1-22-2445/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mai 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2445 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Peeter Kaasiku süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katerin Hovi Süüdistatav Peeter Kaasik isikukood: 35112100210; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;; xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 31.01.2018. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 31.01.2019 ja karistus kustus 31.01.2022. tõkendit pole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Peeter Kaasik KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et Peeter Kaasikul tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.

3. Kohustada Peeter Kaasikut ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Peeter Kaasiku vanglasse saabumise aeg.

4. Jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Peeter Kaasik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Peeter Kaasik peab:

4.1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Peeter Kaasikul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Peeter Kaasikut osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi.

7. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Peeter Kaasikut kriminaalhooldaja määratud ajal pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab Peeter Kaasik kriminaalhooldajale.

Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav Põhja- Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03. maist 2022 välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

9. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui Peeter Kaasik asub kandma käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 järgi kohe kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Peeter Kaasik vabaneb selle karistuse kandmiselt.

10. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Peeter Kaasikult ära sõiduki juhtimise õigus

4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

11. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Peeter Kaasikult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 132,78 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1127,78 eurot.

12. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Peeter Kaasikul tasuda menetluskulud kokku 1127,78 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 93,98 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 94 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700014919.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Peeter Kaasikut süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 31.01.2018. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja kellel oli uue kuriteo toimepanemise ajal kehtiv karistus, juhtis tahtlikult 20.01.2022 kella 16:44 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 3,56 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus P. Kaasik liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani P. Kaasik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Peeter Kaasik ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

P. Kaasik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja

5 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks

1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Kaasik ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Samuti juhul, kui P. Kaasik täidab tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 pandud kohustust pöörduda kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena

P. Kaasikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Mõista P. Kaasikult välja riigieelarve tuludesse joobe tuvastamise kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 132,78 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1127,78 eurot. Võimaldada P. Kaasikul tasuda menetluskulud summas 1127,78 eurot ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

P. Kaasik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 132,78 eurot ja sundraha 981 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada P. Kaasikul tasuda menetluskulud kogusummas 1127,78 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)