1-10-2448/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2448 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 19. oktoober 2010. a, Tallinn Kriminaalasi A.E süüdistuses KarS § 121 ja § 349 järgi ning Sigrit D.G süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 18. mai 2010. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

D.G kaitsja vandeadvokaat Prokurör ringkonnaprokurör Anne Sillaots Süüdistatav D.G

ik XXX; XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX;

XXXXXXXXXXXXXX; emakeel: eesti keel; elukoht XXXX X-XX, XXXXX; XXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXXX; kriminaalkorras karistatud kahel korral:

1. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 09.03.2009.a. KarS §199 lg2 p 9 alusel – 6k vangistust, KarS § 121 alusel – 1a vangistust, KarS § 263 p1 alusel – 1a vangistust, KarS § 200 lg 1 alusel – 3a vangistust; KarS § 64, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 2a katseaeg: 2a 2. Pärnu Maakohtu poolt 21.01.2010 mõisteti KarS § 263 p 1, 4 alusel 6k vangistust, kuid KrMS § 238 lg 2 alusel 4k vangistust

ja KarS § 65 lg 1 alusel loeti 4k vangistust kaetuks 09.03.2009 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 2 a vangistusega, mille täitmine lükati edasi 2a ja 6k katseaja jooksul; väärteomenetluse korras karistatud 43-l korral

Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 28.01.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Ants Nõmmik määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 2010. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 18. mai 2010. a otsusega mõisteti D.G KarS § 121 järgi süüdi ja

karistati teda 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus mõistetavat

karistust ühe kolmandiku võrra, s.o karistuse suuruseks jäi 4 kuud vangistust. Maakohus suurendas aga karistust KarS § 65 lg 2 alusel 21.01.2010.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud

karistuse – 2 aastat vangistust – võrra ja mõistis D.G-le lõplikuks karistuseks liitkaristusena 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

Maakohus mõistis D.G süüdi selles, et ta 12.12.2009. a kella 13.10 kuni 13.20 vahel Pärnu linnas sõites liinibussis nr 19 suunaga Sauga aleviku peatusest Koidula peatusesse, lõi K. P. kahel korral rusikaga paremale poole lagipea piirkonda, tekitades füüsilist valu.

Kohus märkis otsuses, et süüdistatavad D.G ja A.E tunnistasid end esitatud

süüdistuses kohtuistungil süüdi ja on seda teinud ka kahtlustatavana antud ütlustes. Lisaks on nende süü tõendatud ka kannatanu ja tunnistaja C. S. ütlustega. Mõistetava karistuse põhjendamisel märkis kohus, et süüdistatavatel esineb kergendava asjaoluna süü tunnistamine ja kahetsus. Kriminaalhooldaja ettepanekus on leitud, et D.G-le tuleks kohaldada šokivangistust, see aga ei ole kooskõlas seadusega. Kohus leiab, et ettekande kohaselt iseloomustavad D.G

muuhulas alkoholi kuritarvitamine ja negatiivse mõjuga suhtlusringkond. Karistusregistrist nähtuvalt on D.G karistatud kriminaalkorras kahel korral, nii KarS § 199 lg 2 p 9, § 121,

§ 263 p 1, 4 kui ka § 200 lg 1 järgi. D.G-le on antud võimalus enda parandamiseks ja vabastatud ta mõlemal korral vangistusest tingimisi. Väärteokorras on D.G karistatud aga 46 korda. Kohus on seisukohal, et eripreventiivses mõttes on antud juba alaealisele D.G-le

võimalused käitumiskontrollnõuete täitmise abil enda käitumise normikuulekaks korrigeerimiseks, kuid kummatigi pani ta katseajal toime taas vägivallakuriteo. Ta on isik, kes oli

juba varasemalt mitmeid kordi pannud toime vägivallakuritegusid. Maakohus leidis eeltoodu alusel, et nii erikui üldpreventiivses mõttes on viimase abinõuna rakendatav D.G suhtes üksnes reaalse vangistuse kohaldamine.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D.G kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes taotleb mõistetud karistuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega karistataks D.G KarS § 121 alusel rahalise karistusega, jättes 21.01.2010.a. Pärnu Maakohtu otsuse kandmisele iseseisvalt.

Kaitsja on seisukohal, et kuna kaitsealuse igakülgne süü temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tuvastamist leidnud eelkõige kaitsealuse enda ütluste ja kahetsusega, siis annavad nimetatud asjaolud põhjendatud aluse karistada D.G KarS § 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest oluliselt kergema karistuse ja karistusliigiga. Kaitsja leiab, et D.G-le oli võimalik mõista nimetatud süüteo eest lühimenetluse sätteid kohaldades ka kergem karistusliik – rahaline karistus, jättes 21.01.2010.a. Pärnu Maakohtu otsuse iseseisvalt kandmisele.

3. toetas apellatsiooni. Prokurör

Kohtuistungil kaitsja jäi apellatsiooni juurde ja D.G vaidles esitatud apellatsioonile vastu ja palus jätta Pärnu Maakohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. ei ole võimalik mõista rahalist

Kohtukolleegium märgib esiteks, et D.G-le

karistust. D.G isikuandmetest nähtub, et ta on alaealine ja õpib XXXXX XXXXXXXXXXXX. Töökohta ja seega iseseisvat sissetulekut tal ei ole. KarS § 44 lg 5 teine

lause sätestab aga üheselt: “Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.” Seega oligi Pärnu Maakohtul ainsaks karistusliigiks, mida ta D.G-le mõista sai, vangistus.

Mõistetud karistust ei saa lugeda ka ebaproportsionaalselt karmiks, kuna kohus on mõistnud sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse. Ka on maakohus otsuses põhjalikult selgitanud, miks ta just sellist karistust õigustatuks peab.

Kuna uus tahtlik kuritegu oli pandud toime katseajal, ei olnud maakohtul KarS § 74 lg-st 5

tulenevalt ka muud võimalust, kui mõista liitkaristus ja pöörata see täies ulatuses täitmisele.

Sellele on maakohus ka tähelepanu juhtinud, märkides, et seadus ei võimalda kohaldada

šokivangistust, mille kohaldamise ettepaneku tegi kriminaalhooldaja. Kuna liitkaristus ületas 2 aastat vangistust, oli KarS § 69 lg-st 1 tulenevalt välistatud ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna üldkasuliku tööga saab asendada vaid kuni kaheaastast vangistust.

5. Eelnevast tulenevalt oli ainsaks karistusliigiks, mida maakohus sai kohaldada, vangistus.

Ka ei olnud maakohtul võimalik jätta karistust täitmisele pööramata või asendada seda üldkasuliku tööga. Seega jätab kohtukolleegium KrMS § 337 lg 1 punktile 1 tuginedes maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Sten Lind

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla