3-22-897/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-897

Haldusasi

Metsatervenduse OÜ kaebus Keskkonnaameti 29.

märtsi 2022. a kirja nr 13-4/22/6054, millega pikendati

metsateatiste

nr

50000639322,

50000639918,

50000639314 ja 50000639328 menetluse tähtaega kuni

30.06.2022,

õigusvastaseks

tunnistamiseks

ning

vastustaja kohustamiseks tegema otsused 14 päeva

jooksul kohtuotsuse tegemisest

Menetlusosalised

Kaebaja – Metsatervenduse OÜ, esindaja v.adv Indrek

Veso

Vastustaja – Keskkonnaamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Metsatervenduse OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Metsatervenduse OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.

aprilli 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-897.

2. Rahuldada Metsatervenduse OÜ määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-897

ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. Tagastada määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 40 eurot Metsatervenduse

OÜ arvelduskontole nr EE862200221010204455.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsatervenduse OÜ esitas 10.03.2022 Keskkonnaametile metsateatised nr 50000639322,

50000639918, 50000639314 ja 50000639328, millega teatas metsakahjustustest Valgamaal,

3-22-897

2(5)

Otepää vallas asuval Metsa Matu kinnistu (katastritunnus 63601:002:3912) eraldisel 7

pindalaga 1,86 ha, eraldisel 8 pindalaga 1,01 ha, eraldisel 12 pindalaga 0,24 ha ja eraldisel 14

pindalaga 0,73 ha.

2. Keskkonnaamet pikendas 29.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/6054 „Metsa Matu kinnistule

esitatud metsateatiste menetluse tähtaja pikendamine“ metsateatiste nr 50000639322,

50000639918, 50000639314 ja 50000639328 menetlustähtaega ning teatas, et teeb otsuse

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.06.2022. Keskkonnaregistri andmetel asuvad

Metsa Matu kinnistu eraldised 7, 8, 12 ja 14 Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu

piiranguvööndis ja ühtlasi ka rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 ala koosseisus asuval

Otepää loodusalal. Eraldisel 7 kasvav mets vastab osaliselt ja eraldisel 8 kasvav mets enamuses

direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi 9060 (oosi-okasmetsad)

tunnustele, eraldistel 12 ja 14 kasvav mets vastab osaliselt loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübi 9050 (rohundirikkad kuusikud) tunnustele. Euroopa Komisjon algatas

09.06.2021 Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse, sest loodusdirektiiv eeldab kõigi

tegevuste puhul, millel võib olla Natura 2000 alale oluline mõju, asjakohase hindamise

läbiviimist. Eraldistele 7, 8, 12 ja 14 esitatud metsateatistega kavandatud tööde kattumine

elupaigatüüpidega vajab põhjalikumat analüüsi, seetõttu vajab Keskkonnaamet metsateatiste

läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks lisaaega.

3. Metsatervenduse OÜ esitas 21.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti

29.03.2022 kirja nr 13-4/22/6054 õigusvastaseks tunnistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

tegema otsused 14 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest. Keskkonnaameti kirjas toodud

põhjendusel metsateatiste menetlustähtaja pikendamine on küüniline. Euroopa Komisjoni

rikkumismenetlus ei takista õigeaegset metsateatiste menetlust. Sanitaarraiega saaks metsast

eemaldada kooreüraskiga kahjustatud puud. Kaebaja on metsateatiste esitamisega õigeaegselt

oma kohustuse täitnud. Tegemist on eraldistega, kus on peamiseks kahjustuste põhjustajaks

kuuse-kooreüraski 2021. a viimane põlvkond. Suur osa kahjustatud puid on talvele vastu läinud

veel elusate, kuid surmavalt kahjustatud puudena ja metsakuivaks muutuvad kuused hiljemalt

maikuu jooksul. Kuivamise käigus saab toorest okaspuu palgist metsakuiv palk ja paberipuust

küttepuu sortiment. Nimetatud metsamaterjalide puhul on turuhinna vahe mitmekordne.

Vastustaja viivitus tekitab kaebajale kahju, kui puude kuivamise tõttu, mida ei saanud

õigeaegselt raiuda, ei saa neid kallima sortimendina realiseerida. Kui kaebajal tekib alles

juulikuus võimalus sanitaarraiet teostada, on üraskid selleks ajaks juba lendu läinud ja

paljunevad järgmistel puudel. Üraski kahju korral kohustub kaebaja kui kinnistu metsaomanik

võimalikult kiiresti raiuma kooreüraskiga kahjustatud puud (metsaseaduse § 42 lg 1 p-d 1 ja 2).

Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning

metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 2

lg 4 järgi oli vastustaja 30 päeva jooksul metsateatise esitamisest kohustatud tegema otsuse

metsateatise kinnitamise või mitte kinnitamise kohta. Seega oleks tulnud otsus teha juba

09.04.2022.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Keskkonnaametit viima lõpuni

metsateatiste nr 50000639322, 50000639918, 50000639314 ja 50000639328 menetluse ja

tegema otsuse 14 päeva jooksul esialgse õiguskaitse määruse tegemisest arvates või kohaldama

muud eesmärgipärast meedet kaebaja eesmärgi saavutamiseks. Metsateatiste menetlustähtaja

pikendamine toob kaebajale ja Otepää looduspargi metsadele (k.a Natura 2000 ala

elupaigatüübid 9010 ja 9050) suurema kahju. Üraskiga kahjustatud puud tuleb võimalikult

kiiresti raiuda ja metsast välja viia. Seda enam, et kinnistu asub Otepää looduskaitsealal.

Vastasel juhul võib suur osa Vanamõisa-Restu piiranguvööndis olevatest kuuskedest hukkuda.

Seega on sanitaarraie kiire teostamine kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, et vältida

looduskaitsealale suurema kahju tekkimist.

3-22-897

3(5)

4. Tallinna Halduskohus tagastas 22.04.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p

2).

Kui kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras metsateatiste menetluse lõpule viima 14 päeva

jooksul määruse tegemisest, poleks kaebuse sisuliseks menetlemiseks enam vajadust ning

kaebuse nõuet poleks enam võimalik rahuldada. Sisuliselt soovib kaebaja esialgse

õiguskaitsega kaebuse lahendamist.

HKMS § 45 lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Praegusel juhul pole teada, kuidas läbiviidav metsateatiste kontroll lõppeb (eeldada ei saa

õigusvastase haldusakti andmist) ning teada pole ka see, kas see lõppeb nädala pärast või

pikendatud menetlustähtaja lõpus (30.06.2022). Vastustaja on seaduses ettenähtu kohaselt

teatanud haldusakti andmise tõenäolise aja ning ära näidanud ettenähtud tähtajast

mittekinnipidamise põhjuse, mida ei saa pidada selgelt meelevaldseks. Kohus ei pea lubatavaks

sellises olukorras haldusmenetlusse sekkumist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab

kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Käesoleva kohtuasja sisuline menetlus ei saaks

kohtu menetluses olevate varasemate kaebuste jääki arvestades toimuma enne 30.06.2022,

võimalik, et isegi mitte käesoleval kalendriaastal.

Kui menetlustähtaja pikendamine ei peaks olema põhjendatud ning toob kaasa kahju tekkimise,

on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõudmine, st kaebaja ei jää täielikult ilma

õiguskaitsevahenditest. Eraldiseisvalt menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet

(kaebuse nõue 3) pole põhjendatud menetleda ning HKMS § 45 lg 2 selliseid tuvastusnõudeid

üldjuhul lubatavaks ei pea. Seega kaebus pole lubatav ja tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p

1).

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt pole

kaebajal kaebuse tagastamisel esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse korras

reeglina kaebusi sisuliselt ei lahendata. Ei nähtu ülekaalukaid, erakordseid asjaolusid ja oluliste

põhiõiguste ilmselget rikkumist, mis õigustaks esialgse õiguskaitsega kaebuse lahendamist,

isegi kui kaebuse saaks lugeda lubatavaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Metsatervenduse OÜ palub 26.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu

22.04.2022 määrus.

Metsateatiste menetlust on pikendatud vastuolulise ja ebaloogilise põhjendusega, et eraldistele

7, 8, 12 ja 14 esitatud metsateatistega kavandatud tööde kattumine elupaigatüüpidega vajab

põhjalikumat analüüsi. Kui kuusikut ei ole enam üraski kahjustuse leviku tagajärjel, siis ei vasta

Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvöönd enam nendele elupaigatüüpidele (9010,

9050 ja 9060), mida soovitakse kaitsta. Metsateatiste lahendamisega venitamine toob kaasa

kahju kaebajale ja Otepää looduspargile, kui üraski kahjustus levib ja metsamaterjal kahjustub.

Halduskohus kohaldas vääralt HKMS § 45 lg-t 3. Kaebaja esitas kaebuse selleks, et

õigusvastaselt pikendatud metsateatiste menetlustähtaeg ei tekitaks kaebajale kahju raiutava

metsamaterjali väärtuse vähenemisega ning ei tekiks täiendavat üraski levikut kinnistul ja

Otepää looduspargis. Hoolimata sellest, millised saavad olema metsateatiste menetluste

3-22-897

4(5)

lõppotsused, tuleb menetlus läbi viia võimalikult kiiresti. Üraskid hakkavad soojade ilmade

saabumisega lenduma, mis suurendab kahju. Samuti soovib kaebaja ennetada materjali väärtuse

vähenemist, mida saaks praegu raiudes realiseerida kõrgema väärtusega sortimendina.

Tegelikkuses pidi vastustaja metsateatiste otsused tegema 15 päeva jooksul (määruse nr 28 § 2

lg 3). Vastustajal ei ole põhjust tugineda haldusmenetluse seaduse §-le 41. Ükskõik millise

täiendava analüüsi vastustaja teeb, ei ole venitamine kooskõlas Natura elupaigatüüpide kaitse-

eesmärgiga. Kuuse-kooreürask ei ole Natura kaitse all, küll on seda Natura ala elupaigatüübid

9010, 9050 ja 9060, mille kaitseks tuleb tagada üraskikahjustuse kiire metsast eemaldamine.

Rikkumismenetlusele tuginemine on alusetu.

Kohtul on kohustus sekkuda praegusel juhul haldusmenetlusse ja seda nõuab ka

ettevaatusprintsiip, mis on suunatud omanikust lähtuva kahju ennetamisele. Kaebust, mille

eesmärk on kahju ennetamine, ei tohiks kergekäeliselt tagastada. Vastustaja ja kohtu töö maht

ei tohi ega saa kaasa tuua ebaõiget halduspraktikat. Antud juhul on vaja kiiresti tegeleda sisulise

probleemiga.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei võta kohtult ära võimalust jätta kaebus

rahuldamata. Kaebaja on taotlenud ka õigusvastasuse tuvastamist, milleks on kaebajal

õigustatud huvi, et vastustaja tegevus ei tekitaks kaebajale ja Otepää looduspargile kahju. Kuna

kohtumenetlus kestab suure tõenäosusega kauem kui 30.06.2022, siis on kaebaja ainus viis oma

õiguste kaitseks tuvastamiskaebuse esitamine. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel

jätkub menetlus tuvastamiskaebuse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse võib sel alusel tagastada juhul, kui kohtu arvates

on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-

505, p 8). Kaebeõiguse ilmselget puudumist tuleb hoolikalt põhjendada (Riigikohtu 07.03.2016

määrus nr 3-3-1-57-15, p 9). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust

kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata

(Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 12).

9. Kaebaja on kaebuses taotlenud Keskkonnaameti 29.03.2022 kirja nr 13-4/22/6054

õigusvastasuse tuvastamist ning Keskkonnaameti kohustamist tegema otsused 14 päeva jooksul

kohtuotsuse tegemisest. Kaebaja on selgitanud, et metsateatised on esitatud Otepää looduspargi

Vanamõisa-Restu piiranguvööndis asuva Metsa Matu kinnistu eraldistel 7, 8, 12 ja 14

kooreüraski tekitatud ulatuslike kahjustuste likvideerimiseks sanitaarraie korras ning

kooreüraski edasise leviku vältimiseks. Seetõttu on vajalik metsateatiste menetluse kiire

läbiviimine. Metsateatiste menetluse pikendamisega tekib kaebajale kahju raiutava

metsamaterjali väärtuse vähenemise läbi. Samuti tekitab vastustaja viivitus kahju Otepää

looduspargi metsadele, mis asuvad Natura 2000 alal, sest aprilli lõpus või mai esimesel poolel

algab üraskite lendlus ning kahjustuvad ka järgmised puud. Seega on kaebusest nähtuvalt

kaebuse primaarseks nõudeks kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2) – kaebaja tahe on

suunatud haldusakti andmise kohta kohtuliku ettekirjutuse tegemisele ning kohustamisnõude

3-22-897

5(5)

osas ei ole võimalik kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) eitada. Vastupidiseid põhjendusi ei nähtu

ka halduskohtu määrusest. Menetluse viibimine piirab kaebaja õigust asuda võimalikult kiiresti

metsateatistest tulenevat õigust realiseerima ning ennetada ja vältida üraski levikust tekkivat

kahju kaebaja omandile. Kohustamisnõude läbivaatamisel tuleb kohtul anda hinnang ka

metsateatiste menetlustähtaja pikendamise toimingu (Keskkonnaameti 29.03.2022 kiri)

õiguspärasusele. Seega on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega ning eraldiseisva

tuvastamisnõude esitamine ei ole vajalik.

10. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vastustaja kohustamiseks viia

metsateatiste menetlus lõpule 14 päeva jooksul esialgse õiguskaitse määruse tegemisest

rahuldamata põhjusel, et kaebeõiguse puudumise tõttu pole kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadust (HKMS § 249 lg 1). Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajal on

kaebeõigus, tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel halduskohtul ühtlasi lahendada

esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt, kaaludes kõiki huve ning hinnates kaebuse perspektiive

ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus selgitab seejuures, et

kuigi esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida põhivaidluse ära otsustamist, ei

tähenda see põhimõte kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude

asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kui halduskohus otsustab

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, on kohustamiskaebuse edasise menetlemise

võimalikkus küsitav ning halduskohtul tuleb (võttes arvesse ka menetlusosaliste seisukohti)

lahendada kohtumenetluse jätkamise küsimus, st, millistes nõuetes on menetluse jätkumine

võimalik ja vajalik.

11. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

22.04.2022 määruse ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna

Halduskohtule.

12. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba.

Ringkonnakohus tagastab enamtasutud riigilõivu 40 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning

RLS § 15 lg 1 p 1 alusel Metsatervenduse OÜ arveldukontole nr EE862200221010204455

(HKMS § 104 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)