1-21-7650/22 · 1-21-7650/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7650 (21231500246) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Pavel Gontšarov, Orvi Koik Kriminaalasi H.T Märja (H.T süüdistuses KarS § järgi ) 121 lg 1

Apelleeritud kohtuotsus

Kriminaalasja lahendamise viis Harju Maakohtu 28. veebruari 2022.a

otsus üldmenetluses

Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Süüdistatav

H.T , isikukood: XXX, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, , rem XXX va kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 02.02.2021, it kohaldatud ei ole.

tõkend

Teised apellatsioonimenetluse pooled Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, määratud kaitsja Liis Suik

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 28. veebruari 2022.a otsus

H.T Märja süüteoasjas jätta muutmata. 2.

Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1. oli selles, et tema 02.02.2021.a kella 12.25 paiku

H.T antud kohtu alla süüdistatavana Tallinnas, aadressil asuva kaupluse X Y XXX parklas lõi kaupluse turvameest ühel korral pudeliga

2 pähe kukla piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, saades vigastusi küünarnukkidele. Sellise tegevus

valt 02.02.2021 ega põhjustas H.T kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vasta koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati Y-l pea paremal pool kuklas punetus, parema küünarvarre verekahtlase ainega vigastus ja vasaku küünarvarre punetus. Epikriisi nr E28710 kohaselt diagnoositi 02.02.2021 Y-l pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus, pindmine randme- ja käevigastus, randme ja käe muude osade kontusioon, pindmine küünarvarrevigastus ning küünarvarre pindmised hulgivigastused. Teise inimese tervise kahjustamise , samuti valu tekitava ga kehalise väärkohtlemisega pani H.T toime

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 2. Harju Maakohus tunnistas 28. veebruari 2022.a otsusega

K. Märja KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ja

karistas rahalise karistusega .o 2000 eurot. 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka

K. Märja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.02.2021, s.o üks päev (ümberarvestatult rahalise karistuse päevamääradesse on 3 päevamäära), seega kandmisele kuulub rahaline karistu .o 1970 eurot. 3 kohaselt ei s 197 miinimumpäevamäära ulatuses, s KarS § 73 lg 1, pöörata mõistetud istust täielikult täitmisele, kui ei pane kar H.T 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks on 28.02.2022.a. Menetluskuludena

mõisteti K. Märjalt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 796,80 eurot ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Menetluskulud kogusummas 1777,80 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 148 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.

3. Kohtuistungil maakohtus ennast ja

H.T süüdi ei tunnistanud keeldus ütluste andmisest, mistõttu arvestas ntud ütlusi. kohus tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana a Kohtu hinnangul toetavad asjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid nende kogumis süüdistuses esitatud versiooni juhtunust. Asjaolu, et Y C rääkis šampusepudelist ja viinapudelist, ei tähenda, et pudelit ei oleks süüdistatava äes üldse olnud. Löömist pudeliga ei vähenda tõsiasi, et menetluse raames ei ole k

klaasist pudelit kui kuriteo toimepanemise vahendit asja materjalide juurde lisatud. Et süüdistatav peeti pärast ärasõitu sündmuskohalt mõne aja möödudes, süüdistata kinni oli val ja Z- piisavalt aega l pudelist vabanemiseks, mistõttu on loogiline, et seda ei leitud ka nende sõidukist. Kohus möönis, et lähtudes kannatanul tuvastatud vigastustest, ei saanud sõidukist leitud plastmassist veepudel olla kuriteo toimepanemise vahendiks. Kannatanu ja tunnistaja C ütlusi ning kannatanu vigastuste ulatust toetavad ka asitõendi vaatlusprotokollid süüdistatava . Kannatanu sai peavigastuse just poolt tehtud löögi tagajärjel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis toetaksid süüdi

statava ja Z versiooni juhtunust. Üksnes asjaolu, et kohtueelses menetluses jäi tuvastama konkreetne kuriteo toimepanemise vahend, s.o kindlat marki klaasist ldatud viisil ei oleks pudel, ei tähenda, et sündmust süüdistuses kirje toimunud ja esitatud on piisavad,

tõendid kogumis süüstamaks H.T kannatanu löömises klaasist pudeliga. K asus kohus veendumusele ogutud tõendite pinnalt , et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud H.T ka hädakaitse seisundis. lus heita turvatöötajale ette Puudub a ka Z suhtes vahetu sunni ja käeraudade Kohtu hinnangul pani H.T teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. kasutamist.

Süüdistatava apellatsioon 4. Maakohtu otsuse esitas apellatsiooni

le süüdistatav H.T . Süüdistatav leiab, et maakohtu otsus põhineb valesüüdistus , mistõttu täielikku el, pelgalt oletustel ja kallutatud arvamustel taotleb otsuse tühistamist. 5. 11. aprilli Tallinna Ringkonnakohus määras 2022.a määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras

3 arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 21. aprillini 2022.a. Määratud tähtajaks esitas ringkonnakohtule enda kirjaliku seisukoha süüdistatav võis , kes leiab, et Y ennast vigastada jää või asfaldi peal, või ka vastu kõnniteeserva ajal kui tema abikaasa ta enda pealt maha lükkas. endale ja abikaasale tekitatud püsiva ja psühholoogiliste kannatuste, alanduste, Taotleb julma kohtlemise, avalikus ruumis häbistamise, ebainimlikult julma rünnaku eest nii keha kui ka vaimu vastu

sid igasuguse ka moraalse kahju hüvitamist turvatöötajate poolt, kes ilmselgelt ületa inimlikkuse piiri. Palub v - X ja Q turvafirmalt kummaltki 500 000 eurot. älja mõista AS ilt Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega,

K. Märja apellatsiooni väidetega ja kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited tühistamise selle ks alust ei anna.

7. Kohtukolleegium osundab esmalt, et kohtupraktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust K. Märja õigeksmõistmiseks temale KarS § 121 lg järgi esitatud süüdistuses kehalise väärkohtlemise 1 Y episoodis süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates süüdistatav süüküsimuses erinevalt järeldusele, ei anna alust väita, et

apellandist vastupidisele käesolevas asjas esinevad KrMS § ras tühistamise -s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni kor alused või et kohtuotsus põhineb valesüüdistusel, pelgalt oletustel ja kallutatud arvamustel.

8. Maakohus on tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94- , 04 väljendatud seisukohast kohtukolleegiumi hinnangul kõiki est tulenevaid järeldusi otsuses apellandi kaitseargumentid analüüsinud need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt ning kummutanud. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi ega apellatsioonis korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maa - kohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiabki, et maakohus on otsuses arusaadavalt talle

põhjendanud, miks ta K. Märja esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Siinjuures k kindlasti mitte ohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale

argumendile (vt nt Riigikohtu otsus 3-1-1- - 48 12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele kohus on vaidlustatud otsuses ammend ud ning millega kaebust avalt ja põhistatult juba vastan läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Nõustudes täieliku nt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1).

lt maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigusest, ei pea - ringkonnakohus nende asjaolude kordamist enda otsuses vajalikuks. apellatsiooniga Süüdistatav seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

9. Apellant ei esita apellatsioonis mingisuguseid argumente, kummutamaks väidet talle valesüüdistuse esitamisest, samuti ei põhjenda ta millegagi enda väidet vaidlustatud otsuse

rajanemisel pelgalt oletustele ja kallutatud arvamustele. Apellant ei ole egi uut , esitanud üht tõendit mida polnud maakohtule asja arutamisel teada või mis toetaksid süüdistatava kaitseversiooni juhtunust, et tema Y

pudeliga kukla piirkonda ei löönud ja sellega kannatanu tervist ei kahjustanud. 10. Ütluste tõelevastavuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja faktilistest asjaoludest. Oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on

4 ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. Erinevalt apellandi seisukohast on maakohus K. Märjale süüks arvatud süüdimõistvas otsuses põhjalikult

kuriteoepisoodi kirjeldanud ja selgitanud välja kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtukolleegium ei nõustu seetõttu süüdi kuriteos,

apellandiga selles, et maakohus on ta tunnistanud mida toime pannud ei ole.

selles, et koos abikaasaga nad kauplusest midagi H.T K. Märja ütlused ei varastanud,

need on

ei ole usaldusväärsed ja vastuolus teiste tõenditega, eelkõige asitõendi vaatlusprokokollis (kd I, tl 15-18 ja 19-22) kirjeldatud X turvakaamera salvestise ja kannatanu ning tunnistaja C riimuvate . Apellandi ütlustega ütlused ei ole sellest tulenevalt usaldusväärsed ka kaupluse parklas toimunud rüseluse ja enda käitumises asjaolude tuvastamise osas. Süüdistatava

ütlusi selles, et tema ei löönud ingit pudelit tal käes ei olnud ning et ta ei näinud, et Y pudeliga , et m keegi tema abikaasale kallale tungijatest oleks maha kukkunud, on

paljasõnalised ja ümber lükatud kannatanu, tunnistaja C ja tunnistaja Z ütlustega. 11. Maakohtu otsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav otsuses põhistuste puudumisega. tervise kahjustamises ja Maakohus on enda Y seisukohti süüdistatava süü küsimuses kehalises väärkohtlemises põhjendanud ning süüküsimus ei ole otsustatud mitte ainult kannatanu ja tunnistaja C ütluste põhjal, vaid hinnatud kogumis kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuigi kannatanu ja tunnistaja C kirjeldavad Y ei pudelit, millega süüdistatav kukla piirkonda lõi, erinevalt, tähenda süüdistatava käes üldse olnud. see automaatselt, et pudelit ei oleks

On eluliselt usutav, et saades lamades , ei saanudki kannatanu ilmselgelt seda löögi vastu kukalt süüdistatava käes olnud pudelit täpselt näha. Kohtukolleegium jagab maakohtu seisukohta ka selles, et kannatanu pudeliga l tee olematuks kriminaalasja materjalide juurde ei ole klaasist pudelit kui öömist ei ka tõsiasi, et kuriteo toimepanemise vahendit lisatud ning seda ei ole ka leitud ka vallasasja läbivaatlusel (kd I, tl 29-30). Tunnistaja Z aga

nad ütlused tõendavad üheselt, et kohe pärast rünnet kannatanu vastu sõitsid koos K.

ja nad toimunud Märjaga sündmuskohalt minema peeti kinni kas pool tundi või tund pärast intsidenti. Arvestades tekkinud ajavahet, mis jäi sündmuskohalt ärasõidu ja süüdistatava kinnipidamise vahele, oli piisavalt aega kuriteo toimepanemise süüdistataval ja tema abikaasal vahendist vabanemiseks, mistõttu on loogiline, et seda ei leitud ka nende sõidukist, aga kus oli küll pooleldi veega täidetud plastikust „Evian“ veepudel. Süüdistatava seisukoht kohtuotsuse põhinemisel apellatsioonis esitatud pelgalt oletustel ja kallutatud arvamustel esitatud veenvaid

poolt ei lükka ümber maakohtu otsuses põhjendusi K. Märja Y kehalisest väärkohtlemisest. Kohtuistungil u tulenevalt on kohus otsuse lugejale uritud tõenditest arusaadavalt selgitanud, idnud, et H.T millistele tõenditele tuginedes on usaldusväärselt tõendamist le lõi talle esitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas pudeliga

Y kukla piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai vigastusi küünarnukkidele. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis sündmuskohta teenindanud politseipatrulli poolt vahetult kell 12:45 ja nende peale süüdistatva poolt kannatanule pudeliga kukla piirkonda löömist tekkemehhanismi tõendavad lisaks kannatanu ütlustel ütlused ning e tunnistaja C kannatanu epikriisid (kd I, tl 8-10, 11-14), mille kohaselt viibis kannatanu talle süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuste tagajärjel töövõimetuslehel. 12. KarS § 121 koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. K. Märja tema kannatanut ei rünnanud seisukohaga selles, et ega pudeliga ei löönud, mistõttu tuleb esitatud süüdituses õigeks mõista, ülaltoodud põhjendustel ta nõustuda e sellele, et süüdistatavale etteheidetava i saa. Maakohus on juba otsuses osundanud vägivallateoga põhjustatud tagajärg hõlmab mõlemat KarS § 121 lg 1 sätestatud koosseisualternatiivi. Tulenevalt kannatanu ütlustest, süüdista ei saa olla kahtlust selles, et tavale etteheidetava tegevuse tagajärjel tundub valu tundmine reaalne ka keskmisele mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega, et H.T pani kehalise väärkohtlemise maa

Y suhtes toime tlusega ja erinevalt seisukohast, tuleb KarS vähemalt kaudse tah süüdistatava ta tunnistada süüdi

5 § 121 lg järgi. 1

13. apellatsioonis vaidlustanud

Kuigi apellant ei ole talle mõistetud karistust , märgib kohtukolleegium puutuvalt

praktika kohaselt peab K. Märjale karistuse mõistmist järgmist. Kohtu karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-99-06 p 15.1 ja nr 3-1-1-113-12 p 9.1 Kohtukolleegiumi hinnangul vastab ). maakohtu põhistus K. Märjale karistuse mõistmise osas KarS § 56 sätetele ega hälbi Riigikohtu otsuste nr 3-1-1-77-11 p-s 11 ja nr 3-1-1-52-13 p-s 19 märgitud põhimõtetest süüdlase süü suurusele vastava karistu arvestamisel. smäära KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või 121 lg 1

kuni üheaastase vangistuse. Arvestades asjaoluga, et tegemist ei olnud ettekavatsetud K. Märja poolt teoga, vaid see tulenes pigem t emotsionaalsusest ja impulsiivsusest kaitsta süüdistatava liigses abikaasat,

vastab mõistetud karistus K. Märja teosüü suurusele ja on piisav järgimaks edaspidi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tavasid ning aitamaks ohjeldada mistahes konfliktsituatsioonides kontrollimatut agressiivsust teiste isikute suhtes.

14. ei tuvastanud -s 338 Ülaltoodust tulenevalt ringkonnakohus ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras 1 - 345 lg 1, 2, tab tühistamise alustest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p , § 344 jä kohtukolleegium Harju Maakohtu 28. veebruari 2022.a otsuse

K. Märja süüteoasjas muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/