Q ärivaidlusest (Peterburis

asuva kinnisvara üle) ja kahtlustest C investeeritud raha päritolus. Saates tõstatati

kahtlus, et C võis olla jätnud Eesti elamisloa taotluses olulisi andmeid esitamata;

-

hagejale viidati saatelõigus seoses 2011. a-l avalikuks tulnud nn elamislubade

skandaaliga (laiemale avalikkusele tuntud nimetus), mille keskmes olid sel ajal

poliitikas tegutsenud hageja (Tallinna Linnavolikogu liige) ja F (Riigikogu liige) ning

mis ei olnud vaidlusaluse saatelõigu põhiteema;

-

C oli üks nendest Venemaa ärimeestest, kelle nimi jõudis avalikkuse ette ja kellele

elamisloa andmise õiguspärasust uuriti seoses 2011. a nn elamislubade skandaaliga;

-

Ct nõustas (mh õigusküsimustes) ja abistas elamisloa taotlemisel hageja äriühing;

-

hageja ja hageja äriühingute tegevuses elamislubade taotlemisel nõustamisteenuse

osutamisel ei ole tuvastatud õigusrikkumisi.

18. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel,

sh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). IKÜM art 85 lg 1 kohaselt ühitavad liikmesriigid

õigusaktiga isikuandmete kaitse üldmääruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning mh sõna-

ja teabevabaduse õiguse, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel.

Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega mh

ajakirjanduslikel eesmärkidel ette vabastusi või erandeid IKÜM II–VI ja IX peatükist, kui need

on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Nende

eesmärkide saavutamiseks on Eestis kehtestatud IKS § 4, mis reguleerib isikuandmete

töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil. Selle sätte kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti

nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks

on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete

avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. See, kui isikuandmed on

seaduse alusel varem mingis vormis avalikustatud, ei tähenda, et edaspidi võib neid

isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada (vt nt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Seega on maakohus vaidlustatud otsuses põhjendatult

2-21-6049

15 (23)

kontrollinud, kas hageja isikuandmete avaldamine vaidlusaluses saatelõigus vastas IKS § 4

tingimustele.

19. Riigikohus on isikuandmete ajakirjanduslikel eesmärkidel töötlemise nõudeid selgitanud

enne 15. jaanuarit 2019 kehtinud IKS § 11 lg 2 kontekstis.

1. jaanuaril 2008 jõustunud isikuandmete kaitse seaduse (IKS2008) § 11 lg 2 kohaselt võis

isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja

avalikustada meedias, kui selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 eesmärgi selgitamisel märkinud, et selle

kohaldamisel

tuleb

arvestada

ka

Euroopa

Inimõiguste

Kohtu

(EIK)

praktikat

väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 19–21). Riigikohus osutas EIK lahenditest tulenevale

järeldusele, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete

põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud

isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe

hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi (vt samas, p 21 ja

seal viidatud EIK praktika).

Riigikohus selgitas, et IKS2008 § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu

puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (sh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus)

vahel (vt samas, p 21). Seejuures on ajakirjandusel ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt

lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi

puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu

avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma

täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks avalik võim liiga suures ulatuses otsustada,

millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks

ajakirjandusvabadust. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude

põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule

põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu.

Näiteks isiku poliitilise tegevuse kajastamise vastu on üldjuhul kaalukas avalik huvi (vt samas,

p 23; Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16).

Riigikohtu seni esitatud seisukohtade arvessevõtmisel praeguse asja lahendamisel tuleb

arvestada sellega, et erinevalt alates 15. jaanuarist 2019 kehtivast IKS-ist oli varasema seaduse

alusel nõutav, et isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks oleks ülekaalukas avalik huvi,

samas kui praeguses seaduses ei ole ülekaalukuse nõuet kehtestatud. Muus osas on normide

sõnastused sarnased. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 2-

15-16007 on esitatud asjas, kus isiku kohta oli avaldatud eraelulisi andmeid (isiku ees- ja

perekonnanimi ja teave tema abielusuhte kohta), samas kui praegusel juhul seonduvad hageja

kohta avaldatud andmed tema majandustegevusega valdkonnas, mis seondus riigi üldise

ärikeskkonnaga ja ka Eesti riigi julgeolekuga, ja ajal, mil hageja oli ühtlasi tegev poliitikas.

20. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja isikuandmete avaldamiseks oli avalik huvi.

20.1. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale viidati saates seoses 2011. a-l ilmsiks tulnud nn

elamislubade skandaaliga, mis ei olnud saate põhiteema (vt praeguse otsuse p 17). Sellele

sündmusele viidati saates seetõttu, et saate üks peategelastest, Eestis tegutsev ja siin

investeeringuid tegev C oli saanud elamisloa nimetatud juhtumi sündmuste ajal ning teda oli

2-21-6049

16 (23)

elamisloa taotlemisel nõustanud ja abistanud hageja (äriühingu kaudu), kes oli üks kahest 2011.

a nn elamislubade skandaali keskmes olnud isikust.

20.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et see, kust pärinevad Eestisse olulisi investeeringuid

tegevate isikute rahalised vahendid, on nii riigiasutuste kui ka avalikkuse jaoks oluline teave.

Sellega nõustub apellatsioonkaebuses ka hageja (vt p 2.1.2). Avalik huvi on ka selle vastu, mis

alusel need isikud Eestis viibivad ja kuidas nad on saanud elamisloa. Juhul, kui elamisloa

saamise asjaolud tõstatavad kahtlusi protsessi õiguspärasuse kohta, hõlmab avalik huvi ka

selliste kahtluste aluseks olevate asjaolude ja elamisloa saamisega seotud isikute väljatoomist.

Ehkki ajakirjanduse roll ei ole anda sündmustele ja neis osalenud isikute tegevuse

õiguspärasusele hinnanguid, on ajakirjanduse ülesanne tuua avalikkuse ette talle teatavaks

saanud uut teavet, kahtlust äratavaid asjaolusid ja võimalikke seoseid, mis esialgu võivad jääda

märkamatuks. Praegusel juhul käsitleti saates ühe teemana seda, et C investeeritud raha päritolu

osas on kahtlusi, ning toodi välja, et ta võis olla jätnud elamisloa taotluses esitamata taotluse

lahendamisel olulisi andmeid oma mineviku kohta. Selles olukorras vastas kolleegiumi

hinnangul avalikule huvile see, et saates viidati, et C sai elamisloa nn elamislubade skandaali

sündmuste käigus, ning toodi välja hageja seos nende sündmustega, arvestades, et hageja oli

üks nn elamislubade skandaali peategelasi ning hageja äriühing nõustas elamisloa saamisel ka

Ct.

20.3. Ehkki nn elamislubade skandaali sündmused toimusid ligi kümne aasta eest, oli tegemist

ühiskonnas laia kõlapinda leidnud juhtumiga, mida on meedias ka aastaid hiljem meenutatud

(vt nt Postimehe XX.XX.XXXX. a artikkel „Troika andmeleke paljastab X elamislubade äri

telgitagused“ (I kd, tl-d 147–150)). Maakohus leidis põhjendatult, et avalikes huvides on ka

selle kajastamine, millised on nende sündmuste pikaajalised tagajärjed ja millega need isikud,

keda hageja elamisloa saamisel nõustas ja kelle elamisload tõstatasid aastate eest küsimusi,

tänapäeval Eestis tegelevad. Seega seostus seose välja toomine C tegevuse ning aastatetaguse

nn elamislubade skandaali vahel avalike huvidega. Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et nn

elamislubade skandaali sündmusi on hiljem Riigikogu komisjoni ja Kaitsepolitseiameti

(KAPO) poolt uuritud ning hageja tegevuses ei ole tuvastatud midagi õigusvastast. Isegi kui

tegemist oli seadustega kooskõlas oleva nõustamisega elamislubade saamise teemal, on hageja

siiski aidanud neil isikutel elamislube saada, mistõttu ta peab arvestama sellega, et teda nende

isikute elamisloa saamisega seostatakse. See, et õigusrikkumisi ei tuvastatud, ei tähenda, et

avalikkusel ei oleks huvi ja õigust teada asjaolusid, mis nn elamisloa skandaali sündmuste või

nende pikemaajalise mõjuga seoses ilmnevad ning mis võivad mõjutada ka avalikkuse

hinnanguid kõnealuste sündmuste ja nendega seotud isikute tegevuse eetilisusele, moraalsusele

ja vastavusele Eesti riigi huvidele, sh pikemas perspektiivis.

20.4. Eelnevat arvestades on kolleegium seisukohal, et saatelõigus hageja isikundmete

avaldamine panustas üldist huvi pakkuvasse ühiskondlikku debatti ning seostus seega avaliku

huviga. Kolleegium nõustub kostja ja maakohtuga, et konkreetsel juhul õigustas saates hageja

kajastamist ka see, et hageja nime mainis kahel korral saates intervjueeritud Q. Kuna Q viitas

saates sellele, et C kasutas elamisloa taotlemisel hageja teenuseid, oli põhjendatud avada

vaatajatele konteksti ning meenutada aastatetagust nn elamisloa skandaali ja hageja seost

sellega.

20.5. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tema mainimine saatelõigus oli põhjendamatu seetõttu,

et teda ei saa lugeda oma kunagiste klientide hilisema tegevuse ja nende raha päritolu eest

vastutavaks (vt apellatsioonkaebuse p 2.1.5). Vaidlusaluses saatelõigus ei olegi loetud hagejat

C tegevuse eest vastutavaks. Saates viidati hagejale üksnes seoses tema tegevusega nn

2-21-6049

17 (23)

elamislubade skandaali sündmuste käigus. Hagejat ei ole seostatud C hilisema äritegevusega,

vaid saates viidati üksnes sellele, et hageja nõustas Ct elamisloa taotlemisel.

20.6. Seejuures ei ole asjakohane hageja maakohtus esitatud väide, et tema väljatoomine saates

ei olnud õigustatud seetõttu, et ta on avalikust elust ja poliitikast taandunud ning ei ole seega

avaliku elu tegelane (vt hagiavalduse p 2.2.4.2). Saates viidati hageja tegevusele ajal, mil ta

veel aktiivselt avalikus elus ja poliitikas tegutses, ning seoses tegevusega, millega hageja oli

end ise asetanud avalikkuse huviorbiiti, nõustades Venemaa ja teiste endiste liiduvabariikide

ärimehi Eestis elamislubade saamisel. Kostja väitel, mida hageja ei ole vaidlustanud, pärines

ka hageja kohta kasutatud foto- ja videomaterjal sellest ajast, kuna kasutati 30. novembri 2011.

a „Pealtnägija“ saate arhiivimaterjali. Hagejast ei ole avaldatud mingeid andmeid, mis oleks

puudutanud tema eraelu või mida avalikkus ei oleks juba varem teadnud.

20.7. Avaliku huvi tingimuse täidetuse hindamisel ei ole asjakohane hageja viide sellele, et

kostja on oma 30. detsembri 2020. a kirjas Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-15013 (I kd,

tl 38–38 pöördel) märkinud, et vaidlusaluses saates käsitleti Eestis tegutseva suurinvestori C ja

Q vahelist vaidlust ja kahtlusi C investeeritud raha päritolu suhtes, seega ei puudutanud saate

põhiteema kuidagi hageja õigusi (vt apellatsioonkaebuse p 2.1.7). Praegusel juhul ei olegi

vaidlust selles, et saate põhiteema ei puudutanud hagejat. See aga ei tähenda, et hagejale ei

olnud lubatud saates viidata, sh saate põhiteemade konteksti avamisel, ning et hageja

isikuandmete töötlemine saates ei olnud avalikes huvides. Samal põhjusel ei ole asjakohased

hageja viide kostja 30. jaanuari 2020. a vastusele hagejale, milles kostja nõustub, et nn

elamislubade juhtum ei olnud lugude keskmes (I kd, tl-d 23–24), ja asjaolu, et kostja nõustus

lisama vaidlusaluse saatelõigu kohta avaldatud artikli juurde märkuse, mille kohaselt hagejal

puudub seos loos käsitletud C-le etteheidetavate tegudega (I kd, tl 29). Kolleegium lisab, et

asjaolust, et kostja nõustus kohtueelsete läbirääkimiste käigus edasise vaidluse vältimiseks

muutma saatelõigu kohta avaldatud artiklit, ei saa teha järeldusi selle kohta, et kostja oleks

hageja väidetega nõus ja peaks hageja nõudeid mingis osas põhjendatuks.

21. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja isikuandmete avaldamine oli

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

21.1. Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 sisustamisel selgitanud, et ajakirjanduseetika põhimõtted

tulenevalt peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist

ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest põhimõtetest (vt 4. oktoobri

2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16). Hageja on tuginenud Eesti ajakirjanduseetika

koodeksi (I kd, tl-d 90–92) p 1.5 ja ERR hea tava (I kd, tl-d 93–100 pöördel) p 1.3 rikkumisele.

21.2. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 järgi ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi

tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda

informatsiooni teada. Kolleegiumi hinnangul ei olnud hageja kajastamine vaidlusaluses

saatelõigus nimetatud põhimõttega vastuolus. Hageja kohta ei avaldatud mingit uut

informatsiooni, mida avalikkus ei oleks varem teadnud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht,

et arvestades hageja kohta avaldatud andmeid (viidatud on hageja majandustegevusele, mis oli

legaalne), ei saanud kostja tegevus põhjustada hagejale kannatusi. Hageja ei ole väitnud, et tema

kohta oleks esitatud valeväiteid. Samuti ei olnud hageja kohta esitatud väited tema au teotavad

(vt praeguse otsuse p-d 29–35). Ainuüksi sellest, et 2011. a nn elamislubade skandaali

kajastamine oleks olnud võimalik ka teisiti (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.2), ei saa teha

järeldust, et praegune käsitlus oli ajakirjanduseetikaga vastuolus.

2-21-6049

18 (23)

21.3. ERR hea tava p 1.3 kohaselt teemade mitmekesisuse nõude puhul eeldatakse, et sisuloojad

ei kohanda oma tegevust auditooriumi hüpoteetilisele huvile ja ei tegele vaid teemadega, mida

auditooriumi enamus ootab. Avalikkust ei käsitleta turuna, mille puhul mingite teemade

käsitlemine on populaarsem ja põnevam, tuues nii suuremaid auditooriumi numbreid. Teemade

valikul ei tohi ERR lähtuda turusurvest, vaid avalikkuse vajadustest. Kolleegiumi hinnangul ei

ole kostja saatelõigus hageja isikuandmeid kasutades ka neid põhimõtteid rikkunud. Nagu

eelnevalt leitud, oli hageja kümne aasta taguse tegevuse ja tema seose C-ga kajastamiseks avalik

huvi. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et hageja väited, justkui kostja oleks avaldanud

hageja kohta andmeid üksnes sensatsioonijanust, ei ole praeguse asja asjaoludel põhjendatud.

Arvestada tuleb ka sellega, et nn elamislubade skandaal ja hageja roll selles ei olnud

vaidlusaluse saate põhiteema, vaid neile viidati konteksti avamiseks. Seda õigustas muu hulgas

asjaolu, et Q mainis hagejat ja tema seost C elamisloa saamisega saates antud intervjuus.

21.4. Kolleegium ei näe praegusel juhul kostja tegevuses ka muude ajakirjanduseetika

põhimõtete rikkumist. Ka andmete saamise ning avaldamise viis ei viita kolleegiumi hinnangul

ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumisele.

22. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hagejast fotode ja tema nime visuaalne

näitamine ei vastanud IKS § 4 tingimustele, kuna see oli ebaproportsionaalne.

22.1. Maakohus leidis, et ehkki hagejale saates viitamine oli konteksti loomiseks ja saates antud

intervjuu selgitamiseks lubatav, oleks tulnud piirduda hageja mainimisega saatejuhi esitatud

tekstis ning hagejast fotode ja videolõigu näitamine oli ebaproportsionaalne ja kahjustas

andmesubjekti õigusi, kuna vaatajal polnud vaja teada, milline hageja välja näeb (maakohtu

otsuse lk 10). Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu selline seisukoht ei ole IKS §-s 4

sätestatud kriteeriumide valguses põhjendatud ning tegemist on ülemäärase sekkumisega

ajakirjandusvabadusse, sh meediateenuse osutaja tegevusvabadusse.

22.2. IKS § 4 teise lause kohaselt ei tohi isikuandmete avalikustamine ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks see, kui

saatelõigus näidati kokku u 12 sek jooksul hageja fotot (saateminutitel 00:09–00:18 ja 06:13–

06:16), hagejat oli u 2 sek jooksul näha saates näidatud videoklipis (saateminutitel 07:10–

07:12) ning hageja nimi oli kokku u 3 sek jooksul ekraanil kuvatud osana äriregistri väljavõttest

ja ajaleheartikli lõigust (saateminutitel 06:49–06:51 ja 07:22–07:23), kahjustas hageja õigusi

ülemäära IKS § 4 teise lause tähenduses.

22.2.1. Maakohtu ainus põhjendus hageja isikuandmete avaldamise ebaproportsionaalsuse

kohta oli see, et vaatajal puudus vajadus teada, milline hageja välja näeb. Samas äriregistri

väljavõtte ja ajaleheartikli osana kuvati ekraanil hageja nimi kirjapildis, mitte hageja kujutis.

Olukorras, kus maakohus pidas põhjendatuks hageja nime suuliselt mainimist saatejuhi poolt,

on ebaselge, miks maakohus pidas hageja nime ekraanil kuvamist ebaproportsionaalseks. Seda

eriti olukorras, kus nime kuvati vaid üksikute sekundite jooksul; osana äriregistri väljavõttest,

mille andmed on avalikud, viitamaks hageja rollile äriühingu juhtorgani liikmena, millesse

hageja oli end ise asetanud; ning osana ajaleheartikli väljavõttest, mis oli juba varem avaldatud.

22.2.2. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus piisavalt põhjendanud ka seisukohta, et hageja

kujutise kasutamine fotode ja videolõigu näol oli praegusel juhul ebaproportsionaalne.

Tegemist oli televisioonisaatega ning õige on maakohtu märkus, et televisioonis on suurem

rõhk info visuaalsel tajumisel. Kolleegiumi hinnangul on üldteada see, et televisioonis

kasutatakse visuaalselt tajutavat materjali ning võimalusel illustreeritakse ka jutustatud kujul

edasi antavat infot visuaalselt, nt fotode või videomaterjali abil. Selle valguses on põhjendamatu

2-21-6049

19 (23)

maakohtu seisukoht, et hageja kujutise kasutamine oli ebaproportsionaalne, kuna vaatajal

polnud vaja teada, milline hageja välja näeb. Peaaegu kunagi ei ole vaatajal otsest vajadust

teada, milline üks või teine isik, keda uudistesaates või muus saateformaadis mainitakse, välja

näeb. Kui aga lugeda isiku visuaalne kujutamine sel juhul alati põhjendamatuks, tähendaks see

televisiooniteenuste osutajate tegevusvabaduse liigset piiramist ja läheks vastuollu televisiooni

olemusega.

22.2.3. Lisaks on kostja põhjendatult viidanud, et IKS § 4 teine lause ei näe isikuandmete

ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise kriteeriumina ette isikuandmete avalikustamise

proportsionaalsust, vaid selle kohaselt ei tohi isikuandmete avalikustamine ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi (vt vastuapellatsioonkaebuse p 17). Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu

679 SE seletuskirjas on selgitatud, et isikuandmete kasutamisel ajakirjanduslikul eesmärgil on

andmesubjekti õiguste kaitse tase viidud allapoole ning hinnata tuleb, kas töötlemisega ei

kaasne ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kui andmesubjekti õiguste

ja vabaduste kahjustamine esineb, kuid see ei ole ülemäärane, võib isikuandmeid töödelda (lk

12). Praegusel juhul ei ole maakohus põhjendanud, miks hageja kujutise ja nime kuvamine

kahjustas tema õigusi ülemäära. Seda eriti olukorras, kus maakohus ise leidis, et hageja pidi

arvestama sellega, et teda võidakse seoses ajaloosündmuste kajastamisega uuesti tähelepanu

keskmesse tuua ning hageja isikuandmete avaldamine ei saanud olla nii häiriv, et see põhjustaks

mittevaralist kahju (maakohtu otsuse lk 11).

22.3. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et IKS § 4 teise lause sisustamisel tuleb arvestada

kõnealuse

normi

eesmärgiga

ja

meediateenuse

osutaja

tegevusvabadusega

(vt

vastuapellatsioonkaebuse p-d 17 ja 24). IKÜM art-st 85 nähtuvalt tuleb liikmesriikidel ühitada

õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabaduse õigusega, mh seoses isikuandmete

töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel, nähes selleks ette vabastusi või erandeid. Sõna- ja

teabevabaduse ning selle osaks oleva ajakirjandusvabaduse õiguse realiseerumise üheks

tagatiseks on MeeTS § 13 lg-st 1 tulenev meediateenuse osutaja tegevusvabadus, s.o tema õigus

seadusest ning televisiooni- ja raadioloa tingimustest ja kõrvaltingimustest kinni pidades vabalt

otsustada oma saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle. Põhjendatud

on kostja etteheide, et praegusel juhul on maakohus sisuliselt asunud televisiooniteenuse

osutajale ette kirjutama seda, kuidas oleks saates tulnud nn elamislubade skandaalile ja sellega

seonduvalt hagejale viidata, toomata seejuures selgelt välja, miks kostja valitud viis oli hageja

õigusi ülemäära kahjustav ja seega ei vastanud IKS § 4 tingimustele.

22.4. Kolleegiumi arvates ei olnud hageja kujutise ja nime kuvamine saates (fotodel,

videolõigus, äriregistri väljavõtte osana ja ajaleheartikli osana) tema õigusi ülemäära kahjustav.

Arvestades kogu saatelõigu pikkust (u 16 min), moodustas hageja isikuandmete kasutamine

väikse osa (kokku vähem kui 20 sek); hagejale viidati üksnes seoses nn elamislubade skandaali

kui ajaloosündmusega; avalikkuse ette ei toodud mingeid uusi andmeid hageja kohta, vaid

viidati juba varem teada olnud asjaoludele ning kasutati hagejast vanu fotosid ja

arhiivikaadreid, mis olid juba varem avalikustatud; avaldatud andmed puudutasid hageja

majandustegevust, milles hageja oli ise asetanud end avalikkuse ette, tegutsedes avalikku huvi

pakkuvas

valdkonnas

(seos

riigi

üldise

majanduskeskkonnaga,

riiki

tehtavate

välisinvesteeringutega ja riigi julgeolekuga), kusjuures hageja tegutses sel ajal ka poliitikas,

millega kaasnes avalikkuse kõrgendatud huvi tema tegevuse vastu.

Kolleegium võtab arvesse ka seda, et hagejat puudutavad andmed avaldati neutraalsel viisil,

viidates küll sellele, et 2011. a-l ilmsiks tulnud sündmused olid käsitatavad skandaalina, kuid

andmata hageja tegevusele halvustavaid hinnanguid. See, et saatejuhi pealeloetud teksti

kohaselt aitas hageja saja viiekümnel inimesel Venemaalt ja teistest endistest liiduvabariikidest

2-21-6049

20 (23)

„muretseda“ elamisloa ning et elamislube saadi toonaste IRL-i poliitikute „toel“, ei ole käsitatav

halvustava hinnanguna hageja kohta. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja aitas neil isikutel

elamislube saada, nõustades neid oma äriühingute kaudu sellega seotud tehnilistes (sh

juriidilistes) küsimustes. Kolleegiumi hinnangul ei jää mõistlikule televaatajale nendest

väidetest muljet, et hageja on teinud midagi ebaseaduslikku. Ka viide sellele, et nn elamislubade

skandaali raames said kümned rikkad venelased Eestis elamislubasid „libainvesteeringute

alusel“, ei seondu otseselt hageja tegevusega, vaid tõstatab kahtlusi seoses elamisloa saanud

isikutega ja neile elamisloa andmise põhjendatusega.

23. Praeguse otsuse p-des 22–22.4 toodud põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja

apellatsioonkaebuse väide, et juba üksnes hageja nime mainimine saatelõigus saatejuhi

pealeloetud tekstis kahjustas tema õigusi ülemäära.

24. Apellatsioonkaebuses leiab hageja ka seda, et elamislubade skandaalist oleks saanud

rääkida neutraalselt ajaloolise faktina nii, et sündmuste sisu antakse edasi sündmuse osalisi

nimetamata (vt p 2.1.9, vt ka p 2.2.1). Kolleegium möönab, et alati saaks saate teha ka teisiti,

mh käsitleda nn elamislubade skandaali üksnes sündmusena, konkreetsetele isikutele viitamata

või nende pilti näitamata. See aga ei tähenda, et kostja ei võinud tuua sündmustest rääkides

sisse ka sellega seotud isikuid, sh visuaalselt. Praegusel juhul õigustas seda ka asjaolu, et nn

elamislubade skandaal seonduski suures osas hageja ja F tegevusega, mistõttu ei ole asjaomased

sündmused ja nende keskmes olnud isikud loogiliselt eraldatavad. Nagu kolleegium eelnevalt

välja tõi, on meediateenuse osutajal õigus vabalt otsustada oma saate sisu üle, pidades seejuures

kinni seadustest.

25. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et kostja poolt vaidlusaluses saatelõigus

hageja isikuandmete töötlemine vastas IKS §-s 4 sätestatud tingimustele ning oli seega

isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide mõttes õiguspärane.

26. Kuna kolleegium ei tuvastanud isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest

tulenevate nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS

§ 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 mõttes.

26.1. Isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel

õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt tuleb

õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lõike 2 kohaselt ei ole isikliku

õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

26.2. Kolleegium leiab, et kuna hageja nime ja kujutist kasutati ajakirjanduslikul eesmärgil

viisil, mis vastas IKS §-s 4 sätestatud tingimustele, s.o oli avalikes huvides, kooskõlas

ajakirjanduseetika nõuetega ning ei kahjustanud ülemäära hageja huve, oli kasutamine VÕS §

1046 lg 1 teise lause ja lõike 2 järgi õigustatud ega olnud seega õigusvastane. Sõna- ja

teabevabadus (sh ajakirjandusvabadus, arvestades meediateenuse osutaja tegevusvabadust)

ning avalik huvi hageja isikuandmete kasutamise vastu kaaluvad praegusel juhul üle hageja

huvi selle vastu, et tema nime ja kujutist tema nõusolekuta ei kasutataks.

27. Eelnevast tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda oma nime ja kujutise saatelõigus

kasutamise lõpetamist. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, millega maakohus hagi

isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas, ja hagi tuleb jätta selles osas

2-21-6049

21 (23)

rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb osas, milles

hageja taotles saatelõigust tema nime ja kujutise täielikku eemaldamist või varjamist ning tema

nime ja kujutise kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, jätta rahuldamata.

28. Ehkki maakohtu otsuse resolutsioon on hageja nime ja kujutise kasutamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas õige, tuleb maakohtu otsuses

esitatud põhjendused kahju tekkimise ja selle tõendatuse kohta otsusest välja jätta. Hageja nõue

tema nime ja kujutise kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei jää

rahuldamata mitte seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, vaid põhjusel, et kostja

tegevus ei olnud õigusvastane.

III

29. Hageja leiab apellatsioonkaebuses endiselt, et tema kajastamisega saates on kostja teotanud

hageja au, avaldades hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis on VÕS § 1045 lg 1 p

4 ja § 1046 kohaselt õigusvastane. Au teotamisele tuginedes nõuab hageja sellega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist.

30. Ebakohase väärtushinnanguga (väärtusotsustusega) on tegemist siis, kui isikule antakse

hinnang, mis on oma sisu või vormi tõttu konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega,

s.o kas vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitav, ning see tähendus on mõistlikule

lugejale ilmne. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta

avaldatud andmetel. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest,

st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude)

alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või

nende puudumist.

Lisaks

võib

väärtushinnangu

ebakohasus

ilmneda ebasündsast

väljendusviisist. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad

põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046

lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-161-05, p-d 10 ja 11; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15; 21.

detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p-d 17 ja 20; 18. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).

31. Kolleegium saab hageja ringkonnakohtu istungil antud selgitustest aru, et väidetav

ebakohane väärtushinnang, mida kostja on hageja kohta avaldanud, seisneb eelkõige selles, et

hageja saates kajastamisega jäeti mulje, nagu hageja oleks seotud sellega, et C võis olla

rikkunud elamisloa taotlemisel seadust, jättes olulisi andmeid esitamata, s.t hageja võis osutada

talle kaasabi seaduse rikkumisel (14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:25,

vt ka ajamärk 00:51:00).

Kolleegiumi arvates ei jää keskmisele vaatajale vaidlusalusest saatelõigust muljet, nagu kostja

oleks saatelõigus avaldanud, et hageja võib olla seotud sellega, et C võis jätta elamisloa

taotlemisel olulisi andmeid esitamata, ja võib seega olla aidanud kaasa õigusrikkumisele.

Hageja märgib ka ise hagiavalduses, et saatelõigus ei väideta kordagi, et kunagi C-le

nõustamisteenuse osutamine seostaks hagejat sellega, et C võis elamisloa taotlemise käigus

esitatud dokumendi koostamisel jätta mis tahes informatsiooni kajastamata, või et hagejal oleks

olnud C poolt andmete esitamata jätmisega mis tahes seos ja puutumus (vt hagiavalduse p-d

2.2.2.10 ja p 2.2.4.14). Selliseid väiteid ega hinnanguid ei ole kolleegiumi hinnangul saates

esitatud ka kaudselt, sh hagejale viitamise konteksti kaudu. Maakohus märkis vaidlustatud

otsuses põhjendatult, et ka saates esinenud riigiametnike selgitustest on aru saada, et

2-21-6049

22 (23)

elamisloaks vajalike andmete esitamine on elamisloa saaja, mitte hageja kohustus, ning hageja

tegevus ei ole olnud ebaseaduslik (vt maakohtu otsuse lk 11).

32. Ringkonnakohtu istungil viitas hageja ka sellele, et hagejat on saates seostatud elamislubade

skandaaliga, mida on valesti avatud, rääkides libainvesteeringutest ja vihjates sellele, et

elamislubade saamine on toimunud valeandmete esitamisega (14. aprilli 2022. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:39:00). Hageja oli seisukohal, et kuna Riigikogu uurimiskomisjon ei

tuvastanud ametnike mõjutamist ja KAPO ei tuvastanud valeandmete esitamist elamislubade

taotlemisel, ei saa nn elamislubade skandaalist enam rääkida kui skandaalist, vaid objektiivsuse

huvides tuleks lisada ka, millega asi lõppes (vt samas, ajamärk 00:43:40).

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja ei saa nõuda tema seostamise lõpetamist nn

elamislubade skandaali kui ajaloosündmusega (vt maakohtu otsuse lk 10). Nn elamislubade

skandaal oli poliitiline skandaal, mis leidis ühiskonnas laia kõlapinda, mh kuna see seondus

potentsiaalse julgeolekuohuga Eesti riigile. Ehkki need sündmused leidsid aset enam kui

kümme aastat tagasi, on avalikkusel nende sündmuste olulisust ja pikaajalist mõju arvestades

ka tänapäeval huvi nendega seotud asjaolude käsitlemise vastu, sh osas, mis puudutab nende

sündmustega seotud isikuid.

Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et nn elamislubade skandaali on saates valesti avatud.

Vaidlusaluses saates ei olegi seda teemat põhjalikult avatud, vaid üksnes kõrvalepõikena saate

põhiteemast. Seejuures ei ole saates väidetud, et elamislubade saamine toimus valeandmete

esitamisega, vaid saates on üksnes konkreetselt C elamisloa taotluse osas välja toodud, et C

võis olla jätnud taotluses olulisi andmeid esitamata. Sellest väitest, mida on saates ka

põhjendatud, ei saa teha järeldust, nagu oleks nn elamislubade skandaali ja sellega seoses hageja

tegevust saates valesti avatud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et saatejuhi tekstist ega ka

saatest üldiselt ei jää muljet, nagu hageja tegevus oleks olnud ebaseaduslik (vt maakohtu otsuse

p 11).

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et saates oleks objektiivsuse huvides tulnud viidata ka

Riigikogu uurimiskomisjoni ja KAPO raportite tulemustele. Nagu kostja selle kohta välja tõi,

ei olnud nn elamislubade skandaal vaidlusaluse saatelõigu põhiteema, vaid sellele viidati

konteksti avamiseks ja Q intervjuus hageja nime sissetoomise selgitamiseks (vt 14. aprilli 2022.

a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:52:21 ja 00:56:05). Seda arvestades ei saanud kostjalt

eeldada nn elamislubade skandaali ja hageja tegevuse põhjalikumat käsitlemist konkreetses

saatelõigus, kuna see ei olnud saate eesmärkide saavutamiseks vajalik ja oleks viinud

rõhuasetuse saate põhiteemadelt kõrvale. Saatelõigus on viidatud nn elamislubade skandaalile

küll lühidalt, kõiki asjaolusid ja hilisemate uurimiste tulemusi avamata, kuid hageja ei ole ka

väitnud, et öeldud oleks midagi sellist, mis oleks hilisemate uurimistulemustega vastuolus.

Ehkki saates on viidatud libainvesteeringutele, tõstatades sellega kahtluse, et kõik nn

elamislubade skandaali sündmuste ajal antud elamisload ei pruukinud olla põhjendatult välja

antud, on üldteada see, et paljud sel ajal küsimusi tõstatanud elamisload ongi tänaseks tühistatud

või pikendamata jäetud.

33. Hageja on viidanud ka sellele, et teda on iseloomustatud kui saatelõigus käsitletud

negatiivse kontekstiga teemadega seotud isikut (vt apellatsioonkaebuse p 2.3.2). Nende

negatiivsete teemade all võis hageja silmas pidada saate üheks keskseks teemaks olnud C ja Q

äritüli. Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a istungil möönis hageja, et tema seostamine selle

äritüliga oli saatelõigus kaugem, võrreldes tema seostamisega C võimaliku õigusrikkumisega

elamisloa taotlemisel (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:25). Kolleegiumi hinnangul ei

jää keskmisele vaatajale saatelõigust selle ülesehitust ja hageja kajastamise viisi arvestades

2-21-6049

23 (23)

muljet, et hagejal on mingi seos C ja Q äritüliga. Hagejale on saatelõigus viidatud üksnes seoses

nn elamislubade skandaaliga ja hageja tolleaegse tegevusega, samas kui C ja Q äritüli leidis

aset hiljem. Hageja on ka ise menetluses väitnud, et saatelõigus ei esitata ühtegi väidet selle

kohta, et hageja oleks seotud saatelõigu teemaga, s.o C ja Q vaidlusega (vt hagiavalduse p

2.2.2.2).

34. Samuti ei jäta saatelõik kolleegiumi hinnangul mõistlikule vaatajale ka üldist muljet, et

kostja hinnangul on hageja näol tegemist skandaali ja ebaseadusliku tegevusega seotud isikuga

(vt hagiavalduse p 2.3.1). See, et hagejat seostati nn elamislubade skandaaliga, ei ole käsitatav

ebakohase väärtushinnanguna, kuna tegemist on viitega ajaloosündmusele, mille käigus ei ole

esitatud valeväiteid ega antud hageja tegevusele negatiivseid hinnanguid.

35. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et vaidlusaluses saatelõigus ei ole avaldatud

hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis oleks teotanud tema au. Seega tuleb hageja

nõuded ka sel alusel rahuldamata jätta. Maakohtu otsus on selles osas põhjendatud ja

apellatsioonkaebus jääb ka selles osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

36. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb TsMS §

173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Samuti tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada

menetluskulud ringkonnakohtus.

37. Arvestades, et hagi jääb ringkonnakohtu otsusega täies ulatuses rahuldamata, hageja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb

menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

38. Kuna maakohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee

seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse

määrab pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa